Immanuel Kant (2)

Immanuel Kant ( 1724 -1804)
Elukäik
Sündis Königsbergis (praegune Kalinigrad) lihtsasse, tõsiusklikusse perre. Noores eas ei näidanud üles mitte mingisugust erakordset annet , vastupidi oli Kant väga hajameelne ja häbelik. Sarnaselt Isaac Newtonile, kes samuti paistis silma oma hajameelsusega, arenes Kant välja alles keskeas.
Aastal 1740 astus ta Königsbergi ülikooli, kus asus õppima ema soovil Teoloogiat, kuid varsti mõistis, et tema nõrga hääle tõttu ei ole pastori amet tema jaoks. Lisaks Teoloogiale kuulas ta ka filosoofia ja Matemaatika loenguid, uuris süvitsi Leibnizi ja Wolffi, kellest ta juhindus ka hiljem iseenda filosoofilistes teostes.
Peale ülikooli asus tööle guvernöörina erinevates peredes , sh. krahv Keyserlingi peresse, kus ta sõbrunes kiiresti pererahvaga ning võttis omaks aadellikud peened kombed ja harjumuse süüa lõunat seltskonnas ning vestluse saatel.
1755. aastal asus tööle Königsbergi ülikooli filosoofia õppetooli privaatdotsendiks st. sai palka üliõpilaste maksudest. Immanuel Kant luges loogikat, metafüüsikat loodusteadust, matemaatikat, füüsilist geograadiat ja eetikat. Loenguid andis ta nii, et temast saadaks aru, peatudes raskete mõistete juures et neid seletada, arvestades keskmiste võimetega kuulajaid.
Tsitaat:
„Ma ei ole geeniuste jaoks: nemad rajavad endale ise teed, kuid ka mitte lollide jaoks: nende pärast ei maksaks end pingutadagi, vaid nende jaoks, kes on vahepeal ning tahavad ennast ette valmistada tulevaseks elukutseks.“
Kant esines nii, just nagu otsiks tõde, mis on teadmata nii talle, kui tudengitele, täiendades ja korrigeerides enne väljaöeldud seisukohti. Talle meeldis korrata , et ta ei õpeta filosoofiat vaid filosofeerimist.
Kantil ei olnud palju sõpru, kuid neid, kes tal olid, pidas ta väga headeks sõpradeks. Kõige lähem neist oli ilmselt inglise kaupmees Jossif Green . Tema mõjutusel saigi Immanuel Kantist pedant , kes elas kindla päevaplaani järgi. Kantile meeldis Greeniga vestelda, sest tegu oli filosoofiakauge, kuid samas laia silmaringiga mehega.
Naised Kanti elus suurt rolli ei mänginud. Küll oli ta kaks korda elu jooksul armunud, kuid liikse häbelikkuse ja tagasihuoidlikuse tõttu neile armastust ei avaldanud. Kant ise seletas seda nii: „Siis, kui ma oleksin vajanud naist, ei olnud ma võimeline teda toitma; aga siis, kui ma olin võimeline teda toitma, ei vajanud ma teda enam.“
Kantil oli tavaks iga päev süüa lõunat koos viie külalisega vesteldes, nimelt oli tal kodus 6 komplekti lauanõusid. Iga päev peale lõunasööki läks ta Jossif Greenile külla ning lahkus sealt täpselt kell seitse õhtul. Peale viimase surma otsustas Kant, et jalutamine on märksa tervislikum tegevus ning võttis endale tavaks peale lõunasööki jalutada. Õhtulti luges ta kergemaid asju nagu ajalehed või ajakirjad ning kell kümme läks magama.
Kanti Tunnetusteooria
Kanti Tunnetusteooria viib kokku Ratsionalismi ( Descartes , Leibniz) ja Empirismi ( Locke , Hume ) neile omakorda vastandudes. Ratsionalistid olid veendunud, et kõik teadmised tulenevad mõistusest endast, empiirikud seevastu leidsid , et kõik teadmised pärinevad kogemustest. Kanti tunnetusteooria järgi on inimtunnetusel kaks allikat – meeled ja mõistus. Tema enda arvates ületab see teooria mõlema mõtteviisi puudused ja ühekülgsuse. Ta on öelnud: „ Aistingud ilma mõisteteta on pimedad , mõisted ilma aistinguteta on aga tühjad“
Teaduslikku teadmist iseloomustavad 2 tunnust:

• paratamatus (mitte-juhuslikkus)
  
• üldkehtivus (kehtivus kõigi antud tüüpi objektide kohta)
  

Meelelisest tajust saadud teadmine kätkeb endas alati juhuslikkuse momenti, neis ei kehti paratamatus ega üldkehtivus.
Iga teadmise loogiliseks väljendusvormiks on väide e. otsustus . Seal eristatakse kahte elementi: subjekti (mille kohta väidetakse) ja predikaati (see, mida väidetakse).
Otsustused omakorda jagunevad kaheks:

• Analüütilisteks – ei anna meile uusi teadmisi vaid selgitavad olemasolevaid. (Ruudul on neli nurka)
  
• Sünteetilisteks – annavad meile uusi teadmisi, sisaldab predikaadis midagi sellist, mida keha mõistes algselt ei ole.
  

Analüütiliselt tõene on selline otsustus, mille eitamine viib vasturääkivusele. Sünteetiliste otsuste seas eristas Kant aposterioorseid (kogemusel põhinevaid) ja aprioorseid (kogemusest sõltumatuid või kogemusele eelnevaid) otsustusi.
Kokku on siis kolme liiki otsustusi:

Analüütilised aprioorsed otsused, mis kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu ja nende tõestus ei pea tuginema kogemusele.

Sünteetilised aposterioorsed otsustused, mis moodustavad ebatäiusliku teadmise.

Sünteetilised aprioorsed otsustused, mis kuuluvad tõelise, täiusliku teadmise koosseisu.
Sünteetilised aprioorsed otsustused tulenevad paratamatusest, üldkehtivusest ja seniste teadmiste avardamisest. Kanti analüüsid inimtunnetuse võimaluste ja piiride kohta viisid kolme küsimuseni: Kuidas on võimalikud aprioorsed sünteetilised väited matemaatikas, teoreetilises loodusteaduses jametafüüsikas?
Kanti järgi on inimesel kolm põhilist tunnetuslikku võimet: meelelisus, aru ja mõistus.
Meelelisus
Kanti arvates on olemas meist sõltumatu maailm, mille kohta me ei saa midagi konkreetset väita. See on „asi iseeneses“ ning see mõjutab meie meeleorganeid ja seda, kuidas asi meile näib, nimetab ta „asi meie jaoks“. Lisaks on olemas meelelise tunnetuse aprioorsed vormid – aeg ja ruum, mille abil kaootilised aistingud korrapärastuvad ja tekitavad taju.
Aru
Selleks, et tajust saaks kogemus teaduslikus mõttes, on oluline järgmise tunnetusliku võime – aru – osavõttu. Aru on võimeline opereerima mõistetega. Aru tegevuse aprioorseks vormiks on tajude ja mõistete kokku viimine , individuaalsest tajust saab tunnetuse objekt. Teadvus konstrueerib tajutava objekti ning talle saab osaks mingi vorm või tähendus.
Mõistus
Mõistus on Kanti järgi selline järeldamise võime, mis toob kaasa „ideede“ kujunemise. Idee on mõiste absoluutsest , tingimatust. Et aga kõik kogemuses antu on tingitud, siis on ideede objektiks see, mida meeled kogemuses kunagi tajuda ei saa. Mõistus kujundab kolm ideed:

• Hinge-idee – hing on kõigi tingitud psüühiliste nähtuste tingimatu kogutervik.
  
• Maailma-idee – Maailm on tingitud nähtuste lõputu rea tingimatu kogutervik.
  
• Jumala-idee - Jumal on kõigi tingitud nähtuste tingimatu põhjus.
  

Kant leiab, et teadused on võimalikud käsitlema ainult selliseid nähtusi, mis on tingitud. Seega pole võimalikud teadused hingest, maailmast kui tervikust ja jumalast. Omakorda tähendab see seda, et „ ratsionaalne psühholoogia“ , „ratsionaalne teoloogia “ ja „ratsionaalne kosmoloogia “ ei ole võimalikud.
Eetika
Kanti arvates ei pea õige käitumine inimest tegema mitte õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Moraalselt õige käitumisega võib kaasneda õnn, kuid õnn tagajärjena ei tee meie käitumist moraalses mõttes õigeks, seda teeb meie käitumine kohustustest lähtudes. Ta eristab legaalseid ja moraalseid tegusid . Legaalsed on sellised teod, mis on sooritatud kooskõlas inimese kohusega, kuid mingitel muudel motiividel peale kohusetunde. Moraalsed teod on tingitud puhtast kohusetundest. Teod võivad olla omavahel sarnased, aga vahe peitub motiivis, kas tegu on omakasupüüdmatu või orienteeritud tulevikuhüvedele. Mingisugust objektiivset kriteeriumi siin luua, kuigi tuleb kindlaks teha, mis on meie kohus ja mis mitte. Siit tulebki kanti kategooriline imperatiiv: Meie kohus on lähtuda sellistest motiividest, millest kõik võiksid lähtuda ja mida nad peaksidki tegema. See tähndab, et enda tegude motiive peaksime me hindama selle järgi, mis juhtuks, kui kõik neist lähtuksid ja kas sellist olukorda võiks soovida ? Kui ei, siis ei käitu inimene kõlbeliselt (kõlbeliste motiivide alusel)
Kasutatud kirjandus:

• Peter J. King „Sada Filosoofi“
  
• Indrek Meos „Uusaja Filosoofia“
  
• Indrek Meos „ Filosoofia Sõnaraamat“
  
• ENE 1972
  
• Vikipeedia
  
• Indreks Meos’i kodulehekülg http://www.hot.ee/indrme/