Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses . (13)

  
 
ÜHISKOND – INIMESTE KOOSELU VORM .
 
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad.
 
Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist.
Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks .
Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks.
Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega .
Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet.
 
AVALIK SEKTOR
( haridus , eluaseme , sotsiaal ja
Keskkonna poliitika- avalik
Poliitika. )
Poliitika
Riik
ERASEKTOR
Tulundussektor
Majandus
Turg
KOLMAS SEKTOR
Mittetulundussektor
Kodanikuühiskond
Kodanikuühendused
ERAELU
Kodu
Pere
 
Kultuur – mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused
Moraal –kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub
Õigus – riigivõimupoolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum
Avalik elu – ühiskonna osa kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja aktid -
Eraelu – indiviidi isiklik elukorraldus
 
Kommunikatsioon .
 
Kommunikatsioon – suhtlemine .
Massikommunikatsioon –massisuhtlus , on informatsiooni ühiskondlik korraldus mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele.
Massimeediumiteks on ajalehed, ajakirjad , raadio ning TV.
Interaktiivne kommunikatsioon- suhtlemine arvuti teel.
 
DEMOKRAATLIK ÜHISKOND
MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND
Ajakirjandus on vaba
Ajakirjandust kontrollib võimuparei
Infoallikaid on palju
Lubatud on 1-2 infoallikat
Teabe eest vastutab väljaandja
Teave läbib eeltsensuuri
Võimu ja ametnike tegevus on avalik,läbipaistev
Võimu tegevus on avalikuse eest varjatud
Kasutada tohib teiste riikide massiteabekanaleid
Teiste riikide teabekanalite kasutamine on keelatud ja tehniliselt võimatu
Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on lubatud
Lubatud on vaid lojaalne või ülistav infff.
 
Massiteabevahendite ülesanne on ahrida rahvast ning informeerida inimesi riigis ja maailmas toimuvast.
Kommunikatsioon seob riigi tevikuks.-
Kommunikatsiooni arengutase mõjutab ka majandust. ( turism ja muu )
Infopoliitika - riigi osalus teabelevis, selle finantseerimise põhimõtted ning väärtused ja eesmärgid, mida teabe levitamisel järgiakse
Massiteabe vahendite ülesanne on harida rahvast ning informeerida riigis ja maailma toimuvast.
 
Kellest koosneb ühiskond ?
 
Sotsiaalne struktuur- rahvastiku jaotus teatud tunnuse ( jõukus , elukoht , rahvus ) alusel.
Rahvaarvu muutumist sündide ja surmade tagajärjel nim. rahvastiku iibeks.
Negatiivne iive tähendab et rahvaarv väheneb , positiivne et suureneb.
 
Riikidevahelise rände ehk migratsiooni üks tagajärg on ühiskonna rahvusliku koosseisu muutumine .
 
Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm , mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalood, tavadel ja keelel.
Integratsioon – rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste , arusaamade ja eesmärkide baasil .
Perekond – abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega .
Leibkond – ühise majapidamisega inimesed kes ei pruugi olla sugulased.
Ülalpeetav – laps,pensionär , puudega tööealine inimene – too kes ise palka ei saa .
Tööealised ja võimelised inimesed moodustavad ühiskonna tööjõu .
 
Sotsiaalne kihistus ,e. hierahia e. paremusjärjestus.
 
Inimeste mitmekesised huvid.
 
Plurarism –inimeste huvide mitmekesisus .
Ühiskonda , kus on lubatud mitmesugused vaated,ideoloogiad , organisatsioonid , omandivorrmid,kultuurid, sotsiaalsed grupid nim .pluralistlikuks .
Identiteet - ühiskonna või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvus tunne .
Tolerantsus –sallivus .
Nulltolerants- täisleppimatus .
 
Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteis :

• tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides
  
• sõlmitud kokkulepet tunnustavad mõlemad osapooled
  
• lähtuma peab ühisest hüvest jaenamuse tahtest unustamata sealjuures vähemust .
  

 
Enamusotsus – otsus , mida pooldab enamus
Kompromiss – ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes eesmärgiga jõuda kokkuleppele
Konsensus – üksmeel.
 
 
Sotsiaalsed normid .
 
Seadused on vajalikud sest :

• need aitavad inimestel kohaneda ühiskonnaga ja selles paremini toime tulla
  
• reguleerivad inimestevahelisi suhteid ning korraldavad kooselu
  
• aitavad säilitada korda , stabiliseerides samal ajal ühiskonda .
  
• on riigi tegutsemise aluseks.
  

 
Sotsiaalsed normid liigitatakse kirjutatud ja kirjutamata normideks .
Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusviisi kasutades. Seda nim. õigusaktiks.
Kõige tähtsam õigusakt riigis on konstitutsioon .
Teistes seadustes on reguleeritud mitmed valdkonnad, mis on täpsemalt fikseeritud määruste ja otsustega .
 
Tava on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras.
 moraalinorm on eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub.
Õigusriik – õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks , õigusriik toimib vaid siis, kui seadused on avalikud ja kättesaadavad kõigile.
 
RIIK .
 
Riik on sisemiselt korrastatud avalik-õiguslik organisatsioon , mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. ( põhitunnused : rahvastik , territoorium ,iseseisev avalik võim ) .
 
Riigi territooriumina käsitletakse maaala mis allub riigi võimule .
Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed.
Etnograafiliselt jagatakse rahvastik rahvustunnuse alusel põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks .
Rahvastiku poliitilise tõlgenduse aluseks on kodakondsus .
Avalik võim kui põhitunnus tähendab seda , et eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil.
 
Sümbolid : lipp , vapp , hümn .
 
Valitsemine –elu korraldamine .
Valitsemisülesanded :

• tagada inimese elu,vabaduse ja omandi kaitse kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati.
  
• Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis
  
• Osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrke
  
• Kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus
  
• Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, eesmärgiga tagada julgeolek ja areng.
  

 
RIIGI PÕHITUNNUSED
 

• Territoorium
  
• Rahvas
  

 
Avaliku võimu organisatsioon
 

• Võimuasutused
  1. seadusandlik võim
  

2.Täidesaatev võim
3.kohtuvõim

• Ühtne õigussüsteem
  1. kohtupraktika
  2. seadused ja õigusaktid
  
• Riigiametnikud
  1. sõjavägi
  2. korrakaitse
  3. riigi- ja omavalitsusteenistujad
  
• Riigikassa
  1. oma raha
  2. maksud
  3.eelarve
  

 
 
DEMOKRAATLIK VALITSEMINE
 
 
Mis on demokraatia. ?
 
Demokraatia- valitsemisvorm , mille puhul tavaliselt rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel.
Otsene demokraatia on demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel.
Esindusdemokraatia - demokraatia vorm , kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude alusel.
Valimissüsteem - seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ning jagatakse saadikukohad .
Kindlaks määratud perioodi järel toimuvad valimised parlamenti ja kohalikkesse esinduskogudesse on demokraatia üks põhitunnuseid.
 
Monarhia - päritav ainuõiguslik võim. Jaguneb absoluutseks ja konstitutsiooniliseks monarhiaks .
Absoluutne ehk piiramatu monarhia on riik , kus kogu võim kuulub ühele valitsejale.
Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia. Neis riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames.
 
Vabariik - riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament .
 
Demokraatia põhimõtted:

• Kogu valitsemine käib seaduste järgi;
  
• Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed - nad peavad alluma seadustele ja neil on õigus kohtulikule kaitsele;
  
• Võim pole koondunud ühe isiku või organisatsiooni kätte;
  
• Võim on avalik - tema tegevust on võimalik järgida massimeedia vahendusel ning kontrollida selleks loodud asutuste ja reeglite abil ;
  
• Eraelus on inimene vaba ja seadustega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest;
  
• Poliitika on humaanne , see tähendab , et seab esikohale inimese huvid ning tagab ühiskonnaliikmete inimväärse elu
  
• Poliitika ajamisel arvestakse ka vähemuste huve.
  

 
Mittedemokraatia peamiseks tunnuseks on võimulolijate hoolimatu suhtumine rahvasse ja seadustesse.
 
Autoritaarne riik ehk autokraatia - valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid.
Totalitaarne riik ehk totalitarism - valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes. Reziim mida iseloomustab diktatuur
 
Siirderiik - üleminekuriik , kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud.
Siirdeperiood - periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks.
 
 
Eesti kui parlamentaarne demokraatia.
 
 
Võimude lahusus ja tasakaalustatus - demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel.
Parlamentaarse korralduse puhul valib parlamendisaadikuid rahvas otseste valimistel.
Presidentaalse korralduse puhul valib rahvas otse nii parlamendi, kui ka presidendi,
Neid riike, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus , nimetatakse föderaalriikideks.
Neid riike , kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika , tuntakse kui unitaarriike.
Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, ka unitaarriik .
 
Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler.
Riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist kontrollib riigikontroll .
Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist jälgib kaitsepolitsei.
 
 
Eestis väljenduvad õigusriigi ja esindusdemokraatia ideed :

• Kontrollorganid on teistest valitsusasutustest sõltumatud
  
• Riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist parlament
  
• Kontrollorganite töökorralduse sätestab vastav seadus
  
• Riigikontrolör ja õiguskantsler annavad parlamendile oma ametkonna tööst aru
  

 
Põhiseadus ja teised õigusaktid.
 
 
konstitutsioonid erinevad üksteisest paragrahvide rohkuse , tehtud paranduste, vastuvõtmise aja ning konkreetse sisu poolest.
Et hoida demokraatiat , selleks põhiseadus:

• Sätestab riigivalitsemise eesmärgid
  
• Määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused
  
• Kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesanded ja nende moodustamise korda.
  

 
EV põhiseadust on võimalik muuta nii rahva- kui parlamendi hääletusega.
Õigusaktidest tähtsamad on seadused. Tähtsuselt järgnevad määrused ja aktid.
Seadus - kõrgeima riigivõimuorgani normatiivakt , mille t2itmine on kohustuslik
Määrus- õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks. ( õigusloov akt , täpsemalt üldakt.)
Üksikaktiga reguleeritakse üht konkreetset juhtumit.
 
Õigusakt - vastuvõtja
Seadus - EV riigikogu
Seadlused, määrused, korraldused , otsused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad: EV president , valitsus, volikogu. Valla/ linnavalitsus
Põhiseadus - EV kodanikud
Eestis kehtivad rahvusvahelised õigusaktid ,mis on ratifitseeritud riigikogus. - rahvusvahelised organisatsioonid
 
Kuidas rahvas osaleb valitsemises ?
 
Esindusdemokraatia- rahvas osaleb valitsemises oma esindajate- saadikute kaudu.
Üheks otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus ehk referendum .
 
Demokraatliku valimise nõuded:

• Kanditaate on ühele saadikukohale mitu
  
• Kõigil on võrdne õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda salajas
  
• Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult
  

 
Hääleõigus - kodanikule ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi ja omavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel.
Kandideerimisõigus -kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu- või parlamendiliikme , presidendi kohale.
 
Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem on kasutusel nt Suurbritannias .valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli, teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud.
Proportsionaalne süsteem, mida kasutatakse ka eestis on tunduvalt keerulisem. Iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule.
 
Proportsionaalse valimissüsteemi iseärasused:

• Kandidaat pole sõltumatu, vaid esindab oma erakonna seisukohti
  
• Valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teise üle
  
• Parlamenti pääsemisel pole tähtis mitte ainult kandidaadile antud häälte arv, vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas.
  

 
Demokraatia üks oluline tunnus on ka valimiste regulaarsus.
Mandaat - esindusõigus; ühele ringkonnale antud saadikukohad.
Osalusdemokraatia- demokraatia vorm , mida iseloomustavad saadikute sagedased kontaktid valijatega, aktiivne kohalik elu ning avalikkuse informeeritus poliitikast.
 
Riigikogu - kõrgeim seadusandlik võim.
 
koosseisu häälteenamusega otsustatakse riigieelarveseaduse , valimisseaduse ja kodakondsusseaduste puhul . ülejäänud hääletused viiakse enamasti läbi kasutades poolthäälteenamust.
Poolthäälteenamuse miinuseks on see, et kui kohal riigikogus viibib kohal väike arv saadikuid , jääb otsustamine väikse gruppi saadikute kätte .
Poolthäälteenamus plussiks on see , et otsustada saab kiirelt, ei pea ootama mittekohalviibivaid saadikuid .
Koosseisu häälteenamuse plussiks on see, et peab olema suurem üksmeelsus. Samas on see ka miinuseks, kui üksmeelsust pole , jääb otsus vastu võtmata ja otsuse tegemine lükkub edasi .
 
Parlament on ajalooliselt kujunenud esindusorgan ,mille ülesandeks on esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Teiseks ülesandeks on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid . kolmandaks ül. On seaduste vastuvõtmine . neljandaks ül. Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle .
Riigikogu võtab vastu riigieelarve .
Parlamendil on aastas tavaliselt kaks hooaega ehk korralist istungjärku. Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu.
Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse, ( riigikogu esimees,kaks ase esimeest) ülejäänud kuuluvad kümnesse alalisse komisjoni. Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme.
Fraktsioon -erakondade parlamendiesindused
Osadel riigikogus esindatud parteidest on kohti ka valitsuse – koalitsiooniparteid. Need kes pole valitsusega seotud moodustavad opositsiooni .
Poolthäälteenamus – enamuse hääl loeb otsustamisel oleval hääletusel .
Koosseisu häälteenamusel – poolt peab olema vähemalt 51 inimest 101 –st , et eelnõu vastu võtta.
 
Riigikogu koosseis vahetub iga nelja aasta järel .
 
Riigikogu peamised ülesanded :

• Menetleda ja vastu võtta seadused
  
• Ratifitseerida välislepingud
  
• Kinnitada riigieelarve
  
• Kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kanditatuurid
  
• Kontrollida täitevvõimu ( valitsuse ) tegevust.
  

 
Vabariigi president- EV riigipea .
 
Riigipea on riigi kõrgeim ametiisik .
Presidenti valib riigikogu või valimiskogu .
President valitakse salajasel hääletamisel ,riigikogu liikmed hääletavad esitatud kandidaatide poolt võ8i vastu .
President annab ametivande,.
 
EV riigipea peamised ülesanded:

• Esindada EV rahvusvahelises suhtlemises
  
• Kuulutada välja riigikogu valimised ja seadused
  
• Määrata peaministrikandidaat ; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed
  
• Teha riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks ; nimetada kohtunikud ja Eesti panga president
  
• Olla riigikaitse kõrgeim juht.
  

 
Vabariigi valitsus- kõrgeim täidesaatev võim
 
Üheparteiline valitsus – erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest. Enamasti moodustatakse mitmeparteiline ehk koalitsioonivalitsus .
 valitsuskriisid avalduvad erimeelsustes valitsuse sees või valitsuse ja parlamendi vahel.
Valitsust juhib peaminister . Valitsuse liikmeteks on ministrid . Ministrid juhivad ministeeriumite tööd.
portfellita minister- minister ilma ministeeriumita.
Kantsler – ministri järel teine isik , ül korraldada ministeeriumi igapäevane asjaajamine , ja tagada sujuv töö ministrite vahetumise ajal.
 
Täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei , mida juhib riigisekretär.
 
Uus valitsus moodustatakse nii peale riigikogu valimist kui ka pärast umbusaldusavaldust peaministrile.
 
Valitsuse peamised ülesanded:

• Viia ellu riigi sise ja välispoliitikat.
  
• Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel
  
• Koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid
  
• Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust
  

 
 
EESTI MINISTEERIUMID:

• Välisministeerium
  
• Kaitseministeerium
  
• Siseministeerium
  
• Justiitsministeerium
  
• Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
  
• Põllumajandusministeerium
  
• Rahandusministeerium
  
• Keskkonnaministeerium
  
• Sotsiaalministeerium
  
• Haridus- ja teadusministeerium
  
• Kultuuriministeerium
  

 
 
Maakonnad ja omavalitsused
 
Maakond-regionaalne haldusüksus eestis
Maavanem - maakonda juhtiv ametnik , maavanema nimetab ametisse valitsus
Maavalitsus - regionaalne ametkond, teostab täitevvõimu maakonnas
 
Vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused
Omavalitsus - kohalik võim koos valitava esindusorgani ( volikogu) ja täitev võimuga ( valitsus), kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi
 
Maavalitsuse peamised ülesanded:

• käsutada riigivara
  
• Planeerida regiooni arengut
  
• Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust
  
• Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust.
  

 
Linnapea /vallavanem juhib kohalikku täitevvõimu - linna/vallavalitsuse tööd.
 
Omavalitsuse peamised ülesanded:

• Korraldada sotsiaalabi ja teenused
  
• Korraldada elamu ja kommunaalmajandust
  
• Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist
  
• Organiseerida ühistransport
  
• Korraldada koolide , lasteasutuste , muuseumite ja rahvaraamatukogude ülalpidamist.
  

 
Et kõiki neid ülesandeid vajab omavalitsus raha, kõik planeeritavad tulud / kulud kajastuvad linna/valla eelarves.
 
Maavalitsus teostab maakonna riiklikku haldust
Omavalitsus korraldab kohalikku elu kõigis valdkondades.
 
Eesti kohtusüsteem.
 
Demokraatlikus riigis kasutatakse tavaliselt mitmeastmelist kohtusüsteemi.
Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline.
Maa-ja linna kohtud ning halduskohtud
Ringkonnakohtud
Riigikohus
 
Maa ja linnakohtud arutlevad kõiki kohtuasju
Halduskohtud arutavad kodaniku ja riigi vahelisi konflikte.
Ringkonnakohus vaatab apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendid
Apellatsioon tähendab edasikaebusega kõrgema instantsi poole pöördumist.
Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras.
Kassatsioon on kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal.
Riigikohtu ülesandeks on lisaks kassatsioonikaebuste läbivaatamisele ka konstutsiooniline järelevalve ( kehtivate ning vastuvõetavate õigusaktide hindamine selle järgi, et kas need on põhiseadusega kooskõlas)
 
Õiguskantsleri töövaldkonnad:
Teostada seaduslikkuse järelvalvet
Lahendada väärhalduse juhtumeid. / olla ombudsman ehk usaldusisik.
 
Õiguskantsler pole seatud justiitsministeeriumiga, vaid juhib iseseisvat ametkonda- õiguskantsleri kantseleid.
Kohtunik on valitud või ametisse nimetatud isik, kelle peamine volitus on õigusemõistmine.
Kriminaalasja lahendamisel osalevad lisaks kohtunikule ka advokaat ja prokurör.
Advokaat ehk kaitsja on juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide esindamine .
Prokuröri ehk süüdistaja ülesanne on seista süüdimõistva kohtuotsuse ees.
Advokaadi võib süüalune ise valida, prokurör määratakse protsessile riigi poolt.
Kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu kuuluvad lisaks kohtunikule ka kaks kaasistujat.
 
Riigikaitse ja riiklik julgeolek.
 
Riigikaitse eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine.
Tänapäeva eesits on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16-60 aastastele tervetele meeskodanikele. Ajateenistusse kutsutakse 18-27 aastased terved eesti kodakondsust omavad noormehed .
Niisugust riigikaitse ülesehitust, kus põhiosa isikkoosseisust on reservis nimetatakse reservarmeeks.
 
Riigikaitse kõrgeim juht- president.
 
Kaitsevägi jaguneb kolmeks : maavägi, merevägi, õhuvägi
Kaitseväe peamised ülesanded:

• Osutada relvastatud vastupanu agressorile, teavitada maailma puhkenud sõjast
  
• Abistada tsiviilelanikke kriisiolukordades
  
• Õpetada sõjaliselt välja kaitsevägi ja selle reserv
  
• Osaeda rahvusvahelises sõjalises koostöös.
  

 
Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu tegevuses osalevad inimesed oma põhitöö kõrvalt, lähtudes missioonitundest.
Kaitsepolitsei on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Kapo tegeleb vastuluurega, ( jälgib eestis viibivaid võõrriikide kodanikke , kelle suhtes on kahtlusi, et nad luuravad siin mõne teise riigi kasuks. Lühidalt- hoolitseb selle eest, et riigisaladused ( riigijulgeolekut ja kaitsevõimet puudutav info) ei satuks juhuslike inimeste kätte.
 
KODANIKUD JA DEMOKRAATIA
 
Erakonnad ja ametiühingud
 
Erakond ehk partei kujutab endast kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni.
Vasakpoolsed erakonnad peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. Vasakpoolsed pooldavad sellist ühiskonda, kus lõhed inimese sissetulekutes ja võimalustes pole suured.
Parempoolsed parteid esindavad klassikaliselt jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve. Nende arvates peab oma toimetuleku ja käekäigu eest vastutama eelkõike inimene ise.
On ka nn tsentriparteisid , kes mõnes küsimuses kalduvad vasakule, mõnes paremale.
Roheliste parteid, mis poliitika kujundamisel lähtuvad eelkõige loodushoiu ja jätkusuutliku arengu põhimõtetest.
 
Ühiskondlik massiliikumine tekib tavaliselt vastusena kriisile mingi ulatusliu sotsiaalse grupi elus.
 
Ametiühing - mingi kutseala tööliste organisatsioon, mille eesmärk on töötajate majandussotsiaalsete nõudmiste kaitsmine ja esindamine.
Sotsiaaldialoog- läbirääkimine valitsuse, ametiühingute ja ettevõtjate vahel.
 
Kodanikuühendused ja kodanikuosalus
 
Kodanikuosalus- inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides
Kodanikuühendus- kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm ; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing , sihtasutus või seltsing .
 
Protestiavaldus, nagu nt miiting ja demonstratsioon on huvide väljendamise viis, mis on samuti seadusega lubatud.
Demokraatia on tugev siis, kui kodanikud oma õigusi kasutavad ja tunnevad kohustust neid kaitsta.
Kodanikualgatus - inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks.
 
Õiguskaitse ja kohus
 
Peamine ausa õigusemõistmise printsiip on seaduslik ehk korrakohane protsess, mille järgi peab kohus olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust , arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat infot ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklike juriidilisi kohustusi.
Kehtib seaduse ülimuslikkus-õiguskohtu põhimõte, mille kohaselt peab juhinduma vaid seadusest.
Kohtumenetlus - protseduurireeglid, mille järgi toimub asja arutamine kohtus.
Tsiviilasjad on kohtuasjad, kus mõlemal osapoolel on võrdsed õigused ja kumbagi neist ei käsitleta kui süüdlast. ( nt : abielulahutus, kinnisomandi ost või müük, lapsendamine , vanemlike õiguste äravõtmine , üürilepingu lõpetamine)
Hagi – kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks
Hageja –hagi esitaja
Kostja – isik / asutus , kelle vastu on esitatud kohtusse hagi.
Kriminaalmenetluse käigus kogutakse tõendeid , et välja selgitada, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane. Kriminaalmenetlusel on kaks staadiumi: kohtueelne ja kohtumenetlus ( nt vargus, röövimine, altkäemaks, avaliku korra rikkumine vägivallaga)
 
Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis :

• kodu ja isiku puutumatus
  
• õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta.
  
• Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist
  
• Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni
  

Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel

• õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi
  
• õigus süütuse presumptsioonile
  
• õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel
  
• poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine
  
• eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine.
  

Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil

• korduva süüdimõistmise välistamine
  
• apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus
  

Võõrandamatud õigused- neist ei tohi ilma jätta kedagi, ka süüdi mõistetud inimest.
 
Inimese õigused, vabadused ja kohustused.
 
Inimõigused peegeldavad üldisi inimlikke väärtusi ja ideaale.
Kaks dokumenti mis määravad inimese õigused: Euroopa inimõiguste konventsioon ( kodaniku ja poliitilised õigused) , Euroopa sotsiaalharta ( sotsiaalsed ja majanduslikud õigused.
 
Inimõigusi rühmitatakse järgmiselt : põhiõigused ehk universaalsed õigused, poliitilised õigused, sotsiaalsed ja majanduslikud õigused , kultuursed õiguseed
 
Põhiõigused on õigused, mis on igal inimesel, ilma täiendavate tingimusteta.
õigus elule, vabadusele ,võrdusele , isikupuutumatusele, korrakohasele õigusemõistmisele, kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest, perekonnale , eraelule
 
Poliitilised õigused: õigus rahvusele ja kodakondsusele ; usu- ja mõttevabadus; sõnavabadus ; liikumisvabadus ; koosolekute ja ühingutevabadus ; hääleõigus.
 
Peamised sotsiaalmajanduslikud õigused: õigus tööle ja puhkusele; kvaliteetsele toidule ja joogiveele; inimväärsele elatustasemele; sotsiaalsele kindlustatusele, tervise kaitsele ja arstiabile.
 
Kultuursed õigused: õigus haridusele ja kultuurile ; teabele; rahvuskultuuri ja keele säilitamisele.
 
 
Kodanikud ja kodakondsus.
 
Kodanikkond- elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku sidet.(kodakondsust)
Kodanik- inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus.
Kodakondsuse võib omandada kahel viisil :
Kodanikuks sünnitakse
Kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise ehk naturalisatsiooni korras.
* kodakondsuse võib saada ka eriliste teenete eest riigi ees.
 
Eesti kodanikuõigused ja kohustused:
õigus ja kohustus teenida kaitseväes ; õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada eesti iseseisvust. ; õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis ; õigus töötada avaliku teenistujana riigi ning kohaliku omavalitsuse asutustes, ; õigus kuuluda erakonda ; õigus hääletada ja kandideerida riigikogu valimistel ; õigus osaleda rahvahääletusel ; õigus otsida eesti vabariigi diplomaatilistest esindustest kaitset välismaal olles.
 
Elamisluba – riigi poolt välja antav tõend mis seadustab mittekodaniku viibimise riigis kas alaliselt või tähtajaliselt.
Tööluba – riigi poolt välja antav tõend, mis lubab mittekodanikul asuda palgatööle antud riigis.
 
Teabesuhtlus riigi- ja omavalitsusasutustega
 
Rahvastiku ja majanduse kohta kogutud andmed kantakse järjepidevalt riiklikesse registritesse
Eesti peamised registrid :

• Maaregister ehk maakataster
  
• Äriregister
  
• Autoregister
  
• rahvastikuregister
  

 
Demokraatliku ühiskonna ajakirjandust nimetatakse vabaks, kuna puudub tsensuur ehk poliitiline järelevalve trükiste ning saadete sisu üle.
Igaühel on võimalik esitada ametiasutusele teabenõue , mingi konkreetne küsimus, millele tahetakse vastust.
 
MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS
 
Mitmesugused majandussüsteemid
 
Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse – looduvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu.
Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressursside piiratuse tingimustes, järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi : mida , kuidas ja kellele toota ? .
Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi, mistõttu eksisteerib kolm majandussüsteemi: tavamajandus , käsu- ehk plaanimajandus ning turumajandus .
 
Kolmest majandussüsteemis kõige algelisem on tavamajandus , mille käigus toodetakse lihtsate tööriistadega ning väikse tootlikkusega. Enamik toodangust tarbitakse kohapeal oma kogukonna poolt. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades – Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades.
Plaani / käsumajandus oli iseloomulik NSVL -ile ja diktatuuririikidele . Majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim . samuti kehtib veendumus , et seaduste ja määrustega on võimalik muuta majandust. Defitsiit ( ehk kauba puudus ) on saanud kõigi käsumajanduslike süsteemide pidevaks probleemiks. ( Kuuba ./ põhja korea) .
Turumajanduse iseloomulikuks jooneks on see et kehtib vabadus teha inimesele kasulikke valikuid ja otsuseid. Turumajanduse olulisemaks tunnuseks on konkurents ( olukord kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad ) .
Reaalselt eksisteerib enamus riikides segamajandus , st. et kõrvuti erasektoriga funktsioneerib avalik sektor ja riik reguleerib majandust nim. segamajanduseks.
 
Turumajandus
 
Turg- kindlatel reeglitel ja alustel toimiv tootmise ja kauplemise kord.
Turumajandus on majanduselu korraldamise viis .
Kõik , kes turult ostavad on nõudjad, kelle ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Pakkujateks on kauba tootjad.
Hind on kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist. Hind reguleeritakse nii nõudjate kui pakkujate seisukohalt.
Omahind – kauba tootmiseks tehtud kulutused.
Müügihind- rahasumma , mis katab muutuv- ja püsikulud ning toob ka kasumit.
Turuhind on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse.
Riiklikult reguleeritav hind- valitsus kehtestab kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest inimene ei saa loobuda ( nt . elekter .)
Nõudmist , mis on rahaga tagatud, nimetatakse ostujõuliseks nõudluseks. Ostujõud kasvas siis ,kui inimese sissetulek tõuseb ja hinnad jäävad samaks.
Olukorda kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud, tuntakse turutasakaaluna .
Täieliku konkurentsi puhul on turul palju sarnase võimsusega ettevõtteid , kes pakuvad sarnaseid tooteid ning hinnad kujunevad vabalt nõudmise pakkumise põhjal.
Mastaabisääst – ettevõttelaiendes kulutused ühe ühiku tootmiseks või turustamiseks vähenevad.
Monopol on turuvorm , kus on üks müüja, kes kehtestab hinna, või teenus ,millel puudub asenduskaup.
Loomulik monopol – kujuneb kui tootmise alustamine nõuab suuri investeeringuid, ja selle koondamine ühte ettevõttesse on odavam.
 
 
 
Turumajanduse efektiivsus väljendub :

• nõudmise ja pakkumise pika perspektiivi tasakaalus
  
• Tootmisressursside efektiivses kasutamises / vajaduse järgi ,ökonoomselt.
  
• Kui vabadus ja konkurents väldivad võimu koondumist.
  

 
Turumajanduse puudused :

• täielikku konkurentsi esineb tegelikkuses harva
  
• vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma vähetulusatest kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest
  
• turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust, igast turutehingust ei võida alati kõik osapooled.
  

 
Turumajanduse puudused ehk turutõkked kus valitsuse sekkumine majandusse muutub vajalikuks.
 
Riigi ülesanded turumajanduses
 
Tänapäeva riik kasutab majandusse sekkumiseks peamiselt poliitika instrumente , st. , et turgu reguleeritakse õigusaktide – seaduste ja määrustega.
Oluliseks vahendiks on ka maksu ja hinnapoliitika , võib öelda et madalad maksud ja vabalt kujunevad hinnad soodustavad ettevõtlust. Järelikult areneb ettevõtluse hulk ,seega laekub rohkem makse.
Monopolide kontrollimine on konkurentsi tagamise tõhus võimalus, mille kontrollimiseks on enamik arenenud maid vastu võtnud konkurentsiseaduse . Ettevõte, kellele langeb vähemalt 40% turukäibest, on olulise turujõuga ning tema tegevusele kehtestatakse piirangud.
Konkurentsile on hea, kui pakkujaid on palju . sageli teevad riigid väikefirmadele maksusoodustusi, et need konkurentsis püsiks.
Arenenud riikides levinud toetusviisiks on otsene rahaline toetus – subsiidium.
Kasutatakse ka väliskaubanduslikke tõkkeid ehk kehtestatakse kauba sisseveo piirang,/ keeld. Lisaks kehtestatakse tollimaksud , mis tõstavad sissetoodava kauba müügihinna kõrgemaks omamaise toodangu omast.
Kvaliteedi kontrolliks kehtestab riik paljudele kaupadele sanitaarhügieeni-, tervishoiu-, ja ohutusnõuded ning kontrollib nende täitmist.
Välismõjuks nimetatakse kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele inimestele.
 
Erahüviseks nimetatakse kaupa/teenust mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine/tarbimine toimub eraviisiliselt ehk individuaalselt.
Ühishüviseks nim . sotsiaalset väärtust omavat kaupa/teenust , mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid / nt raadio , tv saated , üldharidus , liiklusmärgid , pargid, puhkealad jms.ühishüvis on mittekonkureeriv ning kasumit ei tooda. Ühishüviseid pakub riik .
 
Eelarve kui planeerimise vahend
 
eelarve ehk rahaline plaan teatud perioodi eeldatavate tulude ja kulude kohta.
eelarvedefitsiidiks loetakse olukorda , kus eelarve kulud on suuremad kui tulud.
lisaeelarve on kasulik et optimaalselt kasutada riigile laekuvaid täiendavaid tulusid. samas lisaeelarve ise pole kunagi kasulik kuna põhieelarve koostamisel pole osatud hinnata kõiki majandusfaktoreid, st et eelarve planeerijad on ei ole pädevad.
Eelarvedefitsiidile vastupidine olukord on eelarve ülejääk.
Kui proportsionaalne maksusüsteem on maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt siis progressiivne ehk astmeline maksusüsteem on süsteem mille järgi maksu makstakse tulude suuruse järgi.
 
Eelarveaastat nimetatakse ka rahandusaastaks, kuna tulud ja kulutused on just selleks perioodiks planeeritud-
Eelarvepoliitika moodustavad eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused. Eelarve poliitika koosneb kahest valdkonnast, maksu ja kulupoliitikast.
Maksupoliitikat nimetatakse ka riigi tulupoliitikaks , sest see määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub.
kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused , millele laekunud raha jagada.
 
Maksupoliitikal on majanduslik aspekt ( kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse) ja sotsiaalne aspekt ( maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada.)
 
Kui proportsionaalne maksusüsteem on maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt siis progressiivne ehk astmeline maksusüsteem on süsteem mille järgi maksu makstakse tulude suuruse järgi.
 
Maksukoormus - jõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust.
Maksumäär - protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta.
Maksusüsteem- maksustamise põhimõtted.
 
 
Milliseid makse me maksame ?
 
Riigilõiv on teenustasu , mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest.
 
kui otsene maks on maks mida füüsilised ja juriidilised isikud maksavad riigile oma tuludelt ja varalt ( maamaks ), sissetoodud kaubast ( tollimaks ) , ja palgast ( sotsiaalmaks) , siis kaudsed maksud on nn. tarbimismaksud, mida makstakse tarbimise pealt ( käibemaks, aktsiisimaks)
 
Sihtotstarbeline maks , tähendab et sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks.
 
tuludeklaratsioon ehk aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne riigile.
Tulumaksusoodustus- teatud kulutuste arvel väheneb maksustatav tulu
Tulumaksuvaba miinimum - see on kindel riigieelarves fikseeritud summa, mille pealt ei pea tulumaksu maksma.
 
Millele eelarveraha kulub ?
 
riigi eelarve kulub riigivalitsemiseks, ( valitsusasutused, registrid, andmebaasid, , julgeolekujõud, riigi rahvusvaheline esindamine jneee.), ühishüviste pakkumiseks ( julgeolek, sotsiaal- ja haridusteenused , side- ja kultuuriteenused), rahalisteks ülekanneteks ( pensionid , sotsiaalkindlustuste väljamaksed, sotsiaaltoetused , stipendiumid).
 
sotsiaalse turvalisuse poliitika hõlmab sotsiaalset kaitset vähekindlustatud elanikele ja ka kaitset riskiolukordades (haigus, töötus, vanadus )
 
Sotsiaalturvaliigid eestis : sotsiaalkindlustus, peretoetused , sotsiaalhoolekanne ja -toetused.
Kõik need meetmed , millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad ühist nimetust sotsiaalhoolekanne.
Sotsiaalkindlustuse puhul sõltub toetuse suurus inimese või ettevõtte poolt tehtud sissemaksetest.
 
 
ÜKSIKISIK JA MAJANDUS
 
Jõukus ja vaesus
 
Kogu ühiskonna rikkuse taset näitab sisemajanduse koguprodukt SKP
Inflatsioon - raha väärtuse, elanike ostujõu vähenemine.
Elukallidus - elatusmaksumus ; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetse aja jooksul.
Nominaaltulu- rahas väljendatud palgasumma.
Reaaltulu - kaupade ja teenuste hulk , mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest; arvutatakse nominaaltulu ja hindade taseme suhtena ; näitab reaalset ostujõudu.
Ostujõud ja reaaltulu tõusevad ainult siis, kui sissetuleku kasv ületab kaupade hinna kasva.
Elukallidust eestis mõõdetakse tarbijahinna indeksiga .
 
Toimetulekuressursiks on vaimne kapital- tema teadmised, kutse- ja sotsiaalsed oskused, tutvusringkond ja kaasatus ühiskonda.
 
Toimetulekuressursid :

• Rahaline tulu
  
• Füüsiline vara
  
• Vaimne vara
  

 
Paljud riigid viivad ellu vaesusvastast poliitikat, millel on kaks eesmärki : parandada vaeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid niimoodi , et ennetada vaesumist.
Enamik riike kehtestavad ametlikult vaesuspiiri ehk toimetulekupiiri. See on arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla. Kui aga nii juhtubki, siis makstakse inimesele linna/vallavalitsuse poolt toimetulekutoetust.
Vaesuse leevendamise meetmed : abiraha/toetused või mõne vältimatu kulu kompenseerimine.
 
Tööturg, tööandjad ja töövõtjad.
 
Inimestel on majanduslik sund elatist teenida.
Palgatöö - töötamise viis, mille eest makstakse tasu rahas.
Töötamine majapidamises jm , - seda tehakse eneseteostuse pärast.
Kui inimene osaleb hoogtööpäevakutel , korraldab heategevusüritusi jm sarnast , saamata selle eest rahalist tasu, siis on see vabatahtlik ehk ühiskondlik töö.
 
Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks ja teised aga töökohti.
Töölised, tööandjad, konkurents -töö turule iseloomulikud jooned.
Juhul kui tööotsijaid on rohkem kui saadaolevaid kohti, on tegemist tööpuudusega.
Töölepingus on märgitud töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused.
Töölepingu saab lõpetada nii vabatahtlikult kui sunniviisiliselt ( vallandamine või koondamine )
Tööandja kohustused: kohustatud võimaldama puhkust; tagama , et töökoht oleks piisavalt soe ja valge ; pidama kinni tööohutusnõuetest ; hoolitsema töövahendite korrasoleku eest jne.
Kui töötaja leiab et tema vallandamine on ebaseaduslik, võib ta kuu aja jooksul pöörduda töövaidluskomisjoni.
Tööinspektsioon on riigiasutus , mille ülesandeks on töövaidluste kohtuväline lahendamine.
 
Tööandja õigused: võib karistada töölepingu rikkumise eest ; võib koondada ; võib saata sundpuhkusele või koguni vallandada; uue töötaja võib tööle võtta kuni neljakuulise katseajaga
 
Tööealine ja -võimeline isik , kes tahab tööd teha, kuid ei leia seda on töötu.
Et neid inimesi aidata, töötatakse välja tavaliselt tööhõivepoliitika.
Töötu õigused: võib osaleda tasuta koolituskursustel ; taotleda raha oma firma asutamiseks ja saada töötu abiraha ; saada tasuta arstiabi .
 
Raha teenimine ja kasutamine.
Enamiku eesti inimeste peamine sissetulek on palk ehk töötasu. Eristatakse bruto ja netopalka. Brutopalk on väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist. Netopalk on palk millest on mahaarvestatud maksud, mis kuuluvad ülekandmisele riigile. ( maha peetakse tulumaks, pensionikindlustus ja töötuskindlustus ) .
Enamikes euroopa riikides on kehtestatud miinimum palk ehk alampalk . ( 4350.- bruto , 5.05,2009 seisuga ) See on tasu, millest vähem ei tohi täisajaga töötavale inimesele maksma.
Paljudes ettevõtetes saab töötaja lisaks põhipalgale ka tulemuspalka, ehk töötasu, mille suurus oleneb sellest, kui hästi on töötanud konkreetne inimene. ( sarnaneb preemiaga, kuid preemia pole alati nii selgelt seotud tööalase edukusega, nt jõulupreemia)
Aktsia ehk osak on väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist ja selle varast. Aktsiaomanikku nimetatakse aktsionäriks. Aktsia rahaline väärtus sõltub firma ärilisest edukusest ja üldisest majanduskliimast. Aktsiakursi muutumine mõjutab aktsionäri , eriti suuraktsionäri sissetulekut.
Deebetkaart tähendab , et ostu eest on kaardiga võimalik maksta siis, kui sellega seotud kontol on vajalik hulk raha. Nendele kellel on püsiv ja piisavalt suur sisstulek pakuvad pangad krediitkaarti , millega võib minna n-ö miinustesse.
Peremajanduse planeerimine
Rahakasutust tuleb planeerida.
Planeerimise juures eristatakse kahte etappi . Esiteks tuleb saada ülevaade majanduslikust hetkeolukorrast, teiseks peab mõtlema , kuidas näha oma elu 10,15 , aga vbla ka 25 aasta pärast.
Elustandard on elatustase, mida perekond/leibkond, ühiskonnakiht või mingi piirkonna elanikkond püüab majandustegevuses säilitada või saavutada.
Perekonna /leibkonna elustandard kujuneb tema tegelikest ressurssidest ja tarbimisest. Olenevalt perekonna/leibkonna koosseisust moodustavad sissetuleku selle liikmete töötasud, pensionid ja/või mitmesugused sotsiaaltoetused.
Eesti perede kulude struktuur on üsna ühesugune. Peamised väljaminekud on seotud toidu, eluaseme , transpordi ja sideteenustega. Kulude struktuuri muutusi keskmiste näitajate tasemel arvutab Konjaktuuriinstituut.
Pangalaenu võtmine on hea võimalus avardada oma tarbimisvõimalusi , kuid samas nõuab see ka oskust arvestada ja planeerida. Kuna tegu on laenuga, tuleb see summa pangale tagasi maksta ning lisaks taguda laenuintressi.
Intress ehk kasvik on raha kasutamise eest makstav tasu .
Õppelaenu saab taotleda ülikooli, rakenduskõrgkooli või kutsekooli päevases õppevormis õppides. Õppelaenu saab inimene küsida igaks õppeaastaks, kui ta on üliõpilaste nimekirjas ja kui ta leiab endale kaks käendajat. Käendaja on garantii-isik , kes peab ise hakkama laenu tagasi maksma, juhul kui laenusaaja seda ei tee.
Tarbijaskäitumine
Inimese vajaduste struktuuri on tuntud psühholoog Abraham Harold Maslow kujutanud püramiidina, mille alumisel tasandil paiknevad füsioloogilised vajadused, mis tulenevad inimese bioloogilisest loomusest. Järgmisena tulevad sotsiaalsed ja vaimsed vajadused.
Maslow’i ideed on kinnitust leidnud ka inimese tarbimiskäitumises. Vaesemate perede tarbimisstruktuuris on toidukaupadel oluline osakaal , jõukamad kulutavad toidule proportsionaalselt vähem , haridusele tervisele ja spordile aga rohkem.
Ostuvalikutegemisel mängib arvestatavat rolli reklaam. Tänapäeval on reklaam saanud osaks tarbijakultuurist. Reklaam on alati ilusam kui tegelikkus.
Loomulikult püüavad müüjad võimalikult palju ostjaid just enda juurde meelitada, kasutades nt kliendikaarte, millega saab tarbida veidi soodsamalt.
Ostmine , nagu palju muudki inimkäitumises, võib olla nakkav. Kui mingi kauba läbimüük kasvab lühiajaliselt ja tugevasti , siis nimetatakse seda ostubuumiks, mida võivad põhjustada lähenevad pidupäevad, mood, või ka soodusmüügikampaaniad.
Tasakaalustamaks müüjate-ostjate positsioone, on loodud tarbijakaitse ja vastu võetud asjakohased seadused. Eesti tarbijakaitseameti ülesandeks on levitada õiguste alast teavet ja jälgida , et müüjad täidaksid kehtivaid reegleid.
Müüja peamised kohustused :

• Iga väljapandud kauba juures peab olema hind
  
• Kaubaga koos peab müüja andma maksmist tõendava dokumendi
  
• Müüja peab suutma anda infot müüdava kauba kohta
  
• Kaup, mille parim enne tähtaeg on möödunud, peab olema muust kaubast eraldatud ja hoiatavalt märgistatud ; kaupa, mille kõlblik kuni on möödunud , ei tohi müüa
  
• Ei tohi seada tingimust , et ühe kauba ostmisel pead ostma ka teise
  

Kui ostja avastab, et ostetud kaup talle siiski ei sobi, siis võib ta selle kahe nädala jooksul samas poes ümber vahetada.
Loomulikult on ka tarbijal oma kohustused . Ta peab läbi lugema kaubaga kaasas oleva kasutusjuhendi ja järgima hooldustingmärke.
Ostja õigusi aitab tagada ka võlaõigusseadus , kuid eelkõige silmas pidades, et ostja ise on toiminud reeglite kohaselt.
TULEVIKUSUUNDUMUSED
Euroopa lõiming ning julgeolek
1991 sai eestist Ühinenud rahvaste organisatsiooni , 1993 aga euroopa nõukogu liige.
ÜRO ja Euroopa Nõukoguga liitudes on eesti võtnud endale kohustuse tagada demokraatia ja inimõigused oma territooriumil. Selleks tuleb :

• viia seadused ja kohtusüsteem vastavusse demokraatia põhimõtetega.
  
• Arendada majandust,haridust , sotsiaalset kaitset ja kodanikuühiskonda.
  
• Levitada inmõiguste põhimõtteid ja asjassepuutuvat informatsiooni rahva hulgas.’
  

Inimõigustealast olukorda kontrollivad ÜRO ja euroopa nõukogu vastavad allasutused ja eksperdid.
Eroopa nõukogu tegevusvaldkonnaks on humanitaarküsimused, kultuur ja demokraatia edenemine.
Euroopa Liit loodi peale teist maailmasõda selleks, et majandusliku koostöö kaudu suurendada üksteisemõistmist ja vähendada uue sõja puhkemise vastu
Euroopa liit on eeskätt kaubandusliit, kus ka sotsiaalse kaitse ning inimõiguste küsimusi lahendatakse tööturu vaatevinklist. Tähtsal kohal on põhimõtte et inimesele peab olema tagatud liikumis vabadus selleks, et ta võiks alustada oma äri või otsida tööd ükskõik millises liikmesriigis; töötasu peab euroooa liidu standardite järgi olema piisav normaalseks äraelamiseks; enamik sotsiaalturva väljamakseid on seotud palgatasemega; oluliseks peab euroopa liit ka tervisekaitse ja – ohtuse nõuete täitmist töökohtadel ; ja ka meeste ja naiste võrdõigust.
Euroopa integratsiooniks ehk lõiminguks nim. kõiki euroopa riikide vahel aset leidvaid lähenemisprotsesse .
Nato ( põhja atlandi lepingu organisatsioon ) asutati 1949. a ja on loodud julgeoleku suurendamiseks eeskätt sõjalise koostöö kaudu.
NATOs kehtib kollektiivse enesekaitse põhimõte, seetähendab et rünnakut ühe liikmesmaa vastu käsitletakse kui relvastatud kallaletungi kõigile liikmesmaadele.
Haagi rahvusvaheline kohus käsitleb riikidevahelisi tüliküsimusi , kohtusse võib asja anda see riik, kes ei suuda teisega jõuda rahuldavale kokkuleppele . ( nt bosnia sõja ja eesti-läti merepiiri küsimused )
Euroopa inimõiguste kohtu poole tohib üksikisik või kodanikuühendus pöörduda seejärel , kui kõik võimalused oma riigis on ammendunud .
Euroopa õiguskohus on EL – i allasutus , selle ülesanne on jälgida et kõik euroopa liidu liikmesriigid täidaksid EL- i ministrite komitee poolt vastuvõetud direktiive ja määrusi, mis on riigi suhtes ülimuslikud ( seadused tuleb kohandada vastavalt EL-i õigusnormidele ) . õiguskohtusse võib pöörduda kaebusega iga EL –i kodanik / liikmesriik juhul , kui on tegu mitut riiki puudutava vaidlusküsimusega .
MÕISTED
Absoluutne monarhia ( piiramatu monarhia ) – valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile.
Advokaat ( kaitsja ) – jurist , kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus.
Aktsia ehk osak – väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast.
Aktsionär (osanik) – inimene/asutus , kes omab aktsiaid.
Alampalk (miinimumpalk) – riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta.
Ametiühing- mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine
Apellatsioon – kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale.
Astmeline maksusüsteem (progressiivne maksüs. ) – maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta suurem protsent makse.
Autoritaarne riik ( autokraatia) – valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid.
Avalik arvamus (ühiskondlik arvamus ) – inimeste suhtumine ühiskondlikku tegevusse
Avalik elu ( ühiskondlik elu ) – ühiskonna osa , kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja õigusaktid; ühiskondliku elu vastand on eraelu.
Avalik sektor- ühiskonna osa, mille moodustavad riigi ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine
Avalikkus – demokraatliku ühiskonna liikmed, kes omavad poliitilisi ja kodanikuõigusi
Avalik poliitika- igapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik
Avatud ühiskond - demokraatia ühiskond, rõhutab vabaduse ja võrdsete võimaluste tähtsust
Brutopalk – kogu väljateenitud palk, mille pealt maksud pole veel maha arvestatud
Deebetkäive – kindlal ajaperioodil pangakontolt kulutatud /välja võetud summa
Demokraatia – valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel.
Diktaator - tavaliselt riigipöördega piiramatu võimu haaranud isik
Diktatuur – õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta.
Diskrimineerimine – teatud inimgrupi õiguste tagurlik piiramine ; nt sooline, rassiline, rahvuslik ja religioosne diskrimineerimine.
Dividend – perioodiline tulu , mida makstakse aktsionäridele
Eelarve – rahade plaan teatud perioodil laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta.
Eelarvedefitsiit - olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud.
Elamisluba- riigi poolt välja antav tõend, mis seadustab mittekodaniku viibimise riigis kas alaliselt või tähtajaliselt.
Elukallidus – elumaksumus ; summa mille üks leibkonnaliige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele mingi ajajooksul.
Enamusotsustus- demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus
Erahüvis- kaup/teenus, mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine/tarbimine toimub eraviisiliselt ehk individuaalselt.
Erakond (partei ) – kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule , et oma seisukohti ellu viia.
Erasektor ( tulundussektor) – ühiskonna osa, mille moodustav eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine.
E-riik- riigiasutuste ja õigusaktide süsteem internetis , mis võimaldab kiiremat ja mitmekesisemat suhtlemist riigiametnikega.
Esindusdemokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel.
Euroopa lõiming ( integratsioon ) - euroopa liitu kuuluvate ja sinna astuvate riikide omavaheline ühtlustumine ja kujunemine tervikuks.
Fraktsioon – ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest.
Hagi – kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks.
Hageja – hagi esitaja
Hind – rahasumma, mille eest kaupa saab osta .
Hõive / tööhõive- rahvastiku hõlmatus tööga
Hääleõigus – kodanikule ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi- ja omavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel.
Identiteet – ühiskonna või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne
Inflatsioon- raha väärtuse , elanike ostujõu vähenemine
Integratsioon ( lõiming) – rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste , arusaamade ja eesmärkide baasil; integratsiooni tulemusel moodustub sidus tervik, mille osad säilitavad oma eripära.
Interaktiivne kommunikatsioon – suhtlusviis, mille puhul tarbijal on võimalik valida infot ja selle alusel reageerida ja avaldada arvamust saadud info kohta, nt internet
Intress ( kasvik) –tasu , mida pank maksab hoiustajale või laenaja pangale õiguse eest kasutada teise poole raha.
Investeering – kasusaamise eesmärgil tehtav pikaajaline rahapaigutus.
Istungjärk – parlamendi tööperiood, mis koosneb istungitest.
Kaitsejõud- riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid
Kaitseliit – vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon eestis
Kaitsevägi- Eesti relvajõud , mis koosnevad ajateenistusse kutsutud kodanikest ning ohvitseridest ehk tegevteenistujatest.
Kandideerimisõigus – kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu- , parlamendiliikme või presidendi ametikohale.
Kantsler – ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik
Kassatsioon- kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus, milleks eestis on riigikohus, kus hinnatakse seadustest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja enam sisuliselt üle.
Kasum – summa , mille võrra tulud ületavad kulusid
Koalitsioon- ühinemine , liit ; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide ühendus.
Koalitsioonivalitsus – mitmeparteiline valitsus
Kodanik
- inimene, kel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus ja ta õigused ja vabadused sätestatakse põhiseaduses
Kodanikkond – elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ja omavad kodakondsust antud riigiga
Kodanikualgatus – inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks.
Kodanikuosalus- inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides.
Kodanikuühendus – kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm .
Kodanikuühiskond- ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja – ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle.
Kohtunik – valitud või nimetatud erapooletu ametnik , kes teostab õigusemõistmist
Kohtumenetlus – protseduurireeglid, mille järgi toimub asja arutamine kohtus
Kohtusüsteem- riigi kohtute süsteemne korraldus
Kohus- õigusmõistmist teostav riigiorgan
Kompromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele.
Konkurents- võistlus ; majanduslik olukord, kus mitmed tootjad/ pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad ehk konkureerivad.
Konsensus – üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses.
Konstitutsioon - põhiseadus ; riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja –kohustused.
Konstitutsiooniline järelevalve – spetsiaalsete asutuste/ametnike ülesanne kontrollida õigusaktide vastavust konstitutsioonile
Konstitutsiooniline monarhia ( piiratud monarhia )- valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ja tegutseb põhiseaduse raames.
Konventsioon – rahvusvaheline lepe , mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas
Koosseisu häälteenamus – enam kui 50 protsenti esinduskogust annavad oma poolthääle.
Kostja – isik/asutus , kelle vastu on esitatud kohtusse hagi
Korrakohane õigusmõistmine – õigusriigis rakendatavad kohtupidamise põhimõtted ; õigusemõistmine on korrakohane, kui järgitakse seadust, kohus on sõltumatu ja protsess avalik.
Krediit – võlgu antav raha/kaup , mille tagasimaksmise tingimused on rangelt fikseeritud
Krediitkäive – teatud ajaperioodil pangakontole laekunud summa
Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad
Leibkond - sotsiaal-majanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest kes ei pruugi olla omavahel sugulased.
Lihthäälteenamus – poolthäälte arvuline ülekaal; otsuse vastuvõtmiseks on piisav kui esinduskogu kohal olevaist liikmeist hääletab poolt rohkem kui vastu.
Liising- rentimine ,üürimine , järelmaksuga ostmine
Maakond –regionaalne haldusüksus eestis
Maavalitsus – regionaalne ametkond eestis, teostab täitevvõimu maakonnas
Maavanem – maakonda juhtiv ametnik eestis ; maavanema nimetab ametisse valitsus
Majandussüsteem- majandamise kõige üldisemad põhimõtted; majandussüsteemideks on tava- ehk naturaalmajandus , käsu- ehk plaanimajandus ning turumajandus
Maksukoormus – kõigi maksude kogusumma võetud protsendina SKP-st.
Maksumäär – protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa , mis tuleb maksuna maksta.
Maksusüsteem – maksustamise põhimõtted ( nt astmeline ja proportsionaalne maksusüsteem)
Mandaat- esindusõigus ; ühele ringkonnale eraldatud saadikukoht.
Massikommunikatsioon- paljude inimeste suhtlemine massimeediat kasutades .( tv,raadio , internet )
Massimeedia – vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese vahemiku jooksul väga paljudele inimestele; massidele . nt raadio , tv , internet.
Minister – valitsuse liige , juhib ministeeriumi
Mittekodanik – riigis alaliselt elav isik kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta.
Mittetulundussektor ( kolmas sektor) - mittetulundussektori asutused ei tegele tulu teenimise eesmärgil , vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele . ( seltsid, sihtasutused , mittetulundusühingud )
Mittetulundusühing- kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemiseks mitmesugustes kultuuri , sotsiaal-, ja majandusvaldkondades . Kasumi teenimine keelatud
Monarhia – valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib vaid üks isik ( monarh) veresuguluse alusel .
Monopol – ainuõigus ; tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte ; turuolukord kus mingi kauba/teenuse osas puudub konkurents ning üks pakkuja kontrollib hinda
Moraal – moraalinormide kogum
Moraalinorm
- kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub neljas võim – massiteabe kujundlik nimetus demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab info suurt mõjujõudu poliitika teostamisel
Netopalk – töötasu , mis jääb alles brutopalgast, kui kõik seadusega ette nähtud maksud ja maksed on maha arvatud
Nominaalpalk – rahas väljendatud palgasumma
Nulltolerants- täisleppimatus , sallimatus
Omahind – kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas.
Omavalitsus – kohalik võim koos valitava esindusorgani (volikogu ) ja täitevvõimuga ( vallavalitsus ), kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi.
Ombudsman (usaldusmees ) – sõltumatu ametiisik , kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või –asutuste suhtes; eestis täidab usaldusmehe ülesandeid õiguskantsler.
Opositsioon – vastasrind ; vastuseis ; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid või parteide ühendust , kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel
Osalusdemokraatia – demokraatia vorm , mida iseloomustavad saadikute sagedased kontaktid valijatega, aktiivne kohalik elu ning avalikkuse informeeritus poliitikast
Otsene demokraatia – demokraatia vorm , kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel .
Parlamendikomisjon – parlamendisaadikutest moodustatud tööorgan mingi poliitikavaldkonna või probleemiga tegelemiseks .
Parlament- kõrgeim seadusandliku võimu organ demokraatlikus riigis
Parlamentaarne demokraatia – demokraatia vorm , kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses
Peaminister –valitsuse juht
Perekond – abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega
Pluralism ( mitmekesisus ) – mitmesuguste ideede , arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas.
Poliitika – riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus .
Portfellita minister- minister, kellel pole oma ministeeriumi.
Presidentaalne demokraatia – demokraatia vorm , kus valitsust juhib reaalset võimu omav president.
Prokurör ( süüdistaja ) – jurist ,kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine .
Proportsionaalne maksusüsteem – maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud ,nii suured kui ka väiksed , maksustatakse võrdselt
Raha – maksevahend
Rahvastiku iive – rahvaarvu muutumine sündimuse/suremuse ning rahvastikurände tagajärjel
Rahvus - inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil , ajalool , tavadel ja keelel .
Ratifitseerimine - rahvusvahelise lepingu heakskiitmine parlamendis
Reaaltulu - kaupade ja teenuste hulk , mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest; arvutatakse nominaaltulu ja hindade taseme suhtena ; näitab reaalset ostujõudu.
Referendum ( rahvahääletus ) – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu .
Riigikogu – kõrgeim seadusandlik esindusorgan eestis
Riigikohus – kõrgeim ehk kolmanda astme kohus eestis
Riigikontroll – riigiasutuste ja organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ eestis
Riigilõiv – riigile makstav teenustasu mitmesuguste õiguslike ja registritoimingute eest .
Riigisaladus – info ,mille kasutamine on seadusega piiratud, kuna selle avalikustamine võib kahjustada riigi majanduslikku või sõjalist julgeolekut
Riik – avalik-õiguslik süsteem , mis koosneb valitsemisasutustest ja õigustloovate aktide alasüsteemist.
Seadus – kõrgeima riigivõimuorgani normatiivakt, mille täitmine on kohustuslik
Seaduse ülimuslikkus –õiguskohtu põhimõte , mille kohaselt otsuse tegemisel peab juhinduma ainult seadusest.
Segamajandus – turumajandus, kus lisaks eraomandile eksisteerib ka riigiomand ning kus valitsus tegeleb majanduse reguleerimisega.
Siirdeperiood – periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks
Siirderiik- üleminekuriik , kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud.
Sotsiaaldialoog – regulaarsed läbirääkimised valitsuse , ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö- ning palgatingimuste üle .
Sotsiaalhoolekanne – avaliku või mittetulundussektori poolt pakutavad teenused toimetulekuraskustes inimeste abistamiseks .
Sotsiaalne kaitse ( sotsiaalne turvalisus ) – riigi poliitika elanike toimetuleku kindlustamiseks rahaliste väljamaksete ja hoolekandeteenuste abil
Sotsiaalne kihistus – rahvastiku hierarhiline järjestus ressursside jagunemise alusel ; kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse , madalamatesse kihtidesse kuulujatel vähem , nad on ühiskonnas tõrjutud.
Sotsiaalne norm – suuline /kirjalik käitumisreegel
Sotsiaalne risk – asjaolu , mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist.
Sotsiaalne struktuur – rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel
Spiiker – parlamendi esimees
Streik – ajutine organiseeritud töökatkestus ,mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine
Subsiidium – otsene rahaline toetus mingit liiki majandustegevusele ( nt lambakasvatusele )
Surverühm( survegrupp ) – ühtse tegevusvaldkonna või liikmete sarnase olukorra alusel loodud organisatsioon, kes püüab mõjutada poliitikat talle tähtsas valdkonnas,
Suveräänsus – riigi või institutsiooni iseseisvus
Süütuse presumptsioon – korrakohase õigusemõistmise põhimõte ,mille kohaselt kedagi ei tohi pidada süüdi olevaks enne süüdimõistva kohtuotsuse langetamist.
Tarbijahinnaindeks – peamiste kaupade ja teenuste ning nende hindade alusel koostatav statistiline näitaja elukalliduse mõõtmiseks
Tava- ajalooliselt väljakujunenud reegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras .
Teabenõue – inimese kirjalik infopäring riigi või omavalitsuse asutuselt.
Tolerantsus – sallivus
Totalitaarne riik ( totalitarism ) – valitsemisvorm , mille puhul kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale , kes püüab ellu viia totaalset kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes.
Tsensuur – riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste , tele- ja raadio- saadete sisu üle, teabe valikuline avaldamine
Tuludeklaratsioon- inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne maksuametile .
Tulumaksuvaba miinimum – riigi poolt kehtestatud summa , millelt ei võeta tulumaksu
Tulusiire – maksudena laekuva raha ümberjagamine poliitiliste otsuste alusel ning riigieelarve kaudu
Turuhind- hind, millega kaupa tegelikult müüakse ja ostetakse
Turumajandus -. Arenenud riikides valitsev majandussüsteem , mida iseloomustab maksuvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise – pakkumise suhte tulemusena .
Turutasakaal –olukord, kus nõudmine ja pakkumine kaba järele on teatud hinnatasemel võrdsustunud .
Turutõrge ( turuhälve ) – turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada ; turutõrgete pehmendamiseks sekkub valitsus , kehtestades reegleid või pakkudes ühishüvesid
Tööandja – ettevõtte , kes pakub töövõtjale palgalist tööd
Tööjõud – ühiskonna tööealised ja –võimelised inimesed.
Tööluba- riigi poolt välja antav tõend, mis lubab mittekodanikul asuda palgatööle antud riigis
Töötu – tööealine ja –võimeline inimene ,kes soovib tööd teha , kuid ei leia seda .
Tööturg – süsteem , kus ühed pakuvad oma tööjõudu ja teised töökohti
Töövõtja – isik , kes nõustub tegema mingit tööd pakutud tingimustel
Unitaarriik – ühtne tugeva keskvõimuga riik ( prantsusmaa, briti ühendriigid, eesti)
Vabaabielu – abielu, mis pole riiklikult registreeritud ning kus abikaasade suhteid reguleerivad nendevahelised kokkulepped , mitte perekonnaseadus .
Vabariik – riigivalitsemisvorm , kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament.
Vaesuspiir ( toimetulekupiir ) – valitsuse poolt kehtestatud väikseim rahasumma , mis katab hädavajalikud kulutused toidule, riietusele ja eluasemele.
Valimiskogu – presidendi valimiseks moodustatav esinduskogu eestis, kuhu kuluvad riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad.
Valimissüsteem – seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ning jagatakse saadikukohad.
Valitsus – täidesaatva võimu organ.
Valitsuskriis – olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või kogu valitsusele;
Volikogu – omavalitsuse esindusorgan eestis ; valitakse valla/linna territooriumil elavate hääleõiguslike inimeste poolt.
Võimude lahusus ja tasakaalustatus – demokraatiku valitsemise põhimõte , mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku , täidesaatva ja kohtuvõimu vahel .
Välismõju – majandustegevuse mõju kolmandatele isikutele ( nt keematehase õhusaaste mõju piirkonna elanikele )
Õigus – riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum
Õiguskaitse – kaitse, mille õigussüsteem ühiskonna liikmetele tagab.
Õiguskantsler –kõrge ametiisik eestis ; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet.
Õigusnorm – riigi kehtestatud reegel , mis on kohustuslik kõigile
Õigusriik – õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks ; riik kus valitsetakse õigusnormide alusel , mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad
Õigustloov akt ( normatiivakt ) – kindlate reeglite järgi kirja pandud õigusnorm; õigusakti liikideks on seadus , määrus, otsus , korraldus.
Ühishüvis – sotsiaalset väärtust omav kaup /teenus , mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ( tasuta ) ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid, nt raadio ja tv saated; üldharidus ; liiklusmärgid ; puhkealad ja pargid .
Ühiskondlik liikumine – massilise osalusega ettevõtmine, mille raames nõutakse mingi ühiskondlikult olulise probleemi lahendamist.
Üksikakt – õigusakt ,millega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit ; ühekordne otsus
Üldakt – õigusakt , mis sätestab piiramatu arvu juhtude reguleerimise ühes valdkonnas .