Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses . (13)

5 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellest koosneb ühiskond ?
  • Mis on demokraatia. ?
  • Kuidas rahvas osaleb valitsemises ?
  • Mida , kuidas ja kellele toota ?
  • Milliseid makse me maksame ?
  • Millele eelarveraha kulub ?
 
Säutsu twitteris
  
 
ÜHISKOND – INIMESTE KOOSELU VORM .
 
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad.
 
Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist.
Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks .
Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks.
Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega .
Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet.
 
AVALIK SEKTOR
( haridus , eluaseme , sotsiaal ja
Keskkonna poliitika- avalik
Poliitika. )
Poliitika
Riik
ERASEKTOR
Tulundussektor
Majandus
Turg
KOLMAS SEKTOR
Mittetulundussektor
Kodanikuühiskond
Kodanikuühendused
ERAELU
Kodu
Pere
 
Kultuur – mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused
Moraal –kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub
Õigus – riigivõimupoolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum
Avalik elu – ühiskonna osa kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja aktid -
Eraelu – indiviidi isiklik elukorraldus
 
Kommunikatsioon .
 
Kommunikatsioon – suhtlemine .
Massikommunikatsioon –massisuhtlus , on informatsiooni ühiskondlik korraldus mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele.
Massimeediumiteks on ajalehed, ajakirjad , raadio ning TV.
Interaktiivne kommunikatsioon- suhtlemine arvuti teel.
 
DEMOKRAATLIK ÜHISKOND
MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND
Ajakirjandus on vaba
Ajakirjandust kontrollib võimuparei
Infoallikaid on palju
Lubatud on 1-2 infoallikat
Teabe eest vastutab väljaandja
Teave läbib eeltsensuuri
Võimu ja ametnike tegevus on avalik,läbipaistev
Võimu tegevus on avalikuse eest varjatud
Kasutada tohib teiste riikide massiteabekanaleid
Teiste riikide teabekanalite kasutamine on keelatud ja tehniliselt võimatu
Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on lubatud
Lubatud on vaid lojaalne või ülistav infff.
 
Massiteabevahendite ülesanne on ahrida rahvast ning informeerida inimesi riigis ja maailmas toimuvast.
Kommunikatsioon seob riigi tevikuks.-
Kommunikatsiooni arengutase mõjutab ka majandust. ( turism ja muu )
Infopoliitika - riigi osalus teabelevis, selle finantseerimise põhimõtted ning väärtused ja eesmärgid, mida teabe levitamisel järgiakse
Massiteabe vahendite ülesanne on harida rahvast ning informeerida riigis ja maailma toimuvast.
 
Kellest koosneb ühiskond ?
 
Sotsiaalne struktuur- rahvastiku jaotus teatud tunnuse ( jõukus , elukoht , rahvus ) alusel.
Rahvaarvu muutumist sündide ja surmade tagajärjel nim. rahvastiku iibeks.
Negatiivne iive tähendab et rahvaarv väheneb , positiivne et suureneb.
 
Riikidevahelise rände ehk migratsiooni üks tagajärg on ühiskonna rahvusliku koosseisu muutumine .
 
Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm , mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalood, tavadel ja keelel.
Integratsioon – rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste , arusaamade ja eesmärkide baasil .
Perekond – abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega .
Leibkond – ühise majapidamisega inimesed kes ei pruugi olla sugulased.
Ülalpeetav – laps,pensionär , puudega tööealine inimene – too kes ise palka ei saa .
Tööealised ja võimelised inimesed moodustavad ühiskonna tööjõu .
 
Sotsiaalne kihistus ,e. hierahia e. paremusjärjestus.
 
Inimeste mitmekesised huvid.
 
Plurarism –inimeste huvide mitmekesisus .
Ühiskonda , kus on lubatud mitmesugused vaated,ideoloogiad , organisatsioonid , omandivorrmid,kultuurid, sotsiaalsed grupid nim .pluralistlikuks .
Identiteet - ühiskonna või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvus tunne .
Tolerantsus –sallivus .
Nulltolerants- täisleppimatus .
 
Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteis :
  • tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides
  • sõlmitud kokkulepet tunnustavad mõlemad osapooled
  • lähtuma peab ühisest hüvest jaenamuse tahtest unustamata sealjuures vähemust .

 
Enamusotsus – otsus , mida pooldab enamus
Kompromiss – ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes eesmärgiga jõuda kokkuleppele
Konsensus – üksmeel.
 
 
Sotsiaalsed normid .
 
Seadused on vajalikud sest :
  • need aitavad inimestel kohaneda ühiskonnaga ja selles paremini toime tulla
  • reguleerivad inimestevahelisi suhteid ning korraldavad kooselu
  • aitavad säilitada korda , stabiliseerides samal ajal ühiskonda .
  • on riigi tegutsemise aluseks.

 
Sotsiaalsed normid liigitatakse kirjutatud ja kirjutamata normideks .
Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusviisi kasutades. Seda nim. õigusaktiks.
Kõige tähtsam õigusakt riigis on konstitutsioon .
Teistes seadustes on reguleeritud mitmed valdkonnad, mis on täpsemalt fikseeritud määruste ja otsustega .
 
Tava on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras.
 moraalinorm on eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub.
Õigusriik – õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks , õigusriik toimib vaid siis, kui seadused on avalikud ja kättesaadavad kõigile.
 
RIIK .
 
Riik on sisemiselt korrastatud avalik-õiguslik organisatsioon , mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. ( põhitunnused : rahvastik , territoorium ,iseseisev avalik võim ) .
 
Riigi territooriumina käsitletakse maaala mis allub riigi võimule .
Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed.
Etnograafiliselt jagatakse rahvastik rahvustunnuse alusel põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks .
Rahvastiku poliitilise tõlgenduse aluseks on kodakondsus .
Avalik võim kui põhitunnus tähendab seda , et eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil.
 
Sümbolid : lipp , vapp , hümn .
 
Valitsemine –elu korraldamine .
Valitsemisülesanded :
  • tagada inimese elu,vabaduse ja omandi kaitse kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati.
  • Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis
  • Osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrke
  • Kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus
  • Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, eesmärgiga tagada julgeolek ja areng.

 
RIIGI PÕHITUNNUSED
 
  • Territoorium
  • Rahvas

 
Avaliku võimu organisatsioon
 
  • Võimuasutused
    1. seadusandlik võim

2.Täidesaatev võim
3.kohtuvõim
  • Ühtne õigussüsteem
    1. kohtupraktika
    2. seadused ja õigusaktid
  • Riigiametnikud
    1. sõjavägi
    2. korrakaitse
    3. riigi- ja omavalitsusteenistujad
  • Riigikassa
    1. oma raha
    2. maksud
    3.eelarve

 
 
DEMOKRAATLIK VALITSEMINE
 
 
Mis on demokraatia. ?
 
Demokraatia- valitsemisvorm , mille puhul tavaliselt rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel.
Otsene demokraatia on demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel.
Esindusdemokraatia - demokraatia vorm , kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude alusel.
Valimissüsteem - seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ning jagatakse saadikukohad .
Kindlaks määratud perioodi järel toimuvad valimised parlamenti ja kohalikkesse esinduskogudesse on demokraatia üks põhitunnuseid.
 
Monarhia - päritav ainuõiguslik võim. Jaguneb absoluutseks ja konstitutsiooniliseks monarhiaks .
Absoluutne ehk piiramatu monarhia on riik , kus kogu võim kuulub ühele valitsejale.
Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia. Neis riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames.
 
Vabariik - riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament .
 
Demokraatia põhimõtted:
  • Kogu valitsemine käib seaduste järgi;
  • Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed - nad peavad alluma seadustele ja neil on õigus kohtulikule kaitsele;
  • Võim pole koondunud ühe isiku või organisatsiooni kätte;
  • Võim on avalik - tema tegevust on võimalik järgida massimeedia vahendusel ning kontrollida selleks loodud asutuste ja reeglite abil ;
  • Eraelus on inimene vaba ja seadustega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest;
  • Poliitika on humaanne , see tähendab , et seab esikohale inimese huvid ning tagab ühiskonnaliikmete inimväärse elu
  • Poliitika ajamisel arvestakse ka vähemuste huve.

 
Mittedemokraatia peamiseks tunnuseks on võimulolijate hoolimatu suhtumine rahvasse ja seadustesse.
 
Autoritaarne riik ehk autokraatia - valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid.
Totalitaarne riik ehk totalitarism - valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes. Reziim mida iseloomustab diktatuur
 
Siirderiik - üleminekuriik , kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud.
Siirdeperiood - periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks.
 
 
Eesti kui parlamentaarne demokraatia.
 
 
Võimude lahusus ja tasakaalustatus - demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel.
Parlamentaarse korralduse puhul valib parlamendisaadikuid rahvas otseste valimistel.
Presidentaalse korralduse puhul valib rahvas otse nii parlamendi, kui ka presidendi,
Neid riike, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus , nimetatakse föderaalriikideks.
Neid riike , kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika , tuntakse kui unitaarriike.
Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, ka unitaarriik .
 
Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler.
Riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist kontrollib riigikontroll .
Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist jälgib kaitsepolitsei.
 
 
Eestis väljenduvad õigusriigi ja esindusdemokraatia ideed :
  • Kontrollorganid on teistest valitsusasutustest sõltumatud
  • Riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist parlament
  • Kontrollorganite töökorralduse sätestab vastav seadus
  • Riigikontrolör ja õiguskantsler annavad parlamendile oma ametkonna tööst aru

 
Põhiseadus ja teised õigusaktid.
 
 
konstitutsioonid erinevad üksteisest paragrahvide rohkuse , tehtud paranduste, vastuvõtmise aja ning konkreetse sisu poolest.
Et hoida demokraatiat , selleks põhiseadus:
  • Sätestab riigivalitsemise eesmärgid
  • Määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused
  • Kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesanded ja nende moodustamise korda.

 
EV põhiseadust on võimalik muuta nii rahva- kui parlamendi hääletusega.
Õigusaktidest tähtsamad on seadused. Tähtsuselt järgnevad määrused ja aktid.
Seadus - kõrgeima riigivõimuorgani normatiivakt , mille t2itmine on kohustuslik
Määrus- õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks. ( õigusloov akt , täpsemalt üldakt.)
Üksikaktiga reguleeritakse üht konkreetset juhtumit.
 
Õigusakt - vastuvõtja
Seadus - EV riigikogu
Seadlused, määrused, korraldused , otsused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad: EV president , valitsus, volikogu. Valla/ linnavalitsus
Põhiseadus - EV kodanikud
Eestis kehtivad rahvusvahelised õigusaktid ,mis on ratifitseeritud riigikogus. - rahvusvahelised organisatsioonid
 
Kuidas rahvas osaleb valitsemises ?
 
Esindusdemokraatia- rahvas osaleb valitsemises oma esindajate- saadikute kaudu.
Üheks otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus ehk referendum .
 
Demokraatliku valimise nõuded:
  • Kanditaate on ühele saadikukohale mitu
  • Kõigil on võrdne õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda salajas
  • Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult

 
Hääleõigus - kodanikule ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi ja omavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel.
Kandideerimisõigus -kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu- või parlamendiliikme , presidendi kohale.
 
Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem on kasutusel nt Suurbritannias .valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli, teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud.
Proportsionaalne süsteem, mida kasutatakse ka eestis on tunduvalt keerulisem. Iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule.
 
Proportsionaalse valimissüsteemi iseärasused:
  • Kandidaat pole sõltumatu, vaid esindab oma erakonna seisukohti
  • Valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teise üle
  • Parlamenti pääsemisel pole tähtis mitte ainult kandidaadile antud häälte arv, vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas.

 
Demokraatia üks oluline tunnus on ka valimiste regulaarsus.
Mandaat - esindusõigus; ühele ringkonnale antud saadikukohad.
Osalusdemokraatia- demokraatia vorm , mida iseloomustavad saadikute sagedased kontaktid valijatega, aktiivne kohalik elu ning avalikkuse informeeritus poliitikast.
 
Riigikogu - kõrgeim seadusandlik võim.
 
koosseisu häälteenamusega otsustatakse riigieelarveseaduse , valimisseaduse ja kodakondsusseaduste puhul . ülejäänud hääletused viiakse enamasti läbi kasutades poolthäälteenamust.
Poolthäälteenamuse miinuseks on see, et kui kohal riigikogus viibib kohal väike arv saadikuid , jääb otsustamine väikse gruppi saadikute kätte .
Poolthäälteenamus plussiks on see , et otsustada saab kiirelt, ei pea ootama mittekohalviibivaid saadikuid .
Koosseisu häälteenamuse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #1 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #2 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #3 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #4 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #5 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #6 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #7 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #8 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #9 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #10 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #11 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #12 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #13 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #14 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #15 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #16 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #17 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #18 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #19 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #20 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #21 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #22 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #23 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #24 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #25 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #26 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #27 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #28 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #29 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #30 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #31 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #32 Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses- #33
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 663 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor shaffy Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (13)

stefig profiilipilt
stefig: Gümnaasiumi riigieksami jaoks väga hea kordamismaterjal :)
17:57 20-01-2011
Mr.SmartFiles profiilipilt
Smart Files: Japp, täitsa normaalne :)
17:04 01-02-2012
Karolinzzu profiilipilt
Karolinzzu: Kõik vajalik on olemas(:
21:59 23-05-2009


Sarnased materjalid

62
doc
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
5
doc
Mõisted
44
doc
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
62
docx
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
54
doc
Kodanikuõpetuse kursus
56
doc
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
67
doc
Ühiskonna konspekt riigieksamiks
49
docx
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun