Inimene ja Ühiskond (Eksamiks kordamine) (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad

Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad (lahtikirjutatuna) 1. Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1) Ühiskonnaelu valdkonnad (õpik lk 5-9; TV ül 1.-6.) - mõisted: eraelu, majandus, poliitika, kultuur, moraal, õigus, kodanikuühiskond - ühiskonna struktuur: avalik sektor, tulundussektor ehk erasektor, mittetulundussektor ehk kolmas sektor 2) Ühiskonna sotsiaalne struktuur (õpik lk 13-16; TV ül 11.-13.) - mõisted: sotsiaalne struktuur, demograafia, rahvastiku iive, negatiivne iive, positiivne iive, rahvus, integratsioon - rahvastiku analüüsimine: milliste tunnuste alusel? miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19) - mõisted: sotsiaalne kihistus, perekond, leibkond, ülalpeetav, tööjõud - varaliste ja vaimsete

Avalik haldus

1

odt

Ühiskonna eksami kordamine

· Õigusnorm- riigi kehtestatud reeglid, mis on kohustuslik kõigile. · Õigusaktid- kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. · Põhiseadus- määrab riigi korralduse, inimeste õigused ja kohustused. · Tava- ajalooliselt väljakujunenud reegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras ja mida edastatakse põlvest põlve. · Moraalinorm- kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. · 10 käsku- kogum moraali- ja kultuuripõhimõtetest. · Õigusriik- riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad.

Ühiskond

1

doc

Ühiskond - inimeste kooselu vorm

Sotsiaalne struktuur ­ Rahvastiku jaotamine teatud tunnuste alusel. Rahvastiku iive ­ rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel. Rahvus ­ inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Integratsioon ­ ühtsus ühes riigis elavate rahvuste vahel(ühtekuuluvustunne, seaduste austamine) Leibkond ­ ühise majapidamisega kooslus. Ülalpeetav ­ laps ja pensionär, puudega tööealine inimene ­ see, kes ise palka ei saa. Tööjõud ­ moodustavad tööealised ja ­võimelised inimesed. Sotsiaalne kihistus ­ peegeldab hierarhiat e. paremusjärjestust. Pluralism ­ huvide mitmekesisus. Pluralistlik ühiskond ­ ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid, sotsiaalsed grupid. Identiteet ­ ühe riigi elanike vaimne ühtekuuluvus (ühine keel, ajalugu, kultuur, põhiväärtused)

Ühiskonnaõpetus

64

pptx

ÜHISKONNAÕPETUS

ÜHISKONNAÕPETUS 9.klass Paldiski Gümnaasium  Mis on ühiskond? Enne kui hakkame õppima ühiskonda, tuleb aru saada, mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm Ühiskond on korrastatud vorm Ühiskonnas elavad inimesed erinevad jõukuse, maailmavaate ja elulaadi poolest Ühiskond võib olla suur või väike Ühiskond areneb ja toimib pidevalt (valdkonnad, kommunikatsioon, tehnoloogia) Ühiskonnas on olemas kindel struktuur ÜHISKOND + ÕPETUS = ÜHISKONNAÕPETUS Mille poolest erineb ajalugu ühiskonnaõpetusest?  Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÕPPIJA jaoks Identiteedi kujundamine

Ühiskond

4

doc

Konspekt kontrolltööks

· Reguleerivad inimestevahelisi suhteid ning korraldavad kooselu; · Aitavad säilitada korda, stabiliseerides niivisi ühiskonda; · On riigi tegutsemise aluseks. 6. Sotsiaalsed normid jagunevad kirjutatud ja kirjutamata normideks. · Kirjutatud on juriidiliselt kirjapandud, mille aluseks on õigusnormid. · Kirjutamata on need mis ei ole kirja pandud. Reeglite rikkumise puhul kannab isik karistust. 7. 1. Riiki samastatakse nagu maa ja ühiskond. Seda sõna kasutatakse igapäevaelus. 2. Riik ­ on sisemiselt korrastatud avalik-õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Klassikalise rigiõpetuse järgi on riigil kolm põhitunnust: rahvastik, territoorium ja iseseisev avalki võim.  8. Riigil on kolm tunnust territoorium, rahvas ja avaliku võimu organisatsioon · Territoorium on maa-ala, mis allub riigi võimule

Ühiskonnaõpetus

6

doc

Ühiskond, poliitika

Positiivne iive – Rahvaarv suureneb – Sünnib rohkem kui sisse rändab ja sureb. 17. Rahvus – Inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvuste roll, mis põhineb ühtsel territooriumil, keelel, ajalool. 18. Integratsioon – Erinevate inimgruppide omavaheline lähenemine ehk lõimumine. 19. Leibkond – Sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi omavahel olla suguluses. 20. Ülalpeetav – Inimene, kes ei saa palka – õpilased, lapsed, puuetega inimesed jt. 21. Tööjõud – töövõimelised ja tööealised inimesed. 22. Sotsiaalne struktuur – rahvastikujaotus teatud tunnuste alusel, nt. Haridus, usutunnistus rahvus jt. 23. Sotsiaalne kihistus – rahvastiku paremusjärjestus ressursside alusel. 24. Perekond – keskkond, millest sõltub inimeste heaolu ja turvalisus. 25

Ühiskond

1

doc

Ühiskond, majandus

väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. Leibkond - üksus, mis koosneb kooselavatestinimestest. Ei pruugi olla omavahel sugulased. Ülalpeetav - laps või pensionär, ka puudega tööealine isik, kes palka ise ei saa. Tööjõud - grupp, kes teeb käsul kellegi teise tööd. Sotsiaalne struktuur - rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel. Sotsiaalne kihistus - rahvastiku hierarhiline järjestus ressursside jagunemise järgi. Pluralism - arvamuste paljusus. pluralistlik ühiskond - ühiskonnas on sallitud erinevad arvamused. Karistamatu. Identiteet - ühtekuuluvustunne. Tolerantsus - sallivus teistsuguste arvamuste suhtes. nulltolerants - tolerantsuse täielik puudumine. Kompromiss - vastastikuste järeleandmiste teel kokkuleppele jõudmine. Konsensus - üksmeelse otsuse vastuvõtmine.

Ühiskonnaõpetus

4

docx

Mis on ühiskond?

1. Mis asi on ühiskond? - Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. - Avalik sektor - Riigi- ja omavalitsused koos töötajaskonnaga, riigi käsutuses olev raha ja vara. - Erasektor ehk mittetulundus sektor – tegevus, mis on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. - Kodaniku ühiskond - on avalik elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodaniku organisatsioonid ja ühendused. - Eraelu – iga indiviidi isiklik elu. - Moraal – moraalnormide kogum - Tava – Ajalooliselt väljakujunenud reegel - Õigusriik – Riik kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. 2. Kommunikatsioon … ehk suhtlemine. - Massikommunikatsioon – suurte massidega suhtlemine ehk infot antakse korraga suurtele massidele.

Ühiskonnaõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)