Idamaade filosoofia (konfutsianism) (0)

SISSEJUHATUS
Maailmas on erinevaid arusaamu eetikast ja elupõhilistest küsimustest. Juba ammustest aegadest on inimesed üritanud luua kindlad reeglid ja piirangud, mis muudaksid ühiskonna turvalisemaks ja üksteisele mõistetavamaks. Üks sellistest filosoofiat ning eetikat käsitlev uskumus on just konfutsianism , mille alged pärinevad Hiinast. Just sellest hakkabki juttu referaadis.
Referaat on jaotatud mitmeks osaks, kuid see pole teemade kaupa rühmitatud ega oma kronoloogilist järjekorda . Esialgu on lühitutvustus , hiljem hakkab täpsemad jooned konfutsianismist ja selle põhilisest loojast, mis määravadki ära konfutsianismi olemuse ja selle ülesande. Referaat põhineb suuremalt osalt teaduslikest raamatutest ning kuna teksti sõnad ja järjekord on hästi olulised teksti põhimõtte mõistmiseks, on info sõnastus muudetud või kohandatud vähesel määral.
Referaadi põhiülesandeks on konfutsianismi ning selle sisu tutvustamine, mis annaks lugejale põhjalikuma ülevaate sellest fiosoofiasüsteemist ja selle tähtsusest nii Hiinas kui ka mujalgi maailmas.
2. LÜHITUTVUSTUS
Konfutsianism on Hiina filosoofiasüsteem, millele pandi alus 6. sajandil eKr. Konfutsianismi loojaks peetakse Hiina filosoofi Konfutsiust, keda Zhou dünastia ajal (1122-256 eKr) valitsenud segadused sundisid järele mõtlema, kuidas Hiina saaks tagasi Shangi dünastia (1766-1122 eKr) aegse rahuaja. Tema väitel on kõlbelised väärtused hea riigi alus.
Konfutsianism teab palju väärtusi, aga tavaliselt peetakse neist kõige olulisemaks viit voorust : ren, yi, li, xiao ja xin. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine , mis tähendab tegutsemist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius uskus, et täiusliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama li'd - rituaale ja kombeid, mis olid tema arvates ren'i kristalliseerunud avaldumisvormid ja mis tulenesid omakorda muistsetest väärtustest. Ta uskus, et li on nii võimas, et selle järgimine kogu südamest põhjustab isiksuse muutumise, mis vallandab omakorda ahelreaktsiooni ja mõjutab lõpuks kogu universumit. Konfutsianismi tähtsaks osaks oli ka Konfutsianistliku kaanon, mille tuumikuks on Viisikraamat ja Nelikraamat. Viisikraamat (Wujing) koosneb tekstidest, mida Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks.
2. KONFUTSIUSEST JA KONFUTSIANISMIST
Konfutsius on Kongfuzi latiniseeritud nimekuju. Täht-tähelt tähendab see „Õpetaja Kong“. Nimi sai läänes tuntuks tänu 1583. aastal Pekingisse asunud jesuiitidele, kes tõlkisid ja avaldasid tema töid. Peagi sai Konfutsius läänes Hiina tarkuse võdkujuks. Võis arvata, et müüt temast liildab Konfutsiuse tähtsust Hiinas, kuid ometi pole see nii. Kuigi vahel ei ole erilist seost Konfutsiuse filosoofia ja tema ajaloolise mõju vahel, pole ometi Hiina mõtteloos temast mõjusamat kuju.
Kirjeldused Konfutsiuse elust ei sisalda erilist vastuolulisusi nagu mõne teise sama perioodi filosoofi biograafiad. Teost „Vesteid ja vestlusi “ (hiina keeles „Lunyu“), mis sisaldab tema õpetust, hakati tõenäoselt kirjutama hulk aega pärast tema surma ja seda „toimetati“ enam kui paari sajandi vältel. Ometi ei hõlma tema elujuhtumised midagi üleloomulikku ega võimatut . Jättes kõrvale apokrüüfilise materjali, jutustab üldtunnustatud eluloovisand järgmist. Ta sündis Lu riigis, praeguses Shandongi provintsis. Tema perekond võis kuuluda aristokraatia hulka, kuid Konfutsiuse sünni ajal ei saanud nad tulusid oma maavaldustest. Konfutsius ise arvas , et ta elas rahutuil aegadel . Nii jutustakse, et ta isa paljakäsi üleval langevärava, et aidata oma kaaslastel põgeneda. Ometi polnud Hiinas veel alanud sõdivate riikide ajastu. Isa suri, kui ta oli vaid kolmeaastane ja üles kasvatas ta ema. Konfutsius ise tunnistab , et „mu noorus oli vaevarikas, seepärast oskan paljut“. Hilisema konfutsianistliku filosoofi, Menciuse sõnutusi teenis ta üksvahe kui „ ladude eest vastutav alamametnik“, siis jälle, et „tema hooleks olid lambad ja kariloomad“. Kui ta sai 27-aastaseks, võis ta olla Lu õukonna teenistuses. Hiljem võis ta tegutseda diplomaadina Wei õukonna juures.
Tema diplomaadikarjääri lõppes, kui ta keeldus või ei osanud anda valitsejale sõjalist nõu. Mõnedes biograafiates räägitakse, et ta kutsuti politseikomissariks Lu`s, kuid peagi loobus ta sellest ametist. Seejärel reisis ta enam kui kümme aastat teistes riikides Lu`st edelas. Tollal oli Konfutsius oma viiekümnendates eluaastates ja näib olevat elanud alalises mõrvamisohus. Lu`sse jõudis ta tagasi aastal 484 eKr ja oli õukonna juures madalama astme nõunikuks. Madalale astmele vaatamata on selles ajast kirja pandud mitmeid vestlusi valitseja ja peaministiga. Konfutsius suri aastal 479 eKr.
Hoopis tähtsam kui Konfutsiuse poliitiline tegevus, on oma koolkonna asutamine, arvatavasti siis, kui ta oli kolmekümnendais aastais. Seejärel toimis ta kutselise õpetajana, nõnda kui Kreeka sofistid. Võib arvata, et tema õpetajategevus sai alguse sõduritele vibulaskmise ja sõjakaariku juhtimise õpetamisest. Kuid tema vaimne kirg oli traditsiooniline tseremoonia. Tema õpetusel ja köitval isiksusel oli õpilastele tohutu mõju. Äärmuslikud allikad väidavad, et Konfutsiusel oli üle 3000 õpilase. Tema järgijad rajasid veel mitmeid erineva rõhuasetusega koolkondi . Arvatakse ka, et Konfutsius on kirjutanud (või vähemalt toimetanud) teoseid, mida tänapäeval tuntakse konfutsianistliku klassikana, sealhulgas „Laulude raamat“, „Ajalooraamat“ ja „ Kommete ülestähendused“. Terve hulga Konfutsiuse teoste hulgast on siiski vaid „Lunyu“ (eesti keeles „Vesteid ja vestlusi“) see, mis omistab suurema osa õpetusest „õpetajale“. „Lunyu“ ei koonda siiski Konfutsiuse kirjapandut, vaid on hilisem kogumik temale ja mõnele tema jüngrile omistav ütlustest.
Nagu teistegi ida kultuuride puhul, ei ole filosoofia rangelt eraldatud religioonist. Konfutsiuse filosoofia, nii nagu ka taoistlik filosoofia, sai religiooni rahvaslikuks vormiks ja hilisematel aegadel võistles budismiga, tiste peamise usundiga Hiinas ja Ida-Aasias. Ühelgi neist ei ole tõelise kiriku vaimu ja tihti arvatakse, et nad ei konkureerigi omavahel. Usundite ilmikutest harrastajad Hiinas ütlevad, et „kõik kolm usundit on üks ja sama“. Küllap oli konfutsianism esimene Hiinas kujunenud ideedesüsteem, kusjuures selle mõju on olnud suurem kui ülejäänud kahel.
Konfutsianismi võiks kirjeldada kui kodanikuhumanismi, mis tegeles eeskätt inimeste ühiskonnaeluga, mis oli vastandatud jumalikule. Selle vastavalt huvitub see eetikast ja moraalipsühholoogiast: kuidas kujundada õiglaselt arutlevat inimloomust? Konfutsianism käsitleb neid küsimusi igal tasemel, alates ilmalikest peresuhetest kuni riikidevahelise diplomaatiani ja õigusnormideni. Seevastu taoism rõhutab metafüüsilist, iseäranis metaeetikat – küsimusi moraalse dao süvaloomusest, selle reaalsusest ja tunnetatavusest. See muudab mõned taoistid moraaliskeptikuteks või relativistideks, kes peavad inimmoraali vaid väikeseks osaks looduse dao`st. Konfutsius seevastu rõhutab oma kõikeläbivat humanismi, öeldes: „inimene ülendab kulgu, kulg ei ülenda inimest“.
Osalt vastandub konfutsianism budismile vältides arutlusi igavese elu üle. See on küsimus, mida Konfutsius keeldub kommenteerimast. Ta näib olevat agnostik surmajärgse elu küsimuses ja ta soovitas pragmaatiliselt ettevaatust kõrgemate olendite suhtes: Fan Chi küsis, mis on tarkus. Õpetaja ütles: „teenida rahvast kohaselt, austada haldjaid ja vaimusid, ometi hoida neist eemale, sellest võib öelda tarkus“.
Konfutsius täheldas muutust hiinlaste mõtteviisis jumalikes küsimustes, kuigi ta neist harva kõneles. Varasema dünastia aegu nähti jumalat kui shangdi´d, „ülemvalitsejat“. Mõned Konfutsiuse jüngrid kaebasid, et ta kõneles harva tian `ist (taevas, loodus ja ilm üldiselt) ja et ta keeldus arutamast taeva tahtega seonduvat, kuigi teised neist kõnelesid. See muudatus sõnades tähistab olulist lahtiütlemist personaalse ja aktiivse moraaliautorideedi kontseptsioonist. Konfutsiuse ja tema järgijate jaoks on moraaliautoriteet umbisikuline ning reeglid sisalduvad püsivaid loodusseadustes. Oleks väär pidada Konfutsiust ateistiks, sest ta tunnustab tian`i autoriteeti, kuid tema filosoofia toimib ometi ilma isikustatud jumaluseta.
Teine konfutsianismi eristav tegur on see, et rõhutatakse traditsioonilisi rituaale ehk sündsust (li). Kui inimesed elavad sündsalt, traditsioone järgides , siis on nende käitumine kahtlemata õige. Li hõlmab austust vanemate vastu, esivanemate austamist, rituaalide järgimist ja oma kohustuste täitmist. Konfutsius on veendunud, et kui järgitakse li`d, siis kujundab see järgijate ja ka riigi iseloomu. Ta kinnitab, et inimene, kes on lojaalne nii oma isale kui ka vanemale vennale (kaks traditsiooniliselt tähtsaimat suhet), on ka riigile kuulekas. Isegi rituaalide väärtus ei peitu selle religioosses tähtuses – see annab inimestele lihtsalt võimaluse järgida midagi õilist.
Konfutsiuse vaateid li (rituaali) tähtsusest ühiskonnas võib võrrelda Platoni õiguseideedega; s.t mitte õiglusega juriidilises mõttes, vaid selles tähenduses, et iga asi oleks oma õigel kohal. Teine tähtis kontseptsioon konfutsianismis on yi, mis tähendab ligikaudselt moraalsest või kohasust. Konfutsius ei ühendanud seda otseselt li´ga, kuid see annab tema süsteemile moraalse printsiibi, millest lähtudes võib hinnata ühiskondlikke rituaale.
Konfutsiuse moraalifilosoofia pildile annab viimase lihvi salapärane mõiste ren (inimlikkus). Seda tõlgitakse vahel ka heatahtlikkuseks, lahkuseks või südamlikkuseks. Kui Konfutsiuselt päriti ren`i tähenduse kohta, vastas ta: „Armasta kaasinimest.“ Mõistet ren kasutades peab Konfutsius seda selgelt kõige olulisemaks:“Mis teeb li`ga (rituaaliga) see, kel puudub ren? Seega saab inimlikkus ehk lahkus ühiskonnakorra juhtivaks printsiibiks. Kuigi Konfutsius ei selgita lõpuni, mis see ren õieti on, täpsustasid tema järgijad atud vihjeid nii, et see termin sai keskseks Hiina filosoofias. Hani dünastia (206 eKr- 220 pKr) mõttetargad andsid selle tähenduseks „armastus“, millest lõpuks sai „universaalne armastus“. Neokonfutsianistide käe all, eriti Zhang Zai (1020-1077) mõjul, paisus ren hõlmama tervet universumit, kontseptsiooniks, mida väljendati kui „kõikides asjades sisalduvat“.
Konfutsiuse puhul on ren „ õilsa “ ehk junzi olemuse peamiseks elemendiks. Õilsa mõiste on „Lunyus“ („Vestetes ja vestlustes“) läbivaimaks teemaks. Õilis mees (või mõningates tõlgetes ka „härrasmees“) on tagasihoidlik, tõsine, aupaklik, lojaalne ja paindlik: ta on „maraalse poole peal“. Tihti kasutab Konfutsius õilsa sünonüümina ka väljendit „heatahtlik mees“. Sündsus ja headus on tihedasti seotud. Teisal ütleb ta jälle, et härrasmehes peitub nii loomupärane energia kui ka peenetundelisus, arusaam, mis kajastub ka Platoni filosoofias. Konfutsiuse poliitiliste reformide siht ei keskendu mitte seaduslikkusele, vaid ühiskonna moraalsele juhtimisele ehk valitseja moraalsusele.
Kuigi Konfutsiust ei saatnud eluajal edu poliitikas, imbusid tema ideed impeeriumi poliitikasse pärast Hani dünastiat, mis asendas aastal 221 eKr võimule tõusnud ja Hiina ühendanud Qini dünastia, Han võttis konfutsianismi riiklikuks ideoloogiaks teisel sajandil pKr ja kuigi Hani langusega aastal 220 pKr kaotas konfutsianism mõneti oma populaarsust, taaselustas see Songi sünastia ajal (1130-1200 pKr). Zhunxi kodifitseeris Konfutsiuse mõtted ja tema kommentaarid said aluseks Hiina tsiviilteenistuse eksamitele, mis viidi sisse 1313 pKr ja mis püsisid muutumatuna peaaegu 600 aastat. On huvitav, et need eksamid on ehk ilmekaimaks näiteks Konfutsiuse mõjust läänes, sest need said eeskujuks Ida-India kompaniis sisse seatud süsteemile, mis hiljem tugevalt mõjutas avalike eksamite süsteemile Briti impeeriumis ja seega kogu läänemaailmas.
3. KONFUTSIUSE MÕTTETERAD
„Oma eksimuse mittetunnistamine võib samuti nimetada eksimuseks“
„Kui ma olem veetnud kogu päeva ilma toiduta ja kogu öö ilma uneta, mõeldes oma mõtteid, siis pole sellest mingit kasu: parem oleks tegelda õppimisega.“
„Õilsat inimest vaevab tema enda võimete vähesus: teda ei vaeva see, et teised teda ei tunne.“
„Õilis inimene austab iseennast ega pinguta , ta on seltskondlik, kuid mitte pidutseja.“
„Kui ülbus, hooplevus, vimmakus ja ahnus enam rahva seas ei valitse, kas võib siis öelda, et vastastikune hea tahe on saavutatud?“ – Selle küsimuse peale vastas õpetaja: „Võib öelda, et sellega on suurest raskusest üle saadud. Aga mis puutub vastastikusesse heasse tahtesse – seda ei oska ma öelda“
„Valitseja hoolitsegu omaenda õigluse eest! Mis raskust töös tal siis veel oleks? Kui ta ennast õiguse rajale suunata ei suuda, kuidas suudaks ta teisi?“
„Ole ise helde ja nõua teiste käest vähe; nii peletad nurinad kaugele ära.“
„Õilis inimene on nõudlik iseenda suhtes, harilik inimene on nõudlik teiste suhtes.“
„On kolm eksitust, millesse võivad langeda need, kes ümmardavad endast kõrgemat isikut: (1) rääkida enne, kui avaneb sobiv juhus – mida ma nimetan tähelepanematuks tormakuseks; (2) hoiduda rääkimisest, kui sobiv juhus on käes – mida ma nimetan varjamiseks; ja (3) rääkida, arvestamata ülema meeleolu – mida nimetan pimeduseks.“
„Inimene võib seada teele, mida nad peaksid käima, aga neid ei saa seada selle mõistmise teele.“
4. PILDID
Konfutsianismist pärinevad allikad, konfutsianismi sümbol või märk, Konfutsius.
5. KOKKUVÕTE
Konfutsianism, õpetus, mille loojaks oli Konfutsius, kes oli umbes 500 aastat enne Kristust elanud Hiina mõttetark, on hiinlaste mõtteviisi tugevalt mõjutanud. Konfutsius elas Hiinas väga rahutul ja segasel ajastul ning rajas elufilosoofia, mis üritas üksikisikutele ette kirjutada, milline on õige ja sünnis viis üksteisega suhelda, et tulemuseks oleks heas korras funktsioneeriv ühiskond. Tema ideede keskmeks on struktuuride, rollide ja hierarhia järgimise ja säilitamise tähtsus, nii et tema sõnu parafitseerides „poeg kuulaks isa, naine meest, noorem vend vanemat, mees riiki“ ja nii edasi. Ühiskond toimib, kui kõik teavad oma kohta, mõistavad oma kohustusi hierarhia teiste liikmete suhtes ega püüa oma rolli muuta, vaid täiustada. See pakub filosoofilist tuge jäikadele hierarhiatele, mis on Hiinas poliitiliselt ja sotsiaalselt eksisteerinud, samuti ühiskonna staatilisele loomusele, suundumusele olla vastu muutusele muutuse enda pärast, rahva surve puudumisele valitsustele ning väärikuse, au ja alndlikkuse tähtsusele. Sama tähtis on, et see on üks põhjusi, miks hiinlased usaldavad suhtlemise ja inimestevaheliste kohustuste puhul sundimatust juriidiliste, usaldusväärsete ning ülemaailmaliselt kohandatud ja kodeeritud õigussüsteemide asemel.
6. KASUTATUD ALLIKAD
http://et.wikipedia.org/wiki/Konfutsianis m
http://en.wikipedia.org/wiki/Confucianis m
Raamat: „Idamaade filosoofia,“ eesti keelde tõlkinud Henn Käämbre aastal 2009.
Raamat: „Konfutsiuse tarkuseraamat,“ eesti keelde tõlkinud Gustav Pärn aastal 2004.
10