Filosoofia kordamisküsimused (0)

1. MIS ON FILOSOOFIA?
1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat!
Kreeka sõnast philosophia mis tähendab tarkusearmastus.
2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonnaspetsiifilised?
Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest , mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla.
3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia ?
Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel?
4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse?
Ontoloogia küsib: Mis liiki asju on olemas? Millist liiki asju eksisteerib iseseisvalt? Loetakse tihti metafüüsika alla.
5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi!
Eetika , esteetika , poliitikafilosoofia
6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust!
Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstraheerib, filosoofia argumenteerib
7. Selgitage mõtet, et filosoofia on kriitiline!
Filosoofilise probleemi püstitamine algab kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia on kriitiline kolmes suhtes: tavaarusaamade suhtes, iseenese eelduste suhtes, teiste filosoofide suhtes.
8. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes!
Filosoofia kahtleb tarkuse otsinguil, mitte ei paku valmistõdesid, dogmasid, mida kahtluse alla ei seata. Filosoofia argumenteerib mõlema vaidluskoha poolt, mitte ei jutlusta.
9. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide!
Russelli arvates teisendab filosoofia kõik probleemid konkreetsest vormist abstraktsesse, mis võimaldab leida erapooletu lahenduse. Nt. Kas USA-l on õigus enesekaitseks rünnata Iraaki? -- Kas riigil A on õigus enesekaitseks rünnata riiki B?
10. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod? Konstrueerige näide!
Kaks tingimust on mingi asja juures eraldiseisvatena tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad , et „see“ oleks „see“. Nt. miski on „printsess“, kui ta on a. naine ja b. kuninglikku päritolu. „Naissus“ ja kuninglik päritolu on eraldiseisvate tingimustena tarvilikud, aga ainult koos piisavad. See meetod ei ole aga lollikindel - kuninglik päritolu ei ole tänapäevases maailmas tingimus, tegu võib olla printsi abikaasaga.
11. Selgitage (oma näidetega) filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi!
Filosoofilised probleemid tegelevad põhimõtteliste küsimustega, millel puudub ortdoksne arusaam, ent tegu ei ole empiiriliste ega formaalsete küsimustega. Läbi filosoofia muutub küsimus nii sõnastatavaks, et sellega saaks hakata tegelema mõni empiiriline või formaalne distsipliin.
12. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks Berlini järgi?
Kuna vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei olenenud siis mitte vaatlusest, katsetest ega arvutustest, vaid mitte-empiirilistest arusaamadest.
2. TÕDE
1. Mida võib silmas pidada mõistega „tõeteooria“? (vähemalt 3)
teooria tõest endast, teooria tõe kriteeriumist , teooria sellest, mida tähendab omada tõe mõistet
2. Milles seisneb nn tõekandjate küsimus?
Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele, selleks, et keeleväliste asjadega seoses saaks üldse tõest rääkida, tuleb nende kohta midagi kõigepealt väita.
3. Milles seisneb valetaja antinoomia ( paradoks )?
Kui mõista tõde vastavusena tegelikkusega, siis võib jõuda järgmise antinoomiani: Väide „Ma valetan.“ on tõene siis ja ainult siis, kui ma tegelikult valetan; aga kui ma nüüd tegelikult valetan, siis ma räägin ju tõtt; aga kui ma tegelikult räägin tõtt, siis ma valetan.
4. Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage vähemalt kaks etteheidet sellele!
Midagi on tõene siis, kui ta vastab reaalsele olukorrale või faktile maailmas, KUID:
1) on olemas palju nn üldteada moraalitõdesid, millel aga puudub „moraali-fakt“.
2) võrrelda saab ainult asju ühes kategoorias - väited ja reaalsus seda ei ole.
5. Milles seisneb tõe koherentsusteooria ja mis kõneleb koherentsusteooria poolt?
Midagi on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega. Väiteid võrreldakse niisiis omaenda kategoorias, mitte reaalsusega, tõesuse kindlakstegemisel aitavad nii aprioorsed kui empiirilised väited.
6. Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel?
Vastavusteooria kõrvutab väidet reaalsusega, koherentsiteooria väidet teise väitega.
7. Iseloomustage vähemasti kahte koherentsusteooria nõrkust!
Kui tõde samastada kooskõlaga, tuleks mõndagi muinasjuttu tõeseks pidada, kui kaks väidet sealt on juhuslikult tõesed. Ühtlasi tekib arutluses surnud ring - kaks väidet on tõesed siis ja ainult siis, kui nad suudavad olla korraga tõesed.
8. Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõekontseptsiooni!
Tõesed on väited, mis „töötavad“, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad ja millesse on kasulik uskuda .
9. Esitage vähemalt kaks vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile!
Kasulik võib olla uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib olla kasutu.
10. Mis on deflatsionism ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest?
Deflatsionism on ideede koolkond, millel on kõigil ühine seisukoht, et väidetel, mis väidavad endid olevat tõesed, ei „oma“ mingisugust ühist tõekontseptsiooni. Deflatsionism ütleb, et tõe mõiste ei ole midagi sügavat ja tähtsat, tõdedel pole mingit ühist omadust, nagu eelnevad teooriad on eeldanud.
11. Selgitage tõefraasi üldistavat ja performatiivset funktsiooni?
Üldistav: Tõefraas on üleliigne, kui on omistatud funktsioon ühele antud lausele (nt. on tõene, et Caesar mõrvati = Caesar mõrvati) aga on vajalik lause puhul, mis pole antud (nt. kõik, mida Newton ütles, on tõene - kõik, mida Newton ütles - ?)
Performatiivne: fraasil „on tõene“ on ka väljenduslik otstarve, mis funktsioneerib üllatuse, kahtluse, mitteuskumise väljendajana (on see ikka tõsi, et..; no kui see on tõsi, siis ma küll ei tea...)
12. Esitage deflatsionismile vähemalt kaks etteheidet!
Tõde on juba iseenesest tähtis, inimeste jaoks väärtus. Hüpoteetilised otsustused: nt, kui on tõsi, et päike paistab, siis...
13. Selgitage tõefraasi pimekasutuse probleemi!
3. TEADMINE
1. Millega tegeleb epistemoloogia?
Epistemoloogia ehk teadmusteooria tegeleb taju, mälu, loomusega. Epistemoloogilised küsimused on: mis on teadmine? millised on teadmise kriteeriumid?
2. Mida tähendab küsimus „teadmise ulatusest“?
See käsitleb probleemi kui palju me teame/võib teada? Suunad on siin skeptitsism ja ratsionalism , esimesed arvavad , et me teame väga vähe, ei midagi peale enda teadvuse hetkeseisundi. Ratsionalistid aga, et me teame üsna palju endast ja ümbritsevast maailmast.
3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale?
Et trad . epist. jätab tagaplaanile teadmise subjekti.
4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses!
Empiristid usuvad, et ainus teadmise allikas on kogemus, me alustame elu kui „ tabula rasa“. Ratsionalistid usuvad, et ainus teadmise allikas on inimmõistus, või et see on vähemasti kogemuse ees primaarne.
5. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust!
Tuttav võib olla näiteks mõne isiku või mõne kohaga. Oskusteadmine on oskus midagi teha, näiteks ei pea inimene, kes oskab ujuda , selgitama, kuidas ta seda teeb, ta lihtsalt oskab seda.
6. Mis on propositsiooniline teadmine? Moodusta näide!
Prop . teadmine on teadmine, et. Näiteks „ma tean, et 2x2 on 4“
7. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus?
Teadmiseks on õigustatud tõene uskumus .
8. Selgitage traditsioonilise määratluse „uskumise“ ja „tõesuse“ tingimust!
Tõesus: et ma võiks teada, et Anul on leetrid , peavad Anul kõigepelt tõesti olema leetrid. Ehk teadmine peab vastama reaalsele olukorrale.
Uskumine: et ma võiks teada, et Anul on leetrid, pean ma ka uskuma, et Anul on leetrid. Ehk ma pean uskuma seda olukorda.
9. Selgitage traditsioonilise määratluse „õigustatuse“ tingimust!
Et ma võiks teada, et Anul on leetrid, on tarvilik, et mu usk oleks õigustatud. Ehk ma pean uskuma õigel alusel, et reaalne olukord vastab tõele. Hääled unenäost, mis ütlesid „Anul on leetrid.“ ei ole õigustavad.
10. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil!
Hääled unenäost võivad olla kogemata tõesed - see ei saa anda alust aga teadmisele. Ka uskumisega on probleem - oletame, et Anu on hüpohondrik, mis siis, et tal seekord tõesti on leetrid. Ma ei usu seda. Näib ilmne, et kui ma ei usu, siis ma ka ei tea.
11. Mida lisas põhjuslik teadmisteooria ÕTU-le?
12. Milles seisneb nn vihmanäide põhjusliku teadmisteooria vastu?
13. Selgitage Austini väidet, et teadmise ja uskumise erinevus võib olla väljaspool igasuguseid psühholoogilisi seisundeid!
Tõesuse ja uskumise vahel ei ole introspektiivset vahet. Tõesus või väärus sõltub sellest, kas olukord reaalses maailmas toetab uskumust või mitte.
2
4. ÕIGE KÄITUMINE
1. Selgitage normatiivse eetika ja meta -eetika erinevust!
Normatiivne eetika uurib, milline tegu on õige/hea ja milline moraalselt väär/halb. Meta-eetika tegeleb eetikaterminite uurimisega ja moraalsete hinnangute loomust.
2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust!
Teleoloogiline eetika on tagajärjele suunatud, deontoloogiline moraalsele kohusele suunatud, tegu võib olla moraalne ilma hea tagajärjeta.
3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist!
Teo- utilitarism keskendub üksikust teost saadavale kasule, reegli-utilitarism loob üldised reeglid tegevuste kohta, mis kalduvad tooma suurimat kasu.
4. Mis kõneleb utilitarismi kasuks?
Utilitarism annab konkreetse lahenduse igale olukorrale, on sisuline: tuleb aidata kaasa hüvangu suurenemisele.
5. Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil!
Õnne on väga raske mõõta ja erinevate inimeste õnnesid ei saa kõrvutada - kas sadisti heameel kaalub üles ohvri kannatused? Kas jalgpall on parem kui seks?
Hea tulemusega tagajärgi on võimatu ette näha. Inimesed peaksid olema kõiketeadvad. Kuidas me teame, et teo tulemuseks oli inimeste heaolu? Inimesed võivad teeselda.
See teeb võimalikuks ebamoraalsete tegude õigustamise. Nt. arstil on viis surevat patsienti , kellel on vaja uut organit, igaühel erinevat. Kas arst peaks siis mõne oma patsiendi suurema kasu nimel surmama?
6. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat!
intuitsonism, kristilik eetika, Kanti eetikateooria
7. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik?
Kant omistab suurema tähtsuse teo motiivile kui tagajärjele.
8. Milles seisneb kategooriline imperatiiv?
Toimi ainult nii, mille kohta sa saad ise soovida , et sellest saaks universaalne seadus.
9. Selgitage universaliseeritavuse testi ideed!
Et tegu saaks olla moraalne, peab selle aluseks olev printsiip olema universaliseeritav.
10. Milles erinevad hüpoteetiline imperatiiv ja kategooriline imperatiiv?
Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik, ei kehti moraaliotsustustele, nt kui tahad X-i, tee Y. Kui tahad olla terve, tee sporti.
11. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet!
See teeb võimalikuks triviaalsed teod (nt. Igaüks peaks sidumist alustama paremast kingapaelast. Me võime selle ilma probleemideta universaliseerida, kuid sellel poleks mõtet.)
See omistab emotsioonidele ebaadekvaatse rolli. Nt. talitatakse küll kategoorilise imperatiivi järgi, ent seda tehes tuntakse vastikust aidatava vastu.
12. Tooge näide kohustuste konfliktist!
Kui on kaks kohustust: kohustus rääkida tõtt ja kohus kaitsta oma lähedasi, ja kui keegi ajab taga kirvega minu sõpra, sõber peidab end minu majja, ja kirvemõrvar tuleb küsima, kas ta on minu majas , siis ei ole mul vastust.
13. Kritiseerige teopõhiseid eetikasüsteeme vooruseetika positsioonilt (vähemalt kahel viisil)!
Teopõhine eetika ei ole motiveeriv - enamik reegleid on stiilis sina ei pea mitte...! See asetab vähe rõhku moraalile, mis peaks olema juba iseenesest väärtuslik.
Teopõhine eetika ei pööra tähelepanu vaimsetele omadustele: austus , tänulikkus, kaastunne. Tõeline headus tähendab teha head tänu oma tahtmisele ja iseloomule , teha seda rõõmuga, mitte puhtast „sina pead...“ alusest.
5. DEMOKRAATIA
1. Mis on demokraatia?
Ideaalis, rahva valitsus rahva poolt ja rahva jaoks
2. Kes on see „rahvas“ kes demokraatias valitseb?
Nii otsest demokraatias kui ka pikemas perspektiivis esindusdemokraatias on valitsejaks ikkagi enamus.
3. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat !
Otsese demokraatia puhul on igal hääleõiguslikul kodanikul õigus anda oma hääl poliitilistes küsimustes, esindusdemokraatia puhul valib rahvas endi esindajad, kes langetavad kui mitte kõik, siis enamiku otsuseid nende eest.
4. Milles seisneb üldise tahte ja kõigi tahte erinevus Rousseau järgi?
Kõigi tahe nõuab poliitikat, mis on võrdsetes osades kõigi huvides, üldine tahe teenib rohkem suurema osa, enamuse huve. näitab seda, mis enamike arvates on üldsuse huvides.
5. Selgitage demokraatia ja vabaduse vahekorda !
Vabadus ei ole demokraatiaga paratamatult seotud - see võib võtta üksikisikult siiski terve hulga vabadusi.
6. Selgitage vähemalt kahte asjaolu demokraatia kasuks!
Episteemiline asjaolu - kuna otsustamisse on kaasatud palju inimesi, on seega kaasatud ka palju erinevaid teadmisi ja informatsiooni, ning seepärast tulevad otsused pädevamad.
Strateegiline asjaolu - demokraatia võtab arvesse kõige suurema hulga inimeste arvamusi .
Moraal -psühholoogiline asjaolu - demokraatia avaldab iseenesest inimesele positiivset mõju, motiveerib, soodustab iseseisvust.
7. Esitage vähemasti kaks kaalutlust osalusdemokraatia vastu!
Võib hakata kehtima enamuse, pööbli türannia.
Iga inimene ei saa olla igas küsimuses piisavalt hästi informeeritud, et teha adekvaatseid otsuseid.
8. Kritiseerige demokraatiat kahel mitte-platonlikul viisil!
Schumpeter : Valija käitub massides teisiti, tema kui üksikisiku tähtsus kaob.
Marx : hääletamine ei garanteeri rahva valitsemist, sest mõned ei tea, mis on nende huvides, valijaid tüssatakse osavate kõnede, kampaaniatega, kandidaatide ring ei paku tõelisi valikuid .
9. Milles seisneb volitatud esindaja teooria erinevus sõltumatu esindaja teooriast?
Volitatud esindaja ei tohi rahvast sõltumatult otsuseid langetada, sõltumatu esindaja oskab oma peaga mõelda ja probleeme kiiresti lahendada.
10. Milles seisneb demokraatia paradoks?
Kui nõustuda, et demokraatia on rahva võim ja nõustuda, et ellu peab viidama enamuse tahe, siis kui mina tahan valikut A, aga enamus tahab valikut B, siis ma nõustun, et ellu peab viidama valik B ja sellega annan heakskiidu enda meelest valele poliitikale.
11. Milles seisneb võimude lahususe idee?
Eksisteerima peab kolm eraldi võimu - seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim.
12. Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub?
Mill arvas , et demokraatial on suur oht langeda ühe klassi huvide ohvriks - laiem on tavaliselt töölisklass. Ta toob lahendusena, et kõrgintelligentsile anda rohkem hääli, samas kui teatud osa elanikkonnast tuleks valimisõigusest hariduslikel või majanduslikel põhjustel ilma jätta.
13. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini?
Klassikalise arusaama järgi peab demokraatia teostama üldist hüve, Schumpeter aga väidab, et sellist asja, identesid alusväärtusi, ei ole olemas. Isegi kui ühine hüve oleks olemas, siis see ei annaks ikkagi vastust konkreetsetele küsimustele (nt. Turvalisus? - Jah. Aga kas kohene või tulevane ? Siin arvamused lahknevad taas)
14. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon?
Indiviidid saavad võimu, võisteldes vabadel valimistel häälte pärast ning valijad ei otsusta konkreetsete küsimuste üle, vaid nende ülesanne on luua valitsus - või visata see välja.
7 - VABADUS
1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega !
Vabaduse probleemidega tegeletakse metafüüsikas - kas isik kontrollib oma tegevust? determ.?
eetikas -vabaduse ja vastutuse vahekord . Kas ma vastutan, kui kõik on ette määratud?
esteetikas - tsensuur ja loominguline vabadus
ja poliitikafilosoofias - vt.küs. 2
2. Kuidas on vabadus poliitikafilosoofia probleemiks?
Küsimuseks on, mil määral võib riik sekkuda indiviidi eraellu, mil määral teda piirata.
3. „Negatiivne vabadus“ tähendab …
Et vabadus on kitsenduste, piirangute puudumine. Oled vaba midagi tegema, kui keegi ega miski selle tegemist ei takista.
4. Selgitage positiivse vabaduse paradoksi!
Positiivne vabadus selgitab, et vabadus pole ainult vabadus midagi teha, vaid see tähendab enese-valitsemist, autonoomiat. Paradoks seisneb selles, et näiteks riik, vanemad, võivad olla sinust targemad ja teada paremini, mis on sulle hea. Kui sa ei taha X-i, ei taha sa seda ainult oma rumaluse tõttu, tegelikult peaksid sa tahtma midagi muud. Nt. pead sa koolis käima, sind sunnitakse vabaks, aga sundi võiks pidada vabaduse vastandiks .
5. Selgitage MacCallumi etteheidet negatiivse ja positiivse vabaduse eristamisele!
MacCallum arvas, et väita, nagu oleks tegu pelgalt kahe vabaduse liigiga , on eksitav. Kogu vabaduse diskussiooni saab selgitada ühte tüüpi vabaduse kolme aspekti kaudu.
6. Milles seisneb liberaalide/libertaaride ja sotsialistide/egalitaaride erimeelsus vabaduse takistamise /piiramise küsimuses?
Libertaarid/ liberaalid pigem eitavad: vabadus on piiratud ainult siis, kui keegi sihilikult, kavatsuslikult takistab.
Sotsialistid /egalitaarid peavad vabaduse piiramiseks ka tahtmatuid tegude tagajärgi.
7. Milles seisneb küsimus vabaduse väärtusest/staatusest?
See on väärtuste hierarhia küsimus: kas vabadus kaalub üles teised moraalsed väärtused: õigluse, tõe?
8. Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik?
Arutlus viib kõige tõenäolisemalt tõeni ja tõe teadmine suurendab õnne.
9. Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip ja kuidas ta seda õigustas?
Väljendusvabadust tuleb piirata, kui väljendid võivad viia teiste inimeste kahjustamiseni. Vabadust võib aga piirata ainult raskematel juhtudel, mitte alati. Kõige parem on inimestele vaba sfäär, millesse ei tohi enamikel juhtudel sekkuda. Ta tunnistas , et vabadus ei vii alati täiustumiseni, aga rõhutab, et ainult vabadus viib arenguni, sest ehkki inimesed teevad vigu, on ikkagi tõenäolisem, et inimene teab ise, mis teda õnnelikuks teeb.
11. Kritiseerige vabadusprintsiipi vähemalt kahel viisil!
Mill eeldab, et inimesed on edumeelsed ja tahavad õppida ja areneda. 20.sajandi kogemus aga lükkab selle ümber.
Mill toob ühe kitsendusena vabadusprintsiibile piirangud, mis peavad ära hoidma kuritegu . Aga kui eeldada, et kõikvõimalikud „hedonistlikud“ elustiilikalduvused viivad moraali languseni ja kuriteoni, siis kas keelata kogu alkohol ? ravimid ? tubakas ? seksuaalfetišid?
12. Milles seisnevad marksistlikud vastuväited liberalismile?
Marx ütleb, et poliitiline emantsipatsioon ei laiene automaatselt üksikisikule. Liberaalsed õigused isegi takistavad indiviidi emantsipeerumist, sest need on egoistlikud eraldamise õigused - õhutavad iga indiviidi nägema teistes kitsendusi omaenda vabadustele.
ÕIGLUS
1. Nimetage vähemalt kolme tüüpi „asju“ millele omistatakse õiglust!
2. Mis on jaotava õigluse põhiküsimused?
Mis hüvesid tuleks või saab üldse jagada? Mille või kelle vahel jagada? Mis on „õige“ jaotus?
3. Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust!
Jaotav õiglus tegeleb sellega, kuidas mistahes hüvesid jaotada, korraldav õiglus aga uurib vahetus-suhet, st. kui palju peaks miski väärt olema, õiget proportsiooni. Näiteks: kui palju kaupa tuleks mingi summa raha eest vastu anda, mis peaks olema kuritöö ja karistuse vahekord.
4. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi !
* vaba kapitalism
* sotsialism
* heaoluliberalism - ümber jagada rikastelt neile, kellel on halvemini vedanud
5. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda!
Kujuteldav olukord, kus inimestel lasub nn. teadmatuse loor , nad ei tea midagi oma võimetest, annetest, kohast ühiskonnas (klassipositsioon, rahvus, sugu), mis on „hüve“ ja mida ihaldatakse (kuigi on teada, mida eelistatakse rohkem). Inimesed oleksid võimelised tegema erapooletuid otsuseid ja ratsionaalselt valiksid
a) võrdsed põhivabadused (kuna pole arukas kedagi diskrimineerida, kui ei teata, kus ise paiknetakse)
b) võimalikult hea olukorra kõige kehvemale positsioonile (kuna pole teada, kas päris-elus ollakse rikas või vaene)
6. Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte?
Rawls väidab, et kõik, mille kohta saab näidata, et see on hüpoteetilise lepingu tulemus, on õiglane, kuna inimeste otsused on täiesti erapooletud.
7. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil!
1) Rawls eeldab, et inimene tahab vabadust, võimalusi, sissetulekuid, kuid inimesed väärtustavad alati täiesti erinevaid asju - see konkreetne mall kõlab ainult kapitalistliku ühiskonna huvide moodi.
2) Rawlsi printsiip diskrimineerib andekaid ja edukaid - miks peaks nende töö vilja jaotatama kehvikutele?
3) Inimesed ei pruugi diskrimineerimisest loobuda , vaid võivad suuremat kasu lootes riskile minna. Julge hundi rind on rasvane .
8. Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone?
Mistahes õiglane olukord muutub vabaduse tingimustes uuesti ebaõiglasteks, kuna mõned investeerivad tulu, „panevad raha kasvama“, mõned laristavad ära. Tekkinud olukorda saaks päästa vaid vabaduse piiramisega (vaba toimimise keelamine) või tulude uuesti ümber jagamisel mõne aja pärast.
9. Iseloomustage Nozicku libertaarset õigluskontseptsiooni ja ühte vastuväidet sellele!
Nozicku arvates on mingi hüve/omandi jaotus õiglane, kui see on saadud tänu legitiimsele protseduurile, st. omandatud ilma, et oleks enne kellelegi teisele kuulunud (töö ja võimete rakendamise teel, saadud üleandmise kaudu (vahetused, kingitused), saadud ebaõigluse kõrvaldamisest.
Vastuväiteid:
a) See välistab mõned nüüdisaegse ühiskonna olulised struktuurid , nt. vanad ei saaks enam pensioni, töötud abiraha , ei töötaks tervisekindlustus .
b) Mis saab siis, kui algne omandamine on olnud ebaõiglane? Ja kui kaugele tuleks päris algse omandamise viisi väljaselgitamisega minna?
10. Iseloomustage Walzeri kommunitaarset õigluskontseptsiooni!
Erinevaid inimtegevuse sfääre juhitagu erinevate kriteeriumite alusel, hüvesid jagatagu erinevatel alustel. Iga hüve on autonoomne „õigluse sfäär“. Ühiskonnal peab olema võim indiviidide ja nende valikute üle.
Tervishoid - vajaduse järgi
Raha - teenete järgi
Ametid - võimete järgi
Kõrgem haridus - talendi järgi
11. Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone?
Õigluse olemuse mõistmiseks tuleb teada, mis on õiglus nende inimeste jaoks, kes antud kultuuri jagavad, mitte seda ära unustama (õigluseni viib meid ulatuslik teadmine oma kultuuripagasi kohta) (Rawls) või uurima omandi päritolu. Universaalseid jaotusprintsiipe ei ole olemas (Nozick).
8. KUNST
1. Selgitage küsimuse „mis on kunst “ vähemat kahte tähendust!
„Mis on kunst?“ võib küsida kolmes mõttes:
a) kunstiteose tuvastamise mõttes: missugused meist ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed ?
b) kunsti defineerimise mõttes: mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused?
c) kunstiteose ontoloogia mõttes: mis tüüpi asjad on kunstiteosed?
2. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu!
Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu. Kunstile on omane muutumine ja loomingulisus, aja jooksul kukutab see mistahes definitsiooni, kuna kunst on avatud mõiste.
3. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega?
Et inimesed saavad iseeneslikult üldjuhul aru, mis on kunst ja mis mitte, kuigi ei ole leitud ühtki konkreetset kunsti definitsiooni.
4. Selgitage milles seisneb traditsioonilise esteetika esimene eksimus (Kennicki järgi)!
Esimene eksimus on eeldus, et kõigil kunstiteostel peab olema mingi ühine loomus, mingi eristav hulk omadusi, hulk tarvilikke ja piisavaid tingimusi, et tegemist saaks olla kunstiteosega.
5. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument?
On vale eeldada, et kunstiteosed peavad visuaalselt lihtsalt reaalsetest asjadest kuidagi erinema - Duchamp näitas, et seda erinevust ei ole silmaga näha. Näha midagi kunstina nõuab kunstilise teooria atmosfääri, teadmisi kunstiajaloost. Järelikult - isik Kennicki kaubalaos tuvastab kunstiteosed edukalt üksnes juhuslikult - pime kana leiab ka tera.
6. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid!
Astuti vastu teooriale, et kunsti ei saa defineerida. Institutsionaalne kunstidefinitsioon - klassifikatoorselt on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust
a) see on artefakt - inimese poolt tehtud asi (väga laias mõttes)
b) mõni isik või isikute grupp on kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) toimise nimel omistanud hindamisele kandideerimise staatuse
Hindamisele kandideerimine - teatud omaduste esitlemine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks.
Klassifikatoorne tähendus - vastandub kunsti väärtustavale tähendusele.
7. Milles seisneb nn „Wollheimi dilemma “?
Kas kunstimaailma esindajad omistavad potentsiaalsele kunstiteosele kunsti staatuse mingitest kindlatest põhjendustest lähtudes?
Kui jah, siis põhjendid ongi need, millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Kuid siis oleks ekslik rääkida, kunsti staatuse omistamisest, sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnistavad teose kunstistaatust, mis tal definitsiooni kaudu juba nagunii on.
Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga.
8. Milles seisneb esteetiline kunstidefinitsioon?
Kunsti eesmärk on pakkuda vaatajale mingit esteetilist naudingut, kunst täidab esteetilist „funktsiooni“, kutsub vaatajas esile esteetilise kogemuse.
9. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile!
1) Leidub kunstiteoseid, millel ei olegi esteetilise kogemuse esile kuntsumise ambitsiooni:
a) kontseptuaalne kunst, nt. Duchamp, Kosuthi
b) poliitiline kunst
Järelikult on EKD liiga kitsas , kogu kunst ei mahu definitsiooni.
2) Leidub „asju“, millel on esteetilise kogemise kavatsus
a) autod: autotööstus eeldab, et autod on loodud ka esteetilise kogemuse esilekutsumiseks
b) sport: iluvõimlemine, iluuisutamine , kujundujumine
Järelikult on EKD liiga avar - teeb kunstiks asju, mis ei ole kunst.
10. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus?
Midagi on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga, kunstitraditsiooniga (üksikute teoste või kunsti tegemise viisidega)
11. Selgitage nn esimese kunstiteose etteheidet ajaloolistele kunstiteooriatele!
Kõik ajaloolised teooriad on tagasi- viitavad , seega on teoorias üks haigutav auk - kuidas sai kunstiks kõige esimene kunstiteos, mida ei saanud narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda? Eelnevat kunsti ju lihtsalt ei eksisteerinud veel.
12. Kuidas kritiseerib Dickie Stolnitzi esteetilise hoiaku teooriat?