Arengupsühholoogia Vastused (0)

Q: KeskKond või pärilikkus?

Vastus leiad õppematerjalist: Arengupsühholoogia Vastused

Q: Mis on arengu muutuste peamine põhjus?

Vastus leiad õppematerjalist: Arengupsühholoogia Vastused

Q: Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust?

Vastus leiad õppematerjalist: Arengupsühholoogia Vastused

Q: Mis aastat loetakse moodsa arengupsühholoogia algusaastaks?

Vastus leiad õppematerjalist: Arengupsühholoogia Vastused

Q: Mis on naiivne realism?

Vastus leiad õppematerjalist: Arengupsühholoogia Vastused

Tartu Ülikool - Psühholoogia - Organisatsioonipsühholoogia

3 HALB

Esitatud küsimused

KeskKond või pärilikkus?
Mis on arengu muutuste peamine põhjus?
Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust?
Mis aastat loetakse moodsa arengupsühholoogia algusaastaks?
Mis on naiivne realism?

1. Assimilatsioon - sarnastumine . Assimilatsioon ehk sarnastumine, toimub keskkonnamõju organismile.
2. Akommodatsioon – kohastumine . Tänu assimilatsioonile toimub akkommodatsioon ehk paindlik muutumine ehk kohastumine.
3. Nimeta 5 arengupsühholoogia põhiküsimust:
1) Kas arengus on olulisem KeskKond või pärilikkus? Mis on arengu muutuste peamine põhjus?
2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas olulisem on kvantitatiivne (taseme muutus) või kvalitatiivne (muutus loomuses ) areng? Kas varasem ja hilisem areng on üldse omavahel seotud?
3) Inimese sünnipärased omadused (hea, halb, neutraalne )?
4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust?
5) Arenguliste muutuste universaalsus . Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinevad? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põhjuseid (idiograafiline uurimus)?
4. Mis arenguteooria sai alguse 16 sajandil ja kus arvati, et inimene on spermis juba valmiskujul olemas ja edasi toimub ainul .....
Preformatsiooniteooria. Tegemist metafüüsilise arenguteooriaga, kus oletati, et elusolend on valmis sugurakus - homunculus – Antony van Leenwenhook, Nicolas Hartsoeker. Peale viljastumist toimub vaid kvantitatiivne areng (puhtalt kasvab suuremaks , agakõik on sugurakus juba algselt olemas). Selle teooria lükkas ümber Baer (embrüoloog).
5. Mis on arengupsühholoogia uuringutes kasutatav põhiline uurimismeetod
Vaatlus (sise ja välis).
6. Mis teooriaga on tegemist ja kes oli selle autor: lapse areng toimub paremini teiste laste või lapsevanema eeskujul ja kõige paremini uute teadmiste “serval”
Lev Võgotski - lähima arengu tsoon. Lähima arengu tsoon on seotud lapse arengulise potensiaaliga. Lapsel on kaks arengutaset: Kõik mida juba oskan ja potensiaalne tase, kuhu jõudmiseks on tal vaja abi. Nende kahe taseme vahel on lähima arengu tsoon, kus ta vajab minimaalselt juhendust.
7. Mis aastat loetakse moodsa arengupsühholoogia algusaastaks?
1882 (W. Preyer – „Lapse psüühika“). 1859 (C. Darwin – evolutsiooniteooria )

8. Mis on naiivne realism ?
Naiivne realism - võimetus eristada välismaailma oma psüühikast. Kalduvus näha psühholoogilisi sündmuseid nii nagu need omaksid füüsilist eksistentsi. Näiteks mõtted on nagu kõne. Laps arvas , et kui ta mõtles, siis ma peaks seda kuulma .
9. Kes oli Harlow
Tegi ahvidega affektiivse kiindumuse süsteemi eksperimente , kus oli “külm” ja “soe” ema. Ema pakub turvalist tagalat, kust arenev laps võib minna maailma uudistama ja kuhu ta võib aeg-ajalt kindlustunde saamiseks tagasi pöörduda. Emotsionaalne seotus ema ja lapse vahel pakub lapsele turvalisus- ja kindlustunnet .

10. Mis erinevus on Kohlbergi ja Cilligani moraalse arengu teooriatel
Kohlbergi teooria on ratsionaalne , Cilligani – fenomenoloogiline .
Operantne õppimine
Õpime mingit käitumist sellega kaasas käiva kinnituse või karistuse läbi.
Sotsaailne õppimine
Õppimine läbi teiste kogemuste, nähtu jäljendamine.
Normaalne autism ja sümbioos
Normaalne autism – enesesse sulgumus. Laps on hoidjaga suheldes ükskõikne ja endassetõmbunud. Ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab.
Normaalne sümbioos – lapsele tundub, et ta on hoidjaga üks. Puudub minatunde.
Piage arengu astmed

Sensomotoorne. 1-2 e.a.
Kõik kogemused saab laps vahetult meelte abil, avastab keskkonda. Laps sõltub ümbrusest, sellest, mida ta tajub .

Operatsioonide eelne , 2-7 e.a.
Lapsed hakkavad kasutama sümboleid objektide või sündmuste tähistamiseks ja kirjeldamiseks (nt rääkima). Lapsed ei suuda kohanduda ja ette kujutada, et teistel võiksid olla mõtted, mis erinevad teiste omadest ( egotsentrism ). Fantaasia on väga võimas – nad on loomingulised. Intuitiivne mõtlemine – loogiline arutlus puudub.

Konkreetse operatsioonide periood, 7-11 e.a.
Eeldab loogilist mõtlemist, mis on aluseks objektide ja sündmuste klassifitseerimisele ja nende vaheliste seoste mõitmisele. Lapsed muutuvad sotsialiseeritumaks, enesekesksus väheneb (mitte ei kao), hakkavad üha enam mõistma teiste vaateid ja arvamusi . Hakkab tekkima abstraktne mõtlemine.

Formaalsete operatsioonide periood, 11-16 e.a.
Suundumus käsitleda asju ja nähtusi eelkõike nende hüpoteetilise võimalikkuse mõistes. Loogilis- deduktiivne mõtlemine – viis, kus järeldus tehakse paljude erinevate andmete põhjal ja liikumine toimub üldiselt üksikule. Saan uusi teadmisi kasutades olemasolevaid fakte.
Piaget` moraali tasemed
Moraalieelne – 0-4,5 e.a. puudub reeglitest arusaamine;
Heteronoomne – 5-10, egotsentrilisus, toetumine autoriteetsetele isikutele oma otsuses, teeglite pidamine kõige tähtsam, tagajärjed ikka veel tähtsamad motiividest;
Autonoomne moraal – 10-… hakatakse välja kujundama moraalseid tõekspidamisi vastavalt iseenda nägemusele.
J. Bowlby seotuseteooria (1969)
Lapse emostionaalne areng – turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule.
Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad kaose psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu.
Gilligani teooria - Gilligani kuulsus põhineb peamiselt 1982. aastal ilmunud teosel "In a Different Voice: Psychological Theory and Women 's Development", milles ta kritiseerib Lawrence Kohlbergi laste moraalse arengu uuringuid , mille järgi tütarlapsed jõudsid keskmiselt madalamale moraalse arengu tasemele kui poisslapsed.
Gilligani arvates ei arvestanud Kohlbergi skaala, mis tõepoolest oli koostatud peamiselt meessoost katseisikutele tuginedes, adekvaatselt naiste eripärast suundumust suhetele ning ei võimaldanud seetõttu naiste moraalset arengut mõõta.

Aste – orientatsioon individuaalsele ellujäämisele. Väljendab naise egoismi, eneseaktualiseerimist;

Aste – headus eneseohverdusena;

Aste – vägivallatuse moraalsus. Naine saab aru, et temal peab olema hea ja teistel ka.
Kohlbergi teooria
Moraalse arengu staadiumid (1958)
Põhiidee: oluline ei ole lapse süütunne, vaid see, mille peale laps otsustused teeb e moraalne baas.
I tase – eelkonventsionaalne.
1. Aste – orientatsioon sõnakuulelikkusele. Reegleid jälgitakse, et vältida karistust;
2. Aste – orientatsioon hüvitusele. Jälgin reegleid, et saada hüvitust;
II tase – konventsionaalne .
3. Aste – huvi on teiste lugupidamise säilitamise vastu. Teeme seda, mida meilt oodatakse, et meie hea maine säiliks;
4. Aste – autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine. Õige on see, mida ühiskond peab õigeks;
III tase – postkonventsionaalne.
5. Aste – vastavalt vajadusele võib kokkuleppeid muuta;
6. Aste – seotus individuaalsete printsiipide ja süümemoraalsusega; seadused põhinevad universaalsetel eetilistel printsiipidel. Ei ole vaja täita seaduseid, mis ei arvesta universaalseid eetilisi printsiipe .
Arengupsühholoogia ülesanded:
Kirjeldamine – sisaldab uuritavate nähtuste, probleemide, olukordade tasemeulatuse ja struktuuri uurimist . Kas? Palju?
Seletamine – tähistab uuritava nähtuse või probleemi olemuse, põhjuste ja võimalike tagajärjede analüüsimist. Põhiline uurimisvaend on erinevate sotsiaalsete nähtuste ja probleemide vaheliste seoste analüüs. Miks? Kuidas?
Prognoosia, ennustada (kõrgeim tase) – võimalikud arenguvariandid. Kui… siis…
Arengu faktorid

Füüsiline – erinevate kehastruktuuride küpsemine;
Motoorne – motoorsete oskuste progresseeruv omandamine;
Kognitiivne – intellektuaalsete funktsioonide kasv (abstraktne mõtlemine, keel, mälu jne);
Sotsiaalne – suhtlemine , empaatia .

Darwin – väljendusvõime, mängud, progressiidee, adaptatsioon ;
Von Baer – üldisemalt spetsiifilisemale;
Haeckel – ontogenees kordab fülogeneesi;
Hall – ontogenees kordab fülogeneesi ka intellektuaalselt;
Preyer – laste erinevused täiskasvanutega;
Binet – intelligentsuse test;
Gesell – bioloogilise arengu protsessid on ajaliselt piiratud;
Baldwin – adaptatsioon
John Locke – inimesel ei ole teadmist enne kui ta sünnib – tabula rasa .

Tunded ja mõtted arendavad läbi assotsiatsioone (kogemuse);
Inimese käitumine tuleb kordamisest;
Areng toimub läbi jäljendamist;
Inimene areneb ja õpib läbi tasu ja karistuse

Reeglid ei tohiks seada verbaalselt, on läbi mudelite (eeskuju, vanemad). On ebamugav mitte teadma – ebamugavuste lahendamine. Eksimus on normaalne – las ta pettub ise.
Laste kognitiivne võimekus on piiratud, lapsed mõtlevad teistmoodi. Nad on uudishimulikud .
Inimeses on kõik olemas et saada täiuslikuks.
Jean- Jacques Rousseau – kõik on võrdsed ja sünnipäraselt head. Inimühiskond rikub last. Lapse sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatavad – ta peaks saama vabalt areneda. Lastele ei tohi peale suruda täiskasvanulikke teadmisi. Lapse mõistust tuleb hoida nii kaua laisana kui võimalik.
Erik Erikson
Usaldus või usaldamatus
Autonoomsus või häbi ja kahtlus
Initsiatiiv või süü
Usinus või alaväärsus
Identiteet või rollisegadus
Intiimsus või isolatsioon
Generatiivsus või stagnatsioon
Ego terviklikkus või ahastus
Biheviorism . 1909 – inimkäitumise põhjus on õppimine ja tingimine. Ükski omadus ei ole kaasasündinud.
Egotsentrism – maailma nägemine iseenda positsioonilt, võimetus teha vahet iseenda ja teiste võimalikel perspektiividel.
Naiivne realism – võimetus eristada maailma oma psüühikast. Kalduvus näha psühholoogilisi sündmusi nii nagu need omaksin füüsilist eksistentsi.
Animism – laps lisab elututele asjadele elusate asjade omadusi, ehk käsitleb elutuid asju elusatena.
Artifitsialism – arvamus, et keegi asjad valmis teinud: keegi on päikese, tuule, maailma teinud.
Etoloogilise teooria peamised ideed:

Liigispetsiifline kaasasündinud käitumine. Käitumine on kaasasündinud, kui on neli järgnevad omadust:

On stereotüüpne kõigil liigi esindajatel, ehk koosneb alati ühesugustest käitumisjärgnevustest. Nt refleksid;

Ilmneb ilma olulise eelneva kogemuseta;

Esineb kõigil liigi esindajatel;

On suhteliselt muutumatu vaatamata kogemusele ja õppimisele.

Evolutsiooniline vaatenurk. Käitumine peab lihtsustama kohanemist keskkonnaga ja seega ka liigi ellujäämist tagama.
Õppimise eelsoodumus. Valmisolek teatud tüüpi õppimiseks.
Teoloogiline metodoloogia . Vaatlus ja laboratoorsed eksperimendid.

Seadusp ärasused arengus:
Tselofakaudaalne trend – peast allapoole areng;
Proksimodistaalne trend – seestpoolt väljapoole;
Üldiselt spetsiifilisemaks – liigutused muutuvad täpsemas (motoorne areng);
Diferentseerimine /eristumine – tekkib kognitiivne tervik (tahan teha seda – teen nii);
Integreerumine /ühtselt funktsioneeriv tervik – laps hakkab juhtima oma liigutusi läbi kognitiivse struktuuri ja ta suudab oma liigutusi koordineerida.
Üsasisese arengu staadiumid:
Germinaalstaadium. Viljastumisest 10. päevani
Embrüonaalne staadium. 10. päev kuni 8. rasedusnädal
Looteline staadium. 9. rasedusnädal kuni 38. rasedusnädal
Looteareng:
7-8. nädal tunneb laps valu (5. nädalal hakkavad arenema tunderetseptorid);
12. nädalaks on välja arenenud kõik organsüsteemid. Kuni 12. nädalani on keskkonna mõjud kõige karmimad;
16. nädal liigutused muutuvad keerukamaks, laps õpib haarama , imema ja grimasse tegema;
20. nädal laps kuuleb ja tajub valgust. Välja on arenenud tasakaaluelund. Tunneb puudust ja reageerib erinevatele lõhnadele. 7. raseduskuul hakkavad tööle lapse maitsenäärmed;
32. nädal arvatakse, et ajukoor on nii küps, et sellega on välja arenenud ka teadmus.
Perinataalne areng. Esmased ülesanded:
Toitumise muutus. Peab hakkama sööma teistsugust toitu;
Hingamise muutus. Kopsud peavad hakkama toime tulema hingamisega;
Seedeeristus. Seedesüsteem peab hakkama tööle;
Temperatuuri regulatsioon ;
Erinevused stimulatsioonis. Õhk, valgus, puudutused on teistsugused .
Wolff . 6 vastsündinu seisundit :

Sügav uni;
Kerge uni;
Unisusseisund;
Passiivne ärkvelolek;
Aktiivne ärkvelolek;
Nutmine.

Beebide temperamendi aspektid:

Emotsionaalsus – kui kergelt on võimalik vastsündinut mingi stiimuliga ergutada emotsionaalsele väljendusele ja kui tugev see väljendus on;
Aktiivsustase – energia hulk, mille laps normaalses päevategevuses kulutab ning kiirus, kui kiiresti see energia hulk kulutatakse;
Sotsiaalsus – beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine lapse jaoks väärtuslik „tasu“.

Keele arengu perioodid:
Eellingvistiline: lõppeb esimese tähendusliku sõna väljaütlemisega.

8-10 nädalat pärast sündi hakkavad lapsed moodustama esimesi häälikuid (koogamine);
3-4 elukuu tekib lalin (arvatakse et see saab kõne alguse, sest see ei ole enam juhuslik). Lapsele hakkab meeldima kõneleja suu jälgimine;
8 elukuu oskab lisada lalinale keele liikumist, et muuta heli. Lisandub intonatsioon ja miimika;
Esimene arusaadava sõna ütleb laps tavaliselt 2. eluaasta alguses.

Fraasiperiood. Laps kasutab üksikuid sõnu. 18kuune laps ~50 sõna, 2. aasta ~ 200 sõna, 3. Aasta ~ 2000 sõna.
Lastekasvatus stiilid
Autoriteetne kasvatusstiil :

Vanematel on kõrged ootused, ootused on kohased;
Kõrge emotsionaalne soojus ;
Kohane kontroll (ei luba last ennast kahjustada);
Avastamistegevus (avastab ennast, aga kontroll turvalisused)

Saavad ise algatusvõimet rakendada. Saab iseenda kohta teada ja oma võimekust proovida. Saab ise kogemuse, tal on väga hea läbirääkimisoskus vanematega. Temaga on arvestatud ja on kokkulepitud reeglid. Tea märgatakse. Ta ei pea oma spontaansust maha suruma . Emotsionaalne turvalisus. Temasse usutakse, usutab ennast. Temast saab liider.
Autoritaarne kasvatusstiil:

Väga kõrged ootused;
Madal emotsionaalne soojus;
Väga kõrge kontroll;
Piiratakse avastamistegevus.

Endaavastamine on kinni. Suhtlemismustrid, ei saa ilma juhita olla. Õpib teisele, mitte endale. Ei usu endasse. Ei avane. Riski käitumine. Võivad olla kõrged hinded koolis.
Lubav /mitte keelav:

Madalad ootused;
Kõrge emotsionaalne soojus;
Madal kontroll;
Ei ole piire avastamistegevuses.

Lapse sõna on seadus. Laps ise kontrollib. Suhtlemisoskusega probleemid – ei ole vaja harjutada, väga kehvad läbirääimisoskused. Võib olla agressiivne, kui asjad ei ole nii, nagu ta tahab.
Lubav/mitte hooliv :

Madalad ootused;
Madal emotsionaalne soojus;
Madal kontroll;
Ükskõiksus avastamistegevuses.

Laps ei tunne, et ta on vajalik. Rakse näha seos-põhjus tagajärje. Areneb väöja käitumine – enne teen – siis mõtlen. Motivatsioon on madal, suhtlemisraskused , raske olla kollektiivis.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 139 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

139 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Vitsenti Õppematerjali autor

moraal nähtu moraalse seotus kohlbergi ootused soojus arengupsühholoogia emotsionaalne soojus naiivne arengu tsoon väljendus operatsioonide kaasasündinud

Sarnased õppematerjalid

docx

Arengupsühholoogia

1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sünnib. (Mõistus on tühi) Materialistliku sensualismi esindaja - enne ei ole midagi, kui ei ole kogemust. Kogemust saame Tabula rasa->sünnib->meelte kaudu->aistingud->kogemus Kõik teadmised tulevad läbi meelte .

Arengupsühholoogia

docx

Arengupsühholoogia

Arengupsühholoogia Arengubioloogia tuumaks embrüoloogia kolm põhiprobleemi, mida iseloomustab uuritavate protsesside pöördumatus: •. diferentseerumine, •. morfogenees, •. kasvamine. Arengu sünteesiteooria (developmental synthesis). Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess — fülogenees. Ontogenees – areng viljastumisest surmani. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1. Keskkond vs pärilikkus 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaatlusest,

Arengupsühholoogia

docx

Arengupsühholoogia

staadiumite/astmete: 1. Kaasasündinud motoorsed relfleksid 2. Keel ja kõne jne. Ütles, et järjestikused astmed toimuvad läbi keskkonna tagasisideme. Peamised arengu... on assimilatsioon (keskkonna mõju organismile) ja akommodatsioon (paindlik muutumine). Ütles, et keskkonna ja bioloogia koosmõjul arenguastmed progresseeruvad ning keskkond on peamine mõju arengule. G. S. Hall avaldas arvukalt artikleid ja pani aluse esimeste arengupsühholoogia metoodika rakendamisele. Tema biogeneetiline seadus erineb Haeckeli omast vaid selle poolest, et lisaks bioloogilisele sarnasusele on sarnane ka psühholoogiline ja vaimne pool. A. Gesell ei nõustu Halli seisukohaga ning leiab, et areng on juhitud geneetilistest protsessidest, rõhutas küpsemisteooriat, kus väidab, et organism areneb läbi bioloogiliste mehhanismide kompleksi ja inimese arenevad võimed on seotud teatud ajaliste piirangutega. Teda huvitas motoorika ehk aju areng ja

Arengupsühholoogia

docx

Arenguteooriad

- Liigi spetsiifiline kaasasündinud käitumine põhimõtteliselt sama kõigil liigi esindajatel on pärilik ja kaasasündinud o Käitumine on stereotüüpne kõigil liigiesindajatel alati on üks ja sama liigijärgnevus o Käitumine on suhteliselt muutumatu, vaatamata kogemustele ja õppimisele - Etoloogia on huvitatud loomade uurimisest, kuid on laiendatav inimesele - Kaasasündinud o Refleksid lihtsad vastused stiimulile o Fikseerunud käitumisjärgnevused Nt, õppimine, mis ilmneb ilma sotsiaalse sekkumiseta - Need tunnused jäävad liigile alles, mis lihtsustava kohanemist, seega liigi ellujäämist. - Õppimise eelsoodumus - erinevad liigid erinevad selle poolest, mida neil on kergem /omasem õppida o Seotud sensitiivse perioodiga s.t. bioloogiliselt ollakse valmis omandama uut käitumist

Psühholoogia

doc

Arenguspsühholoogia konspekt

Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria (süsteemne on teooria või uurimishüpoteesi kinnistamiseks). Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest. NB! Kuni ei tõesta, on filosoofia. Teaduslik -Filosoofia

Arengupsühholoogia

docx

Arengupsühholoogia loengukonspekt

J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate

Arengupsühholoogia

docx

Arengupsühholoogia

teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2 Morfogenees – vaadatakse, kuidas organismi ja selle osade kuju muutub; vormi kuju muutused 3 Kasvamine

Psühholoogia

doc

Arengupsühholooga

Järgmine tüüp: Stanley Hall (1846 - 1924). Tema ütles (enne tänapäeva), et tegelikult ei ole mitte ainlt bioloogiline sarnasus vaid ka psühholoogiline sarnasus. Samuti ütles ta oma "biogeneetilises seaduses", et lastele meeldib puu otsas ronida sest nad kordavad oma ahvidest esivanemaid, et lastel on primitiivne metslasemõistus ja metslastel lapsemõistus. Ta on öelnud, et vaimsete võimete alumisse otsa jäävad lapsed ja naised, ülemises otsas mehed. Järgmine sündmus: 1882. Arengupsühholoogia kui iseseisva distsipliini tekkimine. Järgmine tüüp: W. Preyer kirjutas 1882. a. raamatu "Lapse psüühhika". Tugineb tütre vaatlustele ja kirjeldab arengut sünnist kuni 2.5a saamiseni. Muljet avaldab talle arengus ilmnev pikk uudishimu periood ja selle olulisus. Rõhutab uurimisprotseduuri läbiviimise täpsust, vaatlust, metoodikaid, projitseerimise välistamist, järelduste tegemist, jne. Metoodika tähtsus ongi meile oluline, et asi muutuks teaduslikuks distsipliiniks.

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid