Kunsti ajalugu (2)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunst

3 HALB

India kunst

Selle valdkonda kuulub peale India ka suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast.
4500 a tagasi eksisteeris seal kõrgetasemeline tsivilisatsioon .
Ehitised olid 2-3 korruliselised ning ehitusmaterjaliks oli põletatud tellis.. keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga .
Looduses esinesid palju suuremad kontrastid : kõledad kiltmaad, viljakad orud, kivised kõrbed, vohavad troopikametsad, igilumised mäed, võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled.
Valitsevad usundid on hinduisn, budism, džainism.
Mütoloogiat isel tohutu fantaasiarikkus. Usundid on arenenud rahulikult üksteise kõrval.
Kõige keerukam ja fantaasiaküllam on hinduismi mütoloogia. Peajumalaks on kõige looja Brahma, säilitaja Višnu ja hävitaja Šiva.
Templid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi . Tempel on püha paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks, paljude ruumide ehitiseks. Saalide uksed on enamasti ühel joonel , lage toetavad sambad seisid tihedasti, siseruum oli seetõttu hämar.
Templid ehitati kivist, ilma mördita, mõnikord metallklambreid kasutades. Laed tehti kiviplaatidest , siseruumis kujusid tavaliselt vähe, tühja pinda ei ole.
Skulptuur on dünaamiline, mänglev, liigutuste ja žestide mitmekesine .
Enamasti kasutati kivi, kuid ümarplastilisteks vabaskulptuurideks kasutatakse ka vaske ja pronksi.
Skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef.
Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha .
Gandharas loodud kujudel on seoseid hellenismiga. Neil on rahulik, leebe ja ülev ilme. See andis eeskuju ka hiina ja jaapani skulptuurile.
Arhitektuuri ja skulptuuri suurteosed on Boroduri tempel Jaava saarel Indoneesias ja Angkor Vat Kambodžas.
Ka maalikunst on hästi arenenud. Kuulsad Ajanta kaljutemplite seinamaalid on meela iluga .
Miniatuurmaalid moodustavad ülimalt huvitava ja suure osa. Neid isel puhtlineaarne käsitluslaad.

Hiina kunst

4-dal aastatuhandel eKr on kujunenud keraamika ja 2-l aastatuhandel eKr arhitektuurivormid.
Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste isel elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk. Eriline on ka katusevorm, mille materjaliks on glasuuritud savist katusekivid. Ehitisi kaunistatakse värvilise keraamika ja puunikerdustega.
Oluliseimad kiviehitised olid müürid. Tuntuim on Suur Hiina müür.
Skulptuuri ei loetud kõrgete kultuuride alla, kuid seda viljeleti üsna ohtralt. Materjal on kõikvõimalik- keraamike, kivi, pronks, puu, elevandiluu .
Skulptuuri isel peen ja puhas detailide töötlus, armastus voolava joone ja vormi vastu ning peen pinnakäsitlus.
Konfutsianis ja taoims kujunesid välja 206 eKr-220 pKr. Konutsianism taotles ühiskonna harmooniat ja pidas selle saavutamise vahenditeks traditsioonide austamist, äärmuste vältimist ja mõõdukust. Taoism rõhutas inimese vabadust ja sõltumatust ühiskonnast ning pidas viimast loodusega võrreldes ebaloomulikuks ja suhteliseks.
3.saj hakkasid levima kaljusse raiutud templid ja omapärased ehitised- pagoodid.
Pagood on ehitis-monument, sümboolne austusavaldus Buddhale.
Hulgaliselt loodi ka Buddha figuure .
Maalikunsti peamisteks vormideks on tuši- ja akvarellmaal paberil või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik .
Maal on tehtud paberi- või siidirullile, mis mõnekümne sentimeetri laiuse juures võib olla isegi kümneid meetreid pikk.
Chani usulahu munkadest maalijad panid rõhu lihtsusele.
Graafika tekkis varem kui Euroopas.
Väga kõrgetasemeline oli tarbekunst . Peamised alad on metallehistöö, nikerdused , tikandid, email - ja lakktööd ning eriti portselan . Spetsiifiliselt hiinapärane materjal on jadeiit,veidi läbipaistev kollaka, roheka või pruunika värvusega kivim , millest tehakse ehteid ja pisiplastikat.

Jaapani kunst

Kultuur arenes kaua suhteliselt omaette.
6.saj jõudsid Jaapanisse peamiselt Korea kaudu budism ja hiina kunsti mõjud.
7.saj asutati pealinn Nara lähedale buda usu klooster .
752.aastal ehitatud Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Nras on maailma suurim puitehitis .
Ehitised hakkasid seisma valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust.
Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust.
Kirjakunsti arendati suurema luksuse suunas. Jaapani kalligraafias levis vabam, spontaansem ja mänglevam ilukiri.
Tarbekunstis levis ka lakkehistöö ja lihtsa, kuid elegantse vormiga keraamika.
Sajandeid kasutati puulõiketehnikat vaid usuliste tekstide illustreerimiseks. Alles 17.saj-st hakkas see laiemalt levima.

Vana-Ameerika kunst

Askeetide arhitektuurist pole peaaegu midagi säilinud, hispaanlased purustasid kõik, isegi kanalid linnas aeti kinni.
Vanima kultuuri loojateks olid olmeegid , kes elasid Mehhiko lahe lõunakaldal ja kasvatasid maisi. Kuulsaimad kunstiteosed on hiiglaslikud kuni 3 m kõrgused süngeilmelised basaldist inimpead.
Misteekidel oli omapärane piltkiri , mida nad raiusid kivisse või maalisid pärgamendile.
Maajade kalender jagunes 260 päevaks. Eriti kõrgel tasemel olid matemaatika ja astronoomia .
Maajade ehitiste asend maastikul suhestati tähtede paigutusega taevavõlvil ja tähtede vaatluseks püstitati erilisi ehitisi. Neil oli oma kiri ja ajalookirjutus, kuid neil polnud metallist tööriistu ja näiteks ratast.
Maajade ehitisi on suhteliselt palju säilinud. Templid olid suurimad.
Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kahte suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi.
Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele, vaid nende peamiseks huviobjektiks oli nägu.
Inkad ehitasid suurepäraseid sillutatud teid ja niisutussüsteeme. Müürides ühendasid nad kivid tappidega või andsid neile ni täpse kuju, et nad oma raskusega hästi koos püsisid.
Inkadel oli kõrgelt arenenud tekstiilikunst ja metallurgia.

Renessanss

15.saj toimusid itaalia kunstis suured muutused.
Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri.
Maailmavaateks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste- tarkuse, ilu, julguse jms järgi. Ideaaliks polnud enam liha suretav munk või senjöörile surmani truu sell, vaid üksikisik,kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt.
Moraali probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe.
Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid nind tundsid antiikkunsti, -kirjandust, - filosoofiat ja –mütoloogiat.
Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda.
Renessansi periodiseering: 1) 14.sajand- trecento ehk eelrenessanss

2) 15.sajand- quattrocento ehk vararenessanss
3) 16.sajand- cinquecento ehk kõrgrenessanss
Itaalia arhitektuur 15.sajandil

Tähtsaimaks lunstikeskuseks oli Firenze .
Skulptoritel, maalijatel ja arhitektidel oli sajandi alguse võidu tõttu palju tööd
Filippo Brunelleschi oli esimeseks renessansi suurmeistriks. Oli mitmekülgne looja. Suurt menu saavutas ehitajana ja kunstiteoreetikuna. 1419.aastal hakati tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitama Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit. Elu ajal jõudis kavandada esimese tõelise renessansliku hoone- Leidlaste Kodu. 1421.aastal hakkas ehitama San Lorenzo kirikut. Teda peeti üheks tsentraalperspektiivi leiutajaks. Ta oli tõenäoliselt esimene, kes käsitles pildi pinda aknana, mis asetseb vaataja ja pildil kujutatud esemete vahel.
Palazzod olid Firenze patriitsiperekonnad, kes lasksid endale püstitada paleesid, mis koosnesid neljast tiivast nelinurkse siseõuga. Katus oli paleedel madal. Laotud olid need tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega.
Leon Battista Alberti oli kuulus arhitekt ja kunstiteoreetik. Ta oli mitmekülgselt haritud, tundis antiikfilosoofiat, kirjandust, õigusteadust ja kõiki kunste . Tema kirjutised skulptuurist, maalikunstist ja eriti arhitektuurist olid suure mõjuga. Ta arendas tsentraalperspektiivi õpetuse kindlaks teooriaks.

Itaalia skulptuur 15.sajandil

Lorenzo Ghiberti ideaalid avaldusid varem kui arhitektuuris. Tegi 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamindis kirjeldatud sündmusi. Valmistas 10 suuremat reljeefi, mille raamid on juba nelinurksed. Neis on järjekindlalt kasutatud tsentraalperspektiivi.
Donatello oli vararenessansi skulptuuri kuulsaim meister. 1417.aastal valmib tal Püha Jüri, mis oli üle 2 meetri kõrgune marmorkuju. 1430 valmis tal pronksist peaaegu elusuurune „Taavet“. Ta töötas peale Firenze paljudes Itaalia linnades ja levitas uut moodi kunsti. Padovas püstitas ta Veneetsia ratsamonumendi.
Andrea del Verrocchio oli 15.sajandi teise poole tähtsaim itaalia skulptor. Temagi valmistas võifuka Taaveti pronksikuju ja kavandas Veneetsiasse teise sealse väepealiku Colleoni ratsamonumendi.
15.sajandil levis Itaalias ilmalik portreekunst .
Väga populaarsed olid madonnareljeefid, kuid need olid enamasti muutunud üpris ilmaliku emaarmastuse ülistuseks. Neid valmistati marmorist, pronksist ja ka majoolikatehnikas. Parimad majoolikameistrid olid Luca della Robbia ja tema vennapoeg Andrea.
Taaselustus medalikunst, komme vormida medaleid tähtsate sündmuste või isikute auks.

Itaalia maalikunst 15.sajandil

Itaalias töötas sadu maalikunstnikke. Temaatika oli enamasti usuline, kuid meelelise maailma väärtustamine muutis piiblitegelased ja pühakud kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühalik ja ilmalik sulandus kokku.
Masaccio looming oli murrangulise tähendusega. Mõjurikkad olid Brancacci kabeli freskod .
Fra Angelico teosed olid muinasjutuliselt kaunid ja õrnate värvidega ning tähtsaim oli siiras ja südamlik usutunde väljendus kui tsentraalperspektiivi rakendamine.
Alles 1440.aastatel huvitusid paljud kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. Paolo Uccello oma lahingupiltides näis pidavat oluliseks ägedalt liikuvate, keerukates poosides inimeste kujutamist kui pildi teemat. Domenico Veneziano piltide ruum on konstrueeritud nagu vaataja vastas asuv teatrilava.
Piero della Francesca oli eriti vaimustatud matemaatilistest reeglistest. Suuremahulised teosed on freskod Rimini ja Arezzo kirikutes.
Sandro Botticelli oli 15.sajandi teise poole kuulsaim kunstnik Firenzes. Sai palju tellimusi. „ Venuse sünd“ pole siiski lihtsalt antiikaja legendi illustratsioon ja aktimaali taastamine. Tema maalimislaad oli väga omapärane. Ta ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest. Kehad ei toetu kindlatele pindadele.
Andrea Mantegna oli Põhja-Itaalias Mantovas töötav kunstnik. Ta kujutab antiikaegset riietust ja esemeid täpsemini kui teised, kuid ehitised on tema piltidel enamasti varemetes, nagu rõhutades, et antiik on küll kaunis, kuid kadunud.
Giovanni Bellini oli tähtsaim kunstnik, kes maalis lüürilise meeleoluga usulisi pilte, näiteks madonnasid looduse foonil . Talle olid värvid tähtsamad kui mahud ja joonistus.
Rooma hakkas mujalt Itaaliast ka kunstnikke suunduma. Näiteks maalisid Sixtuse kabeli seintele freskosid Ghirlandajo, Botticelli ja Pietro Perugino.

Kõrgrenessansi arhitektuur

Bramante esiteoseks on väike kabel . Tema nimega on seotud ka 16.sajandi suurim rajatis - Rooma Peetri kirik. Kiriku ehitamine jäi tema surma tõttu pooleli .
Michelangelo Buonarroti jätkas Bramante tööd, kelles olid ühinenud arhitekti, skulptori, maalija , luuletaja ja teadlase anded.
Andrea Palladio oli kuulsaim ehitustegevuse meister. Teda isel usk numbriliste vahekordade kosmilisse tähendusse, mis olevat muutumatu ja üldkehtiv. Ta kavandas Veneetsiasse San Giorgio kiriku. Tema kavandatud villadest oli kuulsaim Vicenzas asuv Villa Rotonda.

Kunst Itaalias 16.sajandil. Leonardo ja Raffaeil

15.sajandi lõpul olid Itaalias rasked ajad. Korraldati sõjakäike sinna. Ka tööstuse areng takerdus.
Kunstielu uueks keskuseks sai Rooma.
16.sajandi alguse kunsti nim kõrgrenessansiks. See ei ole ainult vararenessansi ideaalide teostumine, vaid ka nendest eemaldumine, uute eesmärkida või rõhuasetusega kunst.
Kõrgrenessansile omane on isiku tähtsuse enneolematu tõus.
Leonardo da Vinci oli esimene kõrgrenessansi suurmeister . Töötas Milano hertsogi õukonnas sõjaväeinsenerina ja pidude korraldajana, kuid selle kõrvalt võis tegeleda maalikunsti, skulptuuri või arhitektuuriga. Suures seinamaalis „Püha õhtusöömaaeg“ on iga üksikfiguuri asend kaalutletud. Tema kuulsaim teos on „ Mona Lisa“, mis veenab meid, kuivõrd keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm.
Raffael oli eelkõige maalijana tuntust kogunud teine kuulus kõrgrenessansi ideaalide väljendaja. Kõige täiuslikumaks peetakse kompositsiooni „Ateena kool“. Tema lemmikmotiiviks oli madonna- jumalaema. Raffaeli aga ei huvitanud detailid kui eesmärk omaette. Ta nagu eemaldus uuesti reaalsest elust, ta justkui tõusis sellest ülespoole. Tema arvutud järgijad tegid aga selle saatusliku sammu, mille järel täiuslikkus ja ilu muutusid õõnsalt formaalseks ilutsemiseks.

Michelangelo ja Veneetsia kunstnikud

Michelangelo Bounarroti oli Peetri kiriku ehituse juht. Palju pühendas ta aega skulptuurile ja maalikunstile . Ta maalis inimesi ja raius neid välja marmorirahnudest. Läbi tema käte valmis Taaveti ja ka Moosese figuurid. Talt telliti kaunistada Sixtuse kabeli lagi ja altarisein,mille ta üksi tegi. Sixtuse kabeli lae ja altariseina maalimise vaheajal loodud teostest on tähtsaim Medicite hauakabel Firenzes.
Giorgione kuulsaim töö on „Magav Venus “. Tema maalide maastikulised taustad on tähtsaks etapiks maastikumaali arenguloos.
Tizian pühendas elu maalikunstile. Tema maalide temaatike oli väga mitmekesine. Ta on maalinud palju maale, mis väljendavad juubeldavat rõõmu ja maise ilu imetlemist,vahest ka erootikat. Ta oli kõrgelt hinnatud hingeelu eritlejana.
Paolo Veronese oli 16.saj teisel poolel Veneetsias tähtis kunstnik, kes maalis psühholoogiliselt pealiskaudseid, kuid elurõõmsaid ja värviküllaseid dekoratiivseid kompositsioone.

Manerism Itaalias

Hakati eemalduma renessansi ideaalidest
Eemaldusti erinevates suundades, levinuim oli manerism
Väidetud on, et maneristid püüdsidjäljendada suurmeistreid
Tänapäeval on maneristlik kunst paljudele väga huvitav ja isegi lähedane
Maneristidele polnud oluline loodus ja antiikkunst
Manerism ei taotle harmooniat ja sümmeetriat
Sagedane oli peenutsev ilutsemine ja elegantsusetaotlus
Paljud selle aja kunstnikud olid kireva elukäiguga
Maneristide maalidele on omane ruumikujutuse ähmastumine, ebatavaliste, thihti nn mürgiste värvitoonide eelistamine ja seletamatu päritoluga valguse kujutamine
Manateristlikus kompositsioonis võib kolmnurk seista teravikul
Parmigianino „Pikakaelaline Madonna“
Tintoretto maalis tundeküllaseid usulise sisuga maale
El Greco on tänapäeval kuulsaim manerist
Correggio maalid on julge fantaasialennuga
Benvenuto Cellini kirjutas trajtaate kunstist.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 55 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

marilinkirikmae Õppematerjali autor

Ülevaade mitme maa kunsti ajaloost

india hiina jaapani vana-ameerika kunst renessansi kunst itaalia arhitektuur skulptuur ja maalikunst 15 sajandil kõrgrenessansi arhitektuur

Sarnased õppematerjalid

doc

11. klassi õpiku küsimuste vastused

1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa?

Kunsti ajalugu

doc

Renessanss

Renessanss iseloomustus/etapid *Linnakultuuri edenemine Itaalias- kujunesid linnriigid, kes kasutasid piiri kaitseks ka palgasõdureid, rahamajanduse edenemine- Firenze *Vastandumine keskajale- gootika ja renessansi vahel polnud kindlat piiri, tekkis eneseteadvus( uue ajastu algus) *Antiigi tundmaõppimine- F.Petrarca kirjutas 14.saj, et pimedus hakkab taanduma (antiikaja taassünd), õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. *Humansim- on peetud renessansliku maailmavaate teljeks (suurim väärtus on isiksuse vaba areng) *Renessanslik moraal- eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal- vahendid väga olulised. Renessansi inimene ei valinud vahendeid, et oma eesmärke saavutada. Hinnati ihulikkust- riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid. *Ristiusu kirik ja usupaganlus- antiikaja paganluse matkimine ei tekitanud üldjuhul

Kunstiajalugu

doc

Renessanss - iseloomustus ja etapid

Renessansiajastu kultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Siis elvis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus. Kogu keskaja vältel oli mingil määral kasutatud antiikaja kultuuripärandit kuid alati seda madamalt hinnatud. 15sajandil aga hakati kreeka ja rooma kultuuri pidama oluliselt väärtuslikumaks. Sellele järgnenud 1000 aasta pikkune ajajärk keskaeg. Antiigi tundmaõppimine. Rinascita taassünd. Suure õhinaga õoiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. 1453 kui vallutati Konstantinoopol vahendasid põgenenud haritlased Itaaliasse kreeka kultuuripärandit. Loodeti luua midagi samaväärset või isegi paremat. Humanism veendumus, et suurim väärtus on inimese vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste tarkuse, ilu, julguse jms järgi. Ideaaliks polnud enam liha suretav munk, vaid üksikisik kes teostab ennast iseseisvalt ja

Kunstiajalugu

rtf

Renessanssi üldiseloomustus, kunstnikud

Tekkis humanismi taassünd. Humanistlik haridus levis kõige pealt Itaalias, kus koos poistega said hariduse ka tüdrukud (vanaaegne kultuur/luule). * 15.saj. loobuti gooti kirjast, uueks kirjaks sai Karolingide minusklid (väike tähed) ja Rooma kapitaalkirja majusklid (suur tähed). 1. Raamat trükiti 15.saj. Mainzis. * Mall ja skulptuur arenesid arhitektuurist lahku. Tekkis tahvelmaal. Kunsti hakati seondama oma looja nimega (SIGNATUUR). *Renessansi arhitektuuri loodud hooneid kaunistavad sambad, pilastrid, lõvi pead, putod (armsad lapsed/inglid), kipsist lille ja puuvilja vanikud e. girlandid. 2. Moraal: Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. Seda väljendab põhimõte ,,eesmärk pühitseb abinõu",

Kunstiajalugu

docx

Renessansi spikker

quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). Renessanssi ajal uus maailma vaade (seiinamaal) ja „madonna kaljukoopas“ (õlimaal). RAFFAEL oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide humanist15. sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks FIRENZE („uus Ateena“). Linnavalitsus ja väljendaja. Täiuslikumaks peetakse „ateena kool´i“. MICHELANGELO 1504. aastal tegi 5.5 kõrguse rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. Enne kupli valmistamist oli ta ja altari seinad. MADALMAADE KUNST kunsti üldine suund oli sama mis itaalias, kuid madalmaades olid

Kunstiajalugu

doc

Kokkuvõte renessansist

Tema figuurid mõjusid pidulikult, vaikivalt ja suursugustena. Nende näod olid rahulikud, miimikata, kuid pilgud ilmekad. Freskod Rimini ja Arezzo kirikutes. Sandro Boticelli (u. 1445-1510) 15. saj II poole kuulsaim kunstnik Firenzes. Rikaste erakunstnik. ,,Venuse sünd". Boticelli ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest, kehad näivad hõljuvana õhus. ,,Kevad". 9. Madalmaade kunstis ei ole antiikkunsti eeskuju ega jumalike proportsioonide otsingut, kunst oli linnakodanike kätes, mitte ei täidetud tellimusi. M-maade kunstnike peamiseks eemärgiks oli hingeelu avamine ja loomutruu maalimine. Tahvelmaalid: suurema osa maalidest moodustasidki altarimaalid, väikesed maalid olid jõukatel kodudes. Õlivärvid: M-maade maalijad kasutasid juba 15. saj õlivärve, nendega on värvikam tulemus, ei maalitud kindlate reeglite järgi, eelistati just katse ja vea meetodit. 10. Jan ja Hubert van Eyck: esimesed suurmeistrid Põhja-Madalmaades

Kunstiajalugu

doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus · Suuris Süürias Crac des Chevalier 2. Donjon ehk Bergfried · Ümmargune või neljakandiline London Tower 11 saj lõpp, Windsor Visby kaitsemüürid 12 saj Romaani kujutav ja tarbekunst Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest · Krutsifits ümarskulptuur Hildesheimi toomkiriku pronksuksed · Kujutavad stseene Piiblist · Haarav jutustus, nt Paradiisist väljaajamine, Aadam ja Eeva Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud. Miniatuurmaalid

Kunstiajalugu

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus – poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks

Kultuuriajalugu

Rohkem sarnaseid