Tsiviilõiguse üldosa (0)

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
Tsiviilõiguse üldpõhimõtted: 1) TsÜS sisaldab üldiseid tsiviilõiguse aluspõhimõtteid nii normide kui printsiipidena; 2) nimetatud põhimõtted ja normid on üldkehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes.
TsÜS normid võib jaotada 4-ks:
isikud (füüsilised, juriidilised);
esemed;
tehingud ;
tsiviilõiguste teostamine .
TsÜS ülesandeks on sätestada üldised põhimõtted ja normid, mis kehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus .
Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes -TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus ).
Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist.

Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi , kostja - isik, kelle vastu on hagi esitatud, hagi - kohtu kaudu esitatud tsiviilnõue.

Õigus- riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, mis tagatakse riiklike mõjutusvahenditega.

Tavaõigus- õigusnormide ja tavade kogum, õiguseks muutunud tava.

Moraal -põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist ühiskonnas.

subjektiivne õigus-isikule kuuluvad õigused.

Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum.
Tsiviilõiguse ajalooline areng- Rooma õigusel on õiguse ajaloo seisukohast eriline tähtsus. Rooma õiguse seadustekogu –“ Corpus iuris civilis” (Justinianus) Sel kujul pärandas Rooma oma õiguse järgnevatele sajanditele. Eriti omandi- ja lepinguõigusesse puutuvad Rooma õiguse põhimõtted olid eeskujuks hilisemate õigussüsteemide kujundamisel. Rooma õiguse põhimõtted: Prantsuse tsiviilkoodeks, Saksa tsiviilseadustik, meil varem kehtinud Balti eraõigus .
TsÜS rakendamisala- eraõiguses-tsiviilõigusnorme sisaldavad seadused, kohaldatakse ka ühinguõiguse, äriõiguse, intellektuaalse omandi suhtes.
avalikus õiguses- protsessiseadustes kasutatakse TsÜS-st tulenevaid isikute, tehingute, esinduse, tähtaegade kohta käivaid norme. Ka karistusõiguses kasutatakse juriidilise isiku mõistet, mis on aga tsiviilõiguslik institutsioon .
Tõlgendamine: seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Seaduse tõlgendamine algab grammatilisest tõlgendamisest-seaduse sõnastus , sõnade tähenduse väljaselgitamine .

• Grammatiline-seaduse sõnastus ja mõte, sõna üldine või juriidiline tähendus, grammatikareeglid .
  
• Ajalooline-seaduse eesmärk selle vastuvõtmise ajal, seaduse tekkelugu , normi sisu väljaselgitamine.
  
• Süstemaatiline-seaduse normide omavaheline mõtteline seos
  
• Teleoloogiline -seaduse otstarve, eesmärk, mida tuleb sätte kohaldamisel arvestada
  

Analoogia -õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile . Kasutatakse siis kui konkreetse probleemi lahendamiseks pole vastavat sätet, mis oleks ette nähtud vastava situatsiooni jaoks. Kuid esmalt peab teadma, kas tegemist on õigusliku probleemiga. Kohaldatakse mõnda sarnast normi või lahendatakse probleem õiguspõhimõtete järgi.

Seaduse analoogia-kohaldatakse mingit teist, sarnase olukorra puhul kohaldatavat sätet.

Õiguse analoogia-kui vastavat seadust pole võimalik leida, lähtutakse õiguse üldisest mõttest.
Riigikohus on korduvalt analoogiat kasutanud, viitena “seaduse lünk”, mis on praeguseks juba täidetud. Vajadus analoogiat kohaldada viitab puudustele õigussüsteemis.
Analoogia asendajaks võib tsiviilõiguses pidada hea usu põhimõtet, mida rakendatakse kui iseseisvat õiguste ja kohustuste tekkimise alust.
Analoogia on lubatud avalikus õiguses-protsessiõiguses, aga karistusõiguses on keelatud tunnistada tegu süüteoks analoogia põhjal.
Tsiviilõigus-eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas, suhte poolte vastastikust käitumist lähtudes õiguslikust võrdsusest, sõltumatusest. Tsiviilõigus määrab nendest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid-annavad suhte pooltele võimaluse kokkuleppeks, mis on erinev seaduses sätestatust, kuid pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega.
Varalised suhted-sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses materiaalsete väärtustega ja nende üleminekul ühelt subjektilt teisele.
Eraõiguse eriosa moodustavad äriõigus , intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt.
TsÜS-s sätestatud olulisemad tsiviilõiguse printsiibid : privaatautonoomia, tehingu vabaduse põhimõte, ettevõtluse ja mtü-sse koondumise vabadus, isikute võrdsuse põhimõte, hea usu põhimõte, subjektiivsete tsiviilõiguste vaba teostamise ja kaitstuse põhimõte.

Lepinguvabadus-füüsilised ja juriidilised isikud saavad ise otsustada, kellega lepingut sõlmida;

Tsiviilõiguste kohtulik kaitse- igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse (rikutud, vaidlustatud õigused, nt vaidlus pärandi üle)

Omandi kaitse- igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras;

Rikutud õiguste taastamine-enne rikkumist kehtinud olukorra taastamine, tegevuse kõrvaldamine, mis rikub õigusi;

Tsiviilõigussuhete osaliste võrdsus-kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele tagatakse võrdsed tingimused oma õiguste teostamiseks ja kaitseks.
Hea usu põhimõte-loomuõiguslik käitumisprintsiip, mis väljendab isikute soovitavat käitumist üksteise suhtes nii lepingulistes kui ka lepinguvälistes suhetes. VÕS kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
Tsiviilõiguse allikad:

TsÜS- selles sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja olulisemad instituudid nagu isikud, esemed, tehingud, esindamine ja tsiviilõiguste teostamine:

AÕS-selles on toodud asjaõigused, kinnistusraamatu pidamine ja õiguslik regulatsioon , valduse ja omandi õiguslik regulatsioon;

VÕS- reguleerib võlasuhete tekkimise aluseid, lepingulisi võlasuhteid ja lepinguväliseid kohustusi, kahju hüvitamine nt asja ettenäitamine, alusetu rikastumine ;

PKS-selles reguleeritakse abielu, perekonnaliikmete vahelisi õigussuhteid, lapsendamist, eestkostet ja hooldust;

PärS-selles reguleeritakse pärimist seaduse järgi, testamendi järgi, pärimise käiku , kaaspärijate vahelisi suhteid ja pärimisregistri pidamist.
Õiguse allikad: põhiseadus ja sellega kooskõlas olevad seadused (normatiivaktid), seadusest madalamal seisvad õigusaktid (määrused), tava, peale selle ka rahvusvahelise õiguse normid ja üldtunnustatud põhimõtted, eelkõige EL õigus.PS määrab seaduste kehtestamiseks õigustatud organid , nende pädevuse õigusaktide vastuvõtmisel, formaalsed nõuded jne. PS kohaselt kuulub seadusandlik võim Riigikogule, kellel on ainuõigus võtta vastu seadusi.
Tava- käitumisharjumus, tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust.
Seadus on Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt , millel on kõrgem õigusjõud.
Määrus on seadusele alluv üldakt. Määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine (Vabariigi Valitsus, ministrid seaduse alusel ja täitmiseks) Määrused reguleerivad valdkondi, mida seadusega ei ole korraldatud, on normatiivse sisuga. Valitsuse määrused on seaduste järel kõige tähtsamad õigusaktid, kuid ei ole seadustest kõrgemal.
Käskkiri on üksikakt, mille annab (pea)minister välja seaduse alusel põhiseaduse põhjal seesmiste konkreetsete küsimuste lahendamiseks.
Seadus jõustub 10 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist. Määrus jõustub 3 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Avaliku ja eraõiguse eristamine

Subordinatsiooniteooria eristab avalikku ja eraõigust selle järgi, et avalik õigus reguleerib alluvussuhteid, aga eraõigus võrdsusel põhinevaid suhteid. Teooria puudus: ka eraõiguses esineb alluvussuhteid (suhted vanemate ja laste vahel, eestkoste) ning avalikus õiguses võrdsusel põhinevaid suhteid (haldusleping).

Huviteooria- avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist, eraõigus puudutab üksikisiku huve. Teooria puuduseks on see, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest.

Täiendatud subordinatsiooniteeoria-avalik õigus on õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja.
Tsiviilõiguses kehtib põhimõte: "kõik see, mis pole keelatud, on lubatud".
Avalikus õiguses on põhimõte: “kõik, mis pole õigusaktides lubatud, on keelatud.” See tähendab, et riigiametnike ja -asutuste pädevus on rangelt reguleeritud ning ülesandeid, mis selle pädevuse hulka ei kuulu, pole õigust täita.
Äriõigus tegeleb äriühingute alustamise, juhtimise ja lõpetamisega ja tsiviilõigus reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Unitaristlik lähenemine on see, et tsiviilõigus=äriõigus, ja nad on eristatud ainult praktilistel kaalutlustel, dualistide jaoks on nad aga kindlasti kaks erinevat asja.
Õigussuhte subjektid - õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid , riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektsus ehk võime osaleda õigussuhtes.
Õigussubjektsus kujutab endast isikute võimet olla osavõtjaks õigusuhtest, juriidiliste õiguste ja kohustuste kandjaks . Üksikisikud võivad olla subjektiks kõigis õigusharudes välja arvatud rahvusvahelises õiguses. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime . Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet.
Riigiorganite õigussubjektsuse määrab ära nende pädevus ehk kompetents . Kompetents on riigiorgani õiguste ja kohustuste kogu, mis on talle pandud riigi poolt.
Õigussuhte objekt-kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja õigusuhe. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte jaoks esinevad hüvena.
Asjaõiguslik leping e käsutustehing -asja üleandmise tehing
Kausaal- ehk kohustustehing- luuakse võlasuhe , nt müügileping
Abstraktsiooniprintsiip: omandiõiguse üleminekut reguleerivate tehingute puhul tehakse vahet võlaõiguslikul ja asjaõiguslikul lepingul. Kui ostja sõlmib müüjaga sõiduki
müügilepingu, tekivad müügilepinguga ainult õigused ja kohustused. Sõiduki omandit müügileping ei puuduta . Kui ostja tasuks ka kohe ostuhinna, ei muudaks see midagi omandisuhtes. Alles siis, kui müüja annab ostjale sõiduki üle, käsutustehinguga, läheb sõiduki omandiõigus ostjale üle. Käsutuslepingud alluvad omaette reeglitele. Vallasasja üleandmine toimub kokkuleppe ja üleandmise teel, nõudeõiguse ülekandmine toimub lihtsa lepinguga (loovutuslepinguga). Käsutustehingud eeldavad käsutaja vastavat käsutusõigust. Käsutusõigus on õiguse omajal. Võlaõiguslik tehing ja käsutustehing on õiguslikult eraldiseisvad tehingud. Käsutustehingu kehtivus ei sõltu võlaõigusliku tehingu, nt müügilepingu kehtivusest. Kui võlaõiguslik tehing on kehtetu , puudub käsutustehingul muidugi õiguslik alus (causa).
Omand-isiku õiguslik võim asja üle, õigus asja vallata , käsutada, kasutada.
Valdus -tegelik võim asja üle.
Tsiviilõigussuhte subjektid
1. füüsiline isik-inimene
Õigusvõime on võime omada õigusi ja kohustusi, tekib sünniga ja lõpeb surmaga.
Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Õigusvõime on selleks, et eristada asju isikutest. Õigusvõime on ka juriidilisel isikul.
Teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid . Teovõime lõpeb surmaga, kohtuotsusega saab seda piirata. Täielik teovõime tekib inimesel 18-aastaseks saamisel, kui aga alaealine on abiellunud enne, siis teovõime saabub abiellumisel. Piiratud teovõime on 7-18 aastasel alaealisel ja isikul, kelle täielikku teovõimet on kohus piiranud (vaimuhaigus, muu psüühikahäire). Tal on õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul (kohtu poolt määratud eestkostja ). Teovõimetu on kuni 7 aastane alaealine ja kohtu poolt teovõimetuks tunnistatud isik. Tema nimel teeb tehinguid tema seaduslik esindaja.
Alla 7-aastase alaealise tehtud ühepoolne tehing on tühine. Tema poolt tehtud mitmepoolne tehing on ka tühine, v.a, kui alaealine täitis tehingu vabade vahenditega, mille andis talle ta seaduslik esindaja või selle nõusolekul kolmas isik. Üle 7-aastase alaealise ühepoolseks tehinguks on vaja eelnevat nõusolekut.
Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja ta arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib ta teha iseseisvalt. Alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul. (abiellumine)
Eestkostja-eestkostetava esindaja, kes võib teha tema nimel tehinguid.
Otsustusvõimetus- tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve, on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks.
Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kui seda kohta ei ole võimalik kindlaks teha, on elukohaks koht, kus ta peamiselt viibib. Alaealise elukohaks on tema vanemate või eestkostja elukoht, teovõimetu elukohaks on tema eestkostja elukoht.
Isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht.
Teadmata kadunud-isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. Tema varale võib kohus seada huvitatud isiku taotlusel hoolduse. Hooldaja peab tegutsema, lähtudes teadmata kadunud isiku huvidest, valitsema tema vara heaperemehelikult ja tagama selle säilimise.Teadmata kadunud isiku vara hooldaja võib seda vara vallata, kasutada ja käsutada kohtu määratud tingimustel, kinnisasjaõigust võib hooldaja käsutada ainult kohtu loal. Hooldaja käsutusõigus ei piira ega välista teadmata kadunud isiku enda käsutusõigust.
Teadmata kadunud isiku taasilmumisel või tema viibimiskoha kindlakstegemisel lõpetab kohus tema varale seatud hoolduse.
Füüsilise isiku surnuks tunnistamine- kui 5 aasta jooksul ei ole teadmata kadunud isiku kohta andmeid, et ta on elus, võib kohus huvitatud isiku taotlusel selle isiku surnuks tunnistada.Kui isik jäi teadmata kadunuks olukorras, mis oli ohtlik elule või eeldab tema hukkumist õnnetusjuhtumi tagajärjel, võib isiku surnuks tunnistada kuue kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest. Seoses sõjategevuse või loodusõnnetusega teadmata kadunuks jäänud isiku võib surnuks tunnistada, kui tema elusoleku kohta ei ole andmeid kahe aasta jooksul. Surnukstunnistatu taasilmumisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise.
2. juriidiline isik-seaduse alusel loodud õigussubjekt , pole füüsiliselt olemasolev, on loodud õiguslikult eesmärkide saavutamiseks (saada kasumit).

• Eraõiguslik juriidiline isik-juriidiline isik, mis on loodud erahuvides ( täisühing , usaldusühing, aktsiaselts , osaühing , tulundusühistu , sihtasutus , mtü). Asutatakse juriidilise isiku vastava liigi kohta käiva seaduse alusel.
  
• Avalikõiguslik juriidiline isik-juriidiline isik, mis on loodud otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Riik (Vabariigi Valitsus) ja kohalik omavalitsusüksus.
  

Juriidilise isiku teooriad:

Fiktsiooniteooria-juriidiline isik on ettekujutus , tegelikult teda ei eksisteeri.

Sihtvarateooria-juriidiline isik on eesmärgistatud vara.

Realistlik teooria-juriidilisel isikul on iseseisvad huvid, mis eristuvad teda loonud füüsiliste isikute huvidest.
Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest (äriregister, sihtasutuste register).
Tulundusühistute asutamist ja tegevust reguleerib tulundusühistuseadus.
Äriseadustik reguleerib äriühingute loomist, juhtimist, likvideerimise korda, tegevuse põhimõtteid ning näitab ära ka nende äriühingute erisused .
Äriühing-kasumit taotlev juriidiline isik.
Täisühing-äriühing, milles 2 või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
Usaldusühing-äriühing, milles 2 või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all, täisosanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ja usaldusosanik vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
Aktsiaselts-äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult AS-i kohustuste eest.
Osaühing-äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . Osanik ei vastuta isiklikult OÜ kohustuste eest.
Tulundusühistu-äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad tarbijatena, hankijatena, tööpanuse kaudu, teenuste kasutamise kaudu.
Sihtasutus-eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks (fond).
MTÜ-isikute vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine (korteriühistud,seltsid,liidud)
Juriidilise isiku esindaja
Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt. Ühise esindamise korral võivad juhatuse liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks.
Eraõiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri või ühinguleping. Juhtimisorganid on üldkoosolek ja juhatus (igapäevane majandustegevus ), nende pädevus määratakse seaduse või põhikirjaga. AS-i organiks on lisaks ka nõukogu (pikemaajalise tegevuse planeerimine , järelevalve kontroll juhatuse tegevuse üle.) Juriidilise isiku vastutus on kindlaks määratud nende tegevust reguleerivate õigusaktidega. Juriidilise isiku osanikud , aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. See isik võib omada vaid selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja kohustusi, v.a neid, mis on omased ainult inimestele.
Juriidilise isiku asukoht-koht, kus asub tema juhatus või seda asendav organ. Juriidilisel isikul on (äri)nimi, mis peab eristama teda teistest isikutest.
Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus:
Huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist (vastuolus põhikirjaga). Juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on vastuolus heade kommetega/rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitset või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse juriidilise isiku vastu. Organi liige, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.Organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.
Juriidiline isik lõpetatakse:

üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega;

isiku, organi või asutuse otsusega, kellele seadusega on antud õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik;

seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel;

tähtaja möödumisel, kui juriidiline isik on asutatud tähtajaliselt;

kohtumäärusega sundlõpetamise kohta;
Juriidilise isiku lõppemine-pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist, raha hoiustamist, tagatise andmist ja allesjäänud vara õigustatud isikutele väljajagamist esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seadusega ettenähtud korras.
Sundlõpetamine- juriidiline isik lõpetatakse kohtumäärusega siseministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel, kui:

juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega;

juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada;

juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega;

juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele;

juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust või seda asendavat organit ei ole valitud;
Kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab kõrvaldada, määrab kohus juriidilisele isikule eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks.
Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seda teostavad likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused. Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijad vastutavad oma kohustuste rikkumise eest nagu juhatuse liikmed.
Likvideerijad
Lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. Likvideerimise ajal esindavad juriidilist isikut likvideerijad, kes võivad juriidilist isikut esindada kõigi tehingute tegemisel. Kui juriidilisel isikul on mitu likvideerijat, võivad nad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt. Likvideerijad võivad volitada ühte või mitut endi hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. Kui likvideerijaid ei ole määratud kohtu poolt, võib neid tagasi kutsuda nagu juhatuse liikmeid.
Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele õigusjärglusega, kui need ei ole isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus.
Toiming-õiguspärane tegu.
Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele ja lõpetamisele. Tehingud on ühepoolsed (testament) või mitmepoolsed lepingud (ost-müük). Tehing on isiku tahteavaldus, mis peab kujunema tegelikke asjaolusid teades ja neid õigesti hinnates. Tehing, mis on vastuolus põhiseadusega või heade kommetega, on tühine. Lähtuda tuleks ühiskonnas valitsevast moraalist, tavadest . Tehingu võib tühistada, kui see on tehtud olulise eksimuse, pettuse, õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul.
Juriidiline fakt- tegelikkuses toimunud muutused/ asjaolud , millel on õiguslik tagajärg (tekivad õigused ja kohustused).
1) sündmused (inimese tahtest sõltumatu tegevus)
2) teod (inimesest sõltuv tegevus või tegevusetus )
õiguspärased teod

• tehingud
  
• muud õigustoimingud
  

õigusvastased teod

• tahtlik
  
• ettevaatamatu
  

Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusevastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik. See on juriidilise vastutuse aluseks.

Objekt-ese, toiming, millele õigusvastane käitumine on suunatud;

Subjekt -õigusrikkumise toimepannud isik;

Objektiivne külg-aktiivne tegu või tegevusetus;

Subjektiivne külg-süü (isiku psüühiline seisund, suhtumine, motiivid, eesmärgid)
Juriidiline vastutus- isiku kohustus täita talle seaduse alusel pandud konkreetne kohustus.

• Tsiviilvastutus
  
• Kriminaalvastutus
  
• Haldusvastutus
  
• Distsiplinaarvastutus
  

Juriidiline fakt ja tegu- ei ole sünonüümid. Juriidiliseks faktiks võib olla ka sündmus.
Tegu on inimesest sõltuv ja sündmus on inimesest sõltumatu.
Esemed
Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved , mis võivad olla õiguse objektiks.
Asi on kehaline ese. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ( maatükk ).
Vallasasi- asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi.
Vara-isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum.
Ettevõte-majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb.
Ettevõtja -füüsiline isik, kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, Ettevõtja tegutseb äriregistrisse kantud nime all ( ärinimi e. firma).
Asja oluline osa on selle koostisosa , mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks.
Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Vastand reaalosa -looduses tõmmatud piir.
Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Nt autovõti, kus auto on peaasi ja võti vallasasi.
Asendatav on vallasasi, millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused, üldiste tunnustega. Laenuleping-tahetakse asja saada samas väärtuses/koguses, kuid mitte täpselt sama asja.
Asendamatu asi on individuaalsete tunnustega (punane tool ), enamus asju on asendamatud.
Sellist asjade liigitust on vaja et eristada lepinguid- üüri, rendi. Kui on soov tagasi saada täpselt sama asja.
Kasu-eseme kasutamisest saadavad eelised.
Esemele tehtud kulutused on:
1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest (aknaklaas)
2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse (sanitaarremont)
3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust , meeldivust või ilu (seina värvimine)
Hüvitatakse vajalikke kulutusi, harva kasulikke kulutusi ning toreduslikke ei hüvitata.
Kaasus:
Kati ostis reginalt korteri omandi (kinnisasi). Nad sõlmisid lepingu ja kati pidi raha maksma 3 tööpäeva jooksul. Järgmisel päeval toimus korteris veeavarii. Naaber nõuab korteriomanikult kahju hüvitamist . Kati pole raha veel maksnud (pole omanik). Regina pole omanik, sest andis võtmed üle lepingu sõlmimise päeval. Kes on omanik?
Subjektid: Kati, Regina
Objektid: raha ja korter
Subjektide kontroll: füüsilised isikud
Õigussuhte sisu: Kati peab maksma raha ja Regina peab üle andma korteri.
Omanik on endiselt Regina, sest kinnistusraamatusse pole tehtud kannet, et uus omanik on Kati.