Kliiniline psühholoogia (1)

Q: Kes on stressi suhtes enim vastuvõtlikumad?

Vastus leiad õppematerjalist: Kliiniline psühholoogia

Tartu Ülikool - Psühholoogia - Psühholoogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kes on stressi suhtes enim vastuvõtlikumad?

Kliiniline psühholoogia
Kliinilise psühholoogia sisu

Psühhopatoloogia süstemaatika
missuguseid erinevaid ebanormaalsusi on olemas
Psühhopatoloogia teooriad
missuguseid erinevaid seletusi neile häiretele on
Psühhoteraapia
missuguseid aitamise meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda

Kliiniline norm
Lähtub spetsialistide hinnangutest: ebanormaalsuse tunnused (sümptomid) ja nende häirivuse astme on spetsialistid kokku leppinud.
Ebanormaalsuse kriteeriumid

Harvaesinev- statistiline kriteerium

Äärmuslik

Norme rikkuv - normatiivne kriteerium teeb ärevaks pealtvaatajad, tekitab ohutunde

Ebameeldivusi põhjust- häirib, paneb kannatama

Ebafunktsionaalne- tegevus on puudulik või teeb kahju

Ootamatu - subjektiivne & kultuuriline kriteerium
Psühhopatoloogia ajalugu

Demonoloogia- häireid tekitab paha vaim, lahendus kurja vaimu väljaajamine.

Ohjeldav mudel- häire on inimliku vaimu puudumine. Tuleb kinni hoida spetsiaalses varjupaigas.

Moraalne mudel- häire on moraalne puue, isik on vastutusvõimetu nagu laps. Aitab leebe kohtlemine, rahulik ja religioosne atmosfäär, hea toit, värske õhk, aiatööd, loodus ja loomad.

Meditsiiiniline mudel- häire on haigus. Tuleb kõrvaldada põhjus nagu kehalisel haiguselgi.

Psühholoogiline mudel- häire põhjus on psühholoogiline- psühhogeenia. Raviks: ärarääkimine, katarsis , hüpnoos, teadvustamine .

Sotsiaalne mudel- häire on normaalne reaktsioon ebanormaalsele ühiskonnale. Ravida tuleb mitte inimest vaid haiget ühiskonda.
Häire on termin, mida kasutatakse selleks, et viidata kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega enamasti kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone.
Sümptom on: ühe psüühilise funktsiooni üksik hälve, patsiendi üksik kaebus, haiguse vaadeldav füsioloogiline või psühholoogiline ilming.
Sündroom on sümptomite patogeneetiliselt seotud kompleks , sümptomkompleks, häire märkide ja sümptomite muster, märgid ja sümptomid mis kalduvad koos esinema .
Etioloogia on õpetus haiguse tekkepõhjustest.
Patogenees on õpetus haiguse kujunemise mehhanismidest.
II.
Ülevaade psüühikahäiretest
Psühhoteraapiavoolud
III
Skisofreenia
Mõtlemise ja tajumise sügavad häired. Tuimenenud või inadekvaatne tundeelu . Häiritud on kõige põhilisemad funktsioonid, mis annavad normaalsele inimesele tema individuaalsuse ja identiteedi.
Eristatakse positiivsed ja negatiivseid sümptomeid. Sümptomite loendis 4 esimest rühma on eriti iseloomulikud.

Mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine.

Luulumõtted kontrollist, mõjustused või hõivatusest.

Kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad, vaidlevad omavahel patsiendi üle või tulevad mõnest kehaosast.

Muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed .
Üks neist peab olema väga selgelt esinev.

Ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid kui nendega kaasnevad kiiresti mööduvad või osaliselt väljakujunenud luulumõtted.

Mõttekäigu tõkestused või seosetus mis avaldub ataktilises ja seosesetus kõnes või neologismides

Katatoonne käitumine, rahutus , tardumine mingisse asendisse või vahajas paindlikkus , negativism, mutism , stuupor .
Vähemalt kaks sümptomit neist rühmadest.

Negatiivsed sümptomid: apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus, millest sugeneb sotsiaalne isoleerumine.

Käitumine mõningate aspektide kvaliteedi olulised ja püsivad muutused: huvide kadumine, sihitus, tegevusetus , enesesse sulgumine ja sotsiaalne isoleerumine.
Skisofreenia vallandajad

Sotsiaal-majanduslikud tegurid
esineb enam madalamates klassides. Kas a) sotsiogeneetiline hüpotee: vaesus , madal staatus, kehv töö jms on stressorid ja vallandavad skisofreenia või b) sotsiaalse triivi hüpotees : skisofreeniaga inimesed triivivad oma haiguse tõttu alla, liiguvad madalamasse klassi, kolivad vaeste linnaossa jne.

Perekond
a)skisofreenne ema
b) vastuoluline suhtlusmuster- on psühhoanalüütilised seletusmudelid , mis pole empiirilist kinnitust leidnud.
c) EE- emotsioonide liigne väljendamine perekonna poolt viib haigusepisoodide kordumiseni.

individuaalsed tegurid

kongitiivne elevatsioon, aistingud ja tajud tekivad ka välise stiimulita, võimatu on eristada tajuelamusi mälust või kujutlusest

inimene kui mõtestamist püüdlev olend : otsib seletust ka ebatavalistele elamustele, kui tavalised seletused ei sobi, leiab luululised.

Eksternaliseerimine ja personaliseerimine.

Kui püüab oma ebatavalisi kogemusi ja mõtteid teistega jagada, teda ei mõisteta, jääb isolatsiooni, kaotab võimaluse oma mõtete tõesust teistega arutledes kontrollida.
IV
Ärevushäired
Ärevusseisund kui kohastumuslik reaktsioon. Ärevushäire puhul:

Ärevus tugev
Kestab kaua
Piirab psüühilist ja sotsiaalset tegevusvõimet

Neurootilised , stressiga seotud ja somatoformsed häired

Foobsed ärevushäired ehk foobiad
Muud ärevushäired
Obsessiiv- kompulsiivne häire
Rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired
Dissotsiatiivsed häired
Somatoformsed häired
Mud neurootilised häired

Eelsoodumused ärevushäirete tekkeks
Isiksuseomadused : kõrge neurootilisus , kõrge invertsus
Kongitiivsed faktorid : ärevustundlikkus, suur kontrollivajadus ja vähene kontrollitunne, tähelepanu ohustiimulitele.
Lapsepõlve suhted: ebaturvaline seotus , autoritaarne kasvatusstiil , ignoreeriv kasvatusstiil, kõrge kontroll.
Keskkonna faktorid: vaimne, füüsiline, seksuaalne vägivald , negatiivsed elusündmused.
Kongitiivsed iseärasused ärevushäirete korral
Kognitiivsed kalduvused: ohtliku sündmuse tõenäosuse ülehindamine, tagajärgede raskuse ülehindamine, kontrolli tähtsuse ülehindamine, toimetulekuvõime alahindamine, välise toetuse alahindamine.
Käitumise iseärasused
Ohuolukordade vältimine , turvalisuskäitumine- rahustuse otsimine, kontrollimine, füüsilise koormuse vältimine.
Ärevushäire liigid
Foobia - iseloomulik kestev ja põhjendamatu hirm mingi objekti või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik.
Muud ärevushäired- ärevus ei ole seotud kindla välise objekti ega situatsiooniga, võib tekkida kus iganes.
Paanikahäire- ärevus ilmneb episoodiliste paanikahoogudena, mis tekivad situatsioonis, kus pole reaalset ohtu.
Generaliseerunud ärevushäire- esineb pidev muretsemine ja püsiv pingeseisund.
Sotsiaalfoobia riskifaktorid

50% häire tekkest seletatav pärilikkusega
Temperamendi iseärasused- uudsetele stiimulitele reageeritakse suurenenud erutuvusega ja ärevus tõusuga, mis omakorda viib käitumise pärssimiseni.
Ebameeldivad sotsiaalsed kogemused lapsepõlves- narrimine , kriitika, alandused.
Sotsiaalsete oskuste vähesus, kohastumuslike toimetulekuoskuste puudus.

Säilitavad mehhanismid

Enesele tähelepanu keskendamine- vähendab teadlikkust objektiivsest informatsioonist.
Mina- pildi ülesehitamine sisetundest genereeritud oletuste läbi, mida ekslikult arvatakse peegeldavat seda, kuidas teised neid tajuvad.
Turvalisuskäitumised
Situatsiooni eel-ja järeltöötlus
Ebafunktsionaalsed eeldused ja kõrged standardid .

Paanikahäire
Paanikahood erinevad oma kestvuselt , sageduselt, paanikasümptomite arvu ja tugevuse, samuti katastroofimõtete sisu poolest. Paanikahood võivad ootamatult ilmneda ka une pealt.
Komorbiidsus:

Depressioon 50-60%
Teised ärevushäired- agorafoobia, sotsiaalfoobia
Alkohoolisõltuvus
Vältiv, sõltuv ja histriooniline isiksusehäire
Kroonilise valu sündroom
Ärrituva soole sündroom

Seletusi:

Algab tüüpiliselt varases täiseas, tavaliselt elumuutuse või kriisisituatsiooni ajal.
Umbes 30% patsientidest esimene paanikahoog seotud võõrutusnähtudega psühhoaktiivsetest ainetest või alkoholist.
30-40% häire tekkest seletav pärilikkusega
Mitmed neurokeemised mudelid.

Kognitiivne mudel:

Inimesed kogevad paanikahoogusid, sest neil on suhteliselt püsiv kalduvus tõlgendada teatud füüsilisi aistinguid, eelkõige ärevuse normaalseid sümptomeid, aga ka teisi aistinguid, katastrofaalsetena.
Katastroofilisest tõlgendusest tulenevalt tajutakse neid kehalisi aistinguid kui märki koheselt lähenevast füüsilisest või vaimsest hädaohust.
Kui inimesel on kujunenud kalduvus tõlgendada kehalisi aistinguid katastofaalsena, siis hoiavad paanikahäiret alal: ülivalvsus oma kehaliste sümptomite suhtes, vältimiskäitumine, turvalisuskäitumised.

Ärevuse hindamine

Ärevus koosneb kolmest komponendist: kognitiivsest, käitumuslikust ja füsioloogilistestseetõttu tuleks ärevuse mõõtmisel nendest kolmest komponendist ka lähtuda.
Kasutatakse standardseid või üldisi mõõdikuid ning spetsiifilisi individuaalseid mõõdikuid.
Ärevuse mõõtmisel on enesekohased küsimustikud peamiseks vahendiks nii kliinilise seisundi kui ka teraapia tulemuse mõõtmisel. Kasutatakse ka kliinilist intervjuud, psühhofüsioloogilisi mõõdikuid, käitumise vaatlust.

v.
Stress ja stresshäired
Mis on stress?
Muutustega kaasnev loomulik kohanemisreaktsioon, mis on suunatud meie psühholoogilise ja füsioloogilise tasakaalu säilitamisele. Keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad iseloomulikud biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused eesmärgiga mõjutanud stressi tekitanud sündmust või kohaneda selle mõjudega.
Stressiallikad

Keskkondlikud stressorid- müra , liiklus , ilmastik, ülerahvastatud töökeskkond .
Sotsiaalsed stressorid- tähtajad, rahalised kohustused, suhetega seonduvad probleemid.
Füüsilised ja psühholoogilised stressorid- arengulised kriisid, õnnetused, saavutustega seotud probleemid, haigused, negatiivsed kognitsioonid .

Stressireaktsiooni füsioloogia

Sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine läbi sümpaatilis-adrenomedullarse telje- A, NA
Iseloomulikud: suurenenud südamelöögi sagedus, hingamise kiirenemind, vererõhu tõus, suukuivus, lihaspinge, külmatunne kätes ja jalgades.
A ja NA ülemäärane hulk organismis surub maha immuunsuse, soodustab ateroskleroosi, tõstab vererõhku, kiirendab südametegevust.
Hüpotaalamuse- ajuripatsi -neerupealiste (HPA) telg käivitub kortikotropiini vabastava hormooni CRF sünteesist hüpotalamuse paraventrikulaarses tuumas.
CRF käivitab ajuripatsi eesosas adrenokortikotropiini ACTH tootmise.
ACTH levib läbi vereringe neerupealistesse.
Neerupealistest vabanevad kortisool , beeta-endorfiinid, vasopressiini , glükakoon, prolaktiin .

Psühholoogilised sümptomid: ärevus, muretsemine, keskendumis- ja otsustamisraskused, kontrollitunde puudumine, meeleolumuutused: depressiivsus, tigedus, kannatamatus, ärritavus, rahutus, abitustunne, seksuaalhuvi vähenemine, negatiivsed mõtted, madal enesetõhusus.
Kes on stressi suhtes enim vastuvõtlikumad?

Neurootilisus inimesed kes on oma loomult ärevad, muretsevad, on negatiivsete sündmuste suhtes tundlikumad ning panevad ka rohkem negatiivseid sündmusi tähele.
A- tüüpi isiksus- võistluslikud, edule orienteeritud, kärsitud, tigedad, pidev ajapuudustunne, ei lõõgastu, loovad oma käitumisega konflikte, rahulolematus oma suhetega.
Pessimistlik seletustiil

VI.
Meeleoluhäired
Depressiivne episood ehk depressioon
Põhitunnused:

Alanenud meeleolu
Huvide ja elurõõmu kadumine
Kõrgenenud väsitavus ja vähenenud aktiivsus

Teised üldnähud:

Tähelepanu ja keskendumise alanemine
Alanenud enesehinnang ja eneseusaldus
Süü- ja väärtusetustunne
Trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku
Enesekahjustused- või suitsiidmõtted või teod
Häiritud uni
Isu alanemine

välised ilmingud:

Vähe miimikat, liigutusi, juttu
Aeglased liigutused ja aeglane kõne
Vaikne hääl
Kurb näoilme, longus poos, vähe silmsidet, vaatab maha
Nutab , ohkab

Kerge depressioon

Vähemalt 2 põhisümptomit ja vähemalt 2 lisasümptomit. Ükski ei tohi olla tugevasti väljendunud. Mõningaid raskusi igapäevases töös ja suhtlemises, kuid töövõime ei ole täielikult kadunud.

Mõõdukas depressioon

Vähemalt 2-3 põhisümptomit, lisaks 3 lisasümptomit. Osa sümptomeid peab olema tugevasti väljendunud. Harilikult on märgatavaid raskusi töös, suhtlemises ja kodutegevuses.

Raske depressioon pühhootiliste sümptomiteta

Kõik 3 põhisümptomit, lisaks vähemalt 4 lisasümptomit. Osa sümptomeid peaks olema tugevasti väljendunud. Ei suuda jätkata oma tegevust kui siis väga piiratud ulatuses.

Raske depressioon psühhootiliste sümptomitega

Raskele depressioonile lisaks luul, hallutsinatsioonid või stuupor.

Depressiooni kognitiivne mudel (T. Beck 1967)
Varajane kogemus, ebafunktsionaalsete eelduste väljakujunemine, kriitiline sündmus → eelduste aktiveerumine → negatiivsed automaatmõtted → depressiooni sümptomid → käitumuslikud, motivatsioonilised, afektiivsed, kognitiivsed, somaatilised.
Õpitud abituse esialgne mudel ( Seligman & Overmier 1967)
Mittesõltuvad sündmused → mittekontrollitavuse ootus → puuded: motivatsioonis – harva üritab põgeneda; õppimises – juhuslikule edule ei järgne kogemuse kasutamise katset; emotsioonides – passiivne talumine ilma emotsioonide väliste avaldusteta.
Õpitud abituse ümberkujundatud mudel ( Peterson & Seligman 1984)
Halbu sündmusi tajutakse mittekontrollitavatena → põhjuslik seletus: globaalsus , stabiilsus, internaalsus → ootus, et mitte ükski tegu ei suuda kunagi edaspidigi tulemuste üle kontrolli saavutada → abituse sümptomid: passiivsus, kognitiivne defitsiit, kurbus, ärevus, vaenulikkus, agressiivsuse langus, isu langus, neurokeemilised muutused; haigestumiste tõus, enesehinnangu langus.
VII
Isiksusehäired
Isiksusehäirete üldkriteeriumid

Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine, mis tavaliselt hõlmab mitut valdkonda (emotsioone, erutuvus, impulsikontroll, suhtlemis stiil=

Ebanormaalne käitumine on püsiv ja pikaajaline:

On laialdane: avaldub paljudes olukordades
Ülaltoodud nähud ilmuvad alati lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanuna
Häire tekitab olulisi isiklikke kannatusi
Häire on tavaliselt, kuigi mitte alati seotud tööalase ja sotsiaalse toimimise langusega.

Üks isiksusehäirete kongitiiv-käitumuslik seletus

Iga isiksusehäirega tüübi käitumise mõistmiseks on vaja teada tema põhiveendumusi.
Nende põhiveendumuste hulgas on:
veendumused enda kohta (olen tark ja tugev), veendumused teise inimese kohta (nad on pahatahtlikud), veendumused maailma kohta (maailm on džungel)

Põhiveendumustest tuletab inimene

Tingimus-veendumused- kui ma ei kasuta teda ära, kasutab tema mind
Instrumentaalsed veendumused- krahma kiiresti, peta esimesena

Veendumuste põhjal saame konstrueerida inimese kognitiivse tegevuse mehhanismi- kuidas ta valib, töötleb ja väljastab infot.
Paranoiline isiksus
Umbusklikkus ja kalduvus kõike vaenulikuna tõlgendada. Kalduvus kaua viha pidada. Ülim tundlikkus tõrjumise ja ebaedu suhtes. Oma õiguse visa ja sõjakas tagaajamine. Sage ja alusetu armukadedus . Kalduvus pidada end liiga tähtsaks, püsiv enesekesksus.
Umbuskliku isiksusetüübi kognitiivne profiil
Keskne on kahtlustamine, kõikehõlmav ja ülemäärane kalduvus tõlgendada inimese tegusid alandavate või vaenulikena.
Arvamus iseendast: ma olen õiglane inimene, kellele on liiga tehtud.
arvamus teistest: petlikud, äraandlikud, ebaõiglased, salaja manipuleerivad. Nad tahavad mind takistada, alla suruda, diskrimineerida. Nad tegutsevad salaja, süütut nägu tehes.
Veendumused: põhiveendumused: ma olen kergesti haavatav, inimesi ei või usaldada , nende motiivid on kahtlased, nad petavad .
Tingimus-veendumused: kui ma pole ettevaatlik, siis inimesed teevad mulle kurja. Kui inimene käitub sõbralikult, siis on tal eriti kaval plaan mind ära kasutada. Kui inimene hoiab minu lähedale, siis ta püüab mu nõrkusi välja uurida. Kui inimene hoiab eemale, siis tõestab see tema ebasõbralikkust ja halbu kavatsus.
Instrumentaal -veendumused (enesejuhendamised): ole valvel, ära usalda kedagi, ära lase end ära kasutada, otsi varjatud motiive .
Ohud: salastatus , läbipaistmatud protseduurid, petmist ja manipuleerimist võimaldab informeerimissüsteem, diskrimineerimine , kellegi kontrolli ja järelvalve all olek, endal kontrollivõimaluse puudumine
Strateegiad: ülivalvsus, ettevaatlikus, kahtlustamine, ’peidetud motiivide’ ja nende märkide otsimine, lõksude seadmine .
Afektid: peamiselt viha oletatava liigategemise pärast. Mõnikord ka ärevus või ängistus ohtude pärast.
Ebastabiilne isiksus: emotsionaalne ebastabiilsus , vähene impulsi kontroll, kergesti vallanduvad vägivallapuhangud ja ähvardav käitumine, eriti vastuseks kriitikale. Ei suuda tagajärgi arvestada ega ette mõelda.
Borderline isiksus: esineb mitu ebastabiilse isiksuse tunnust ja lisaks veel: ebaselge mina pilt, eesmärgid ja eelistused. Kalduvus sattuda intensiivsetesse ja ebastabiilsetesse suhetesse, kriisid. Äärmuslikud katsed hülgamist vältida. Võimalikud enesetapu või enesevigastamisekatsed.
Düssotsiaalne isiksus: kalk , hoolimatus teiste tunnete suhtes. Tugev ja püsiv vastutustundetus, sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eiramine . Võimetus püsisuhteks, kuigi suhete loomisel pole raskusi. Väga madal fustratsioonitaluvus, madal agressioon ja vägivalla vallandumise lävi . Võimetus tunda süüd ja õppida kogemustest, eriti karistusest. Märkimisväärne kalduvus teisi süüdistada ja end õigustada. Kaasneda võib püsiv ärritus .
Skisoidne isiksus: üksildaste tegevuste ülekaalukas eelistamine. Emotsionaalne külmus, jahedus või tuimus. Ei väljenda teistele sooje tundeid ega viga. Ükskõiksus nii kiituse kui kriitika suhtes. Vähene huvi seksuaalsuhte vastu. Tunneb rõõmu väga vähestest tegevustest või üldse mitte- liigne enesessesüüvimine ja fantaseerimine. Poel lähedasi sõpru ega usaldussuhteid ega soovigi. Märkimisväärne tundetus sotsiaalsete normide suhtes.
Histriooniline isiksus: teatraalsus, emotsioonide liialdatud väljendamine. Sisendatavus inimeste või asjaolude poolt. Pealiskaudne ja kõikuv emotsionaalsus. Egotsentrilisus, enesehellitamine ja hoolimatus teiste vastu. Püsiv iha erutuse ja tähelepanu keskpunktis olemise järele. Sobimatult võrgutva välimus või käitumine. Liigne mure kehalise veetluse pärast.
Anankastne isiksus: liigsed kõhklused ja ettevaatlikkus. Detailide, reeglite, korra, plaanide jms ületähtsustamine. Täiuslikkuse iha, mis ei lase täid lõpetada. Ülim kohusetundlikkus , töö tähtsustamine kuni rõõmudest ja suhetest loobumiseni. Liigne pedantsus ja konventsionaalsus. Jäikus ja kangekaelsus. Mõttetu nõudmine, et teised toimiksid täpselt samuti nagu tema või vastumeelsus üldse midagi teiste teha jätta-. Painavate ja soovimatute mõtete pealetung .
Vältiv isiksus: püsiv ja kõikehõlmav pinge ja kartlikkus. Veendumus oma saamatuses, isikliku veetluse puudumises ja alaväärsuses. Liigne mure saada seltskonnas kriitika või tõrjumise osaliseks . Vastumeelsus luua suhteid, kui teise sümpaatia ei ole kindel. Piiratud elustiil turvalisuse vajaduse tõttu. Tihedat suhtlemist nõudva töö vältimine hirmust halvakspanu või tõrjumise ees.
Sõltuv isiksus: õhutab või laseb teisi teha enamiku olulisi otsuseid. Allutab oma huvid nende omadele, kellest sõltub, liiga järeleandlik. Vastumeelsus esitada isegi põhjendatud nõudmisi nendele, kellest sõltub. Üksi olles abitus- ebamugavustunne hirmu tõttu, et ei suuda enda eest hoolt kanda. Hirm, et lähedane inimene hülgab ja on vaja ise enda eest hoolitseda. Vähene võime teha igapäevaotsuseid ilma teiste tugeva toetuse ja nõuanneteta.
Nartsislik isiksus: grandioosne tähtsustunne, liialdab oma annete ja saavutustega. Kasutab teisi ära, paneb neid oma eesmärkide heaks tööle. Kriitikale reageerib raevu või alandustundega. Usub, et tema probleemid on unikaalsed ja neid suudavad mõista üksnes erilised inimesed. On hõivatud piiritu edu, kuulsuse, ilu, armastuse vms fantaasiatest. Eesõiguste ootus, nõuab põhjendamatult erikohtlemist, erandeid . Nõuab pidevalt tähelepanu ja imetlust. Empaatiavõimetu: ei suuda aru saada ega tähele panna, mis teised tunnevad. On hõivatud kadedusest.
Passiiv -agressiivne isiksus: viivitab, ärritub, kui tal palutakse teha, mida ta ei taha. Paistab meelega aeglaselt või kehvasti töötavat ülesannetes mida ta teha ei taha. Protesteerib alusetult, et teised temalt liiga palju nõuavad. Jätab kohustused täitmata, väites, et unustas. Usub, et ta teeb palju paremat tööd kui teised arvavad. Paneb pahaks teiste ettepanekuid selle kohta, kuidas tulemusrikkamalt töötada. Nurjab teiste jõupingutused, jättes oma osa tegemata. Kritiseerib või põlastab alusetult autoriteete või ülemusi.
Sõltuvushäired
Kaks gruppi häireid:

Psühhoaktiivse aine kasutamisega seotud häired (kuritarvitamine ja sõltuvus )
Psühhoaktiivse aine kasutamise tagajärjel tekkinud häired (võõrutussündroom, deliirium , mäluhäired, ärevushäired, psühhoos, unehäired , seksuaalfunktsioonhäired, meeleoluhäired, dementsus)

Sõltlase elureegliks vältida valu ja otsida mõnu- toimib, kui ainult lühiajalises perspektiivis.
Füüsiline sõltuvus:

Hõlmab tolerantsust tarvitava aine suhtes ning võõrutusseisundi teket järsul lõpetamisel.
Iga sõltuvushäire ei pruugi hõlmata füüsilist sõltuvust.
Füüsiline sõltuvus ei pruugi veel tähendada psüühilist sõltuvust.

Komorbiidsus ehk kaasesinemine: kaasuv psüühikahäire võib olla näiteks:

Sõltuvushäire tagajärg
Üks tegur sõltuvushäirete etioloogias
Paralleelselt kulgev häire, millel on sarnased etioloogilised tegurid sõltuvushäirega
Sõltuvushäire ravi takistavaks teguriks
Sõltuvushäire ravi motiveerivaks teguriks

Vastuvõtlikkust soodustavad tegurid:

Mõned isiksuseomadused ( impulsiivsus , neurootilisus)
Pärilik haavatavus (eelsoodumuse korral võib sõltuvus välja kujuneda väga lühikese ajaga )
Vähene soojus ja toetus, liigne vastandumine ja autoritaarsus päritoluperes
Väärkohtlemine lapsepõlves, eriti suurendab riski naistel
Noorukiiga
Vähesed sotsiaalsed oskused
Madal enesehinnang

Dissotsiatiivsed somatoformsed ja psühhofüsioloogilised häired
Dissotsiatiivsed häired

On osaline või täielik integratsiooni hävimine mälu, identsustunde ja vahetute aistingute ning liigutuste kontrolli vahel
Selle teadliku ja valikulise kontrolli häire ulatus muutub päevade ja isegi tundide jooksul
Väga raske on hinnata, millises ulatuses teatud funktsiooni kaotus võiks olla tahtlikult kontrollitav
Isikud sageli eitavad psühholoogilisi probleeme ja häire psühhogeenset päritolu

Isiksuse mitmesus

On väga harva ette tulev häire ja on vaieldav, mil määral on see iatrogeenne või kultuurile iseloomulik.
Isikul on kaks või enam selgelt väljendunud isiksust, korraga esineb vaid üks neist.
Üks isiksustest tavaliselt domineerib, kuid kummalgil pole juurdepääsu teise mälule, pole üksteise olemasolust teadlikud.
Esimene üleminek ühelt isiksuselt teisele on tavaliselt ootamatu ja seotud psühhotraumaga. Hilisemad muutused on tavaliselt seotud dramaatiliste või stressivate sündmustega või ilmnevad teraapias, hüpnoosis, abreaktsiooni tulemusena.

Somatoformsed häired

On püsivad kehalised kaebused, kuigi orgaanilist kahjustus ei leita ja kliiniliste testide näidud on normis.
Kui kehalised häired esinevadki ei seleta need piisavalt sümptomite iseloomu ega ulatust, kaasuvat distressi ega ülemäärast hõivatust.
Kui sümptomite algus on seotud ebameeldivate elusündmuste, raskuste või konfliktidega, tõrgub patsient psühholoogilisi seletusi omaks võtmast.

Somatisatsioonihäire
Somatisatsioonihäire korral on patsiendil väga mitmekesised, korduvad ja sageli muutuvad kehalised sümptomid.
Diagnostilised juhised:

Vähemalt 2 aastat kestnud palju väga mitmekesiseid kehalisi sümptomeid, millele ei ole leitud somaatilisis seletusi

Patsient püsivalt ei nõustu arstide arvamusega, et sümptomid pole kehalised

Sümptomid ja nendest tulenev käitumine on kahjustanud sotsiaalset ja perekonnaelu
Sümptomite seas on esinenud vähemalt:

Neli valusümptomit: pea, kõhu, selja, liigeste , jäsemete

Kaks siseelundkonna sümptomit: iiveldus, puhitus , oksendamine

Üks seksuaalsümptom: frigiidsus , erektsioonihäired

Üks pseudoneuroloogiline sümptom: koordinatsiooni, tasakaaluhäired, halvatus või piiritletud nõrkus, neelamisraskused, uriinipeetus
Hüpohondriline häire ehk hüpohondria
On püsiv hõivatus ideest, et esineb mingi raske ja progresseeruv kehaline haigus. Patsiendid esitavad püsivalt kehalisi kaebusi või on ülemäära mures välimuse mõne kujutletava puude pärast. Normaalsed aistingud või välimust tõlgendab patsient kui haiguse märke.
Diagnostilised juhised:

Püsib veendumus ühe või mitme raske kehalise haiguse esinemises, kuigi korduvad uuringud ei kinnita somaatilist alust või püsib mure oletatava kehalise defekti pärast.

Püsib vastupanu arstide veenmisel, et ei ole ühtegi kehalist haigust ega defekti

Veendumus ei ole luulu ega düsmorfofoobia
Somatoformne vegetatiivne düsfunktsioon
Patsient esitab sümptomeid, mis justkui oleksid põhjustatud mõne vegetatiivse kontrolli all oleva organi või organsüsteemi orgaanilisest häirest.
Diagnostilised juhised: peavad esinema kõik järgnevad:

Püsiv ja häirivad vegetatiivse aktivatsiooni tunnused (südamekloppimine, higistamine , värin)
Subjektiivsed lisasümptomid, mis seostuvad mingi organi või organsüsteemiga
Mure ja distress seoses võimaliku raske häirega
Ei esine olulisi kahjustusi morfoloogilisel ega funktsionaalsel tasemel

Püsiv somatoformne valu

On püsiv raske ja distressi põhjustav valu
Mida ei ole täielikult võimalik seletada füsioloogilisel alusel või somaatilise häirega
Ilmneb emotsionaalse konflikti tõttu või psühhosotsiaalsetel põhjustel
Mille tulemusena suureneb oluliselt nii inimlik kui meditsiiniline toetus ja tähelepanu

Probleemid somatoformsete häiretega

Komorbiidsed ärevushäirete ja depressiooniga, vaid väike osa on puht-somatoformne häire

Ärevus, depressiooni ja somatoformsed sümptomid laaduvad samale faktorile: internaliseerunud häire

Aja jooksul nihkuvad paljud patsiendid ühest somatoformsest häirest teise

Dgn reliaablus madal: 12 kuu pärast ei meenu patsientidele 61% sümptomitest
A-tüüp

On käitumise ja emotsioonide stiil, mis teeb inimese vastuvõtlikuks südame-veresoonkonnahaigustele

Sisaldab kolm komponenti:

Kergesti tekkiv vaenulikkus

Ajapuuduse tunne

Võistluslik saavutusvajadus

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 144 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

144 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tiinake Õppematerjali autor

Isiksusehäired
Skisofreenia
Ärevushäired
Meeleoluhäired

ärevus kalduvus sõltuvus veendumus depressioon reaktsioon sõltuvushäire ärevushäired patsient luulu mudelhäire kriteerium distress

Sarnased õppematerjalid

docx

Kliiniline psühholoogia konspekt

Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib

Kliiniline psühholoogia

odt

Psühhopatoloogia kordamisküsimused

Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides.

Psühholoogia

docx

Psühhopatoloogia

Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon Psühholoogilised teooriad Kognitiivne areng – Piaget - Ühel hetkel on teistel õigus mitte ainult endal Kiindumusteeoria – Bowlby - Kiindumus on arengus oluline, ebakindel kiindumussuhe ei aita kaasa enda kiindumusvõima arenemisele Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck - Becki triaad – arvamused iseendast, tulevikust ja teistest Pereteraapia - Pere mõjutab meid iga päev Kognitiivne mudel Igaühel on omad kogemused, reeglid, uskumused - Stiimul – keegi reageerib - Hinnang – hindan teise stiimulit - Emotsioon - Käitumine – rünnak, reaktsioon Psüühikahäire ja stress: ravivõimalused Et oleks häire on vaja sümptomeid, rahulolematust. Mingid vajadused on rahuldamata.

Psühhomeetria

docx

KOHTUPSÜHHIAATRIA konspekt eksamiks

Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetunne, pessimistlik suhtumine tulevik

Õiguskaitseasutuste süsteem

docx

Psühhopatoloogia kordamisküsimused

Psühhopatoloogia kordamisküsimused 2016 1. Psüühikahäirete uurimismeetodid intervjuu, psühhodiagnostika ja skaalad 2. Orgaanilise psüühikahäire mõiste, näited Tegemist on tuntud patoloogilise protsessiga, st kahjustuse tüüp/iseloom on määratav. Näiteks dementsus. 3. Dementsuse diagnoosimise kriteeriumid RHK järgi (a) Dementsus, nagu on kirjeldatud sissejuhatuses. (b) Progresseeruva kuluga hiiliv algus. Algust on sageli ajaliselt raske täpsustada, kuid lähedaste poolt defekti märkamine võib toimuda järsku. (c) Kliiniliste nähtude või eriuuringute tulemuste puudumine, mis näitaksid, et psüühiline seisund on tingitud teistest dementsust põhjustavatest süsteemsetest või peaajuhaigustest (nt. hüpotüroidism, hüperkaltseemia, vitamiin B12 puudulikkus, niatsiinivaegus, neurosüüfilis, hüdrotseefalus liikvori normaalse rõhuga või subduraalne hematoom). (d) Puudub äge apoplektiline algus ning haiguse algjärgus ei ilmne fokaalse kahjustuse neuroloogilisi n

Psühhopatoloogia

docx

Psühhosomaatika

Nt Altzheimeri tõbi – progresseeruv aju haigus, mille korral närvirakud hävivad ja inimese kognitiivsed funktsioonid progresseeruvalt halvenevad kuni dementsuseni. F1 – psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired  Häired tekivad alkoholi, kanepi, kokaiini, opiaatide, amfetamiinide, LSD, hallutsinogeenide jms ainete tarvitamisest.  Tekitavad sageli sõltuvust, kutsuvad esile võõrutussündroomi.  Kõige enam on sarnane kliiniline pilt, mis iseloomustab ka orgaanilisi psüühikahäireid. F2 – psühhootilised häired  Skisofreenia – püsivad luululised häired ägedate psühhootiliste episoodidega, käitumise skisofreenilise häirega.  Nad ei suuda eristada reaalsust oma subjektiivsetest elamustest (nt luul, hallutsinatsioon). Häiritud on ka reaalsustaju. Loovad uue, oma, ebareaalse maailma.  Esinevad luulumõtted, katatonne rahutus, stuupor, illusoorsed

Psühhosomaatika

docx

Psühhosomaatika

vähe). Eelmisele annusele tagasiminek. Ravi lõpetamine ettevaatlikult. 10 päeva jooksul vähendada. Tablettravi toimub skeemi järgi. o Algul veerand tabletti ja järk-järgult annust suurendada. Suurendatakse kuni ravi aitab või kroonilise valu skaalal on valu 3 palli. Kui võimalik siis suurendatakse veelgi (uued skeemid jms, ntks noorte puhul). Platseebo efekt Placebo meeldima. I shall please... Pregabaliin kliiniline mulje muutusest. Ühel ja samal ravimil väga erinev mulje/mõju. Ravimi tegelik pluus paarkümmend %. Tühjad tabletid erineva efektiivsusega. Platseebo peab olema nähtav (nähtav süst füsioloogilist lahust = peidetud morfiini süstiga 6-8mg). Kliinilistes ravimi uuringutes üldiselt suurim efektiivsus kui 50:50 metoodika, kui 33:33:33, siis on efekt väiksem. Kaua efekt kestab? See võib kesta lõputult. Depressiooni uuringute korral siiski kaob. Efekt

Psühhosomaatika

docx

Ärevushäired

Referaat Ärevushäired Tartu 2010 Sisukord: 1.Sümptomid.......................................................................................................... 2 2. Tekkepõhjused.................................................................................................... 4 3. Levimus ja Pärilikkus.......................................................................................... 5 4. Ravi.................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 1.Sümptomid Põhiliseks sümptomiks on muidugi püsiv ärevus ise. See tunne on pikaajaline, kuid sümptomite intensiivsus võib aastate ja erinevate eluperioodide jooksul vahelduda. Lisaks esineb ootusärevus, ärrituvus, rahutus, keskendumisraskused, pidev väsimus. Tavaline

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid