Konfutsianism (4)

Konfutsianism (hiina keeles 儒學; pinyin'is: Rúxué – "õpetlaste koolkond") on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika - ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius ) õpetustest.
Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine , mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus , õiglustunne ja otsekohesus .
Konfutsius uskus, et täiusliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama li'd - rituaale ja kombeid, mis olid tema arvates ren'i kristalliseerunud avaldumisvormid ja mis tulenesid omakorda muistsetest väärtustest. Ta uskus, et li on nii võimas, et selle järgimine kogu südamest põhjustab isiksuse muutumise, mis vallandab omakorda ahelreaktsiooni ja mõjutab lõpuks kogu unimversumit.
Konfutsius võttis eeskuju vääriva käitumise ja täiusliku riigivalitsemise musternäidiseks Shangi ja Zhou dünastia ning veel kaugemad mineviku jumalikud ja pooljumalikud tegelased. Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt.
Konfutsianistliku kaanoni tuumikuks on Viisikraamat ja Nelikraamat. Viisraamat ( Wujing ) koosneb tekstidest, mida Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks ning jaguneb viieks osaks:

Muutuste raamat (Yinjing)

Kirjade (Ajaloo) raamat ( Shuijing )

Laulude raamat (Shijing)

Kommete raamat (Liji)

Kevaded-sügised (Chunqui)
Konfutsius viitab ka kuuendale, Muusika raamatule (Yuejing), kuid see läks Hani dünastia ajal kaduma.
Traditsiooniliselt peetakse Konfutsiust nende teoste koostajaks või väljaandjaks, kuid tänapäeval arvatakse, et need koostati ja muudeti mitme sajandi jooksul kuni Hani dünastiani välja.
Nelikraamat (Sishu), mille koostas Zhu Xi ( 1130 -1200), sisaldab Konfutsiuse õpetuste kokkuvõtlikku esitlust koosneb neljast tekstist:

Vesteid ja vestlusi (Lunyu);

Mengzi (Mencius);

Suur õpetus (Daxue);

Keskmine tavaline (Zhongyong).
Lääne-Hani dünastia (206 eKr – 24 pKr) valitsejad tegid konfutsianismist riigi ametliku moraalse ja poliitilise õpetuse.
Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal , kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet. 1. valitseja vooruslikkus – alamate kuulekus, 2. isa armastus – pojalik austus , 3. vanema venna heatahtlikkus – noorema venna austus, 4. mehe õiglus – naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus – noorema sõbra usaldus. Ka austus perekonna ja surnud esivanemate vastu. On väidetud, et konfutsianistlikud põhimõtted on majanduskasvu (aktiivse majandustegevuse) taga mitte ainult Hiinas, vaid ka Lõuna- Koreas , Jaapanis, Taivanis, Hong Kongis ja Singapuris (viimases olid käsikäes majandus, autoritaarsus ja konfutsianism). Lisaks moraalile on inimestel kohustus järgida tseremooniaid ja rituaale (head kombed), kohustus käituda õiglaselt. Konfutsiamistlik kuldreegel ütleb: „ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid“.
Francis Fukuyama on öelnud konfutsianismi ja demokraatia kohta nii: Konfutsianism rõhutab gruppi indiviidi ees, autoriteeti vabaduse ja vastutusi õiguste üle. Harmoonia ja koostöö on eelistatud võistluse ja erimeelsuste üle. Korra ja hierarhia hoidmine on kesksed väärtused. Ideede, rühmituste ja erakondade konfliktis nähakse ohtu. Demokratiseerumine saab toimuda vaid Lääne mõjul. Fukuyama kahtleb, kas Hiinas konfutsianism on kunagi poliitiline konfutsianism olnud, pigem on keskendunud perekonnasidemetele, mis on olnud alati tähtsamad kui ühiskondlikud ja poliitilised suhted. Konfutsianistliku ühiskonnanägemuse kohaselt on ühiskond üks suur ja korrastatud süsteem, mis tuleb ülevalt alla ning milles kogu süsteemi aluse moodustavad perekondlikud kohustused. Konfutsianism on pigem kõlblus- ja riigiõpetus kui religioon . Konfutsius tunnistas küll jumalate ja vaimude olemasolu, kuid eriti suurt tähelepanu pööras religioossetele riitustele ja inimeste õigele käitumisele.
Tema, kes õpib aga ei mõtle on kadunud. Tema kes mõtleb aga ei õpi on suures ohus. Konfutsiust ennast peetakse ühtekokku kolme tuhande õpilase õpetajaks, kuigi ainult 70 neist olevat omandanud selle kunsti mida ta ise ülekõige hindas . Konfutsius olevat olnud valmis õpetama igaüht, vaatamata sotsiaalsele positsioonile , peaasi, et õpilased oleksid agarad ja väsimatud. Ta õpetas oma õpilastele moraali, kõnkunsti, valimtsemist ja peeneid kunste. Õpetustes oli tähtis osa ka nn “kuuel kunstil�?- tava, muusika, vibulaskmine , sõjavankri juhtimine, kalligraafiat ja arvutamist--- kuid moraalsust pidas ta kõige tähtsamaks. Konfutsiuse pedagoogilised meetodid on tabavad . Ta ei jutlusta aine sügavuti, selle asemel esitab ta küsimusi, tsiteerib lõike klassikute teostest, või kasutab vaimukaid võrdlusi, ja eeldab et õpilased jõuaksid õigete vastusteni.
Konfutsius luges teistest hoolimist kutsumuseks ja missiooniks, mille eest peaks olema valmis surema.
Poliitiline teooria Konfutsius`e poliitiline teooria tuleneb tema eetilisest teooriast ja parim valitsemine on see kui valitsetakse läbi inimeste loomuliku moraalsuse ehk enesedistsipliini- nende ren`i, selle asemel, et võtta altkäemaksu ja sundust kasutada. (“Vesteid ja vestlusi). Ta uskus, et inimesed on oma loomult head ning neist tuleb hoolida. Halvasti käitumise sundus surutavat neile peale aga väljastpoolt. Kuna ta jälestas ainuvõimsa Keisri ideed, sisaldusid vastavad valitsejate võimu piiravad elemendid, ka tema filosoofias. Ta rõhutas kõne vastavust tõele.
nfutsiuse tuntuim tõlgendaja on Mengzi, kelle tegevuse tulemusena
hakkasid Konfutsiuse õpetused levima. Nad leidsid keisrite ja ülemkihtide soosingu,
sest nad kindlustasid nende võimu. Riigi ametlikuks õpetuseks sai konfutsianism
umbes II sajandi algul eKr ja XIII sajandil oli sel valitsev seisund. Konfutsius ei
pidanud end usundi rajajaks, kuid aja jooksul hakati teda ennast kummardama. Aastal
174 eKr püstitati maakondade pealinnades templid. Hiljem hakati Konfutsiusele
regulaarselt ohverdama. Riiklikel tseremooniatel austati teda algul kui tarka meistrit ja
eeskuju, kuid 1907 aastal ülendati ta lõppude lõpuks pühakuks. Konfutsius on 2000
aasta jooksul olnud Hiina tähtsaim ühiskonnafilosoof
The Symbol means total harmony, righteousness, in your own life and in your relations with your neighbor .