Mõisted (5)

Mõisted:
Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia – valitsemisvorm , kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile.
Advokaat ehk kaitsja – jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus
Aktsia ehk osak – väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast.
Aktsionär ehk osanik – inimene/asutus, kes omab aktsiaid
Alampalk ehk miinimumpalk – riiklikult kehtestatud palga alampiir , millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta.
Ametiühing – mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon , mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine
Apellatsioon – kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale
Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem – maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse
Autoritaarne riik ehk autokraatia – valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid
Avalik arvamus ehk ühiskondlik arvamus – inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikkusesse
Avalik elu ehk ühiskondlik elu – ühiskonna osa, kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja õigusaktid; ühiskondliku elu vastand on eraelu
Avalik sektor – ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine .
Avalikkus – demokraatliku ühiskonna liikmed, kes omavad poliitilisi ja kodanikuõigusi
Avalik poliitika – inimese ogapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik. N: elamupoliitika , keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika , hariduspoliitika
Avatud ühiskond – demokraatlik ühiskond; seda sünonüümi kasutatakse sagedamini majandusteaduses ja sotsioloogias; rõhutab vabaduse ja võrdsete võimaluste tähtsust
Brutopalk – kogu väljateenitud palk, millelt maksud ja maksed ei ole veel maha arvatud
Deebetkäive – kindlal ajaperioodil pangakontolt kulutatud/välja võetud summa
Demokraatia – valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel ( esindusdemokraatia )
Diktaator – tavaliselt riigipöörde piiramatu võimu haaranud isik; ajalooliselt Vana-Roomas piiramatu võimuga ametiisik
Diktatuur – õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik (diktaator) või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta
Diskrimineerimine – teatud inimgrupi õiguste tagurlik piiramine; näiteks sooline, rassiline , rahvuslik ja religioosne diskrimineerimine
Dividend – perioodiline tulu, mida makstakse aktsionärile ehk osanikule
Eelarve – rahaline plaan teatud perioodil (näiteks eelarveaasta või projekti kestvuse jooksul) laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta.
Eelarvedefitsiit – olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised
Elamisluba – riigi poolt välja antav tõend, mis seadustab mittekodaniku viibimise riigis kas alaliselt või tähtajaliselt
Elukallidus – elumaksumus; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetses ühiskonnas mingi aja (tavaliselt aasta) jooksul
Enamusotsus – demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus
Erahüvis – kaup/teenus, mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine/tarbimine toimub eaviisiliselt ehk individuaalselt
Erakond ehk partei – kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia.
Erasektor ehk tulundussektor – ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine
e-riik – riigiasutuste ja õigusaktide süsteem internetis, mis võimaldab kiiremat ja mitmekesisemat suhtlemist riigiametnike, aga ka ametnike ja kodanike vahel
esindusdemokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel
Euroopa lõiming ehk integratsioon – Euroopa Liitu kuuluvate ja sinna astuvate riikide omavaheline ühtlustumine ja kujunemine tervikuks
Fraktsioon – ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendid, tavaliselt moodustatakse ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest
Hagi – kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks
Hageja – hagi esitaja
Hind – rahasumma , mille eest kaupa saab osta
Hõive, tööhõive – rahvastiku hõlmatus tööga; hõivatu vastand on töötu
Hääleõigus – kodanikule ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi- ja omavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel
Identiteet – ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne
Inflatsioon – raha väärtuse, elanike ostujõu vähenemine
Integratsioon ehk lõiming – rahvastikugruppide ja riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. N: Euroopa, sotsiaalne, rahvuslik integratsioon; integratsiooni tulemusel moodustub sidus tervik, mille osad (rahvastikugrupid, riigid) säilitavad oma eripära
Interaktiivne kommunikatsioon – suhtlusviis, mille puhul infotarbijal on võimalik valida infot ja selle alusel reageerida/vastata, avaldada arvamust saadud teabe kohta; interaktiivse kommunikatsiooni peamine vahend on internet
Intress ehk kasvik – tasu, mida pank maksab hoiustajale või laenaja pangale õiguse eest kasutada teise poole raha
Investeering – kasusaamise eesmärgil tehtav pikaajaline rahapaigutus
Istungijärk – parlamendi tööperiood, mis koosneb istungitest; Riigikogul on tavaliselt aastas kaks istungijärku, mida lahutab suvepuhkus
Kaitsejõud – riigi sõjaväeliselt korrastatud relvastatud struktuurid
Kaitseliit – vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon Eestis
Kaitsevägi – Eesti relvajõud, mis koosnevad ajateenistusse kutsutud kodanikest ning ohvitseridest-tegevteenistujatest
Kandideerimisõigus – kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu - või parlamendiliikme või presidendi ametikohale
Kantsler – ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik
Kassatsioon – kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus, milleks Eestis on Riigikohus , kus hinnatakse seadusest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja enam sisuliselt üle
Kasum – summa, mille võrra tulud ületavad kulusid : kasumi vastand on kahjum
Koalitsioon – ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide (koalitsioonipartnerite) ühendus, mille lauseks on kokkulepe valitsemise põhiküsimustes
Koalitsioonivalitsus – mitmeparteiline valitsus
Kodanik – inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus ; kodaniku õigused ja vabadused sätestatakse põhiseaduses
Kodanikkond – elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku sidet (kodakondsust)
Kodanikualgatus – inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks
Kodanikuosalus – inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides
Kodanikuühendus – kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või seltsring
Kodanikuühiskond – ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja –ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle
Kohtunik – valitud või nimetatud erapooletu ametnik , kes teostab õigusemõistmist
Kohtumenetlus – protseduurireegel, mille järgi toimub asja arutamine kohtus
Kohtusüsteem – riigi kohtute süsteemne korraldus
Kohus – õigusemõistmist teostav riigiorgan
Kompromiss – ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele
Konkurents – võistlus; majanduses olukord, kus mitmed tootjad/ pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad ehk konkureerivad
Konsensus – üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses
Konstitutsioon – põhiseadus; riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja –kohustused
Konstitutsiooniline järelvalve – spetsiaalsete asutuste/ametnike ülesanne kontrollida õigusaktide vastavust konstitutsioonile ehk põhiseadusele
Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia – valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja ehk monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames
Konventsioon – rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas
Koosseisu hääleenamus – teatud hääletamisprotseduuride puhul esinduskogus on otsuse vastuvõtmiseks vajalik koosseisu häälteenamus – enam kui 50 protsendi esinduskogu liikmete toetus
Kostja – isik/asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi
Korrakohane õigusemõistmine – õigusriigis rakendatavad kohtupidamise põhimõtted: õigusemõistmine on korrakohane, kui järgitakse seadust, kohus on sõltumatu ja protsess avalik
Krediit – võlgu antav raha/kaup, mille tagasimaksmise/tasumise tingimused on rangelt fikseeritud
Kreeditkäive – teatud perioodil pangakontole laekunud summa
Kultuur – mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad
Käsumajandus – plaanimajandus
Leibkond – sotsiaal-majanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi olla omavahel sugulased
Lihthäälteenamus – poolthäälte arvuline ülekaal; teatud hääletamisprotseduuride puhul on otsuse vastuvõtmiseks piisav, kui esinduskogu kohal olevaist liikmeteist hääletab poolt rohkem kui vastu
Liising – rentimine , üürimine, järelmaksuga ostmine
Maakond – regionaalne haldusüksus Eestis
Maavalitsus – regionaalne ametkond Eestis; teostab täitevvõimu maakonnas
Maavanem – maakonda juhtiv ametnik Eestis; maavanema nimetab ametisse valitsus
Majandussüsteem – majandamise kõige üldisemad põhimõtted; majandussüsteemideks on tava- ehk naturaalmajandus , käsu- ehk plaani- ning turumajandus
Maksukoormus – kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (sisemajanduse koguproduktist ehk SKP-st)
Maksumäär – protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta (Eestis on näiteks üldine käibemaksumäär 18 protsenti kauba hinnast)
Maksusüsteem – maksustamise põhitõed
Mandaat – esindusõigus; ühele ringkonnale eraldatud saadikukoht
Massikommunikatsioon – paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk massikommunikatsiooni (TV-d, raadiot, ajalehti, internetti) kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest
Massimeedia – vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese ajavahemike jooksul väga paljudele inimestele, massidele, massimeedia vahenditeks on raadio, televisioon, trükiajakirjandus, internet
Minister – valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi
Mittekodanik – riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta
Mittetulundussektor ehk kolmas sektor – ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja valikust sektorist; mittetulundussektori asutused ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele
Mittetulundusühing – kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemaks mitmesugustes kultuuri-, sotsiaal- ja majandusvaldkondades; MTÜ-del on keelatud teenida kasumit
Monarhia – valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik (ainuvalitseja ehk monarh) veresuguluse alusel
Monopol – ainuõigus: tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte; turuolukord, kus mingi kauba/teenuse osas puudub konkurents ning üks pakkuja kontrollib hinda
Moraal – moraalinormide kogum
Moraalinorm – kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub
Neljas võim – massiteabe kujundlik nimetus demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab informatsiooni suurt mõjujõudu poliitika teostamisel
Netopalk – töötasu, mis jääb alles brutopalgast, kui kõik seadusega ette nähtud maksud ja maksed on maha arvestatud; summa, mille inimene kätte saab
Nominaalpalk – rahas väljendatud palgasumma
Nulltolerants – täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand
Omahind – kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas
Omavalitsus – kohalik võim koos valitava esindusorgani (volikogu) ja täitevvõimuga (valitsus), kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi; Eesti omavalitsusüksusteks on vald ja linn
Ombudsman ehk usaldusmees – sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või –asutuste suhtes; Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler
Opositsioon – vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid (opositsioonipartei) või parteide ühendust, kes ei kuulu valitsuse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel
Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mida iseloomustavad saadikute sagedased kontaktid valijatega, aktiivne kohalik elu ning avalikkuse informeeritus poliitikas
Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel
Parlamendikomisjon – parlamendisaadikutest moodustatud tööorgan mingi poliitikavaldkonna või probleemiga tegelemiseks
Parlament – kõrgeim seadusandliku võimu organ demokraatlikus riigis; valitakse üldrahvalikel valimistel
Parlamentaarne demokraatia – demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses (näiteks Briti Ühendkuningriik, Eesti)
Peaminister – valitsuse juht
Perekond – abielupaar koos järglaste (ja lähisugulastega); perekonnasuhteid reguleerivad seadused ja tavad
Pluralism ehk mitmekesisus – mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas
Poliitika – riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus
Portfellita minister – minister, kellel ei ole oma ministeeriumi
Prokurör ehk süüdistaja – jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine
Proportsionaalne maksusüsteem – maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga
Raha – üldtunnustatud vahetusväärtus ja maksevahend
Rahvastiku iive – rahvaarvu muutumine sündimuse/suremuse ning rahvastikurände tagajärjel; negatiivne iive tähendab rahvaarvu vähenemist, positiivne iive rahvaarvu suurenemist
Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel
Ratifitseerimine – rahvusvahelise lepingu heakskiitmine parlamendis
Reaaltulu – kaupade ja teenuste hulk, mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest; arvutatakse nominaaltulu ja hindade suhtena; näitab reaalset ostujõudu
Referendum ehk rahvahääletus – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu
Riigikogu – kõrgeim seadusandlik esinduskogu (parlament) Eestis
Riigikohus – kõrgeim ehk kolmanda astme kohus Eestis; teostab seaduse järelvalvet ja kohtuasjade vormilist ülevaatamist edasikaebuste alusel
Riigikontroll – riigiasutuste ja –organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis
Riigilõiv – riigile makstav teenustasu mitmesuguste õiguslike- ja registritoimingute eest
Riigisaladus – informatsioon, mille kasutamine on seadusega piiratud, kuna selle avalikustamine võib kahjustada riigi majanduslikku või sõjalist julgeolekut
Riik – avalik-õiguslik süsteem, mis koosneb valitsemisasutustest ja õigustloovate aktide alasüsteemist; riigi tunnuseks on rahvastiku, kontrollitava territooriumi ja iseseisva avaliku võimu olemasolu
Seadus – kõrgeima riigivõimuorgani normatiivakt, mille täitmine on kohustuslik
Seadusandlik võim – vt parlament ja Riigikogu
Seaduse ülimuslikkus – õiguskohtu põhimõte, mille kohaselt otsuste tegemisel peab juhinduma ainult seadusest
Segamajandus – niisugune turumajandus, kus lisaks eraomandile eksisteerib ka riigiomand ning valitsus tegeleb majanduse reguleerimisega
Siirdeperiood – periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujunemine demokraatlikuks
Siirderiik – üleminekuriik, kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud; siirderiigid olid Kesk- Ja Ida-Euroopa maad 1990. aastail.
Sotsiaaldialoog – regulaarsed läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö ja palgatingimuste üle
Sotsiaalhoolekanne – avaliku või mittetulundussektori poolt pakutavad teenused toimetulekuraskustes inimeste abistamiseks
Sotsiaalne kaitse ehk sotsiaalne turvalisus – riigi poliitika elanike toimetuleku kindlustamiseks rahaliste väljamaksete ja hoolekandeteenuste abil
Sotsiaalne kihistus – rahvastiku hierarhiline järjestus ressursside jagunemise alusel; kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse (võimu, vara, teadmisi, tutvusi, oskusi), madalamatesse kihtidesse kuulujatel vähem, nad on ühiskonnas tõrjutud.
Sotsiaalne norm – suuline /kirjalik käitumisreegel; sotsiaalse normi liikideks on tava, moraalinorm ja õigusnorm
Sotsiaalne risk – asjaolu, mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist (töötus, puue , vanadus, kodutus , haigestumine)
Sotsiaalne struktuur – rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel
Spiiker – parlamendi esimees/esinaine
Streik – ajutine organiseeritud töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine
Subsiidium – otsene rahaline toetus mingit liiki majandustegevusele (näiteks lambakasvatusele, piimandusele)
Surverühm, survegrupp – ühtse tegevusvaldkonna või liikmete sarnase olukorra alusel loodud organisatsioon, kes püüab mõjutada poliitikat talle tähtsas valdkonnas
Suveräänsus – riigi või institutsiooni iseseisvus
Süsteem – tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist; näiteks inimorganism , ökosüsteem, ühiskond
Süütuse presumptsioon – korrakohase õigusemõistmise põhimõte, mille kohaselt kedagi ei tohi pidada süüdi olevaks enne süüdimõistva kohtuotsuse langetamist
Tarbijahinnaindeks (THI) – peamiste kaupade ja teenuste tarbimisnormide ning nende hindade alusel koostatav statistilise näitaja elukalliduse mõõtmiseks
Tava – ajalooliselt väljakujunenud reegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras ning mida edastatakse põlvest põlve
Teabenõue – inimese kirjalik informatsioonipäring riigi- või omavalitsuse asutuselt, millele vastav asutus on kohutatud vastama seadusega määratud aja jooksul
Tolerantsus – sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes
Totalitaarne riik ehk totalitarism – valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes; režiim, mida iseloomustab diktatuur
Tsensuur – riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete sisu üle, teabe valikuline avalikustamine
Tuludeklaratsioon – inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne maksuametile
Tulumaksuvaba miinimum – riigi poolt kehtestatud summa, millelt ei võeta tulumaksu
Tulusiire – maksudena laekuva raha ümberjagamine riigi poliitiliste otsuste (seaduste ja määruste) alusel ning riigieelarve kaudu
Turuhind – hind, millega kaupa/teenust tegelikult müüakse ja ostetakse; turuhind sõltub nõudluse ja pakkumise vahekorrast
Turumajandus – arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus , konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena
Turutasakaal – olukord, kus nõudmine ja pakkumine kauba/teenuse järele on teatud hinnatasemel võrdsustunud
Turutõrge ehk turuhälve – turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada; turutõrgete pehmendamiseks sekkub valitsus, kehtestades reegleid või pakkudes ühishüvesid
Täidesaatev võim – vt valitsus
Tööandja – ettevõte või asutus, kes pakub töövõtjale palgalist tööd
Tööjõud – ühiskonna tööealised ja –võimelised inimesed
Tööluba – riigi poolt välja antav tõend, mis lubab mittekodanikul asuda palgatööle antud riigis
Töötu – tööealine ja –võimeline inimene, kes soovib tööd teha, kuid ei leia seda
Tööturg – süsteem, kus ühed (tööostjad) pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised (tööandjad) aga töökohti
Töövõtja – isik, kes nõustub tegema mingit tööd pakutud tingimustel
Unitaarriik – ühtne tugeva keskvõimuga riik (Prantsusmaa, Briti Ühendkuningriik, Eesti)
Vabaabielu – abielu, mis pole riiklikult registreeritud ning kus abikaasade suhteid reguleerivad nendevahelised kokkulepped, mitte perekonnaseadus
Vabariik – riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament
Vaesuspiir ehk toimetulekupiir – valitsuse poolt kehtestatud väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused toidule, riietusele ja eluasemele
Valimiskogu – presidendi valimiseks moodustatav esinduskogu Eestis, kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad
Valimissüsteem – seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ning jagatakse saadikukohad
Valitsus – täidesaatva võimu organ; Eestis tegutsevad vabariigi valitsus, maavalitsused ja linna/valla valitsused
Valitsuskriis – olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või kogu valitsusele; valitsuskriisi lahendamiseks asendatakse kas mõni minister või kogu valitsuse koosseis
Volikogu – omavalitsuse esindusorgan Eestis; valitakse linna/valla territooriumil elavate hääleõiguslike inimeste poolt
Võimude lahusus ja tasakaalustatus – demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel
Välismõju – majandustegevuse mõju kolmandatele isikutele (näiteks keemiatehase õhusaaste mõjutab piirkonna elanikke)
Õigus – riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum
Õiguskaitse – kaitse, mille õigussüsteem ühiskonna liikmetele tagab
Õiguskantsler – kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet
Õigusnorm – riigi kehtestatud reegel, mis on kohustuslik kõigile
Õigusriik – õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad
Õigusloov akt ehk normatiiv – kindlate reeglite järgi kirja pandud õigusnorm; õigusakti liikideks on seadus, määrus, otsus, korraldus
Ühishüvis – sotsiaalset väärtust omav kaup/teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid, näiteks raadio- ja telesaated, üldharidus, liiklusmärgid, pargid ja puhkealad
Ühiskondlik liikumine – massilise osalusega ettevõtmine, mille raames nõutakse mingi ühiskondlikult olulise probleemi lahendamist
Ühisakt – õigusakt, millega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit; ühekordne otsus; üksikakt on volikogu otsus ja valitsuse korraldus
Üldakt – õigusakt, mis sätestab piiramatu arvu juhtude reguleerimise ühes valdkonnas; üldakt on seadus ja määrus