Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Ärieetika kontrolltöö küsimused ja vastused (2)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui ei saa mõõta kahju suurust ?
Ärieetika kordamisküsimused
  • Eetika arengu ajalugu
  • Eetika printsiibid ja kategooriad
  • I. Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv
  • Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas
  • Moraali relativism
  • Tööga seotud eetilised probleemid – töötaja, tööandja, personalivalik
  • Keskkond ja eetika
  • Arvuti ja eetika
  • Reklaam ja eetika
  • Eetikakoodeksid ja kutse-eetika
    Vastused
  • Kreeka keeles- ethos ( komme , harjumus)
    On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt.
    Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, hankijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte. USAs kujunes ärieetika välja eelkõige seetõttu, et tegemist on tavaõiguse (common law) maaga, kus võit või kaotus kohtuprotsessis sõltub suuresti tõlgendamisest, sellest, kui eetilisena või ebaeetilisena suudetakse osaliste käitumist esitada. Teiseks oluliseks põhjuseks on sealsed suured korporatsioonid, mis ühelt poolt mõjutavad tarbijat ja ühiskonda, teiselt poolt sõltub aga nende endi majanduslik edukus ühiskonna suhtumisest.
    -USA= Business ethics
    -Saksamaal= käsitletakse, kui ettevõtluseetikat, mis kajastab ainult ettevõttesiseseid eetilisi probleeme.
    -UK’s = jaguneb kaheks: narrow business ethcis ehk kitsas ärieetika ja broad business ethics ehk lai ärieetika.
  • Teleoloogilised printsiibid
    Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati.
    Selle alla kuuluvad:
    • Egoism - On standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. See ei tähenda, et tehtud otsus oleks tingimata teistele kahjulik (eetilise egoismi teooria), kuid teiste kasu otsustajat ei huvita.
    • Utilitarism -Rajajaks oli Jeremy Bentham, kes oli inglise jurist ja filosoof . Eetiline otsus on see, mis suurendab mõnu (kasu, lõbu, õnne) või vähendab valu ( kurjust , õnnetust). Utilitarism taotleb suurimat hüve suuremale hulgale inimestele.

    Deontoloogilised printsiibid
    Deontoloogiline eetika baseerub reeglitel ja põhjuslikel seostel. Käsitleb inimese õigusi ja kohustusi (kohustuslikkust). Tegevustel on oma sisemine moraalne väärtus- hea või halb. Ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad.
    Selle alla kuuluvad:
    • Õigusprintsiibid- Õigused ilma teiste õigusi rikkumata. Nendel baseerub ka kompromissilahendite filosoofia.
      - Distributiivõiglus: kuidas jaotada ühiskonna liikmete vahel sissetulek, töö, haridus, vaba aeg, maksud jne? Võimalused: võrdses osas kõigile, vastavalt vajadustele, pingutustele, teenetele, sotsiaalsele panusele.
      -Karistav õiglus: valeks mõistetud tegude puhul. Karistus peab olema vastavuses pahateo suurusega.
      - Kompenseeriv õiglus: mõnede püüli osaliste kahju kompenseerimine. Kompensatsioon peab olema võrdne kahjuga, kuid mitte suurem. Probleemid tekivad siis, kui ei saa mõõta kahju suurust ? näiteks elu ei saa taastada.
    • Kategooriline imperatiiv-Immanuel Kant oli veendunud, et on avastanud fundamentaalse moraaliseaduse, mis on sama objektiivne kui loodusseadused - ’’Tegutse nende printsiipide kohaselt, mille suhtes sa võid soovida, et see saaks universaalseks seaduseks.’’

    Kant järeldas ka oma üldfilosoofiast lause eetikasse, mis ütleb, et kaasinimest tuleks kohelda kui eesmärki iseenesest, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (nt. rahalaenaja, kes ei kavatsegi tagasi maksta)
  • I. Kant- Tõeliselt hea tegu on see, mis on tehtud vabast tahtest. Ta ei tegele probleemiga, kuidas seda omadust inimeses kujundada.
    • Et inimene saaks moraalselt tegutseda peaksid nii õigused ka kohustused tasakaalus olema.
    • Iga õigus sünnitab kohustuse
    • Kohustused tulenevad õigustest
    • Õiguste teooria iidseks variatsiooniks on kuldne reegel- käitu teistega nii nagu tahaksid, et nad käituksid sinuga.

    -Absoluutsed õigused:
    1. Õigus elule
    2.Õigus vabadusele
    3.Õigus privaatsusele
    4.Õigus turvalisusele
    5.Õigus teada
    6.Õigus omandile
    -Peamised kohustused:
    1.Vägivaldsusetus
    2.Usaldusväärsus
    3.Ausus
    4.Õiglus
    5.Enesekriitilisus
    6.Täiustumispüüd
    Kanti kategooriline imperatiiv ütleb, et moraalireeglid on reeglid, millele ei tule teha erandeid ning valetamine või lubaduste murdmine ei ole iialgi õige, ükskõik millised oleksid asjaolud . Kui hüpoteetilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on soovid, siis kategoorilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on mõistus.

    Moraali metafüüsika alused väljendab kategoorilist imperatiivi nii:Toimi ainult vastavalt sellele maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus.


    Kategoorilise imperatiivi teine vorm: inimene olgu eesmärk iseeneses.

    Toimi nii, et sa kohtleksid inimsust alati kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit. Teist inimest ära kasutada tähendab kohelda teda kui abinõu

    • Imperatiivi esimene vorm nõuab, et toimija kontrolliks iga maksiimi puhul, kas ka kõik teised toimijad saaksid sellise maksiimi omaks võtta;

    • teine vorm nõuab, et toimija toimiks nii, et see ei kahjustaks ühegi teise toimija võimet vabalt toimida.


  • Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati.
    Selle alla kuuluvad:
    • Egoism- On standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. See ei tähenda, et tehtud otsus oleks tingimata teistele kahjulik (eetilise egoismi teooria), kuid teiste kasu otsustajat ei huvita.
    • Utilitarism-Rajajaks oli Jeremy Bentham, kes oli inglise jurist ja filosoof. Eetiline otsus on see, mis suurendab mõnu (kasu, lõbu, õnne) või vähendab valu (kurjust, õnnetust). Utilitarism taotleb suurimat hüve suuremale hulgale inimestele.

    Deontoloogilised printsiibid
    Deontoloogiline eetika baseerub reeglitel ja põhjuslikel seostel. Käsitleb inimese õigusi ja kohustusi (kohustuslikkust). Tegevustel on oma sisemine moraalne väärtus- hea või halb. Ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad.
    Selle alla kuuluvad:
    • Õigusprintsiibid- Õigused ilma teiste õigusi rikkumata. Nendel baseerub ka kompromissilahendite filosoofia.
      - Distributiivõiglus: kuidas jaotada ühiskonna liikmete vahel sissetulek, töö, haridus, vaba aeg, maksud jne? Võimalused: võrdses osas kõigile, vastavalt vajadustele, pingutustele, teenetele, sotsiaalsele panusele.
      -Karistav õiglus: valeks mõistetud tegude puhul. Karistus peab olema vastavuses pahateo suurusega.
      - Kompenseeriv õiglus: mõnede püüli osaliste kahju kompenseerimine. Kompensatsioon peab olema võrdne kahjuga, kuid mitte suurem. Probleemid tekivad siis, kui ei saa mõõta kahju suurust ? näiteks elu ei saa taastada.
    • Kategooriline imperatiiv-Immanuel Kant oli veendunud, et on avastanud fundamentaalse moraaliseaduse, mis on sama objektiivne kui loodusseadused- ’’Tegutse nende printsiipide kohaselt, mille suhtes sa võid soovida, et see saaks universaalseks seaduseks.’’

    Kant järeldas ka oma üldfilosoofiast lause eetikasse, mis ütleb, et kaasinimest tuleks kohelda kui eesmärki iseenesest, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (nt. rahalaenaja, kes ei kavatsegi tagasi maksta)
  • Moraalirelativism  ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest  tavadest  ja teistest allkatest. See filosoofiline positsioon ulatub tagasi vähemalt Protagoraseni, kelle järgi "Inimene on kõikide asjade mõõt". Tänapäeva tõlgenduses võiks see tähendada, et asjad on olemas üksnes neid vaatlevate inimeste kontekstis. Moraalirelativism vastandub  moraaliabsolutismile , mis näeb moraali determineerituna inimese absoluutse loomuse poolt (John Rawls) või selliste välisallikate poolt nagu  jumalused  (paljud  religioonid ) võiuniversum ise (objektivistlik filosoofia). Need kes usuvad moraaliabsoluutidesse, on moraalirelativismi suhtes sageli väga kriitilised ning mõnikord isegi samastavad seda ebamoraalsusega.
  • HUVIDE KONFLIKT tekib siis, kui on vaja valida oma huvide ja organisatsiooni või mõne teise grupi huvide vahel.
    Näiteks altkäemaks (isiklik huvi) mõjutab ametialaseid otsuseid firma kahjuks.
    Eesti oludes on tihti olukordi, kus firma töötaja (juht) on samaaegselt teise (konkureeriva või lepingusuhetes oleva)
    AUSUS JA ÕIGLUS on peamised moraaliatribuudid otsuste tegemisel. Teadlikult ei tehta kahju klientidele, töötajatele, konkurentidele jne. Kuigi inimesed tegutsevad tihti vastavalt enda majanduslikele huvidele, peavad eetilised ärisuhted olema rajatud õiglusele ja usaldusele
    KOMMUNIKATSIOONi all võib siinkohal mõista info liikumist ja selle tähtsust otsuste mõjutamisel. Infohäired puudutavad reklaamteateid, toodete turvalisust iseloomustavat teavet, keskkonnasõbralikkust, töötingimusi jne. ning igal juhul hävitab valetamine usalduse. Eraldi võib vaadelda siin valetamist ja informatsiooni ebatäielikkust. Näiteks sigarettide reklaami puhul "vähem tõrva" jääb mainimata, et seetõttuei muutu suitsetamine oluliselt tervislikumaks.
    ORGANISATSIOONI SUHTED on suhted organisatsiooni liikmete vahel, tarbijatega, varustajatega, konkurentidega, jne. Eetiline töötaja hoiab suhetes konfidentsiaalsust, täidab oma kohustusi ja tööülesandeid, võitleb teiste ebaeetilisuse vastu jne.
  • Keskkonnaeetika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on inimese ja looduse vahelised suhted. Kui keskkonnaeetika rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, siis metaeetiline pool püüab välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks.
  • Jagunevad kaheks: Arvutieetika eesmärk on analüüsida arvutitehnika olemust ja sotsiaalset mõju ning uurida, millisel viisil on eetiline arvutit kasutada. Informatsioonieetika püüab mõista, kuidas siduda arvutitehnika ja inimlikud väärtused nii, et tehnika arendaks ja kaitseks inimesi, mitte ei kahjustaks neid.
  • Võtmesõnaks tarbija privaatsus , mida on võimalik rikkuda liigse reklaami hulga ja agressiivsusega. Reklaamieetika püüab vastata küsimusele, mida reklaamija tohib tarbija tähelepanu köitmiseks teha, muutumata liiga pealetükkivaks.
  • Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi  kutseala  kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks  on näiteks arstidel (Hippokratese vanne ), juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne.
  • Professionaalse kutse-eetika eesmärk on üldtunnustatud kõlbeliste väärtuste ja normide konkretiseerimine kitsamas sfääris. Näiteks võivad koodeksid olla loodud avalikule teenistusele tervikuna või spetsiifiliselt selle üksikule organisatsioonile (nt Riigikontrollile).
  • Ärieetika kontrolltöö küsimused ja vastused #1 Ärieetika kontrolltöö küsimused ja vastused #2 Ärieetika kontrolltöö küsimused ja vastused #3 Ärieetika kontrolltöö küsimused ja vastused #4 Ärieetika kontrolltöö küsimused ja vastused #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 142 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Reins0 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Ärieetika
    10
    doc

    Ärieetika

    1. Eetika arengu ajalugu Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, hankijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte. USAs kujunes

    Ärieetika
    Ärieetika
    28
    doc

    Ärieetika

    ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5

    Ärieetika
    Eetika konspekt
    16
    doc

    Eetika konspekt

    Mis on eetika? Kr. ethos ­ komme, tava, harjumus Lad. moralis ­ komme, tava Laiemas tähenduses kasutatakse mõisteid eetika, moraal, kõlblus sünonüümidena. Näit. kutse­eetika = teatud elukutsega (arst, advokaat jm.) seotud moraalipõhimõtted = kõlbelised omadused, mis on seotud kindla kutsega. Moraalivaldkonnas inimene käsitleb ja hindab maailma oma vajaduste ja püüdluste kaudu, väärtustab seda. Moraaal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma ­ reegel, ettekirjutus

    Eetika
    Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks
    20
    docx

    Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

    Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas

    Eetika alused
    Eetika-õiget ja väära avastamas
    7
    docx

    Eetika: �iget ja v��ra avastamas

    Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras

    Sissejuhatus eetikasse
    Eetika alused kordamisküsimused 2011
    22
    doc

    Eetika alused kordamisküsimused 2011

    FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil

    Filosoofia
    Eetika alused - kordamisküsimused
    11
    doc

    Eetika alused - kordamisküsimused

    FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil

    Eetika alused
    Eetika loengute kokkuvõte
    21
    pdf

    Eetika loengute kokkuvõte

    Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) ­ tava, komme, harjumus (thos) ­ iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores ­ kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea

    Eetika




    Kommentaarid (2)

    Tamb profiilipilt
    Tamb: Lõpu vastused on väga vähe informatiivsed
    22:22 23-04-2013
    Idieh111 profiilipilt
    Idieh111: ikka aitas
    16:36 11-03-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun