Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Sissjuhatus filosoofiasse (5)

3 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia ?  Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate?
    Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest.
    • Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha.
    Strateegiad:
    • Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga)
    Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel). Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis teda teistest loomadest eristab, seisneb mõtlemise võimes).
    Kas ikka on nii, et ainult inimesele on omane mõtlemisvõime, keel..?
    Aristoteles : keel on kõikide loomade juures inimesele ainuomane ja see on see, tänu millele inimene mõtelda suudab. Hääl väljendab kurbust ja rõõmu. Kuid keel on võimeline väljendama ka seda, mis on kasulik ja kahjulik, õiglane ja ebaõiglane.. See inimeste omadus panna tähele õiglast ja ebaõiglast ongi see, mis eristab neid teistest, sest inimene on vaid võimeline eristama head ja halba...
    Homo sapiens sapiens on kahejalgne primaat hominiidide perekonnast, kellel on kõrgeltarenenud aju, mis võimaldav abstraktset mõtlemist ja arenenud keelekasutust. Mõtlev loom. Kas kõik mõistust kasutavad loomad on inimesed?
    Kas inimene kui loom oma tunnusjoonega on parem või halvem kui teised loomad? Kas meil on eelis või kompensatsiooni mehhanism?
    • Voluntaristlik- inimesest räägitakse läbi tema tahte
    • Eksistentsialistlik – inimene on kahe maailma vahepealne. Miks inimene on armetu? Võõrastusefekt inimese ja maailma vahel.
    Heidegger- kohalolu . Kus siin see inimene siis on? See siin on maailmas. Maailmas olemine. Seda iseloomustab inimese sotsiaalsus, enda määratlemine teiste kaudu. Meeleolu, mis on Heidengeri termin õigele toonile, mis teda oma olemise põhiküsimusele häälestab. Ka mõistmine ja sattumuslikkus. Keel- olemise koda. Hool- maailmas olemise viis. Meil pole olla võimalik maailmas muudmoodi, kui asjade pärast muretsedes, teiste eest hoolitsedes..
    Sartre - Inimene on projekt või visand . Teadvus- olemine, mille loovus on olla teadlik oma olemise olematusest. Maailma suhtes on teadvus maailma eitus . Mõte olemasolevatest asjadest ei ole sama, mis need asjad ise on. Teadvus võimaldab protesteerida, võidelda, mitte aksepteerida... Seda mina, kes rolli esitab, ei ole. Eksistents eelneb olemisele.
    • Klassikaline. Inimest vaadeldakse kui liitsubstantsi.
    Substants - olev asi. Liitsubstants on asi, mis on moodustatud mitmest algsest osast.
    Inimene on liitsubstants, mis koosneb…
    … kehast ja hingest.
    … kehast, maisest hingest ja kosmilisest hingest. Kehast, vegitatiivsest (või loomsest hingest) ja siis ühest hingeaspektist veel.
    Mikrokosmos - Inimene on mikrokosmos, väike maailm, mis peegeldab suuremat maailma. Mis on kooskõlas või vastuolus suurema maailmaga .
    Keha- iha- naudingu objekt (kehalised vajadused saavad teadvustatud hinges )
    Hinge alam osa (kehaline hing)- iseloomuomadused- armastus, tunnustus, vastuarmastus teise inimese poolt.
    Intellekt - mõtlemine- tõde (pole seotud rahulduse ja tunnustusega)
    Kui surematusega mõeldakse seda, et ainsana minust jääb järele intellekt, siis see ei ole enam isikupärane mina, kellena ma ennast tajun ja kellena mulle tundub, et ma ennast identifitseerin.
    • Kristlik- inimese erilisus kogu looduse hulgas.
    … jumala palge järele loodud- tõstab ta esile. Inimene loodud loodust valitsema.
    … hea ja kurja tundmine- inimene ainsana on eetiline olend , kes eristab head ja halba.
    Inimene on jumala erilise tähelepanu, armu ja karistuse objekt. Jumalal on inimese suhtes väga erilised tunded. Vastuarmastus on väga raskesti määratletud, et mida tegema peab. Ohvri toomisest või regulaarsest kummardamisest jne ei piisa- jumal nõuab sisemist pöördumist. Inimese hing on võimeline hea ja kurja vahel valima ja jumalat vastu armastama.
    igatsus millegi puuduva järele- ähmaselt läbi igatsuse miski on väga kallis.
    • Romantismile omane- toodi välja mõte, et inimese MINA peitub tema isiksuses. Isiksuse saladus väljendub loomingus.
    Inimene väliste jõudude kiuste jätkab süvenemist oma sisemaailma. Ükski kunstiväljendus ei näita inimese mina lõpuni välja, näeme ainult tükikesi.
    Inimene on tänu oma kujutlusvõimele maailma kroon. Inimene suudab haarata palju rohkem, kui tema füüsiline keha. Tema loominguline eelis kristliku jumala ees on see, et jumala mõtted teostuvad puhtalt neid mõeldes. Inimene võib öelda, et saagu valgus- valgust ei saa aga see annab talle võimaluse mõelda nendest asjadest, millest jumal mõelda ei saa. Inimesel on võime „flirtida kurjaga“. Ta võib otsida teadmisi kõige hinnaga.
    • Konstruktivistlik ja strukturalistlik - mis asi see tegelikult on, mille kohta ütlen MINA?
    Leiab, et kõikide minast rääkimiste taga ei ole tuum-mina, mida kihtide eemaldamisel leida võiks vaid see, mida nimetan MINAks ei olegi midagi muud, kui need erinevad kihid kokku. Mina ei avastata vaid konstrueeritakse, kui minu perspektiivi lähtekoht. Märkan kõigepealt ennast, kui asjadele vastanduvat punkti. Küsin, et mis punkt see on ja jõuan järgmisele reflektsiooni punktile, kus mõtlen endast jne..
    Minaloome kõrgematel tasanditel tulevad välja mina kui moraalsete otsuste subjekt , mina kui religioosne subjekt jne.
    Karl Marx - inimene kui ühiskondlike suhete summa (või lõikepunkt).
    Goethe samastab oma elutööd iseendaga ning ütleb, et töö ei tulene hingesügavustest vaid see on see, mida olen oma elu jooksul kogenud.
    • Materialistlik- vaatleb inimest kui looduse koostisosa ning arengu tippu
    • Psühholoogiline – inimese fenomen läbi psüühika. 19 saj lõpp, 20.saj alguses avastatakse ju, et inimesel on hinge asemel psüühika.
    Psühholoogia on filosoofiast välja kasvanud aga on filosoofiale palju andnud. Psühholoogiast tuleb palju küsimusi nt mis on teadvus? Psüühika iseloomustab peale inimeste ka teisi elusolendeid kuid inimese psüühika on mingis mõttes teist moodi.
    Jüri Allik - peale meid ümbritsevate asjade ja protsesside on olemas nähtused, mida nimetatakse vaimseteks. Organismi sisemuses toimuvate protsesside olemasolust saame aimu vaid mõnede
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Sissjuhatus filosoofiasse #1 Sissjuhatus filosoofiasse #2 Sissjuhatus filosoofiasse #3 Sissjuhatus filosoofiasse #4 Sissjuhatus filosoofiasse #5 Sissjuhatus filosoofiasse #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 147 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Enxukas Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (5)

    belladonnakillz profiilipilt
    belladonnakillz: loodame et ka abi on sellest!
    22:08 22-11-2010
    kiksssss profiilipilt
    kiksssss: oleks oodanud rohkem infot
    08:22 24-10-2011
    hypocrates profiilipilt
    hypocrates: Jah, aga pinnapealne.
    04:55 22-11-2012


    Sarnased materjalid

    13
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse
    34
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse
    37
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse
    27
    docx
    Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse
    10
    doc
    Sissejuhatus filosoofiasse
    42
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd
    59
    pdf
    Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
    51
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun