Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kanti eetika (0)

1 Hindamata
Punktid

Kanti eetika

  • 1. Kanti eetika –

  • Moraali metafüüsika alused,

  • Praktilise mõistuse kriitika,

  • Moraali metafüüsika.

  • 2. “Kanti eetika” - see on teatud tõlgendus Kanti eetikast

  • 3. Kantiaanlik eetika-

  • hõlmab nii Kanti eetika kui “Kanti eetika” kui hulga nüüdisaegseid eetikavaateid

  • Kanti filosoofia on olulisel määral kriitiline, eitav filosoofia:

  • Mõtlemine peab lähtuma inimlikust, mitte üliinimlikust vaatevinklist.

  • Inimese teadmispretensioonid on piiratud loomuliku/loodusliku maailmaga (natural world).

  • Loodusliku maailma tähtsaim tunnus on see, et ta on aegruumiline ja temas toimivad põhjuslikkuse seadused.

  • Lisaks looduslikule maailmale on olemas inimese vaba tahte sfäär.

  • Inimesel on võime vabalt, autonoomselt toimida, ning see võime ei kuulu põhjuslikku, looduslikku maailma.

  • Põhjuslikkus ja vaba tahe toimivad kahes eraldi sfääris: nad on niisiis ühtaegu nii lahus kui ühendatud, maailm sisaldab mõlemat.

  • Selline lahendus vabaduse ja determinismi probleemile on üks eriti vaieldav ja fundamentaalne joon Kanti moraalifilosoofias.

  • Just siit lähtub suurim erinevus tema mõtlemise ja enamiku 20. sajandi moraalifilosoofiate vahel. Ka paljud nüüdisaegsed kantiaanlikud filosoofiad ei tunnista seda punkti.

Kanti moraaliteooria iseloom

  • Kanti eetika liigitatakse deontoloogiliste teooriate alla.

  • Tegude (või reeglite) moraalsuse määrab miski muu kui teo tagajärjed ja nende tagajärgede hüvelisus.

  • Siia võidakse lisada järgmine skemaatiline iseloomustus.

  • Moraalireeglid on reeglid, millele ei tule teha erandeid.

  • Valetamine või lubaduste murdmine pole iialgi õige, ükskõik millised oleksidki asjaolud .

  • Kanti põhieesmärgiks on uurida moraali võimalikku mõistuspärast alust, nii üldiselt kui võimalik.

  • Kas saab moraali tuletada puhtmõistuslikest kaalutlustest – seejuures kaalutlustest, mis oleksid nii universaalse iseloomuga, et neid peaksid tunnistama kõik arukad inimesed?

Hüpoteetiline imperatiiv

  • Hüpoteetiline imperatiiv ütleb,

  • mida inimene peaks tegema,

  • kui ta soovib saavutada teatud sihti.

Kategooriline imperatiiv

  • Kui hüpoteetilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on soovid, siis kategoorilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on mõistus.

  • Moraali metafüüsika alused väljendab kategoorilist imperatiivi nii.

  • Toimi ainult vastavalt sellele maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus.

  • Kategoorilise imperatiivi teine vorm: inimene olgu eesmärk iseeneses.

  • Toimi nii, et sa kohtleksid inimsust, ükskõik kas sinu enese või kellegi teise isikus, alati kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit.

  • Imperatiivi esimene vorm nõuab, et toimija kontrolliks iga maksiimi puhul, kas ka kõik teised toimijad saaksid sellise maksiimi omaks võtta;

  • teine vorm nõuab, et toimija toimiks nii, et see ei kahjustaks ühegi teise toimija võimet vabalt toimida.

  • Teist inimest ära kasutada tähendab kohelda teda kui abinõu

  • I. Kant – tõeliselt hea tegu on see, mis on tehtud vabast tahtest

  • Ta ei tegele probleemiga, kuidas seda omadust inimeses kujundada

  • Kanti õiguste ja kohustuste teooria

  • Inimese moraalseks tegutsemiseks peaksid nii õigused kui ka kohustused tasakaalus olema

  • Iga õigus sünnitab kohustuse

  • Kohustused tulenevad õigustest

  • Õiguste teooria iidseks variatsiooniks on kuldne reegel - käitu teistega nii nagu tahaksid, et nad käituks sinuga


  • Absoluutsed õigused

  • Õigus elule

  • Õigus vabadusele

  • Õigus privaatsusele

  • Õigus turvalususele

  • Õigus teada

  • Õigus omandile

  • Peamised kohustused

  • Vägivaldsusetus

  • Usaldusväärsus

  • Ausus

  • Õiglus

  • Enesekriitilisus

  • Täiustumispüüd


Kant=deotoloogia
Printsiibid: moraaliteooria iseloom
Kas paberkandjal raamatud jäävad püsima?
Jah, kuna teatud osa inimestest tahavad lugeda paberkandjal raamatut ja neid hoida riiulis.
Võimalikud lahendamise strateegiad:
Käitumine
Võimalikud tulemused
Vältimine
Psüühiline hingeline taandumine konfliktist
Summutamine
Kohandamine teise poole huvidega – kaotaja-võitja
Domineerimine
Võimu kasutamine võidu saavutamiseks, võitja-kaotaja
Konfrontatsioon
Konflikti nägemine ja selle läbitöötamine nii, et jõutakse mõlemaid pooli rahuldava lahenduseni, võitja-võitja
Konflikti juhtimise etapid
  • Konflikti tajumine, tunnetamine
  • Ärrituse vaigistamine
  • Kontrolli alla saamine

Konflikti juhtimise viisid
  • Konfliktist rääkimine, avalikustamine
    • Mina sõnumid sina sõnumite tasemel
    • Usalduse saavutamine: hoolimata vihast näidata partnerile, et Te teda aksepteerite
    • Ma tunnen end halvasti, sest...
    • Ma olen kindel, et Teil on oma põhjused, aga...
    • Ma teen Sinuga meelsasti koostööd, kuid seekord ...
    • Mind häirib...
    • Oma eesmärgi välja toomine
    • Ma tahaksin...

Konflikti juhtimise viisid
  • Konfliktipartneri eesmärgi väljaselgitamine
  • Mõlemale osapoolele ühiste eesmärkide selgitamine
  • Ideede otsimine probleemi lahendamiseks
  • Kokkulepe

Kanti eetika #1 Kanti eetika #2 Kanti eetika #3 Kanti eetika #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor msillandi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ärieetika kontrolltöö küsimused ja vastused
5
doc

Ärieetika kontrolltöö küsimused ja vastused

Ärieetika kordamisküsimused 1. Eetika arengu ajalugu 2. Eetika printsiibid ja kategooriad 3. I.Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv 4. Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas 5. Moraali relativism 6. Tööga seotud eetilised probleemid ­ töötaja, tööandja, personalivalik 7. Keskkond ja eetika 8. Arvuti ja eetika 9. Reklaam ja eetika 10. Eetikakoodeksid ja kutse-eetika Vastused 1. Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades

Ärieetika
Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika
8
pdf

Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika

02.2012 Slide 1 Slide 2 Eetikateooriate üldjaotus EETIKA Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on: tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk teleoloogiline eetika) Kohuse-eetika ehk

Eetika
Ärieetika
10
doc

Ärieetika

suured korporatsioonid, mis ühelt poolt mõjutavad tarbijat ja ühiskonda, teiselt poolt sõltub aga nende endi majanduslik edukus ühiskonna suhtumisest. -USA= Business ethics -Saksamaal= käsitletakse, kui ettevõtluseetikat, mis kajastab ainult ettevõttesiseseid eetilisi probleeme. -UK’s = jaguneb kaheks: narrow business ethcis ehk kitsas ärieetika ja broad business ethics ehk lai ärieetika. 2. Eetika printsiibid ja kategooriad Teleoloogilised printsiibid Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Selle alla kuuluvad:  Egoism- On standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. See ei tähenda, et tehtud

Ärieetika
Sissejuhatus eetikasse
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ­ ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks?

Eetika
Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte
22
docx

Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte

sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus ­ põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus ­ kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus ­ normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus ­ kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus ­ peab olema avalik · Teostatavus ­ peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika ­ uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kuidas me teame, mis on hea ja halb) o Normatiivne eetika ­ üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline eetika: o Rakenduseetika- tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus) või mingi eluvaldkonna eetika (meditsiinieetika). Eetika rakendamine

Eetika alused
Eetika
15
doc

Eetika

Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos ­ komme, harjumus; thos ­ iseloomuomadus Moraal: lad. Mores ­ kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja ­teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus

Ühiskonnaõpetus
Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks
20
docx

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas

Eetika alused
Eetika alused
25
odt

Eetika alused

Moraalifilosoofia Moraal ­ ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia ­ süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja ­teooriaid. Eetika ­ teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika ­ kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) ­ komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) ­ karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ­ ld k) mos (pl mores ) ­ tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub seega eelkõige küsimusele, kas tegutsemine on ühiskondlike normidega kooskõlas. `Eetika' -- omab ka moraalifilosoofia tähendust. Moraalist võib mõelda erinevatel tasanditel: · Deskriptiivne.

Eetika alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun