Ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad; Õigus ja õiglus (0)

Ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad
1. Mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste olemasolu viis. Ühiskond koosneb inimestest ja ei saa eksisteerida ilma inimesteta. Ühiskonna tunnuseks on religioon , moraal , seadused ja ühistegevused.
2. Millised on ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad? Ühiskonnal on mitmeid tasandeid. Nt maailm, riik, kool, perekond. Ühiskonnaelu valdkonnad nt : majandus, tervisehoid , kultuur, haridus , valitsemine.
3. Iseloomusta tänapäeva ühiskonda. Ühiskonnaelu valdkonnad on põhiliselt samad mis vanasti: majandus, sotsiaalabi , haridus ja muu sotsialiseerumine ning kohtupidamine ja kooskõlastamine, mida me nüüd nim valitsemiseks. Palju on materiaalset vara mis vajab haldamist. Olulisim on käitumiskultuur, ühine arusaamad kultuurist laiemas mõttes ja sellest tulenevad koostöövormid. Tänapäeval on tööjaotus, millest tuleneb kaubandus, turg , raha, palgamajandus ja pangandus .
4. Mõisted: ühiskond- inimeste olemasolu viis. Ühiskond koosneb inimestest ja ei saa ilma eksisteerida. Tunnuseks on religioon, moraal, seadused ja ühistegevused.
Sotsialiseerumine –ühiskonnaga kohandumine
Käitumiskultuur- ühised arusaamad kultuurist laiemas mõttes ja sellest tulenevad koostöövormid
Haldus- riigi materiaalse vara hooldamine, säilitamine.
tööjaotus - ühiskondlikult väljakujunenud tööde süsteem vajaduste ja võimaluste alusel, areneb ja muutub koos ühiskonna arenguga.
Kellest koosneb ühiskond?
1. Ühiskonna rühmitamise põhimõtted ja tunnused. Ühiskond koosneb inimestest, iga inimene on kordumatu, see annab põhjuse röökida inimestest kui isiksustest. Demokraatlikes riikides on kõik seaduse ees kõik võrdsed. Rahvastikku rühmitatakse 2 tunnuse järgi: loomulike(sünnipäraste) omaduste järgi/vanus, sugu, rahvus, rass/ ja elu käigus omandatud joonte järgi/elukoht, elukutse, jõukus, perekonna suurus, haridustase/
2. Mis on ühiskonna sotsiaalne struktuur? Ühiskonna sotsiaalse struktuuri moodustab rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel.
3. Mida uurib demograafia ? Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu , mis uurib rahvastiku struktuuri, rahvastiku kasvamist ja kahanemist ning liikumist.
4. Mis on rahvastiku iive? Rahvastiku iive on rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel.
5. Mis on sallivus? Sallivus ehk tolerantsus inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi , uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse.
6. Sotsiaalne kihistumine : mis see on? kas Eesti on sotsiaalselt kihistunud? Sotsiaalne kihistumine on ühiskonnas eksisteeriv paremusjärjestus ehk hierarhia . See on inimeste jagunemine klassidesse vastavalt sotsiaalsele staatusele. Sotsiaalse staatuse määravad inimese sissetulek, elukutse prestiiz ja haridus. Eestis peetakse väga tugevalt kihistunuks. Rikaste ja vaeste erinevus on meil suur.
7. Mis on sotsiaalne sidusus, mis sotsiaalne tõrjutus? Sotsiaalne sidusus on ühiskonna võimekus tagada kõigile ühiskonna liikmetele heaolu. Sotsiaalse sidususe saavutamiseks on 2 peamist eesmärki: 1. Sotsiaalse kihistumise, ebavõrdsuse, tõrjutuse vähendamine. 2. Sotsiaalsete suhete ja suhtlemise tugevndamine. Sidus ühikond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult. Sotsiaalne tõrjutus on olukord, kus inimene ei tunne ennast ühiskonna täisväärtusliku liikmena.
Moraal, eetika ja tavad

Mõisted: moraal – ehk kõlblus on põhimõtete ja normide kogum, mis korrastab inimese käitumist. Moraal on käitumisnormid, mis määravad inimese suhtumis
Eetika- on filosoofia haru, mis uurib moraalisuhteid.
Tavad - ehk kombed on harjumuspärased käitumisviisid.
Õigus ja õiglus
2. Mis on õigus? Mõiste kaks erinevat tähendust. Õigus on see, mida ütleb seadus ja mida kasutab kohus. Õigus on seotud väärtushinnangutega. Õigus on kellelegi kuuluv vabadus toimida viisil, mis kuulub talle millegi(õigusnorm, tava, sisetunne) põhjal.
3. Kuidas toimib õigussüsteem demokraatlikus riigis?
4. Kuidas toimib õigusmõistmine Eestis (skeem lk 31)
5. Mõisted: prokurör- seaduse täpse täitmise järele valvaja ja riiklik süüdistaja kohtus kriminaalasjade arutamisel.
Hageja - kohtu kaudu nõudja, kohtule avalduse esitaja .
Kostja- isik, kelle vastu on kohtus esitatud nõue ehk hagi .
Notar – notariaaltoiminguid (dokumendi allkirja vm tõestamine) sooritav isik.
Inimõigused
1. Ajalugu – millal tekib arusaam inimõigustest, olulisemad tähised. Inimõiguste mõiste tekib valgustusajal. 1776 USA iseseisvusdeklaratsioon . 1789 Prantsusmaa Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon . 10.detsember 1948 ÜRO Inimõiguste deklaratsioon. 1950 Euroopa inimõiguste konventsioon , Euroopa Inimõiguste kohus. Inimõigused- kõik sünnivad vabadena, võrdsetena, igal inimesel on õigused ja vabadused , õigus elule, vabadusele, isikupuutumatusele.
2. Kodaniku- ja poliitilised õigused. Õigus elule, vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, kaitsele julma , alandava, ebainimliku kohtlemise eest, õigus kaitsele rassilise, rahvuselise, soolise või usulise diskrimineerimise eest, sõnavabadus.
3. Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused. Õigus toidule, haridusele, tööle, perekonnale , vara kaitsele.
Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem. Religiooni keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud.
Maailma usundid jagataks 2te rühma olenevalt sellest, kas austatakse 1te või mitut jumalat:

Polüteism- paljud jumalad (kreeka, egiptus , )

Monoteism – 1 jumal (judaism, budism )
Ateist- inimesed ke seitavad jumala olemasolu.
Agnostikud- leiavad et kummagi veendumuse ümberlükkamiseks pole piisavalt tõendeid.