Sotsioloogia ja sotsiologilised teooriad (0)

Sotsioloogia
Teadus,mis uurib inimeste käitumist grupis , sh ka kuidas grupikonstruktsioone, kui ka viisi kuidas inimene mõtestab tegevust.
Üksikisiku käitumist on taske prognoosida, küll aga saab prognoosida grupikäitumist.
Sotisioloogia erineb teistest teadustest selle poolest, et ta tunneb huvi kõigi eluvaldkondade vastu. Sarnaselt teiste teadustega valitseb arvamuste erinevus ja seda loetakse normaalseks(kehtib ka teooriate kohta)
Sotsioloogia peamised lähtekohad:
Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, st seoste otsimist nt perekonna , majanduse, kuritegevuse, usu ja teiste valdkondade vahel.
Uuritakse kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme.
Rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile e välistele jõududele, mis suunavad ja kujundavad indiviidi otsuseid.
Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni e vastasmõju tulemusena.
Rõhu aset. Ühiskonna ja indiviidivahelistele suhetele, sest need kujundavad ühiskonnaelu.
Sotsiaalne fakt
Tehes igapäevaelus otsuseid toodavad erigruppide liikmed sotsiaalseid fakte e korrapärasusi, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid liikmeid.
DURKHEIM(ENESETAPU UURIJA)
Ühtesid sotsiaalseid fakte saab seletada teiste sotsiaalsete faktide abil. Ta väitis, et seletavask faktiks on sotsiaalne integratsioon.
Sotsioloogilised teooriad:
Ühiskonna uurimine algab üldiste arusaamadegaselelst kuidas ühiskonnaelu on korraldatud ja kuidas osalemine mitmesugustes gruppides mõjutab käitumist.
Teooria on loogiliselt seotud väidete kogum, mis selgitab terviklikku sündmuste klassi. Ilma teooriata jääksid infokillukesed omavahel seostamata.
Sotsioloogia rajajaks peetakse 19.saj elanud prantslast Auguste Conet’e
Samal ajal tekkis ka seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne- POSITIVISM .
22.09.2011
( vaesus , koolivägivald, perevägivald, jne) referaadi teemad.
Determinism - midagi ei toimu juhuslikult, pooldavad põhjalikkust.
Karl Marx – (laste võõrandumine koolist) 1818-1883
Marxil on sotsioloogiselt teooria arendamisel 3 ...
1.käsitles ühiskonda kui oraanilist tervikut kus igal osal on täita oma kindel funktsioon. Täätas välja ühiskonn akeerulise mudeli kus erinevad valdkonnad mõjutavad üksteist.nt kuidas maj.mõjutab perekonda.
2. majandusliku sektori tähtsuse, ta nim majandussüsteemi baasiks millel rajaneb pealisehitus-poliitiks, kunst , haridus ,uskumused,perekond jne. Tähtsamaks pidas majandust,eriti omandisuhteid, sest see mõjutab pealisehituse arengut.
3. tõi esile konfliktirolli ajalooo kujutamisel.
Konfliktiks pidas ta ekspluateerijate ja ekspluateertavate vahel. Orjapidajad ja orjad kes feodaalid ja pärisorjad.
Emile Durkheim (suitsiidid, pani aluse suitsiidistatsitikale,vaatles ühiskonda omaette reaalsusega, kus inimesed sünnivad,elavad ja surevad kuid nende kongemuste muster eksisteerib nendest erladiseisvalt.
Max Weber
Tema leidis et euroopas on välja kujuenud uus ühiskond, mille aluseks on tööstuslik majandus. Ta leidis et inimevõimetel pole piire . Miinuseks luges aga seda et teaduse areng paneb meid elama kui teraspuuri, sest võtab ära meie elust ime ja müstika.
KAASAEGSED TEOORIAD

Makrosotsioloogilised teooriad – need vaatlevad ühiskonda üldisel tasemel ja otsivad üldiseid reegleid ja rakendavad neid siis

Struktuurfunktsionalism – tunneb huvi sotsiaalse tegelikkuse 2 tasandi ühiskonna või tervikgrupi ja selle osade vastu. Millised on sidemed nende vahel, mida annavad ühiskonna osad ühiskonna säilitamiseks. Teooria väidavab kui tervikgrupp nt perekonnasüsteem tahab säilida, siis iga tema alaosa peab täitma oma funktsioone.

Võimuvõitlus on normaalne. Stabiilsus on olukord mis vajab muutmist .

Uuritakse konfliktide kontrollimise tehnikaid, ebavõdrusust vanemate ja laste vahel, naise ja mehe vahel, kuidas see mõjutab intiimelu

MIKROSOTSIOLOOGILISED TEOORIAD:NEED VAALTEVAD INIMKÄITUMISE IGAPÄEVASEID AKTE EESMÄRGIGA TEHA NENDE PÕHJAL ÜLDISTUSI, SUUREMATE STRUKTUURIDE KOHTA.Ka neid teooriaid on palju, kuid ühiseks jooneks on seee, et nad lähtuvad inimestevahelisest interaktsioonist e vastasmõjust.

Näide: Dramaturgiline lähenenemine.Inimestevahelist vastasmõju vaadeldakse kui lühikesi teatrietendusi, kus inimesed otsivad ennast, püüavad teistega manipuleerida, kaitsta oma identiteeti ja luua reeglid. Päeva jooksul mängime erinevaid rolle. Seega on meie elu nagu teater, kus on nii draamat kui komöödiat ja kus tulemused pole alati etteaimatavad.
ETNOMOETODOLOOGIA – Suur osa meie tegevusest toimub nii, et me ei anna sellest endale teadlikult aru. Põhjuste uurimiseks peab laskuma allapoole iseenesestki mõista taset.NT: kui küsida mehelt miks ta pakub bussis naistele istet või laseb enne uksest sisse siis ta vastab et see on iseenest ju mõista. Teooria ütleb aga et võib olla põhjuseks see et mehed peavad naisi viletsaks ja väetiks keda tuleb abistada muidu ei tule nad elus toime.Eesmärgiks on leida peidetud peegelid mida me igapäevaelus ei pane üldse tähele.
UUED LÄHENEMISED: need on hüljanud positivismist ja väidavad et sotsioloogiat tuleb kasutada vahendina inimeste elu parandamisel nt humanistlik sotsioloogia väidab et tähelepanud tuleb pöörata just tõrjututele et ei oleks ebavõrdsust. Feministlik sotsioloogia väidab et positivism on loonud maailmavaate, mille autoriks on üldjuhul lääne ühiskonna valgenahaline meessoost keskklassi esindaja. Seda maailmavaadet surutakse naistele peale ning naised ei ole nõus siis olevat tegemist kas moraalse või vaimse hälbega.
Sotsiaalse tegevuse kultuurline kontekst. Kultuuri kirjeldamine. Inimesest saab täisväärtuslik ühisk.liige siis kui ta omandab kultuuri.Kultuuri on raske defineerida või määratleda. Kultuuriks nim. Sageli sellise inimkoosluse omadust, kellel on ühine territoorium , ühine keel, kes tunnevad ühist vastutust üksteise eest ja tunnustavad ühist identiteeti.Kultuur sisaldab endas lahendusi grupisäilimisprobleemidele, ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumisreegleid. Materiaalset kultuuri.
SÜMBOLID JA KEEL
Kultuuri võti peitub inimeste võimes kasutada sümboleid. Sümbol on tähenduseta heli, objekt või sündmus, milllele annavad tähenduse grupiliikmed. Kõige tähtsam sümbolite süsteem on keel. St on helide kogum, mille tähendus sõltub sellest kas nende kasutajad süsteemisarnaselt mõistavad.
Suur osa infost tuleb meile ka mitteverbaalselt(mitteverbaalne kommunikatsioon)näoilmed,kehaliigutused. Kineesika-
Keel ja taju.
Keel ja sestid peegeldavad kultuuris peituvaid ideaale ja suhteid. Tõlgendame maailma läbi meie keeles peituva kultuuriekraani.Keel kujundab meie mõtete vormi ja sisu. St meie elu sõltub suurel määral keelest. Nt hopi indiaanlastel puuduvad keeles ajamõisted, st et nende maailm on ajatu.Võõra keele õppimine on sisenemine teise maailma ja teise eluviisi. Sõnavara uurimine on kasulik, selleks et mõista mis probleemid on eri aegadel tähtsad olnud.Sõnadel on ka hinnanguline mõõde, mis ajas muutub. Eriti puudutab see poliitilist sõnavara.
Ideaalne ja reaalne kultuur
Tuleb eristada kultuuri ideaale tegelikest arusaamadest ja praktikast, mis juhivad meie igapäevast elu. Reaalne kultuur koosneb pigem meie tegude õigustusest. Ideaalse kultuuri normid on liiga ranged , et kõik suudaksid ja tahaksid neid täita.
Normid ja väärtused.
Väärtused- on sotsioloogia üks põhimõisteid.Väärtussüsteemid võivad olla ühiskondlikud. Grupilised,individuaalsed ja rahvuslikud. Lihtsamalt öeldes on väärtused enamuse poolt heaks kiidetud ideaalid või orientiirid, millest inimesed oma tegevuses juhinduvad. Väärtus on ükskõik milline asi materiaalne või ideaalne idee või institutsioon tegelelik või kujutletav asi-kõik see mille suhtes inimene võtab hinnangulise positisiooni. Kahjulik või kasulik. Iga inimese väärtussüsteem on üles ehitatud hierarhiliselt st osa väärtusi on tähtsamad kui teised. Seega inimesed on orienteeritud väärtustele. Väärtusorientatsiooni alusel toimub meie käitumine ja elutee kavandamine. Väärtused meie käitumise regulaatorid. Väärtused võimaldavad hinnata teiste tegusid
Norm ja sanktsioon
Ühiskonnas tunnustatud väärtuste alusel kujuneb välja normide ja sanktsioonide süsteem. Norm on reegel, mis määrab ära sobiliku käitumise. Sanktsioonide abil jõustatakse norm. Positiivne sanktsioon kutsub üles. Neg näitab eksimust ja võib kaasa tuua ka karistuse. Neid võib liigitada formaalseteks nt noomitus ja mitteformaalsed on pilkamine hukkamõistev sõna v märkus.
Moraalinormide rikkumise korral reageerime samuti mitteformaalselt aga kasutame rangeimaid meetmeid.põlastus, poikott
Normid jagatakse tähtsuse järgi :
Tavad- käitumisnormid, mida annab edasi üks põlvkond teisele.Tava rikkumisele reageerime mitteformaalselt.
Moraalinormid - reguleerivad „peab“ käitumise .
Norm ja sanktsioon
Ühiskonnas tunnustatud väärtuste alusel kujuneb välja normide ja sanktsioonide süsteem. Norm on reegel, mis määrab ära sobiliku käitumise. Sanktsioonide abil jõustatakse norm. Positiivne sanktsioon kutsub üles. Neg näitab eksimust ja võib kaasa tuua ka karistuse. Neid võib liigitada formaalseteks nt noomitus ja mitteformaalsed on pilkamine hukkamõistev sõna v märkus.
Moraalinormide rikkumise korral reageerime samuti mitteformaalselt aga kasutame rangeimaid meetmeid.põlastus, poikott
Normid jagatakse tähtsuse järgi :
Seadused-need reguleerivad kõige olulisemaid valdkondi ja kehtivad võrdselt kõigi jaoks. Üldjuhul väljendavad seadused kultuuri ideaale, mis on paljude jaoks liiga kõrged ja seepärast seadusi täielikult ei täideta.
ETNOTSENTRISM
Teisi kultuure hinnates kandume neid hindama oma arusaamade ja väärtuste alusel.Kõigi kultuuride esindajad arvavad , et nende kultuur on parim.sageli kasutatakse oma kultuuri kohta sõna „inimesed“vijates et väljaspool seda kultuuri pole inimesed vaid „nemad“.Teise kultuuri esindajate kohta kasutatakse tihti teadlikult ebahumaanseid sõnu.Sellist nähtust nimetatakse etnotsentrismiks. Etnotsentrismi eesmärgid:

annab inimesele kindlustunde tema arusaamade ja käitumise kohta.

Tugevdam suundumust elada kooskõlas oma ühiskonnaga

Tugevdab sotsiaalset solidaarsust.
Etnotsentrism muutub düsfunktsionaalseks kui ta kutsub vägivallale teiste rahvuste esindajate vastu. Teist kultuuri tuleb hinnata läbi teise kultuuri konteksti.
RITUAALID ja SIIRDERITUAALID
Rituaalidesks nimetatakse kultuurist tulenevaid meetodeid , mis aitavad inimesel kohaneda inimlike tunnetega ja rahutust tekitavate sündmustega. Matuserituaal, abielud
Siirderituaal on avalik tseremoonia , millega tähistatakse inimese positisiooni muutumist ühiskonnas.nt haridustee lõpetamine. Rituaalide eesmärgiks omn tugevdada kollektiivseid väärtusi, võtta mure tundmatuse ees ja hoia inimese tundeid grupikontrolli all.
Subkultuur , kontrakultuur, piiride säilitamine
Subkultuur on mingi ühiskonna ala grupikultuur nt noorte subkultuur. Noortel on oma arusaamad elust, elustiil, rõivamood, släng.
Subkultuuri tekkimise põhjuseks on see, et kõigil ei ole võrdselt juurdepääsu üldisele kultuurile. Inimene kohaneb üldisel kultuuriga läbi subkultuuri. Kontrakultuur vastandab ennast üldisele kultuurile.
Piiride säilitamine
See on barjääri e tõkke püstitamine teiste kultuuride vasta, et takistada võõraste sissetungi.
SOTSIALISEERUMINE
Eluaegset õppimise protsessi nim. Sotsialiseerumiseks.Selle käigus omandab inimene kultuuri ja samal ajal õpib tundma iseennast ja kujundab välja oma sotsiaalse mina ja identiteedi-kes ta on ja mis ta on
Sotsialiseerumise protsess
Sotsialiseerumine algab kohe peale sündi ja teeb seda vanemate abil. Esmase sotsialiseerumise ülesandeks on pakkuda lapsele üks ja ainus tähenduste maailm. Mikrotasandil antakse see info edasi läbi sotsiaalsete rollide õppimisega.Kui inimene saavutab mingi staatuse ehk positsiooni peab ta õppima selgeks staatusele vastava käitumise ehk rolli. Rolli õppimine sisaldab endas:
Vajaliku info saamist-õppijale antakse juhiseid või näidatakse ette kuidas käituda
Peab oleme võimalus harjutada -teooria on tähtis kuid tähtis on ka praktika.
Matkimine
Elukutse õppimine.
Teaduslikud uuringud näitavad et inimesed kellel on palju sõpru ja tuttavaid kohanevad rollimuudatustega kergemini.Vanus ei ole tähtis. Me püüame käituda nii et saada positiivseid reageeringuid. Tähtis on inimesele autoriteetsete inimeste arvamus.
SOTSIALISEERUMISE SÕLTUVUS VANEMATE ELUKUTSEST
Sinikraed -töölised ja valgekraed -teenistujad.
Sinikraed on seotud masinate ja mehhanismidega, valgekraed aga inimeste ja ideedega.
Valgekraedel on edu aluseks probleemide lahendamine ja inimestega manipuleerimine .
Nende töö on loominguline ja vähe kontrollitav. Sellised vanemad julgustavad lapsi olema loovad , paindlikud ja iseseisvad.
Sinikraede töö on aga tugeva kontrolli all, tavaliselt sisaldab töö juhendite täitmist ja töö on ajaliselt määratletud. Sinikraedest vanemad nõuavad lastelt distsipliini , austust vanemate vastu ja käskude täitmist. Esimesed julgustavad lapsi olema kahtlevad, teised aga rõhutavad rutiini. Nii mõjutab sotsiaalne sruktuur vanemate väärtusi ja käitumist ja see omakorda sotsialiseerimise tehnikaid ja lõpuks lapse isikuomadusi. Mõjutab ka karistamismeetodeid. Küsimus on selles kui palju vähendab riidlemine ja peksmine lapse ebasoovitavat käitumist.
Mõju on füüsilisel karistamisel siis kui karistatakse kohe. Vastavalt teo raskusastmele.Pikaajaliste tulemuste saavutamiseks on paremaks meetodiks armastuse ja tunnustamise valikuline jagamine või sellest ilmajätmine.
Füüsilise karistamine negatiivsed küljed:
Kui teda ei jagata pidevalt kaob tema mõju.
Lapsele sisendatakse, et vägivald on vajalik ja hea meetod erimeelsuste lahendamisel.
Kui karistus ei vasta teo raskusele kaotab laps austuse vanema suhtes.
On andmeid et sellistest poisslastest kasvavad vägivaldsed inimesed.
Lapsel tekib pilt maailmast mis on hädaohtlk koht, poisid muutuvad agressiivseks ja tüdrukutel võib tekkida süütunne ja depressioon .
Sotsialiseerimine ja sugu.
Nii vanemad kui ka õpetajad suhtuvad poistesse ja tüdrukutesse erinevalt. Sellega kujundatakse nende soolist identiteeti. Poistele antakse vabadust, tüdruid hoitakse kodu läheduses. Tüdrukutel arendatakse rohkem verbaalseid oskusi kuid neil jääb nõrgemaks abstraktse mõtlemise võime. Sotsialiseerimise agendid . Nendeks on inimsed ja organisatsioonid , kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja vajalike rollide õpetamine. Tähtsamad agendid on:
Vanemad
Esimestel aastatel liigub info vanematelt lapsele sõnade, liigutuste ja tegude näol ning lapsel tekib esmane arusaamine maailmast. Laps õpib kultuuri sellisena nagu seda interpreteerivad tema vanemad. Esimestel aastatel on murranguline tähtsus, sest vanemad loovad baasi lapse edasiseks arenguks. Enamik vanematest valmistab oma lapsi selliseks eluks, mida nemad mõistavad eduka eluna.
Sõbrad
Sõbrad on võrdsed. Nad on vajalikud selleks, et õppida järgmisi laps-olemise järgmisi külgi.
a)kuidas oodata oma järjekorda.
b)kuidas tülitseda ja leppida
c)kuidas suhelda koolivõimudega
d)kuidas läheneda vastassoole.
Eriti tähtis on sõprade roll puberteedieas.13-18ea’ni.
Need on aastad millal õpitakse täiskasvanuks olemist. Vanemad tunnevad sel ajal hirmu ja erutust. Kardetakse et laps kaotab lojaalsuse perekonna suhtes. Sotsioloogid väidavad et need aastad tuleb vanematel lihtsalt välja kannatada.Sõprade valikut on väga raske valida.
Autoriteet jääb sellel ajal püsima hariduse valikul , rahaasjadega tegelemisel ja karjääri kujundamisel.Sõbrad rõhutavad rohkem välist käitumist, riietust , sõmnavara jne.
Sõprade roll on tähtis ka vanemas eas.
Õpetajad
Profesionaalsed agendid kes saavad õpetamise eest ka tasu.Õpetajat kellega tekib lähedane suhe nim mentoriks.Selliseid õpetajaid on meie elus vähe kuid nad mõjutavad elukutse valikut ja karjääri
Massimeedia
Pakub meelelahutust ja haridust. Kujundab meie tuleviku nägemust ja seisukohti teiste inimeste suhtes. Massimeedia puhul põhjus-tagajärg-seos.Vaieldamatuslt on televisioonil ja internetil suur mõju Inimese kujunemise ja manipuleerimise üle.
Mina-pildi kujunemine
Jutt on sellest kuidas õppimise käigus õpib inimene ka iseennast tundma.Teooriaid on palju.
Meie arusaam iseendast ei ole fikseeritud tulev pigem on ta protsess, mille käigus arusaam iseendast muutub.Inimene on ise on aktiivne oma minapildi kujundaja , ta valib kujundeid mida ta tähtsaks peab. Meie ei arvesta kõiki arvamusi isendast vaid neid millest me oleme huvitatud.