Eetika (1)

EETIKA

Eetika - normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast , Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos - inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks.
3D Eetika
I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku.
II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu.
III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk.
Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud.
Eetikakriis - mille järgi mõõta, mis on hea või halb? moraalitus. Senised kehtivad eetika normid, neist ei peeta kinni, aga pole olemas ka uusi.
Eetika kui teadus jaguneb kaheks suureks valdkonnaks:
-teoreetiline - tegeleb küsimustega, et kuidas me saame üldse teada, mis hea ja halb. Kas hea ja halb on inimese enda poolt välja mõeldud asjad või on inimesega kaasa antud. Kas maailmas, kus pole inimesi on teada, mis on hea ja mis halb?
-praktiline - tegeleb sellega, kuidas ühte või teist küsimust elus lahendada. Tegeleb moraaliküsimustega.
utilitarism - Jeremy Bentam tuli välja teooriaga, et inimesed toimivad võimalikult suure naudingu printsiibil. Inimene kalkuleerib oma tegudes - kas toob naudingut või kahju. Arendati edasi. Tänapäeval: hea on see, mis on maksimaalselt suurele hulgale inimestele positiivne.
psühholoogiline egoism - hea on see, mis aitab üksikisikul karjast eristuda. Teoreetiline abstraktsioon. Püüe luua täiuslik olukord.
topeltstandard - ütlen üht, käitun teistmoodi
Tavaolukorras ei saa end ühiskonnast välja tõsta. Peame suhtestuma ühiskonnaga. Ka eraldi, üksikuna olles suhtestume ühiskonnaga. Ei saa olla erak , kui pole kedagi, kelle suhtes erak olla.
Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga koos tegutsedes püüelda heaolu poole. Aitab ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas.
Ühiskonnad erimeelel selles küsimuses.
Thomas Hobbes (1588-1679) - oma teoses iseloomustab loodusseisundit: inimene sünnib ilma ja tal puuduvad normid, eetika, moraal , riiklikud struktuurid; looduslaps . Loodusseisund on kõikide sõda kõikide vastu. Ainsaks tungiks on soov ellu jääda. Elu loodusseisundis on üksildane, vaene, räpane ja brutaalne , kui puuduvad reeglid, kuidas hakkama saada.
Moraal aitab hoida ühiskonda koos (ühiste arusaamade kogum). Moraali eesmärgiks on ka vähendada inimkonna kannatusi, püüelda parema elu suunas (püüdlemine võib kaasa tuua kannatusi). Ülesanne jagada kiitust, laitust, tunnustust, karistust, süüd.
Norm - reegel, mis ütleb, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normid on kohustuslikud, nende täitmist saab nõuda. Eetikateooriad tegelevad nende normide põhjendamisega.
Erinevad normid: moraalinormid , õigusnormid (seadused, mis on seadusandja poolt kehtestatud. Tagatakse riiklike süsteemide, institutsioonidega. Nt kohus, vangla . Õigus on piiritletud riigipiiriga - seadused kehtivad ühe riigi piires. Kas nad on moraalsed ? Oleneb inimesest, eri arvamused), religiooninormid (kehtivad ühe religioosse grupi piires. Viidatakse jumalikule autoriteedile või ilmutusele. Pühakirjas on kirjas. Piibel nii vana, et kuidas puutub see meie tänapäevasesse ellu? Kuidas tagatakse, et neid religiooninorme täidetakse? Välised saktsioonid. Sisemised motivaatorid: ei tee sellepärast, et saab midagi Jumalalt, vaid tajub , et nii on õige. Inimene saanud oma eksimused andeks mitte seepärast kui hea ta on, vaid seepärast, et Jumal soovis nii. Kui inimene saab sellest aru, siis tema käitumismotiiv on see, et see on vähim, mis ta teha saab, et avaldada tänu kingitusele.
Normatiivsed süsteemid – kuuluvad sinna hulka ka mängud.
Moraalinormid – mitteformaalsed. Nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. Riik ei kehtesta. Moraalinormid kehtestatakse: ühiskonnast väljatõrjumine. Kokkuleppe rikkumine -> häbi, tõrjutus, südametunnistusepiin. Sisemised sanktsioonid – nendega tagatakse normaalinormide täitmine. Enda sisemised tundmused tagavad, et ma tahan täita moraalinorme. Välised sanktsioonid – teiste reaktsioon , suhtumine. Moraali normide täitmine tagatakse, kuna ei taheta saada erinevate reaktsioonide osaliseks .
Seadused on piiratud riigipiiriga, religioonid grupi piires, moraalinormid universaalsed . Üldkehtivad. Võimalik rakendata sõltumata inimese moraalist, rahvusest ja kodakontsusest. Kohustuslikkus põhjendatakse inimese mõistuslikkuse ja kasulikkusega.
Moraaliprintsiibid – põhimõtted, millest lähtutakse. Juhtnöörideks üksikisikutele kui ka gruppidele, et oma tegevust korraldada ja hinnata. Nt. ausus, au. Islami kultuuris au väga oluline, olemas aumõrvad. Aumõrv islamikultuuris – pereliige võib tappa pereliikme. Peetakse õigeks. Emad saadavad lapsi end õhkima – auasi, kuna sureb islami eest. Hiina ja Jaapani kultuuris häbikultuur – suur häbi, kui inimene kaotab enda positsiooni ühiskonnas. Moraaliprintsiipidega hindame, kuidas meie tegevusel läheb.
VAHETUND! Jee
.. vahetund sai läbi.
Moraaliprintsiipide tunnused:
PRESKRIPTIIVSUS – oma olemuselt etteütlejad – kirjutajad , mida tegema peab
IMPERAKTIIV – käsud, mida teha ja mitte. Nt. Ära tapa! Kuula sõna!
UNIVERSALISEERITAVUS – moraaliprintsiipe peab saama rakendada kõigile, kes on sarnases situatsioonis. Kui pean mingit tegu heaks, siis pean pidama seda heaks ka siis, kui teised seda teevad. Enda puhul liberaalsed, teiste suhtes konservatiivsed .
ÜLIMUSLIKKUS – õiguslike printsiipide suhtes
AVALIKKUS – moraali printsiibid peavad olema tehtud avalikuks, et nad saaks juhtide kõikide inimeste tegevust, et nende algusel saaks hinnata tegusid. Nt. tubli inimene saab kiita
RAKENDATAVUS – peavad olema jukohased, reaalselt täidetavad, ei tohi olla otseses vastuolus inimloomusega. Nt. avalikus kohas ei tohi naeratada, peab olema sisemine rõõm. Välimine rõõm on labane, teeb inimesest ahvi.
EETIKA AJALUGU
Eetika kui teaduse kodumaa on Vana-Kreeka. Aluse pani Aristoteles. Aristotelese ja Platoni õpetaja Sokrates – tema sain tuntuks ütlusega: „Tunne iseennast !“ Kreeklased püütsid selgitada maailma mõistusepäraselt, mitte müütidega. Et seletada maailma, peame tundma, kes on inimene. Kujundame maailma enda näo järgi. Sokrates veel öelnud: „Ma tean, et ma midagi ei tea“. – läbi kahtluse saab jõuda inimene edasi. Inimene peab küsima, miks ja kuidas on. Inimene peab olema dialoogis . Inimene jõuab tõeni läbi kahtluse ja arutluse. Sokrates kasutas irooniat. Inimesi tüütas – tema iroonia. Sellega lähtuti, et Sokrates rikub Ateena noorsugu. Mõisteti surma – pidi mürgitatud veini jooma.
Kui inimene teab, mis on hea ja õige, siis inimene ka käitub vastavalt. Inimene võib ka teada, et mis on hea, kuid samas kurjalt või valesti käituda.
Keskaja arutlused vabast tahtest – inimene saab valida hea ja kurja vahel. Saab vaielda sellel teemal.
Hippokrates läks ajalukku oma arsti-eetika tõotusega. Tähendab seda, et teatud elukutsete sooritamine nõuab ettevalmistust, aktsepteerimist, vastutuse võtmist tegutsemise eest. Kutse-eetika alus.
Aristoteles – tema raamat „Nicomachose eetika“. Leiutas vooruse-eetika. Voorused on omadused, mis asuvad inimese äärmuslike iseloomuomaduste vahel. Argus ja hulljulgus äärmused, vaprus vahepealne. Sel viisil töötas välja vooruste eetika. Seotud see ka „ kuldse keskteega“ –vooruslikkus. Peamine hüve, mille suunas inimene liigub, on õnn. Inimene tahab olla õnnelik ja omada õnnelikku elu. Inimene jõuab selleni : algab kasvatusest – saab kasvatada halvaks või heaks. Kui inimest kasvatada nii nagu ta tahab, siis on pahasti. Lapse tahtele allumine absurd. Kui inimest vooruslikult kasvatada, siis sellest kujunevad välja inimese harjumused ja mõistusepärane käitumine. Inimene mõtestab asja enda jaoks läbi.
Inimene ei tohi elada liialdustes, vaid peab olema mõõdukas.
Vooruse-eetika üks kolmest eetikateooriate kimbust, kuidas moraali mõtestatakse.
Kristlik eetika – 10 käsku ( judaism ). Silm silma vastu – selle printsiibi mõte piirata omakohust, ei tarvitaks suuremat ülekohut endale tehtu üle. Kui keegi lööb vastu paremat põske, siis keera ka vasak ette. Armastagem oma vaenlasi – kristlikud väited. Mäejutlus – Matveuse evangeeliumi 5-7 ptk. „Enda silmas palki ei näe, aga teisi silmas pindu näed.“
Eetikateooriad
Deontoloogilised eetikad - „ deon “ – peaks. Lähtub motiivist. Tagajärg halb vbl, tuleb uurida, mis motiiviks oli.
Teleololoogilised eetikad – tagajärg määrab ära selle, mis on hea. Nt. egoism – suurendab enda heaolu, seega hea.
Vooruste eetika – eespool kirjas!
Eetiline relativism – hea ja halb on suhteline.
EETILINE REALISM
hea/halb suhtelised
* KULTUURILINE RELATIVISM – hea, halb, inimeste moraal ja praktika sõltub inimvajadustest ja sotsiaalsetest tingimustest. Seal, kus inimesed elavad geograafiliselt, paneb paika nende mõttemaailma. Puudub universaalne „kuidas peaks“. Mitmekesisuse tees. Mis on tõde? Kas tegelikult on kõik moraalsed normid suhtelised? Kas on olemas sarnaseid moraalireegleid, mis eri kultuurides avalduvad erinurga alt. Põhjuseta inimese tapmine , verepilastus – keelatud. Mingil moel kaitsud eraomand . Väärtustatakse ka üldiselt sarnaseid asju. Nt. elu, pere, tervis, abielu.
Ühiskonnas sarnane soov korrastatud ühiskonnale. Kultuurilise relativismi probleem: ei aita ühiskondade konfliktide puhul. Kultuuriti hea ja halb erinev.
* SÕLTUVUSE TEES – moraal ei saa olla sõltumatu ratsionaalne otsus, vaid on sõltuv kultuurilisest kontekstist. Inimese kriitilise mõtlemise võime toob välja kriisid ühiskonnas ja soovi, vajaduse neid lahendada.
Teesid tekitavad vastuolulisust, hõivatusi.
Etnotsentrism – kultuurilise relativismi all, keegi peab enda kultuuri teistest paremaks. Meie moraal parim, meie natsinaalsed selgitused maailmamõistmusest parimad. Suurrahvastel esineb. Nõukogude kultuur, suurvene mõtlemine. Jaapani riigisinto.
Ubi bene ibi patria – kus hea, seal kodumaa

EMOTIVISM – tuleneb sõnast emovere – tundma. Meie eetiline käitumine pole midagi muud kui emotsionaalsed reageerinud meie füüsilisele ja sotsiaalsele keskkonnale. Meie moraal põhjustab teatud tundeid, ei saa öelda, kas tõde või vale, vaid et ma tunnen niimoodi. Seega eetilised ütlused pseudoütlused, võltsid. Kui ütlen, et vale või ei meeldi, siis nagu tahaks enda tunnet kellelegi peale suruda. Eetika – hulk positiivseid ja negatiivseid tundeid, suhtumine, mida need tekitavad. „ Valetamine vale, ebakõlbeline!“ – ei saa olla otseselt õige või vale, vaid mingi tunne, mida praegusel hetkel tunnel. Kui keskkond muutub, siis võin tunda hoopis teisiti.
Eisgees – netiteksti tõlgendamise küsimus, mõtlen enda moodi teise kirjutatud teksti, anname teise hinnangu
Empirism – tunnete tundmine, piiritlemine.
EETILINE EGOISM - õige või vale sõltuvad sellest, kui palju see toodab teatud soovitud tagajärge indiviidile , üksikisikule. Ei saa olla nt perekonnas.
Hedonism – mis suurendab naudingut, see on hea. Õige või vale sõltiuvad sellest kui palju see toodab teatud soovitud tagajärge isikule. Võetakse seda tihti läbi hedonismi- elul pole sügavat mõtet. nautida lhtsalt elu. intellektuaalsete naudingute eelistamine. mis suurendab minu naudingut on hea..läbi sellise vaate.
Nartsissism – eneseimetlus. See hea, mis mu enda eneseimetlust aitab tõsta. Eneseteostus on oluline. Pean ennast tõestama, peab olema enda edulugu .
PSÜHHOLOOGILINE EGOISM – lähtub mina keskusest, enese keskusest. Teoreetiline teooria. Eesmärk teoorias mina piire maksimaliseerida. Laiendatuna väidab, et peamine motiiv , millest inimesed on tegevuses lähtuvad, on enesekesksus. Tähendab seda, et kuna inimesed seavad end kõige tähtsamaks, siis tulekski inimese heaolu seada kõige kõrgemaks eetiliseks eesmärgiks. Tuleb anda enesehüve teostamiseks maksimaalne vabadus, mõjukus. Ei tohi piirata enesehüve saavutamisel inimest. Väidab, et on tegu kõige loomupärasema eetikaga inimesele, austab inimest kõige enam.
Rajajaks F. Nietzsche (1844-1900). Pärit Preisimaalt, luteri pastori poeg. Kutsuti Preisi kuninga F. Wilhelmi järgima. Kui oli viiene, siis suri isa (ajude pehmenemine). Oma elu lõpus sai samasuguse diagnoosi – suri vaimuhaigena. Mõned väidavad, et oligi hull