EV õiguskaitsesüsteem (0)

Kolm põhimõtet- vabadus, õigus ja  õiglus ! 
Legaalsuse printsiip ehk  seaduslikkuse  printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 
Riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes 
õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida 
legaalsuse põhimõtet. Võimu  teostamine  peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest. 
Ökonoomsuse printsiip 
Kulutuste ja tulemuste tasakaal. Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. Otsesed kulutused 
jagunevad kaheks: 1) õiguskaitsesüsteemi ametnike palgad, hoonete ehitamise ja ülalpidamise ning  sisustuse  kulutused; 2) 
menetlusosaliste kulutused õigusabile, ajakulud jne. Vea hinnana peetakse aga silmas ekslikest otsustest põhjustatud kahju. 
Kahju vältimise printsiip PS § 25 
Õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk on panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne 
kahju tekkimist. Materiaalne kahju- füüsilised ja juriidilised isikud.  Moraalne  kahju- eelkõige füüsilised isikud. Jagatakse 
omakorda veel: a) õigusvastane kahju (puudub õigustus kahju tekitamiseks); b) õiguspäraselt tekitatud kahju (nt enesekaitse 
käigus väljalöödud hambad või loata ehitatud ehitise lammutamine). 
Avalikkuse printsiip PS § 24 
kohtuistungid  on avalikud. S.t tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Õigusmõistmise 
läbipaistvus,  erapooletus , avalikkuse kontroll. Kriminaalmenetluses alati ei kehti, nt alaealiste, ärisaladuste, riigisaladuse, ka 
jälitustegevusega seotud). Teatud juhtudel võib kohtuistungi ka kinniseks kuulutada. 
Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lg 1 
Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse. Õiguskatisesüsteem peab  reageerima  olukorrale alati 
õigusnormide kohaselt ning mitte tegema õigusvastaseid erisusi mõnest isiku tunnusest või eriomadusest lähtudes. Vrd. Teatud 
juhtudel on mõnele isikule tagatud teatud  privileegid  või eristaatus – nt diplomaadid,  õiguskantsler , riigikoguliikmed. 
Poolte võrdsuse printsiip 
Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikud vaidluses. Kohus on sõltumatu ja  neutraalne . Pooltel on võrdne õigus esitada 
kohtu ees oma  väiteid  ja tõendeid – nn “ärakuulamisõigus”. 
Informeerituse printsiip PS § 21 lg 1 
„Igaühelt, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmisest.“ Asjaosaliste 
informeeritus käimasolevast menetlusest. Õigus  teatada  oma kinnipidamisest lähedastele. Õigus saada mõistetaval viisil selgitusi 
oma õiguste ja kohustuste kohta kinnipidamisel. Teada õigust vaidlustada kinnipidamine. EIK on informeerimiskohustust 
sõnastanud nii, et inimesele tuleb öelda lihtsas, mittetehnilises keeles, mida ta on võimeline mõistma, millised on temalt vabaduse 
võtmise olulisemad õiguslikud ja faktilised alused, nii et tal oleks võimalik, kui ta seda vajalikuks peab pöörduda kohtusse 
kinnipidamise seaduslikkuse vaidlustamiseks. 
Kaitse õiguse printsiip 
Õigusabi põhimõtte kohaselt on igaühel õigus saada õigusabi ja olla esindatud õigusabistaja (juristi/advokaadi) poolt. Advokaadil 
on õigus tutvuda kõigi asjakohaste kaitseks vajalike materjalidega,  kohtuda  vabalt ja segamatult kliendiga ning selline  suhtlemine  
on konfidentsiaalne. Õigus kaitsele tähendab ka õigust kaitsta ennast ise. Samas on teatud juhtudel aga kaitsja osalemine 
kohustuslik, et vältida negatiivseid tagajärgi. Tasuta õigusabi tuleb tagada siis, kui esindaja on seadusega kohustuslikus korras ette 
nähtud või menetlus või kohtuasi on keeruline. Samuti on isikutel õigus taotleda riigi õigusabi vastavalt riigi õigusabi seadusele. 
Riigi õigusabi on  füüsilisele  või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja 
korras. Tõlgi abi kasutamine kuulub samuti kaitse õiguse printsiibi alla. 
Õigus viibida asja  arutamise  juures PS § 24 lg 2 
Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures on õigusriikliku  kohtupidamise  oluline  garantii . Õigus olla oma kohtuasja arutamise 
juures tähendab, et üksikisikut kui õigussubjekti tuleb võtta tõsiselt. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures hõlmab ka õigust 
võtta kohtuistungist osa koos advokaadiga. 
Keeld sundida  ütluste andmisele enda ja oma lähedaste vastu PS § 22 lg 3 
Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedase vastu. Norm keelab üheselt igasuguse, nii psüühilise kui ka füüsilise 
sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedase vastu. Vahetut sundi ei ole lubatud kohaldada ütluse, arvamuse või seletuse 
saamiseks. Põhimõte on, et  inimväärikust tuleb austada, menetlus ei tohi tekitada inimeses teravat kõlbelist konflikti ja sundida 
teda  valima  iseenda ning oma lähedaste hoidmise ja kaitsmise ning sellega vastuollu mineva õigusliku kohustuse vahel. 
Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Kohtute  sõltumatus on sätestatud PS §-s 146 
Erapooletus tähendab seda, et kohus,  prokuratuur  ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei 
tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Erapooletus on õiglase kohtuotsuse vundament. Kodanike  veendumus  kohtuniku 
erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste 
lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega. Kohtuniku sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja 
tagandamise korraga, kohtuniku puutumatusega ning sotsiaalsete garantiidega. Oluline on ka kohtunike sõltumatus kohtusüsteemi 
siseselt. Kohtu koosseis peab olema sõltumatu teistest kohtunikest,  kohtunik  ei ole seotud teiste kohtunike tehtud otsustega. 
Kompetentsuse nõue eeldab õiguskaitseasutustes teenistuses olevatelt isikutelt teatavat kvalifikatsiooni. Nii näiteks saab 
kohtunikuks taotleda isik, kes on omab magistrikraadi õigusteaduses.  Haridus - ja enesetäiendamise nõuded on ka teistel isikutel, 
kes kuuluvad õiguskaitsesüsteemi. 
Süütuse  presumptsiooni printsiip PS §-s 22 
Kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning keegi ei ole 
kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Süüdistajal lasub kohustus tõendeid koguda. Süütuse presumptsiooni 
üldmõiste sisaldab endas järgmisi üksikõigusi ja põhimõtteid: 1. õigus süütuse eeldusele; 2. süü tõendamiskoormise asetamine 
riigile; 3. õigus vaikida- olla vait ja keelduda kõigi tõendite andmisest; 4. õigus kahtluste tõlgendamisele süüdistatava kasuks- 
tõendamata kahtlused loetakse süüdistatava kasuks ehk tõendite puudumisel  karistada  ei saa. 
EIK on konstanteerinud, et kohtu liikmed ei või alustada oma kohustuste täitmist eelarvamusega, et süüdistatav on toime  pannud  
teo, milles teda süüdistatakse. Tõendamiskoormis lasub süüdistajal ning iga  kahtlus  selles peab minema süüdistatava kasuks. On 
süüdistaja  kohustus informeerida süüdistatavat tema vastu tõstatatud süüdistusest, et viimane saaks vastavalt ette valmistada ja 
esitada enda kaitse ning on süüdistaja asi esitada tõendid, mis  piisavad  isiku süüdimõistmiseks. 
Õigus edasi kaevata PS § 24 lg 5 
Edasi kaebamise õigus tähendab, et õiguskaitseasutuste ostuste peale peab olema võimalus edasi kaevata, samas ei saa see õigus 
olla absoluutne ja piiramatu. Edasikaebeõigus on üldise kohtuse pöördumise õiguse ja kaitseõiguse osa, mille eesmärk on tagada 
kohtulahendi kontroll, selleks et vältida eksimusi ja vigu kohtuotsuses. Erinevad kohtuastmed.  Riigisisene  ja rahvusvaheline 
tasand. Kohtulahendi siduvalt lõplik iseloom. Õigusrahu ja - kindlus . EIK: Õigus vähemalt ühele edasikaebele. Edasikaebe 
astemete erinev arv erinevate menetluste ja otsuste/määruste puhul. 
Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest PS § 23 lg 3 
Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või 
õigeks. Põhimõte, et kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles ta vastavalt seadusele on mõistetud 
lõplikult süüdi või õigeks (ne bis in idem), on seotud õigusriikliku õigusemõistmise kahe olulise põhimõttega: 
1) õiguskindluse põhimõttega; 2) põhimõttega, et konfliktisituatsioonis on esmatähtis materiaalne õigus. 
Ne bis in idem põhimõte on kohtuotsuse seadusjõudu vääristav ja selle kaudu ka kohtuvõimu reguleeriv põhimõte. Kohtuotsuse 
formaalne seadusjõud tähendab seda, et: 
1) seadus jõustunud kohtuotsus ei ole sama kriminaalmenetluse raames enam vaidlustatav; 
2) see kohtuotsus on täidetav (ja et seda peab täitma asuma); 
3) loodud on eeldused kohtuotsuse materiaalseks seadusjõustamiseks. 
Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine PS § 23 lg 1 
Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus  teo toimepanemise asjal. §23 lg 2 
kohaselt ei tohi kellelegi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal. Kui 
seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Nulla poena sine  lege  
põhimõte välistab  kõigepealt süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos 
süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum crimen, nulla poena sine lege scripta). Nimetatud 
põhimõtte  esemeline  kaitseala hõlmab eeskätt  karistusõiguse  eriosa norme, kuid selle kõrval  kahtlemata  ka karistusõiguse  üldosas  
sisalduvaid norme, mille alusel määratakse kindlaks teo karistatavus. Tagajärje saabumise aega teo toimepanemise aja 
kindlaksmääramisel ei arvestata. 
Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele 
Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele on demokraatlikus ühiskonnas üks olulisemaid õigusi, mis tagab ka teiste inimõiguste 
reaalse kaitse. Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus 
õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud 
õigusemõistmise volitustega institutsioonis. Õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Õigus asja arutamisele sõltumatus ja 
erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitusega institutsioonis. Õigus asja avalikule arutamisele. Õigus 
kohtuotsuse avalikule kuulutamisele. Õigus minimaalsetele tagatistele, mis kindlustavad õiglase kriminaalmenetluse. Süütuse 
presumptsioon -  süüdistatava õigus saada arusaadavas keeles üksikasjalikku teavet tema vastu esitatud süüdistuse iseloomu ja 
põhjuste kohta. Õigust saada piisavalt aega ja võimalusi kaitseks ettevalmistamiseks. Õigust kaitsta end ise või kaitsja abi 
kasutades. Õigus küsitleda tunnistajaid. Õigus kasutada tõlgi abi. 
Enamus printsiipe on seotud õiguse mõistmise ja kohtuga. 
Kohtud- eesmärk kaitsta inimeste õigusi, ka avaliku võimu eest (1- süüteod, 2- tsiviilasjad, 3- haldusasjad) ja kaitsta õigusriiki. 
Üldaktid-  määratlemata  hulgale inimestele. 
Üksikaktid- määratakse kindlale hulgale inimestele (nt relvaluba). 
PS§4 Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse 
põhimõttel.  Riigivõim  peab olema jaotatud erinevate institutsioonide vahel. 
PS§146 ütleb, et õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja 
seadustega. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele. Asjaajamine ja 
kohtumenetlus  kohtus toimub eesti keeles. 
Üks ei saa sekkuda teise tegemistesse: 
Seadusandlik riigivõim-riigikogu 
Täidesaatev riigivõim- valitsus 
Kohtuvõim-  kohtusüsteem   
Kohtupidamise üldpõhimõtted ja kohtute  institutsionaalsed  küsimused on sätestatud põhiseaduses ja kohtute seaduses. Kohtunik 
korraldab oma tööaja iseseisvalt. Kohtunik peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud 
menetlustähtaegu. Kohtunikul on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele ja salastatud välisteabele Eesti Vabariigi 
põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks. 
Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja riigikohtust. Maakohtud ja 
halduskohtud  on esimese astme kohtud,  ringkonnakohtud  on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv riigikohus kassatsioonkohus ja 
ühtlasi põhiseaduslikkuse  järelevalve  kohus. Nelja  maakohtu  kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses. Kahe halduskohtu 
struktuuris on kokku neli kohtumaja. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. 
Kohtunike  täiskogu  - kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti  kohtunikud . 
1) kuulab ära  Riigikohtu  esimehe ja justiitsministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust; 
2) arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud  küsimusi ; 
3) valib kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 
4) valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade 
lahendamisel Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis; 
5) valib kohtunikueksamikomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 
6) valib kohtunikuabi eksamikomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 
7) valib koolitusnõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 
8) valib Eesti Advokatuuri aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni, prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ning notari 
distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 
9) kinnitab kohtunike eetikakoodeksi.  
Kohtute üldkogu - igas kohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud. 
1) kinnitab kohtunike tööjaotusplaani; 
2) annab justiitsministrile arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise 
kohta; 
3) annab kohtu esimehele  soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes; 
4) täidab muid seadusest või kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. 
Kohtute haldamise nõukoda- kuuluvad isikud väljaspool kohtusüsteemi.  
Kohtute haldamise nõukotta kuuluvad: 
1. Riigikohtu esimees, 
2. viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, 
3. kaks Riigikogu liiget, 
4. Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, 
5. riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör , 
6. õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. 
Justiitsminister või tema poolt nimetatud esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega. 
Nõukoda annab nõusoleku näiteks: 
1) kohtu tööpiirkonna määramisel  
2) kohtute struktuuri määramisel 
3) rahvakohtunike arvu määramisel 
4) kohtu kodukorra kehtestamisel 
5) kohtunikukandidaatide arvu määramisel 
Nõukoda annab eelneva seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta. 
Nõukoda: 
1) annab arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta 
2) annab arvamuse kohtuniku vabastamise kohta 
3) arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste 
ühetaolise kohaldamise kohta 
4) arutab teisi küsimusi Riigikohtu esimehe või justiitsministri algatusel . 
Kohtu esimees (kohtumaja juht). 
Kohtudirektor. 
Rahvakohtunik - Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises  maakohtus  kohtumenetluse  seadustes  sätestatud alustel ja korras. 
Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. Rahvakohtunik nimetatakse  neljaks  aastaks. Isikut ei või 
nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks. Rahvakohtuniku volituste tähtaja lõppemisest teatab  maakohtu 
esimees kohaliku omavalitsuse volikogule vähemalt neli kuud ette. Kui rahvakohtuniku volitused lõpevad kohtumenetluse ajal, 
jätkab ta oma ülesannete täitmist kohtuasja lahendamiseni selles kohtus. 
Rahvakohtunikuks võib nimetada 25–70-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt 
keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks kõlbeliste omadustega. 
Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: 
1) süüdi mõistetud kuriteo eest; 2) pankrotivõlgnik; 3) tervise tõttu sobimatu; 4)  omanud  püsivat elukohta, see tähendab elukohta, mille aadressiandmed on  kantud  
rahvastikuregistrisse, alla ühe aasta selle omavalitsusüksuse territooriumil, kes on  esitanud  ta rahvakohtunikukandidaadiks; 5) kohtu,  prokuratuuri  või 
politseiteenistuses; 6) kaitseväeteenistuses; 7)  advokaat ,  notar  või kohtutäitur; 8) Vabariigi Valitsuse liige; 9) valla- või linnavalitsuse liige; 10) Vabariigi 
President ; 11) Riigikogu liige; 12) maavanem. 
Kuriteos süüdistatavat isikut ei või kriminaalmenetluse ajal rahvakohtunikuks nimetada. 
Kohtunikule esitatavad nõuded. Kohtunikuks võib nimetada Eesti Vabariigi kodaniku, kes: 
1) on  omandanud  õiguse õppesuunal vähemalt  riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni või sellele 
vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 
2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel; 
3) on kõrgete kõlbeliste omadustega; 
4) on kohtunikutööks vajalike võimete ja isikuomadustega. 
Kohtunikuks ei või nimetada isikut: 
1) kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest; 
2) kes on kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud; 
3) kes on advokatuurist välja heidetud; 
4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest; 
5) kes on pankrotivõlgnik; 
6) kelle  audiitori  kutsetegevus on  lõpetatud , välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel; 
7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel. 
Kohtuniku teenistusvanus: PS § 147. Kohtute seadus § 48 
Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus. 
Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 aastat, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 
Kohtunik (aga ka  prokurör , õiguskantsler, tema nõunikud) ei või väljaspool kohtuametit töötada mujal kui õppe-või teadustööl. 
I Astme kohtunik - Maa- või halduskohtu kohtunikuks  võib nimetada isiku, kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse 
või on sellest vabastatud ja on sooritanud kohtunikueksami. Ametisse nimetab Vabariigi president riigikohtu üldkogu ettepanekul. 
Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. 
Kohtuniku ettevalmistusteenistust ei pea olema läbinud isik, kes on vahetult enne kohtunikueksami sooritamist töötanud kaks 
aastat vandeadvokaadi või prokurörina, välja arvatud  prokuröri abina, samuti isik, kes on varem töötanud kohtunikuna ning kelle 
kohtunikuametist vabastamisest ei ole möödunud rohkem kui 10 aastat. 
II Astme kohtunik - Ringkonnakohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud  jurist ning on sooritanud 
kohtunikueksami. 
Kohtunikueksamist on vabastatud isik, kes vahetult enne nimetamist töötas kohtunikuna. Ametisse nimetab Vabariigi president 
riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. 
III Astme kohtunik - Riigikohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist. Nimetab ametisse 
Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja 
arvamuse  kandideerija  kohta. Riigikohtu esimehe nimetab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul 9 aastaks. 
Kohtuniku kandidaat: 
Kohtunikukandidaadiks võib nimetada isiku, kes vastab kohtunikule esitatavatele nõuetele. 
  Avaliku konkursi kohtunikukandidaadi kohale kuulutab välja justiitsminister väljaandes  Ametlikud  Teadaanded.  Avaldused  
esitatakse justiitsministrile ühe kuu jooksul pärast konkursiteate avaldamist. 
   Kohtunikukandidaat on kohtuasutuse  ametnik , kelle nimetab ettevalmistusteenistuse ajaks ametisse kohtu esimees 
kohtunikueksamikomisjoni ettepanekul. 
  Kohtunikueksamikomisjon kontrollib eelnevalt avalduse esitanud isikute õigusalaseid teadmisi ja viib läbi vestluse. 
  Kohtunikukandidaat läbib ettevalmistusteenistuse. Ettevalmistusteenistuse kestel valmistatakse kohtunikukandidaat ette 
kohtunikuametiks. 
  Ettevalmistusteenistus toimub kohtuasutuses, kuhu kohtunikukandidaat on ametisse nimetatud. Osa ettevalmistusteenistusest 
toimub kohtunikukandidaadi ettevalmistuskavas nimetatud teistes kohtutes, nii et kohtunikukandidaat oleks 
ettevalmistusteenistuses olnud nii maa-, haldus- kui ka ringkonnakohtus. Osa ettevalmistusteenistusest võib toimuda Riigikohtus, 
prokuratuuris või advokatuuris või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuses. 
  Ettevalmistusteenistus kestab kaks aastat. 
Kohtuniku distsiplinaarvastutus: 
Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse. 
Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. 
Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu. 
Distsiplinaarkaristused on: 
1)  noomitus ; 
2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 
3) ametipalga vähendamine; 
4) ametist tagandamine. 
Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse  koostamisega . 
Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on: 
1) Riigikohtu esimehel kõigi kohtunike suhtes; 
2) õiguskantsleril kõigi kohtunike suhtes; 
3) ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes; 
4) kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes; 
5) Riigikohtu üldkogul Riigikohtu esimehe suhtes. 
Distsiplinaarmenetluse  algataja  võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ja nõuda  seletusi . 
Kohtuniku ametist vabastamine: 
kohtuniku enda soovil; vanuse tõttu; ametisse sobimatuse tõttu – kolme aasta jooksul pärast ametissenimetamist; tervise tõttu, mis 
takistab kohtunikuna töötada; kohtu  likvideerimise  või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise korral; kui 
kohtunikul pärast Riigikohtu, Justiitsministeeriumi, rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistusest lahkumist või pärast naasmist 
rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt puudub võimalus tagasi pöörduda  samasse  kohtusse vabale kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda  
teise kohtusse; kui kohtunik nimetatakse või valitakse  teenistus - või ametikohale, mis ei ole kooskõlas kohtuniku 
ametikitsendustega; kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku kohtunikuks nimetamise. 
Kohtuniku ametist tagandamine: Kohtunik, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus või Riigikohtu juures asuva 
distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks, loetakse tagandatuks otsuse jõustumise päevast. 
Kohtuniku kohustused: 
  Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust. 
  Kohtunik käitub laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda, hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. 
  Kohtunik ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil. 
  Kohtunik võib avaldada asjaolusid, mille suhtes kehtib  vaikimiskohustus , üksnes Riigikohtu üldkogu loal  kohtumenetluses või 
kriminaalasja  kohtueelses  menetluses. 
  Kohtuniku vaikimiskohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist. 
  Kohtunik ei või avaldada kohtulahendi tegemisel toimunud arutlusi. 
  Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist. 
  Kohtunik peab juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate, kohtunikuabikandidaate ja üliõpilastest 
praktikante. 
  Kohtunikku ei või kohustada samal ajal juhendama üle kahe kohtuniku- või kohtunikuabikandidaadi või praktikandi. 
  Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning  osalema  koolituses. 
Esindamine - Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda 
tehinguga ( volitus ) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). 
Advokatuur  
Jurist- määratlemata mõiste, võin ükskõik kes ennast nimetada. 
Advokaat- ainult see isik, kes vastab advokatuuri seadusest määratud tingimustele ja on sooritanud advokatuurieksami. 
Advokaadibüroo on tavaline erasektori ettevõte. 
Advokatuur- on avalikõiguslik juriidiline isik, seda reguleerib riik. 
Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev  kutseühendus . Eesmärk 
õigusteenuse osutamise korraldamine era ja  avalikes  huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Eesti Advokatuur 
abistab advokatuuri liikmeid advokaate nende kutsealases tegevuses ja  teostab  ühtlasi järelevalvet, samuti seisab hea Eesti 
advokaatide traditsioonide edasikandumise eest. Advokatuur organiseerib muuhulgas advokaatide erialast täiendamist, suhteid 
juristkonnaga, riigiasutustega ja mitmete kodu- ning välismaiste organisatsioonidega ning osaleb aktiivselt  õigusloomes . Samuti 
korraldab advokatuur avalik-õigusliku funktsiooni täitmist – riigi poolt makstava tasu eest kaitseülesannete täitmist ning 
esindamist tsiviil- ja haldusasjades (riigi õigusabi osutamine). 
Kui vabatahtlikke advokaate ei ole, siis määrab riigi õiguskaitse nimel kaitsma advokatuur. 
Advokatuuri liikmed (advokaadid) on vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid. Eesti Advokatuuri liikmeid on kokku ca 1000. 
Advokatuuri organid: Advokatuuri organid on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon. 
Üldkogu 
 
 
 
 
otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel, kui üldkogu ei otsusta teisiti. 
Esimees 
 
ks. 
Juhatus 
 
 
 
Kutsesobivuskomisjon 
isena viieks aastaks. 
-testi välisriigis 
omandatud kutsekvalifikatsiooni kohta ning hindab perioodiliselt või annab juhatuse ülesandel hinnangu advokaadi 
kutsesobivusele. 
asendusliiget, õigusteadlane ja tema asendusliige, riigiprokurör ja tema asendusliige, justiitsministri määratud 
Justiitsministeeriumi esindaja ja tema asendusliige. 
Revisjonikomisjon 
 
neljaks aastaks. 
Aukohus - Aukohus arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju. Aukohus 
moodustatakse seitsmeliikmelisena neljaks aastaks. Aukohtusse kuulub neli advokatuuri üldkogu valitud vandeadvokaati, kaks 
kohtunike täiskogu valitud kohtunikku ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane. 
Eetika - ja metoodikakomisjon- moodustatud  komisjon , mille tegevuse eesmärgiks on advokatuuri organite ning liikmete 
abistamine  ja nõustamine advokaatide kutse- eetika  nõuete ja advokaaditegevuse metoodika osas. 
Eetika- ja metoodikakomisjon võib avaldada arvamust ka muudes Eesti Advokatuuri puudutavates küsimustes. 
Kantsler  - juhatus nimetab viieks aastaks ametisse kantsleri, kellega esimees sõlmib advokatuuri nimel töölepingu. Kantsler 
korraldab advokatuuri asjaajamist, juhib advokatuuri kantselei  tööd, edastab advokatuuri organite teateid ja otsuseid, korraldab 
seaduses ja kodukorras ette nähtud ning üldist tähtsust omavate advokatuuri organite otsuste avaldamise "Ametlikes 
Teadaannetes", osaleb juhatuse  istungil hääleõiguseta, kirjutab advokatuuri eest ja nimel alla dokumentidele ja kirjadele, täidab 
muid juhatusepoolt antud või kodukorras sätestatud ülesandeid. 
Advokaat 
Advokatuuri liikmed on vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid. Advokaadiks  soovija  peab vastama advokatuuriseaduses 
sätestatud nõuetele ning sooritama advokaadieksami.  
Advokatuuri liikmeks võib võtta isiku: 1) kes on  teovõimeline ; 2) kelle elukoht on Eestis või kes on Eesti või Euroopa Liidu 
liikmesriigi kodanik; 3) kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele või kelle välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni 
on tunnustatud; 4) kes  valdab  kõnes ja kirjas eesti keelt; 5) kes on aus ja kõlbeline ning advokaaditööks vajalike võimete ja 
isikuomadustega. 
Advokatuuri vastuvõtmisest keeldumise alused: 
1) ei vasta advokaadile esitatavatele nõuetele; 
2) on advokatuurist välja heidetud või notariametist tagandatud; 
3) on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 
4) on avalikus teenistuses, töötab töö- või teenistuslepingu alusel; 
5) on pankrotivõlgnik; 
6) tegutseb kutsealal, mis on  vastuolus advokaadi kutse-eetika nõuetega või sõltumatuse põhimõttega; 
7) on kohtuotsusega ilma jäetud õigusest olla advokaat, kohtunik, prokurör, notar või  ettevõtja . 
Töötamine õppe- või teadustööl ei takista isiku advokatuuri vastuvõtmist. 
Riigiõigusabi antakse: makseraskustes füüsilisele või juriidilisele isikule, kohtumenetluses, kohtueelses menetluses, 
täitemenetluses ja haldusmenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks ja muuks õigusalaseks nõustamiseks või esindamiseks. 
Tähtis on meeles pidada, et  ehkki esialgu maksab õigusteenuse eest riik, on riigil õigus kulud hiljem õigusabi saanud isikult 
osaliselt või täielikult sisse nõuda. Riigi õigusabi ei anta  juhul, kui taotlejal on piisavalt vara ja sissetulekuid õigusabikulude 
tasumiseks, samuti ärivaidluse või mittevaralise kahju hüvitamise korral ja muudel seaduses sätestatud juhtudel. Riigi õigusabi 
andmise eesmärgiks on tagada kõigile asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus ning seda 
reguleerib 01.03.2005 jõustunud riigi õigusabi seadus. 
Riigi õigusabi liigid on: 
1) määratud kaitse kriminaalmenetluses; 
2) isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus; 
3) isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus; 
4) isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus; 
5) isiku esindamine halduskohtumenetluses; 
6) isiku esindamine haldusmenetluses; 
7) isiku esindamine täitemenetluses; 
8) isiku esindamine teistmismenetluses; 
8) õigusdokumendi koostamine; 
9) isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine. 
Prokuratuur 
Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev  valitsusasutus . 
Prokuratuuri tegevust kriminaalmenetluse toimetamisel reguleerib  KrMS  ja KarS, töökorraldust aga prokuratuuriseadus.  
Prokuratuuriseaduse alusel osaleb prokuratuur kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises; 
juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse; esindab kohtus riiklikku süüdistust ning 
täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. 
Kriminaalmenetluse  juhina  suunab prokurör uurijat tõendite kogumisel ja vastavalt tuvastatud asjaoludele otsustab isikule 
süüdistuse esitamise. 
Kokkuvõtlikult on prokuratuuril (prokuröril) kaks peamist ülesannet: kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimine ja riikliku 
süüdistuse esitamine kohtus. 
Prokuratuur on kaheastmeline, koosnedes Riigiprokuratuurist kui kõrgemalseisvast prokuratuurist ning neljast 
ringkonnaprokuratuurist. 
Riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on terve Eesti, ringkonnaprokuratuuride tööpiirkonnad kattuvad PPA prefektuuride omadega. 
Prokuratuuri juhib riigi peaprokurör, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks. 
Ringkonnaprokuratuuri juhib juhtivprokurör, kes nimetatakse ametisse samuti viieks aastaks. 
Prokurörid on: 
Prokuröri abi – madalaim aste, ükskõik mis haridusega 
Ringkonnaprokurör – 14 inimest, eelistatakse inimest väljastpoolt süsteemi 
Vanemprokurör 
Juhtivprokurör- 4 inimest 
Riigiprokurör 
Juhtiv riigiprokurör 
Riigi peaprokurör 
Prokuröriks saamine: Eristada tuleb prokuröri abiks saamiseks esitatavaid nõudeid – võrreldes teiste prokuröridega on haridusnõue erinev! 
Vastavalt prokuratuuriseadusele võib prokuröri abiks nimetada: 
1) teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, 
2) kellel on  kõrgharidus , 
3) kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, 
4) on kõrgete kõlbeliste omadustega 
5) on prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega 
Konkursi läbimiseks tuleb kandidaadil sooritada  eksam ja  vestlus . Eksam koosneb reeglina kirjalikust ja suulisest osast. Eksami 
kirjalikus osas peab kandidaat  lahendama  2 kaasust või situatsiooniülesannet. Eksami suulises osas kontrollitakse kandidaadi 
teoreetilisi teadmisi ja vestluse raames hinnatakse isiksuseomadusi. 
Riigi peaprokuröriks, juhtivaks riigiprokuröriks, juhtivprokuröriks, riigiprokuröriks, vanemprokuröriks, eriasjade prokuröriks või 
ringkonnaprokuröriks võib nimetada: 
1) teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti Vabariigi kodaniku, 
2) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni või sellele 
vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 
3) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel; 
4) on kõrgete kõlbeliste omadustega; 
5) on prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega. 
Ringkonnaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on töötanud ühe aasta prokurörina või kolm aastat kohtunikuna, 
politseiametnikuna, vandeadvokaadina või muul ametikohal, mis nõuab süvateadmisi karistusõigusest ja -menetlusest. 
Eriasjade prokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist töötab prokurörina, välja arvatud prokuröri abina. 
Juhtivprokuröriks ja vanemprokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist on töötanud kolm aastat kohtunikuna, 
prokurörina, politseiametnikuna, vandeadvokaadina või vandeadvokaadi vanemabina. Prokuröri abi õppeteenistuses või katseajal 
olemise aega ei arvata prokurörina töötamise aja hulka. 
Juhtivaks riigiprokuröriks ja riigiprokuröriks võib nimetada isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud  juriidilist  
kõrgkvalifikatsiooni nõudval töökohal. 
Riigi peaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist. 
Prokuröriks ei või nimetada isikut: 
1) kelle kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 
2) kes on vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest; 
3) kes on välja heidetud Eesti Advokatuurist või tagandatud notari ametist; 
4) kes on lähedases suguluses (vanem, vend, õde, laps) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanem, vend, õde, laps) prokuröriga, kellele ta vahetult allub või kes 
prokuröri vahetult kontrollib; 
5) kes oma tervise tõttu ei saa prokurörina töötada.  Kahtluse  korral määrab isiku tervisliku seisundi kindlaks arstlik komisjon. 
 
Õiguskantsler 
Õiguskantsler ei allu ühelegi riigiametnikule.  Õiguskantsleri  nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul 
seitsmeks aastaks. Oma lojaalsust kinnitab õiguskantsler Riigikogu ees ametivande andmisega ning pärast seda astub ametisse. 
Õiguskantslerit ei saa poliitilistel põhjustel vabastada, ta tagandatakse ametist üksnes tahtlikult toimepandud kuriteo eest 
süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast. Samuti tagandatakse õiguskantsler ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest, 
mille puhul on seadusega ette nähtud vabaduskaotuslik  karistus , süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast. Õiguskantsleri 
sõltumatuse tagab ka keeld olla mõne teise riigi-, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku ametis, osaleda 
erakonna tegevuses,  kuuluda  äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelvalveorganisse ja osaleda ettevõtluses. Õiguskantsler on 
oma tegevuses teistest riigivõimukandjatest sõltumatu. 
Õiguskantsleri otsused on soovituslikud.  Kohtuotsused  on täitmiseks. 
Õiguskantsleri pädevus:  Normikontroll - põhiseaduslikkuse järelevalve. 
  Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu  ametiisik , kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning 
kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja  seadustele  vastavuse üle.  
  Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud  ettepanekuid  ning 
esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. 
  Õiguskantsler on  piinamise  ning muu  julma , ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja  karistamise  vastase 
konventsiooni fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutus. 
  Õiguskantsler teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, 
Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks vastavalt seadusele.  
  Õiguskantsler teeb Euroopa Parlamendi presidendile ettepaneku Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmelt Euroopa Ühenduste 
privileegide ja immuniteetide protokolliga ettenähtud immuniteedi võtmiseks.  
  Õiguskantsler teeb Riigikohtu üldkogule taotluse tunnistada Vabariigi President kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma.  
  Õiguskantsler lahendab eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluse põhiseaduse ning teiste seaduste 
alusel. 
  Õiguskantsler teostab järelevalvet õigusaktide välislepingutele vastavuse üle. 
1. 
Õiguskantsler kui põhiseaduslikkuse järelevalvaja 
Esmase põhiülesandena teostab õiguskantsler järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse 
õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. 
Õigustloovad  aktid , mille üle õiguskantsler järelevalvet teostab, on Riigikogu seadused, Vabariigi Presidendi seadlused, 
Vabariigi Valitsuse määrused, ministrite määrused ja kohalike omavalitsuste määrused. 
2. 
Õiguskantsler kui ombudsman  
  Teise põhiülesandena kontrollib õiguskantsler kui ombudsman (õigusvahemees, usaldusmees; termin rootsi keelest), kas 
avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud järgivad isikute põhiseaduslike õigusi ja vabadusi ning hea halduse tava. 
  Asutusteks, kelle tegevuse õiguspärasust õiguskantsler kontrollib, on  ministeeriumid , ametid ja inspektsioonid ning nende 
kohalikud ametiasutused, samuti kohalikud omavalitsused. Õiguskantsler kontrollib ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ning 
avalikke ülesandeid täitvaid füüsilisi või eraõiguslikke juriidilisi isikuid.  
  Õiguskantsler võib alustada avalikke ülesandeid täitva asutuste tegevuse kontrollimist ka omal algatusel, kui eelneva teabe 
alusel on põhjust arvata, et ühes või teises asutuses on rikutud põhiseaduslikke õigusi või vabadusi. Üheks sellise teabe 
allikaks on  ajakirjandus . 
  On kujunenud reegliks, et õiguskantsler ei  jäta   tähelepanuta  ajakirjanike vahendatud andmeid isikute võimalike õiguste 
rikkumise kohta. Erilise kontrolli all on süüdistused politsei-, prokuratuuri-, vangla-, tolli-, piirivalve või kodakondsus- ja 
migratsiooniasutuse või mõne muu  riigiasutuse  kohta. 
3. 
Piinamise vastane  konventsioon  
Olulisemad õiguskantsleri pädevused täpsemalt: 
Õiguskantsler võib alustada avalikke ülesandeid täitva asutuste tegevuse kontrollimist ka omal algatusel, kui eelneva teabe 
alusel on põhjust arvata, et ühes või teises asutuses on rikutud põhiseaduslikke õigusi või vabadusi. Üheks sellise teabe 
allikaks on ajakirjandus. 
On kujunenud reegliks, et õiguskantsler ei jäta tähelepanuta ajakirjanike vahendatud andmeid isikute võimalike õiguste 
rikkumise kohta. Erilise kontrolli all on süüdistused politsei-, prokuratuuri-, vangla-, tolli-, piirivalve või kodakondsus- ja 
migratsiooniasutuse või mõne muu riigiasutuse kohta. 
Järelevalve teostamine 
Õiguskantsleril on asja  menetlemise  käigus vaba juurdepääs järelevalvealuste asutuste ning lepitusmenetluse poolte valduses 
olevatele dokumentidele ja muule materjalile ning kohtadele. 
Asutus või isik peab  võimaldama  õiguskantsleril tingimusteta ja viivitamata saada asutuse või isiku valduses olevaid 
dokumente ja muid materjale ning pääseda asjaomasesse kohta. 
Õiguskantsleril on õigus teha kontrollkäiku vanglasse, väeossa, arestimajja, väljasaatmiskeskusse, varjupaigataotlejate 
vastuvõtukeskusse või registreerimiskeskusse, psühhiaatriahaiglasse, erihooldekodusse, erivajadustega õpilaste kooli, 
üldhooldekodusse, lastekodusse, noortekodusse või muusse järelevalvealusesse asutusse. Kontrollkäiku võib teha ka ette 
teatamata ning sellele võib kaasata erialaasjatundjaid ja tõlke. 
Järelevalvealune asutus tagab õiguskantslerile kontrollkäigu ajal: 
1) vaba juurdepääsu teabele, mis on vajalik, et kontrollida, kas järelevalvealune asutus järgib põhiõiguste ja –vabaduste 
tagamise põhimõtet ning hea halduse tava;  
2) vaba juurdepääsu teabele, mis käsitleb järelevalvealuses asutuses viibivaid isikuid ning nende kinnipidamistingimusi ja 
asukohta ; 
3) ligipääsu järelevalvealuse asutuse hoonetesse ja territooriumile; 
4) võimaluse vestelda iga järelevalvealuses asutuses viibiva piiratud õigustega isikuga ning järelevalvealuse asutuse 
personaliga ilma teiste isikute juuresolekuta. 
Järelevalvealune asutus osutab õiguskantslerile menetluses ametiabi. 
Õiguskantslerile esitatavad nõuded: 
Õiguskantsler peab olema: kõrgete kõlbeliste omadustega, teovõimeline, Eesti kodanik,  valdama  vabalt riigikeelt. 
Õiguskantsleril peab olema  akadeemiline  kõrgharidus õigusteaduses ning ta peab olema kogenud ja tunnustatud jurist. 
Õiguskantsler ei tohi ametisoleku ajal: 
1) olla mõnes teises riigi-, kohaliku omavalitsuse või avalikõigusliku juriidilise isiku ametis; 
2) osaleda erakondade tegevuses; 
3) kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelevalveorganisse; 
4) osaleda ettevõtluses, välja arvatud tema enda isiklikud investeeringud ning nendelt  saadavad  protsendid ja  dividendid , 
samuti talle kuuluva vara käsutamisest saadav tulu. 
Õiguskantsler võib tegelda teadusliku ja pedagoogilise tööga, kui see ei takista tema ametiülesannete täitmist.