50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Martsip
Õppematerjali autor
EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM (edaspidi ka ÕKS) Jaanus Konsa TMK 2011 EV Kohus Kohtute sisulist tööd reguleerivad erinevad protsessiõigused Kohtute korralduslikku poolt reguleerib PS ja kohtute seadus Kohtute seaduse § 1: kohtute seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused. Õigust mõistab ainult kohus. Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele Õigusemõistmine tugineb seadustele. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Kohtute paigutus Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks. Nelja maakoh
Õiguskaitsesüsteemi suhtes tähendab ülalmainitud printsiip seda, et kõigi isikute suhtes kohaldatakse ühtesid ja samu, kõigile ühiseid seadusi. Sellest ei tohi siiski teha järeldust, et kellelegi ei tohi seadustega teha eeliseid või panna võrreldes teistega suuremaid kohustusi. Need eelised ja suuremad kohustused peavad aga olema sisuliselt põhjendatud 7) Informeerituse printsiip – Informeerituse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteem peab tagama võimaluste piires asjaosaliste informeerituse. Informeerituse printsiip on lähedane avalikkuse printsiibile ja täiendab seda s.t. informeerituse printsiip tagab informatsiooni kättesaadavuse menetlusosalistele ka paljudel sellistel juhtudel kui õiguskaitseasutuse toimingud ei toimu avalikult. Informeerituse printsiip leiab oma väljenduse mitmetes põhiseaduse normides ning konkreetsetes menetlusnormides:
EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI ORGANID ADVOKATUUR Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus. Advokatuuri liikmeteks on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Seisuga 06.12.2017. a on Eesti Advokatuuri liikmeid kokku 1024. Advokatuur juhindub oma tegevuses seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja headest tavadest. Advokatuuri organiteks on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon. PÄDEVUS AMETISSE MÄÄRAMINE AMETIST VABASTAMINE Õigusteenuse osutamise korraldamine era-ja avalikes huvides, Esimees valitakse vandeadvokaatide Advokatuuri liikmesuse peatamise advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmine. seast kolmeks aastaks. otsustab juhatus advokaadi Eesti Advokatuur abistab advokatuur
EVÕ 1) Legaalsuse printsiip - Eestis kehtib seega demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. (PS § 3) 2) Ökonoomsuse printsiip - Kulutuste ja tulemuste tasakaal, Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. 3) Kahju vältimise printsiip - PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk- panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist. 4) Avalikkuse printsiip - PS § 24- kohtuistungid on avalikud. Avalikkuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Krim. men. Avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult. Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinniseks kuulutada. 5)
seisundi või muude asjaolude tõttu. Õiguskaitsesüsteemi suhtes tähendab ülalmainitud printsiip seda, et kõigi isikute suhtes kohaldatakse ühtesid ja samu, kõigile ühiseid seadusi. Sellest ei tohi siiski teha järeldust, et kellelegi ei tohi seadustega teha eeliseid või panna võrreldes teistega suuremaid kohustusi. Need eelised ja suuremad kohustused peavad aga olema sisuliselt põhjendatud 7) Informeerituse printsiip Informeerituse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteem peab tagama võimaluste piires asjaosaliste informeerituse. Informeerituse printsiip on lähedane avalikkuse printsiibile ja täiendab seda s.t. informeerituse printsiip tagab informatsiooni kättesaadavuse menetlusosalistele ka paljudel sellistel juhtudel kui õiguskaitseasutuse toimingud ei toimu avalikult. Informeerituse printsiip leiab oma väljenduse mitmetes põhiseaduse normides ning konkreetsetes menetlusnormides:
nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.“ Õigussüsteemi suhtes tähendab printsiip seda, et kõigi isikute suhtes kohaldatakse ühtesid ja samu, kõigile ühiseid seadusi. Seadustega tohib teatud juhtudel teha eeliseid ja panna suuremaid kohustusi, need peavad aga olema sisuliselt põhjendatud. Informeerituse printsiip Informeerituse printsiip – õiguskaitsesüsteem peab võimaluste piires tagama asjaosaliste informeerituse st tagab informatsiooni kättesaadavuse menetlusosalistele ka siis, kui õiguskaitseasutuste toimingud ei toimu avalikult. St neil peab olema võimaluste piires võimalikult suur informeeritus; ei ole võimalik, et informeeritus oleks absoluutne.. On lähedane avalikkuse printsiibile ja täiendab seda. Näiteks PS § 21: Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle
süüdimõistmist suuremaks veaks kui süüdlaste õigeks mõistmist. 6. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip Võrdselt tuleb kohelda erinevates analoogsetes õiguslikes vaidlustes osalejaid. Tuleneb põhiseaduse paragrahv 12-st, mis keelab diskrimineerimise. Kui põhjendatud, on lubatud ka teatud eelised või suuremad kohustused – nt. kohtunikueksamist vabastamine neile, kes on töötanud teatud ametikohtadel 7. Informeerituse printsiip Informeerituse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteem peab tagama võimaluste piires asjaosaliste informeerituse. Informeerituse printsiip on lähedane avalikkuse printsiibile ja täiendab seda s.t. informeerituse printsiip tagab informatsiooni kättesaadavuse menetlusosalistele ka paljudel sellistel juhtudel kui õiguskaitseasutuse toimingud ei toimu avalikult. Informeerituse printsiip leiab oma väljenduse mitmetes põhiseaduse normides ning konkreetsetes menetlusnormides:
äriühingu filiaali juhataja, samuti erakonna liige. 23. Notariaat (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Notariaat on üks õiguskaitsesüsteemi osa, mis moodustataks kõikidest notaritest- eestseisus ja lihtliikmed. Notarite Koja funktsiooniks on valvata notarite kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise, kutse-eetika järgimise ja väärika käitumise üle. Tagada ühiskonnas õiguskindlus ja vältida õigusvaidlusi. 24. Ameerika Ühendriikide õiguskaitsesüsteem Föderatsiooni subjektidel ja föderatsioonil on üksteisest sõltumatud kohtusüsteemid. Seega on kokku 51 erinevat ja täiesti iseseisvat kohtusüsteemi (50 osariigi kohtusüsteemid ning föderaalne süsteem). Puuduvad spetsiaalsed kohtud, mis tegeleksid haldusasjade lahendamisega- ei tehta vahet haldusõiguslike ja eraõiguslike vaidluste vahel. Osariikide kohtusüsteem. Suurem osa kohtuasjadest kuuluvad osariikide kohtute pädevusse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid