Ühiskond, poliitika (0)

1. Mis on ühiskond, kuidas jaguneb ja iseloomusta nende osi.
- Ühiskond on süsteemne tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud, mõjutavad üksteist ja moodustavad uue väärtuse.
Ühiskonna sektorid :

• Tulundussektor ehk erasektor – moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted, eesmärk on saada tulu.
  
• Avalik sektor – moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, samuti riigi käsutuses olev raha ja vara.
  
• Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond . – selle raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning – ühendused .
  

Ühiskonna valdkonnad:

• Poliitika – Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega.
  
• Kultuur – Inimkonna poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste kogum.
  
• Õigus – Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid ehk normid.
  
• Moraal – moraalinormide kogum – ühiskonna üldtunnustatud põhimõtete kogum.
  
• Majandus – Tootmise ja tarbimise korraldamine, mis on vajalik äraelamiseks.
  

2. Mis on poliitika, kes teevad seda ja nimeta poliitika liigid ja seleta neid.
- Poliitika on riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega.
Poliitikat teevad :

• Riigivõimu asutused
  
• Erakonnad ehk partied.
  
• Huvirühmitused
  

Poliitika liigid :

• Hariduspoliitika .
  
• Eluasemepoliitika.
  
• Sisepoliitika .
  
• Regionaalpoliitika.
  
• Sotsiaalpoliitika .
  
• Keskkonnapoliitika.
  
• Välispoliitika .
  

3. Nimeta demokraatliku poliitika eesmärgid
- Demokraatliku poliitika eesmärgid :

• Tagada iga rahvuse püsimajäämine.
  
• Tagada iga rahvuse kultuurne areng.
  
• Ühes riigis elavad rahvad pooldaksid kehtivat ühiskonnakorraldust.
  
• Ühes riigis elavad rahvad austaksid selle maa seaduseid.
  

4. Nimeta infopoliitika tunnused demokraatlikus riigis.
- Infopoliitika tunnused demokraatias :

• Ajakirjandus on vaba.
  
• Infoallikaid on palju.
  
• Teabe eest vastutab väljaandja .
  
• Võimu ja ametnike tegevus on avalik ja läbipaistev.
  
• Kasutada tohib teiste riikide massiteavekanaleid.
  
• Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on lubatud.
  

5. Millised on huvide tasakaalustamise meetodid ? Seleta neid.
-Huvide tasakaalustamise meetodid :

• Enamusotsustus – Demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab enamus.
  
• Kompromiss – Ühe või mitme osapoole järeleanmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele.
  
• Konsensus – Üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses.
  

6. Mis on tsensuur , millistes riikides seda kasutatakse ja mis eesmärkidel ?
-Tsensuur on riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eeklontroll trükiste, tele- ja radiosaadete, kõnede sisu üle. Teabe valikuline edastamine .
Kasutatakse diktatuuririikides, et teostada järelvalvet.
7. Inimühiskonna kujunemine ja areng.
- Inimkoosluse vormid :

• Ürgkari – koostegutsemine ellujäämise nimel.
  
• Sugukond – veresugulus .
  
• Külakogukond – Territoriaalne naabrus, lähedased tegevused.
  
• Riik – ühiskondlik leping.
  

8. Korrata kõik mõisted.

• Ühiskond – süsteemne tervik , mille osad on omavahel seotud, müjutavad üksteist ja moodustavad uue väärtuse.
  
• Poliitika – Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega.
  
• Majandus – Tootmise ja tarbimise korraldamine, mis on vajalik äraelamiseks.
  
• Kultuur – Inimkonna poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste kogum.
  
• Õigus – Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid ehk normid.
  
• Moraal – Moraalinormide kogum – ühiskonnas üldtunnustatud põhimõtete kogum.
  
• Kodanikuühiskond – Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja – ühendusi.
  
• Eraelu – Iga indiviidi isiklik elukorraldus : perekond, kodu, usutunnistus , huvialad .
  
• Riik – Organisatsioon , mille tunnusteks on oma territoorium , rahvastik ja avalik võim.
  
• Kommunikatsioon – Suhtlemine , mille omadusteks on postiühendus ja tehnika abil vahendatud suhtlus.
  
• Massikommunikatsioon – Suhtlemine, mille omadusteks on kiire edastamine, avalikkus ja kättesaadavus, lai tarbijaskond ning passiivne tarbimise osalus.
  
• Tsensuur – Riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete, kõnede sisu üle. Teabe valikuline edastamine.
  
• Demograafia – Rahvastikuteadus, mis uurib rahvastiku vähenemist, suurenemist, struktuuri ja liikumist.
  
• Iive – rahvaarvu muutumine sündide- surmade ja rände tagajärjel.
  
• Negatiivne iive – Rahvaarv väheneb – sureb ja rändab välja rohkem, kui sünnib.
  
• Positiivne iive – Rahvaarv suureneb – Sünnib rohkem kui sisse rändab ja sureb.
  
• Rahvus – Inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvuste roll, mis põhineb ühtsel territooriumil, keelel, ajalool.
  
• Integratsioon – Erinevate inimgruppide omavaheline lähenemine ehk lõimumine .
  
• Leibkond – Sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi omavahel olla suguluses.
  
• Ülalpeetav – Inimene, kes ei saa palka – õpilased, lapsed, puuetega inimesed jt.
  
• Tööjõud – töövõimelised ja tööealised inimesed.
  
• Sotsiaalne struktuur – rahvastikujaotus teatud tunnuste alusel, nt. Haridus , usutunnistus rahvus jt.
  
• Sotsiaalne kihistus – rahvastiku paremusjärjestus ressursside alusel.
  
• Perekond – keskkond, millest sõltub inimeste heaolu ja turvalisus.
  
• Pluralism – Mitmekesisus , mitmesuguste ideede, arvamuste, organisatsioonide olemasolu ühiskonnas.
  
• Pluralistlik ühiskond – ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, kultuurid, omandivormid jt.
  
• Idenditeet – Ühiskonna liikmete vaimne ühtekuuluvustunne .
  
• Tolerantsus – Sallivus, teistsuguse väljanägemise, käitumise ja mõtteviisi suhtes.
  
• Nulltolerantsus – Täisleppimatus, sallimatus.
  
• Kompromiss – Kokkulepe, mis saavutatakse mõlema poole järelandmiste tulemusena.
  
• Konsensus – Üksmeelne kokkulepe, mis saavutatakse pikkade läbirääkimiste teel.
  
• Enamtolerantsus – huvide arvestamise viis, mida pooldab hääletamisel enamus.