Kordamine eksamiks. (2)

Q: Mitmeparteiline e koalitsioonivalitsus Hetkel portfellita rahvastikuminister ?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine eksamiks.

3 KEHV

Esitatud küsimused

Mitmeparteiline e koalitsioonivalitsus Hetkel portfellita rahvastikuminister ?

– INIMESTE MITMEKESISED HUVID. LK 20 – 23
Huvide mitmekesisus ehk pluralism rikastab ühiskonda. Demokraatia idee kohaselt ei tohi riik inimese individuaalsust alla suruda, vaid vastupidi, peab looma tingimused selle arenguks.
Ühiskonda, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid , omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühiskonna või kogukonna liikmete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks.
Tolerantsus – sallivus (nii üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis- ja suhtumisviiside suhtes).
Nulltolerants – täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand !)
Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid:

tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides
sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled
lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata sealjuures vähemust

Huvide tasakaalustamise peamised meetodid on :

enamusotsus – kui grupi või ühiskonna enamus mingit seisukohta pooldab, siis selle järgi toimitaksegi. (eestis keeleküsimus.)
kompromiss – otsus, mille puhul osapooled teevad kokkuleppe saavutamise nimel nõudmistes järeleandmisi. Järele ei anta seisukohtades, mida peetakse esmatähtsateks. Tänapäeval on parteide vahel sõlmitavad kompromissid möödapääsmatud.
Konsensus – üksmeelne kokkulepe, otsus ei tekita üheski osapooles vastuväiteid.

– SOTSIAALSED NORMID – MEIE KÄITUMISE REGULAATORID . LK 24 – 28
Seadused on vajalikud, sest need reguleerivad inimese käitumist ühiskonnas ning aitavad säilitada korda, on riigi tegutsemise aluseks.
I seaduste grupp – loodusseadused , mis eksisteerivad inimesest ja ühiskonnakorraldusest sõltumata. Nt Maa külgetõmbejõud ja aastaaegade vaheldumine.
II seaduste grupp – inimese loodud seadused.
Inimese loodud seadused ehk sotsiaalsed normid liigitatakse kirjutatud (kirjalikeks) ja kirjutamata normideks. Kirjalike normide aluseks on õigusnormid, mis on kohustuslikud kõigile.
Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusviisi kasutades. Niimoodi saadud dokument on õigusakt. Kõige tähtsam õigusakt riigis on konstitutsioon (põhiseadus).
Teised seadused reguleerivad ühiskonnaelu mitmesuguseid valdkondi. Nendes fikseeritud põhimõtteid sätestavad täpsemalt määrused ja otsused. Kirjalike normide alla kuuluvad ka eeskirjad – nt liikluseeskirjad, kooli sisekorra eeskirjad.
Õigustloovad akte ehk normatiivakte kehtestab riigiasutus , kellel on vastavad volitused.
Kirjutamata normid – tavad ja moraalinormid – kujunevad välja aastakümnete ja -sadadega. Neid on rahva kultuuris ja kommetes. Neid antakse edasi põlvest põlve.
Tava on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras. On universaalseid tavasid (tervitamine, külalislahkus), aga ka teatud maale või kultuurile omaseid käitumismalle. (nt rahvakalendris tähistab põllutööde lõppu mardipäev.)
Moraalinorm – eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Kui tava järgitakse reeglina ühistegevuses, kollektiivselt, siis moraalinormist juhindumine puudutab inimese isiklikku hingelist tõekspidamist. Nende kujunemist on tugevalt mõjutanud maailmausundid. (nt kümme käsku, õpik lk 27)
Igapäevaelus tuleb juhinduda nii tavadest , moraalinormidest kui ka õigusnormidest. Sotsiaalsed normid jagunevad tavadeks (e. Tavanormideks), moraalinormideks ja õigusnormideks.
Õigusriik – õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad . Toimib vaid siis, kui seadused on avalikud (st, igaühele kättesaadavad. - nt riigiteatajas. www. riigiteataja .ee )

– RIIK – MIS SEE ON JA KELLE HEAKS TÖÖTAB LK 29 - 34
Riigi tunnused on territoorium , rahvastik ja iseseisev avalik võim.
Riik on sisemiselt korrastatud avalik-õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel.
Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse ja rakendada sundi. Riik loob ja kasutab sümboleid, et tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet (vapp, lipp ,hümn).
Rahva poliitilise määratluse aluseks on kodakondsus. Kodakondsuse alusel jaguneb elanikkond kodanikeks, välismaalasteks e teiste riikide kodanikeks ning kodakondsuseta isikuteks, kel pole ühegi riigi kodakondsust.
Avalik võim – kui riigi kolmas põhitunnus, tähendab seda, et eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigil kui valitsemisasutuste süsteemil on mitmeid eriomaseid jooni, mida teistel valdkondadel (nt majandusel või kultuuril) ei ole.

riigivõimu otsus kohustuslik kõikidele isikudele riigi territooriumil, ka neile, kes võimu ise teostavad,

ainuõigus anda välja seadusi ja kasutada mitteallujate suhtes sunnivahendeid.

Riigi monopoolseks õiguseks on õigus koguda makse oma tegevuse rahastamiseks.
Riigi ülesanne on kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet ja korraldada avalikku elu valitsusalasel territooriumil.
Nüüdisaegse demokraatliku riigi valitsemisülesanded jagatakse viide põhivaldkonda:

tagada iga inimese elu, vabaduse ja omandi kaitse, kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati;
soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis
osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrke
kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus,
esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, eesmärgiga tagada julgeolek ja areng.

VAATA SKEEMI LEHEKÜLJEL 32.

2.1 - MIS ON DEMOKRAATIA LK 35 – 40

Laiemalt tähendab demokraatia elustiili, kindlaid väärtusi ja suhtlemispõhimõtteid.
Monarhia – päritav võim (veresugulus)
Absoluutne e piiramatu monarhia – võim koondunud ühe isiku kätte.
Konstitutsioonilisi e piiratuid monarhiaid leidub euroopaski, nendes riikides jagab monarh võimu parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames.
Demokraatia nurgakivid on põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees.
Kõrgeima võimu kandja on rahvas.
Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel
Esindusdemokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajatee (saadikute) ja esinduskjogude (parlamendi, volikogude) vahendusel.
Parlamentaarne demokraatia – parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses(eesti, UK)
presidentaalne demokraatia – valitsust juhib reaaltset võimu omav president (usa, venemaa)
Demokraatliku riigi tunnused:
võimuorganite saadikute valimine rahva poolt, tunnused, mis räägivad, et dem. Riik on ühtlasi ka õigusriik.
Demokraatia saab alguse vabadest üldrahvalikest valimistest, mille tulemuseks on rahvast esindava võimuorgani moodustamine.

EESTI KUI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA
Seadusandlik võim – parlament e riigikogu
valitsus – täidesaatev võim - täitevvõim
kohtud – kohtuvõim !
Demokraatliku valitsemise tunnused : võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte, võim on avalik ja kontrollitav, võim seisab rahvale võimalikult lähedal.
VAATA SKEEMI LK 42.
Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler. Majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist – riigikontroll. Julgeolekut ja konstitutsioonilikust korrast kinnipidamist – kapo . (kaitsepolitsei)
siin ei hakka palju välja kirjutama, kasulik on terve see peatükk uuesti hoopis läbi lugeda!

PÕHISEADUS JA TEISED ÕIGUSAKTID
valitsemise struktuur – valitsemise korraldus
LOEN LÄBI PEATÜKID KUNI RIIGIKOGUNI !
RIIGIKOGU = PARLAMENT
Riigikogu töötab istungjärkudena. Alalisi komisjone 10.
Koalitsioonipartei – need, kes on valitsuses
opositsioon – need, kes ei ole valitsuses
peamised ülesanded : menetleda ja vastu võtta seadused, kinnitada eelarve, ratifitseerida välislepingud, kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid, kontrollida täitevvõimu – valitsuse – tegevust.
Istungid on avalikud, töötab istungjärkudena, riigikogu vahetub iga nelja aasta järel parlamendivalimiste teel.
PRESIDENT – KÕRGEIM AMETIISIK
Valitakse 5ks aastaks. Võib kandideerida vähemalt 40 aastane Eesti Kodanik.
Ülesanded : esindada EV rahvusvahelises suhtlemises, kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused,
Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed, Teha riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks, nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president.
President valitakse salajasel hääletamisel. President ei saa olla üle 10 aasta.
VABARIIGI VALITSUS
uus valitsus moodustatakse nii peale riigikogu valimist kui ka pärast umbusaldusavaldust peaministrile.
Eestis moodustatakse enamasti mitmeparteiline e koalitsioonivalitsus. Hetkel portfellita rahvastikuminister. ??
MAAKONNAD JA OMAVALITSUSED
eestis on 15 maakonda – jaguneb 277 omavalitsusüksuseks – 194 vallaks ja 33 linnaks .
Maakond on oma regioonis riikliku halduse üksus.
Linn ja vald on kohaliku halduse üksused. , omavalitsusüksused.
Lk 70 – 74
EESTI KOHTUSÜSTEEM.
Kolmeastmeline.
I – kõige madalam – maakohtud ja halduskohtud .
II – keskmine – ringkonnakohtud .
III – kõige kõrgem – riigikohus , asub Tartus .
ERAKONNAD JA AMETIÜHINGUD.
Erakond pääseb võimule tänu valimistel rahva poolt antud häältele.
Erakond – kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon.
Vasakpoolsed parteid – suurim väärtus sots.õiglus ja võrdsus . Lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes pole eriti suured . Suuremad firmad ja suurema sissetulekuga inimesed maksma rohkem makse . Keskerakond , SDE.
Parempoolsed parteid – klassikaliselt jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve. Toimetuleku ja käekäigu eest vastutama eeskätt inimene ise, innustada inimest töötama täie pingega, mitte karistama edukamaid suuremate maksudega. Reformierakond, Isamaa ja Res publika liit (IRL).
Tsentriparteid – vahel siin, vahel seal. Rahvaliit .
Naturalisatsioon : elada 5 aastat, osata eesti keelt algtasemel, sooritada riigikeele ja põhis. Tundmise eksam.
Tööluba neile, kellel on kehtiv elamisluba .

.ODT Laadi alla originaalfail 4 lk · .odt · 194 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

194 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

joutsau Õppematerjali autor

Materjal on 4 LK pikk (openoffice-is).
Sisaldab päris palju teemasid, mida on eksamiks kindlasti vaja: pluralism, sots.normid, erakonnad -> parteid, Riik - mis see on ja kelle heaks töötab?!; Demokraatia, riigikogu ja palju muud. Ise õppisin ka sellelt .

ühiskond kordamine eksam klassi eksam ühiskonnaõpetus majandus erakonnad parteid pluralism sotsiaalsed normid demokraatia riik riigikogu

Sarnased õppematerjalid

docx

Ühiskonna 9kl konspekt

lk 3 Ühiskonna sotsiaalne struktuur lk 4 Sotsiaalne kihistus lk 5 Inimeste mitmekesised huvid lk 6 Sotsiaalsed normid lk 7 Demokraatia lk 8 Riikide valitsemine lk 9 Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 Rahva osalemine valitsemises lk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 Jõukus ja vaesus lk 18 Raha teenimine ja kasutamine Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sotsiaalset kommunikatsiooni (see mõjutab majandust ja seob riigi ühtseks

Ühiskonnaõpetus

docx

HISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS .

1. ÜHISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Süsteem on tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Majandus on valdkond mille moodustavad tootmine ja kauplemine.Majanduses on suhete aluseks tulu. Poliitika hõlmab riigi toimimistkorraldavat tegevust, mis on seotud võimu-ja õigussuhetega.Poliitikas on suhete aluseks võim. Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja-ühendused.( MTÜ,SA ) Nende eesmärk on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvust.Tugev kodanikuühiskond on ka oluline demokraatia tagatiseks, sest kontrollib ,piirab ja tasakaalustab riigivõimu. Kultuuriks nim. mitme inimpõlve poolt loodud materiaalseid ja vaimseid väärtusi. Eraelu tähendab inimese isiklikku elukorraldust. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis p?

Ühiskond

doc

Riik ja võim

Riik: sisemiselt korrastatud avalik- õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi 3 põhitunnust :rahvastik, territoorium ja iseseisev avalik võim. Riigi territoorium: maa-ala ,mis allub riigi võimule .Rahvastik: moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafilise tõlgenduse puhul: 1)põhirahvus 2)rahvusvähemused. Kodakondsus :Rahvastiku poliitilise tõlgenduse alus 1)kodanikud 2)välismaalased 3)kodakondsuseta isikud . Sümbolid :riik loob ja kasutab sümboleid ,et tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Tuntumad riigi sümbolid on lipp, vapp ja hümn. Avalik võim: eksisteerib riigiorganite süsteem ,mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigi ülesanne :kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet ja korraldada avalikku elu valitsusalusel territooriumil. Riigi spetsiifilised jooned :1) riigivõimu otsus on kohustuslik kõikidele isikutele riigi territooriumil, i

Ühiskonnaõpetus

doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu

Ühiskonnaõpetus

doc

Riik

Ühiskonna KT (Riik-mis see on ja kelle heaks töötab ?Mis on demokraatia? Eesti kui parlamentaarne demokraatia) Sõnal riik on kaks tähendust: 1. maa ja ühiskond 2. valitsemisasutuste kogum, mis hõlmab valitsemise ja avaliku võimuga seotud osa ühiskonnast. Riigi ülesandeks on tegutseda sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi tunnus: territoorium- maa-ala, kus riik on ja teistes riikides asuvad saatkondade alad; rahvastik jagatakse etnograafiliseks /põhi- ja vähemusrahvus; poliitiline/kodanikud , välismaallased, kodakonduseta isikud. Avalik võim ehk suveräänsus kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik- (riigikogu), täidesaatev valitsus, kohus.) Kohus lähtub vaid seadustest. Riigi spetsiifilised jooned: 1. riigivõimu otsus on kohustuslik kõigile. 2. ainuõigus välja anda seadusi ja kasutada sunnivahendeid. 3. monopoolne õigus koguda

Ühiskonnaõpetus

docx

Pluralistlik ühiskond

* pluralism ehk mitmekesisus(huvide), mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas N: klassireisile minekul tahavad pooled minna Rootsi, veerand Tsehhi ja teine veerand Venemaale * pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Demokraatlik ühiskond -> Eesti ühiskond .> usuvabadus * identiteet ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Ühtekuuluvustunne -> Laulupidu * tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Abielu kahest erinevast rassist inimese vahel * nulltolerants täisleppimatus; sallimatus, tolerantsi vastand Eesti vabariigi sallimatus kuritegevuse ja roolijoodikute vastu * enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Riigikogu otsuste vastuvõtmine * kompromiss ühe või mi

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskond - inimeste kooselu vorm

1. ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM Süsteem tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi e. väärtuse. Majandus valdkond, mille moodustavad tootmine ning kauplemine. Erasektor(tulundussektor) moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Poliitika valdkond, mis tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega; hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu ja õigussuhetega; poliitikute ülesanded: 1) rakendada seadusi 2) Jagada ühiskonna varalisi ja varalisi ressursse 3) tasakaalustada huvisid. Avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, riigi käsutuses olev raha ja vara. Kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eesmärk: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused (rahvakunst, kirj

Ühiskonnaõpetus

doc

Demokraatlik valitsemine

2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik pole rahva osaluseks niis

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid