Eesti osalus Afganistani sõjas on otstarbekas Seisuga 29 oktoober 2009 oli Eesti osalus Afganistani missioonil 170 meest. Nende eesmärgiks on tagada julgeolek ja toetada Afganistani valitsust. See teema on tekitanud väga palju vaidlust Eesti oma kodanike hulgas, et kas kõik need surmad, mis on olnud, on ikka seda väärt ja kas Eesti ikka peaks osalema sellel missioonil. Talibani poolt vallutatud Afganistan oli kujunenud suureks ohuks nii oma kodanikele kui ka teistele riikidele. Pärast Talibani režiimi kokkuvarisemist ja uue valitsuse moodustamist Hamid Karzai juhtimisel, anti NATO-le mandaat toetada julgeoleku kindlustamist. Kuna ka Eesti kuulub NATO-sse, on loomulik, et ka meie osaleme sellel missiioonil. Afganistani valitsus vajab toetust seni, kuni ollakse kindlad, et Afganistaan ei kujuta enam oma rahvale ega teistele riikidele ohtu.
Kadrioru Saksa Gümnaasium Afganistani sõda Referaat Koostaja: Karin Brit Liinsoo 10.1 Tallinn 2018 SISUKORD 1 NÕUKOGUDE-AFGANISTANI SÕDA........................................................................3 1.1 Välisriikide eriteenistused Afganistani sõjas..................................................3 1.2 Afganistanlaste vastupanu ja välisabi...........................................................3 2 AFGANISTANI SÕDA (20012014)........................................................................5 2.1 Invasiooni algus 2001. aastal........................................................................5 2
..................................................................................................lk12 Kokkuvõte.............................................................................................................................lk13 Kasutatud kirjandus ..............................................................................................................lk14 2 Sissejuhatus Valisin iseseisvatöö teemaks Afganistani. Selle kindla riigi valisin, kuna tundub, et see riik on meie igapäevaelust ja traditsioonidest väga kaugel. Väga huvitab selle riigi traditsioonide, harjumuste, kultuuri ja paljude muude huvitavate omaduste kohta informatsiooni otsimine. Afganistani kohta kuuleme igapäevaselt meedias, kahjuks küll palju negatiivset ning enamasti sealsete sõdade kohta. Kuna nende elamistingimused on niivõrd halvad tahtsin lähemalt sellega tutvuda. 3
..............................lk 6 Afganistani majandus....................................................................................................................lk 7 Kokkuvõtte.................................................................................................................lk 8 Kasutatud kirjandus....................................................................................................................lk 9 Sissejuhatus Afganistan,Edela-Aasias paiknev riik,asub India ookeanist 480 kilomeetrit põhja pool. Piirneb Pakistaniga,Iraaniga,Türkmenistaniga,Usbekistaniga,Tadzikistaniga ja Väkhäni maasääre tipus Hiinaga. Maismaapiiri kogupikkus on 5529 km ja merepiiri ei olegi. Afganistan on paljurahvusvaheline riik,enim on pustusid ehk afgaane.Linnades elab 22% rahvastikust. Umbes 85% riigi alast on mägine. Riigi nimi on olnud Afganistan iseseisvuse väljakuulutamisest peale , mis toimus 1919 aastal
....... lk.10 Üldandmed ja kaart Afganistan asub Euraasia mandril Aasia sisemaal. Teda võidakse arvata nii Kesk-Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla. Pindala on 647 500 km²Kolm neljandikku Afganistanist on ligipääsmatu.Afganistan piirneb põhjast Türkmenistani (744 km piiri), Usbekistani (137 km) ja Tadzikistani (1206 km), kirdes Hiina, idas ja lõunas Pakistani (pikkus 2430 km) ning läänes Iraaniga(936km). Lähimast merest (Araabia merest) lahutab Afganistani 480 km Pakistani territooriumi.Maailmaaeg +4.30. Kliima Kliima ja seda mõjutavad tegurid: Afganistani kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige oma külmade talvede ja kuivade suvede tõttu. Riigi erinevate osade vahel esineb palju klimaatilisi muutusi. Näiteks mäestike piirkonnas, mis asuvad idas, on lähisarktiline kliima kuivade ja külmade talvedega
AFGANISTANI SÕDA ● Nõukogude-Afganistani sõda ● Osa Külmast sõjast ja Afganistani kodusõjast ● Algas 27.detsember 1979 ja lõppes 15.veebruar 1989 ● Tulemus: Nõukogude väed lahkusid, Kodusõda jätkus. OSALEJAD: ● Afganistani ● Nõukogude liit ● USA ● Pakistan LÄHEMALT: ● 1978. aastal aastal mõrvati Moskva mahitusel toimunud riigipöörde käigus nõukogudemeelsest välispoliitikast loobunud Mohammed Daoud, misjärel Afganistanist sai lühikeseks ajaks Külma sõja tallermaa; ● Uus valitsus asus ellu viima sotsialistlike reforme(jaotas ümber maad), mille tagajärjel hukkus tuhandeid inimesi;
kaubakäitlejad. Aastate jooksul on operatsioonides osalenud üle 2000 kaitseväelase, paljud neist on mitmekordse kogemusega. Tänased välismissioonidele minevad üksused komplekteeritakse suures osas Scoutspataljoni baasil. Arvestatav osa meeskonnast tuleb ka Kaitseliidust ning teistest kaitseväe üksustest (nt Kuperjanovi jalaväepataljon, Logistikapataljon). Pea 15 aasta jooksul on Eesti kaitseväelased olnud erinevatel missioonidel. Eesti on osalenud missioonidel Afganistanis alates 2003. aastast, Liibanonis aastatel 1996-1997, Iraagis alates 2003. aastast, Lähis-Idas ÜRO poolt juhitud vaatlusmissioonis alates 1997. aastast. Iraagis ja Afganistanis leidis kinnitust vana tõde, et relvastatud konfliktid kipuvad peale vallandumist elama oma elu ja puhkenud vägivalda on väga raske peatada isegi suurriikidel. Selline kogemus sunnib väga tõsiselt üle mõtlema operatsioonipiirkondades toimuvat,
hukkunute arvuga kriisi. Konflikti Umbkaudne Konflikt Asukoht algusaasta hukkunute arv Sri Lanka 1983 Sri Lanka 80,000 (+/-) kodusüda 1997 Kivu konflikt Kongo 4,000,000 (+/-) Demokraatlik Vabariik 2001 Afganistani sõda Afganistan 35,000 2003 Darfuri sõda Sudaan 500,000 (+/-) 103,359+ - 2003 Iraagi sõda Iraak 1,136,920+ Sõda Põhja- 2004 Pakistan 11,345 (+/-) Pakistanis Somaalia 1988 Somaalia 300,000 400,000 kodusõda
Kõik kommentaarid