Rahanduse konspekt (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Haldus - Riigirahandus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas poliitika mõjutab riigi rahandust ?
Milline on efektiivne maksusüsteem ?
Kuidas poliitikad meie väärtustele vastavad, otsib „mis on soovitav ?
Miks inimesed käivad valimas ?
Kuidas me agregeerime need kollektiivseks valikuks ?
Kui teame indiviidide eelistusi ?
Kus igaüks maksab nii palju, kui on tema piirkasu ?
Miks välismõjud põhjustavad ebaefektiivsust ?
Kuidas viia hoolekanne abivajajateni ?
Millised maksud on nähtavamad - tulu- või käibemaks ?
Kuidas teha maksustamist õiglasemaks ?
Mida selle heaolu/jõukuse all mõista ?
Kuidas neid arvestada maksupoliitikat puudutavate ettepanekute koostamisel ?

2 lähenemist riigi rahanduses:

Edgeworth – „uus riigi rahandus “. Heatahtliku despoodi mudel: otsuseid teeks justkui heatahtlik despoot, kes tahab maksimeerida ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu.
Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid.

Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu.
Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik . Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui riik on loonud turu toimimiseks vajaliku institutsionaalse raamistiku , sest ükski turg ei vii alati efektiivsete tulemusteni.
RIIGI RAHANDUSE AJALUGU
Wagneri ’seadus’ riigi kulude kasvamise kohta: majanduse arenguga kasvad valitsuskulude osakaal SKPst.
Wagner :

Riigi sissetuleku allikad: maksud (ajalooliselt domineerivamad) ja äritegevus.
Maa, vara ja ettevõtete omamine on kaotanud tähtsuse. Riigi tegevused laienesid, järelikult vaja rohkem tulu.
Eramajandus vs riigimajandus. Riigil on võim, mida eraettevõtetel pole. Ettevõtetel on eesmärk kasumit teenida, kuid riik pakub hüvesid. Personalisüsteemi erinevus riigi ja erasektori vahel.
Mittemateriaalsed vs materiaalsed hüved . Mittemateriaalseid pakub riik, sest erasektor ei saa hinnata selle kulu/tulu.
Riigi rahanduse ülesanded: korraldada rahanduse kontroll, kokkuhoiu printsiibi järgimine , tasakaalu järgimine eelarves.
Seadusandlik võim – läbirääkimised, otsused. Täidesaatev võim – teenuste pakkuja .
Peamine põhimõte riigi teenuste pakkumisel – kulud peavad olema väiksemad kui tulud.
Maksude funktsioonid: tulusid koguda, et teenuseid pakkuda, tulusid ümberjaotada.
Maksustamise printsiibid : finantsilised, majanduslikud, õiguslikud, administratiivsed. Arvestatakse kas ja kui palju on inimene võimeline makse maksma.
Universaalsuse printsiipi ei pea arvestama võrdselt, peaks maksustama vastavalt kõigi võimele maksta.

Vana (public finance ) vs uus riigi rahandus (public economics ).
Vana riigi rahandus tegeleb küsimustega: Eesmärk maksimeerida tulusid, optimeerida kulusid . Kuidas poliitika mõjutab riigi rahandust? Kuidas poliitilised institutsioonid ( valimissüsteem , hääletusreeglid parlamendis)mõjutavad riigi rahandust?
Uus riigi rahandus tegeleb küsimustega: poliitökonoomiline. Millal ja kuidas peaks riik majandusse sekkuma? Kuidas saavutada majanduse efektiivset toimimist? Milline on efektiivne maksusüsteem ?
Peamised vastuolud riigi rahanduse arengus – Backhaus:

Riik kui osaleja (raamistiku looja) vs riik kui sekkuja (kehtestab maksud ja reeglid kuid ise ei osale) ehk kameralistid vs Smith. Kameralism – riik on kui osaleja majandusprotsessis ehk võtsid osa majandustegevusest, maksude kasutamise vastu, arvasid, et riik teenib tulu vara ja ettevõtete kaudu. Smith – makse tuleks sisse nõuda vastavalt omandile, need peaksid olema lihtsalt kogutavad, kindlaksmääratud.
Riik kui maksimeerija vs riik kui institutsionaalne raamistik ehk Edgeworth vs Wicksell.
TURU EFEKTIIVSUS
Pareto efektiivne jaotus – ressursid on jaotatud nii, et kellegi olukorda ei ole enam võimalik parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata. Kui see ei ole täidetud, siis on ressursse võimalik paremini kasutada.
Näiteks spetsialiseerumine – võimaldab vähendada toodangu omahinda ja seega suurendada kõigi hüviste toodangut. Kui kõigi hüviste tootmiseks juba kasutatakse võimalikult odavat tootmisviisi ja ei ole võimalik toota rohkem ilma, et mõne teise toodan väheneks, siis on ressursid jaotatud Pareto efektiivselt.
Näiteks kaubavahetus – mõlemad kauplejad annavad ära hüviseid, mida neil on palju ja saavad vastu midagi, mida neil pole.
Ka jaotus, mille korral kuulub kõik ühele inimesele on Pareto efektiivne – kellegi heaolu ei ole võimalik parandada ilma, et ainsa omaniku heaolu väheneks. See jaotus ei ole ühiskonna seisukohalt soovitav .
Pareto täiustus – selline muutus, mis parandab mõnede inimeste heaolu, ilma riivamata teiste inimeste heaolu.
Pareto efektiivsuse komponendid:

Vahetuse efektiivsus

Tootmise efektiivsus

Tootekogumi efektiivsus
Heaoluökonoomika – eelkõige normatiivne , uurib seost heaolu ja erinevate majanduse organiseerimise vormide vahel.
2 peamist kriteeriumit:

Efektiivsus (efficiency)

Õiglus (equity)
A.Smithi „nähtamatu käsi (vaba turumajandus ) – kui inimene maksimeerib enda kasumit, siis sellega ta aitab kaasa üldisele heaolule. Pakutakse nii palju, kui nõutakse. Nõudlus otsustab teenuste ja toodete pakkumise. Hind kujuneb selle järgi, kui palju on inimesed valmis maksma. Kui kulud on väiksemad kui hind, mida tarbija on valmis maksma, siis on mõtet toota.
Heaoluökonoomika põhiteoreemid: Arrow &Debreu

Iga konkurentsil põhinev turg on Pareto-efektiivne.

Iga Pareto-efektiivset jaotust on võimalik saavutada läbi turumehhanismide – kui alustada õigest jõukuse/sissetuleku jaotusest.
Heaoluökonoomika = Edgeworthi traditsioon – riik kui maksimeerija. Kui on vaja mingit maksutulu, siis kellelt peaks seda võtma, et maksumaksja heaolu maksimaalselt säiliks?
Turul toodetud ja tarbitud hüvise kogus on Pareto efektiivne, kui piirkasu (MB) = piirkulu (MC) ehk kui viimasest tarbitud hüviseühikust saadav kasu võrdub viimase hüviseühiku tootmiseks tehtava kuluga . Nt saame öelda, et sokolaadi kogus, mida turul tarbitakse ja toodetakse on efektiivne, kui 100nda tahvli puhul piirkasu =1euro, piirkulu= 1euro.
Positiivne analüüs – püüab kindlaks teha põhjuslikke seoseid tegurite vahel, olla „objektiivne“, kuidas asjad reaalselt praktikas on
Normatiivne majandusteadus – põhineb subjektiivsetel väärtuste, analüüsib, kuidas poliitikad meie väärtustele vastavad, otsib „mis on soovitav? Ja kuidas seda saavutada“, kuidas asjad peaksid olema
Kõik, mis seostub riigi rahandusega on normatiivne, ehk näitab kuidas asjad peaksid olema.
Turg tagab ideaalsetel tingimustel efektiivsuse tänu hinnamehhanismile.
Joonis 1
Nõudluse kõver näitab, millist kasu saab tarbija igast täiendavast ühikust hüvisest. Piirkasu on langev  igast täiendavast ühikust saadav kasu on kahanev. Otsustades, kui palju nõuda, nõuavad tarbijad sellise koguse, mille puhul saadav piirkasu võrdub hinnaga, mida tarbija hüvise eest maksma peab MB=p.
Joonis 2
Pakkumise kõver näitab, kui palju maksab iga täiendava ühiku hüvise tootmine (ehk tootmise piirkulu). Otsustades, kui palju toota, toodab pakkuja sellise koguse, kus täiendava ühiku tootmise kulu (piirkulu) võrdub hinnaga, mida tootja hüvise müümisel saab MC=p.
Efektiivsus nõuab, et täiendavast tooteühikust saadav piirkasu võrduks tootmise piirkuluga , vastasel juhul jääks ruumi Pareto täiustuseks.
Turutasakaalu punktis: ettevõtte piirkulu = p , tarbija piirkasu =p  piirkasu =piirkulu  efektiivsus
Kui MB > MC, tuleks tootmist laiendada
Kui MC > MB, tuleks tootmist vähendada
Turu eelised – Hayek : efektiivsus ja vabadus
Hayek: rikkaks saavad need, kes teiste eesmärkidele kõige rohkem kaasa aitavad (ehk kes kõige enam oma kasu maksimeerivad). Oli sotsialistliku planeerimise kriitik
Turu saavutus: pole vaja ühiseid eesmärke, et ühiskonnas koos elada. Turg võimaldab ühiskonnal koos püsida, aitame kaasa teiste inimeste eesmärkidele.
Inimesed ei ole kulu-tulu analüüsi tegemisel nii järjepidevad kui ratsionaalse valiku mudel eeldab.
Ha-Joon Chang: täiesti vaba turgu pole olemas, iga turgu iseloomustavad reeglid ja piirangud. Võib tunduda, et turg on vaba, sest me aktsepteerime osasid piiranguid.
Turu toimimiseks vajalikud tingimused: omandiõiguste kehtestamine ja lepingute jõustumine.
Kommunistlik majandus – puudub eraomand ja sotsiaalsed klassid, plaanimajandus , teadmata turunõudlus . Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult.
Turumajandus – konkurents , eraomand, tuntakse turuvajadusi. Hind kujuneb nõudluse-pakkumise suhte tulemusena.
TURUTÕRKED
Valitsuse sekkumine on põhjendatud, kui esinevad turutõrked.
Selleks, et turg saaks hästi toimida, on vaja asjaõigust ja võlaõigust. Lepinguõigus võimaldab lepingute sõlmimist osapoolte vahel, kes üksteist ei tunne. Lepinguid jõustavad kohtud.
Turul kujunenud olukord on Pareto-efektiivne, kui hüvise viimasest tarbitud ühikust saadav ühiskondlik kasu võrdub selle ühiku tootmiseks tehtud ühiskondliku kuluga.
Turg suudaks tagada Pareto-efektiivsuse, kui ühiskondlik piirkasu (MSB) = erapiirkasu (MPB) ja ühiskondlik piirkulu (MSC) = erapiirkulu (MPC).
Kui erapiirkasu = ühiskondlik piirkasu, siis turutasakaalus: ühiskonna piirkasu (MSB) = p. Kui erapiirkulu = ühiskondlik piirkulu, siis turutasakaalus: ühiskonna piirkulu (MSC) =p. Järelikult – MSB = MSC (mis on Pareto-efektiivne). AGA! Alati ei lange erapiirkasu/kulu ühiskondliku piirkasuga/kuluga kokku.Sellistel juhtudel ei pruugi olla turutasakaalus tekkinud olukord olla Pareto-efektiivne. Ja SELLE TULEMUSEL turul kujunenud hinnad ei peegelda alati ühiskondlikke piirkulusid/kasusid, tekivad turutõrked.
Turutõrgete tekkimisel tarbitakse või toodetakse vähem, kui oleks efektiivne või rohkem, kui oleks efektiivne.
Turutõrgete põhjused:

Avalikud hüved – iseloomulik: avalikud hüved on mitterivaalsed – ühe inimese tarbimine ei välista teiste tarbijate samaaegset tarbimist/tarbitavat kogust, nt liiklismärgid, pargid, raadiosaated. Piirkulu (MC) täiendava tarbija puhul on 0. Mittevälistatavus – ei saa välistada, et toodet tarbitakse selle eest maksmata , nt majakad. Priisõitja probleem.
Tulu, mida tootja hüvise pakkumisel saab, on väiksem kui kasu, mida ühiskond selle hüvise puhul saaks. Seetõttu pakub totoja hüvist vähem, kui ühiskondlikult efektiivne oleks. 7
On hüviseid, mis võivad tunduda avalikena, kuid tegelikult ei ole. NT arstiabi – haigekassa puudumisel tasuline, haridus – iga soovija ei pruugi sisse saada.
Turul oleks huvi avalikke hüviseid pakkuda siis, kui vähemalt tulu=kulu ja teenitakse mingit kasumit.
Turu ebaefektiivsus avalike hüviste puhul:
SMB (ühiskondlik piirkasu) > PMB (isiklik piirkasu)  ebaefektiivsus, turul kujunev q1 kogus on liiga väike.
Joonis 3
Kui avalike hüviste tarbimist välistada ei saa, siis ei saa katta ka hüvise pakkumisega seotud kulusid. MC täiendava tarbija puhul = 0, AGA kui MB>0, siis välistamine oleks ebaefektiivne. Kui MC = 0 ja MB>0 oleks ju ruumi Pareto täiustuseks.

Välismõjud – positiivsed: üks ettevõte/inimene toob teisele kasu midagi vastu saamata, nt dekoratsioonid aias, mida näevad naabrid , vaktsineerimine , koolitused. Negatiivsed: üks toob teisele kahju ilma selle eest kompensatsiooni maksmata, nt põhjavee reostamine tootmisel, suitsetamine .
Negatiivne välismõju tootmisel:
Joonis 4
Nõutav kogus on erapiirkulu juures suurem – toodetakse rohkem sama hinna juures. Samas liigse tootmisega tekib liigne reostus. Ühiskondliku piirkulu juures peaks tootma vähem.

Puudulik konkurents – ühe inimese/ettevõtte kontroll mingi ressursi/teadmiste üle, teistel raske siseneda. Riik on tekitanud barjäärid, sest toetab teatud ettevõtteid (nt ravimitööstused) ja teadmised on riigi käes. Monopolid – poliitikad/seadused annavad mõnele firmale monopoli seisundi, mastaabisääst – tootmise laienemisega kaasnevad kahanevad keskmised kulud. Monopolistlik konkurents – turul palju firmasid, kes toodavad kõik natuke erinevaid tooteid. Loomulik monopol – erinevatest oskustest, teadmistest, ressurssidest tekkinud barjäärid teistele ettevõtetele. Avalik monopol – tegutseb kulud=tulud piiril , lähtub kodanike vajadustest .
Monopoli ebaefektiivsus: madalam tootmistase kui konkurentsi tingimustes. P>MC  selline Q, kus MB>MC  ebaefektiivsus. Lahendused: stimuleerida konkurentsi, jagada monopol osadeks , reguleerida ettevõtete liitumisi, riigistamine , reguleerimine.
Konkurentsi vähenemise põhjused: mastaabisääst, kontroll ressursi üle ( maavarad ), erinevad poliitikad, firmade strateegiline käitumine.

Mittetäielik turg - tarbija on nõus maksma vähem, kui tootmine tegelikult maksab. Täielik turg – tarbija on nõus maksma rohkem, kui tootmine tegelikult maksab, st firma saab rohkem kasumit. Informatsiooni puudumine – tarbijatel: informatsiooni puudumine ei lase teha ratsionaalseid otsuseid, turg ei saavuta efektiivsust . Ebavõrdne info ettevõtjatel töötajate kohta paneb teistega ebavõrdsesse seisu. Kohtumehhanismid pole piisavad ja on vaja toodete regulatsioone. Tarbijainformatsiooni puudutavad regulatsioonid on täiendav kulu ettevõtetele.
Toodete erinevad karakteristikud : otsungu-, kogemus- ja usalduskarakteristikud.
Litsenseerimise argumendid: tarbijate kaitse, litsensid tagavad pakutava teenuse kvaliteedi. Tarbijakaitse Eestis: lahendab vaidluseid, kontrollib tooteid, reguleerib reklaami.

Töötus ja inflatsioon – Keynes : töötuse vältimiseks tuleb valitsussektori nõudlust suurendada, mis suurendab kogunõudlust ja töökohti luua, inflatsiooni vältimiseks tuleb valitsuse kulutusi vähendada, see vähendab omakorda kogunõudlust.
Enne Keynesi : eesmärk tasakaal. Töötus tõuseb  palgad langevad  firmad hakkavad taas värbama. Kui majanduses kulutamine langeb, siis riigikulutused langevad.
Riik saab kogunõudlust suurendada: alandades makse, intressimääru, suurendada valitsuse kulutusi.
Keynes: valitsus peaks kulutusi suurendama infrastruktuuri täiendamiseks ja ehitamiseks, tööjõuintensiivseteks projektideks, tootlikust suurendavateks projektideks. See võib põhjustada omakorda inflatsiooni ja töötust.
Paternalism – olukord, kui isik, riik või organisatsioon

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Janika Kleemann Õppematerjali autor

Lae alla .docx

Lisainfo

Turutõrgete põhjused:
1. Avalikud hüved – iseloomulik: avalikud hüved on mitterivaalsed – ühe inimese tarbimine ei välista teiste tarbijate samaaegset tarbimist/tarbitavat kogust, nt liiklismärgid, pargid, raadiosaated. Piirkulu (MC) täiendava tarbija puhul on 0. Mittevälistatavus – ei saa välistada, et toodet tarbitakse selle eest maksmata, nt majakad. Priisõitja probleem.

Pareto efektiivne jaotus – ressursid on jaotatud nii, et kellegi olukorda ei ole enam võimalik parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata. Kui see ei ole täidetud, siis on ressursse võimalik paremini kasutada.
Näiteks spetsialiseerumine – võimaldab vähendada toodangu omahinda ja seega suurendada kõigi hüviste toodangut. Kui kõigi hüviste tootmiseks juba kasutatakse võimalikult odavat tootmisviisi ja ei ole võimalik toota rohkem ilma, et mõne teise toodan väheneks, siis on ressursid jaotatud Pareto efektiivselt.
rahandus , riigi rahandus , sotsiaalteaduskond , ttü , pareto , avalikud hüved , erahüved , heaoluriik , maksud , kindlustus , hüvis , piirkulu , piirkasu , nõudlus , eelistus , pension , maksud , elastsus