· Õigusnorm- riigi kehtestatud reeglid, mis on kohustuslik kõigile. · Õigusaktid- kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. · Põhiseadus- määrab riigi korralduse, inimeste õigused ja kohustused. · Tava- ajalooliselt väljakujunenud reegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras ja mida edastatakse põlvest põlve. · Moraalinorm- kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. · 10 käsku- kogum moraali- ja kultuuripõhimõtetest. · Õigusriik- riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad.
1)konservatism vanim, tööpanus määrab heaolutaseme, sest enamik sotsiaalhüvitisi toimub kindlustuse põhimõttel, tugev sots. Partnerlus, valitsusel järelvalve ülessanne (Suurbritannia?) 2)sotsiaaldemokraatia sots. Hüvesid saavad kõik kodanikud, olenemata nende panusest, riik toetab,, astmeline tulumaks, riigi sekkumine poliitikasse (skandinaavia) 3)liberalism riik pakub sots. Hüvitisi ainult vaestele ja minimaalselt, kõik vajaliku peab inimene ise muretsema (meditsiin, ülikool jne), riik tagab tööhõive (USA 3. Siirderiik riik, kus minnakse üle diktaatorlikult valitsemiskorralt demokraatlikule. Eesti ei ole siirderiik, sest siin on demokraatlikud tavad juurdunud vabad valimised, riik pakub ühishüvesid, mitmeparteilisus 4. Demokraatia tunnused: vabad valimised, inim- ja kodanikuõigused, võimude lahusus, kõigi võrdsus seaduse ees, vähemuste õigustega arvestamine, pluralism (ehk
peamine heaolu pakkuja on riik. eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks) Eelkõige Skandinaavias Liberalism maksud suhteliselt madalad ja palgad kõrged tähtsustatakse karjääri, läbilöögivõimet ja rahakogumist riigi esmaülesandeks on suure tööhõive tagamine inimese jõukus määrab sotsiaalhüvede saamise/kvaliteedi. Inimene peab ise oma heaolu tagama Eelkõige USA, Jaapan (ka Eesti) Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid soosib kõrge kvalifikatsiooniga ja pika staažiga töötajaid Eelkõige Saksamaa, Belgia Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega
Negatiivne iive-rahvaarv väheneb. Positiivne iive- rahvaarv tõuseb. Rahvus- inimeste ajalooliselt väljakujunenud ühtekuuluvus vorm, mille aluseks on ühtne territoorium. Integratsioon- riikide või rahvastikugruppide lähenemine, milles aluseks on ühised eesmärgid väärtused ja arusaamad. Leibkond-ühise eelarvega koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla sugulased ,tavaliselt perekond. Ülalpeetav- inimene kes on väljaspool tööiga või töövõimetu, nt laps, vanur ,puudega isik. Tööjõud-ühiskonna tööealised ja võimelised inimesed ja töötud. Sotsiaalne struktuur-rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel. Sotsiaalne kihistus- rahvastiku hierarhiline järjestus ressursid jagamise alusel. Pluralism -e. mitmekesisus mitmesuguste ideede, arvamustega ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. Identiteet--ühiskonna või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvus tunne.
päritolu järgi 3) poliitiline kihistumine milline on kellegi juurdepääs võimule ja poliitikale. Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses. Talcot Parsons Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tippsotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: 1) kvaliteet selle all mõtleb ta inimese teatud omadusi, oskusi, kvalifikatsiooni 2) täitmine selle all mõtles ta seda, kuidas inimene täidab endale võetud rolli, kas oskuslikult, kuidagiviisi või halvasti 3) valdamine mõtles seda, kas ja kui palju on inimesel materiaalseid või vaimseid ressursse. Mitte ainult riikide, vaid ka inimeste stratifikatsioon on tänapäeva sotsioloogide üheks oluliseks probleemiks, sest enamust inimestest huvitab majandusliku võrdsuse probleem ja tänapäeva teadlased on veendunud, et niisugust majanduslikku võrdsust ei saa kunagi olema
Avalik sektor-nt Paide linnavalitsus,Järvamaa maa valitsus,riigikogu.Erasektor-AS Järva teed,AS Paide vesi, FIE Marika Tuisk.Kolmas sektor e. mtü-Ristiku korterite ühitstu.Valdkonnad:poliitika,majandus,kultuur,õigus,moraal,ko daniku ühiskond.Kodanikuühisk.on avaliku elu sektor,mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused.Ühiskondlik elu on elu perest ja kodust väljaspool.Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust( pere,kodu,sõpruskond,).Kommunikatsioon- suhtlemine, sotsiaalne protsess,mis seob ühiskonna-selle valdkonnad,paikkonnad,inimgrupid tervikuteks.Massikommunikatsioon-massisuhtlus on info ühiskondlik korraldus,mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet suurele rahvahulgale.Massimeedium- massikommunik.vahend(ajalehed,ajakirjad,raadio,tv).Interaktii vne kommunikatsioon-suhtlemine arvuti teel.Avalik arvamus- inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikusesse.Kommunikatsiooni ül-täidab riigi igapäevaelus mitmeid ül
AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub Õigus riigivõimupoolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum Avalik elu ühiskonna osa kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja aktid Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus Kommunikatsioon . Kommunikatsioon suhtlemine . Massikommunikatsioon massisuhtlus , on informatsiooni ühiskondlik korraldus mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeediumiteks on ajalehed,ajakirjad , raadio ning TV
Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus, milleks Eestis on Riigikohus, kus hinnatakse seadusest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja enam sisuliselt üle Kasum summa, mille võrra tulud ületavad kulusid: kasumi vastand on kahjum Koalitsioon ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide (koalitsioonipartnerite) ühendus, mille lauseks on kokkulepe valitsemise põhiküsimustes Koalitsioonivalitsus mitmeparteiline valitsus Kodanik inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus; kodaniku õigused ja vabadused sätestatakse põhiseaduses Kodanikkond elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku sidet (kodakondsust) Kodanikualgatus inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides
Kõik kommentaarid