Miski mitte teadvus ja teadvus 4 Adorno suhe valgustuse mõistesse kültuuritööstuse käsitlus 5 Beniamin aura mõiste kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6 Altusser ideoloogilised riigiaparaadid interpellatsioon ?

Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuriteooria

Kultuuriteooria (0)

Kultuur-Kunst - Sissejuhatus kultuuriteooriasse

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miski mitte teadvus ja teadvus 4 Adorno suhe valgustuse mõistesse kültuuritööstuse käsitlus 5 Beniamin aura mõiste kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6 Altusser ideoloogilised riigiaparaadid interpellatsioon ?
Miks kultuur on vastand tsivilisatsioonile?
Mis saab kunstist kui me anname talle asjastatud vormi?
Mis juhtub auraga kui objekt on konveneeritud?
Milline on kunstiteose aura?
Kuidas viia läbi muutusi?
Midagi asub väljaspool diskursusi?

Kultuuriteooria

Marx : baas ja pealisehitus

Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon

Freud : mina, ülimina , miski; mitte teadvus ja teadvus

Adorno : suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus

Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul

Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?)

Gramshi (?): hegemoonia

Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne

Barthes : müüdi teooria

Faugot: diskursus , võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim

Lyotard : matonarratiivid

Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted

Jameson
"Mis on kultuur" Rein Raud
"20. Saj mõttevoolud"
Frankfurdi koolkond
Mis on kultuur?
Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles.
Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture)
Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist .
Cultus - seotud religiooniga.

Saj alates hakkab kultuur märkima seda, kuidas inimene areneb. Defineeritakse kultuurset inimest: teatavad vaimsed oskused, kombed. Hiljem hakati kultuursust siduma tervete rahvastega ja kultuuri vastaseks sai barbaarsus.

Saj hakati rääkima kahest mõistest: kultuur ja tsivilisatsioon , sest need ei olnud samad asjad vaid pigem vastandid. Kultuur puudutas inimese vaimset arengut, maine ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla.
Romantism ja Valgustus - mõistuse võit ebausu üle, kõike otsustas mõistuse jõud ja teadmised. I. Kant "söanda teada". Inimese areng ei peatu, sest ta saab alati midagi juurde teada.
Renessanss- taassünd. Inimese taassünd inimesena. Inimese positsioon maailmas defineeritakse ümber. Inimesel tehib suhe loodusega, tal on eriline positsioon (maailmavalitsemine)
Bacon "maailma valitsetakse seda tundma õppides"
Galilei "mõõta kõike mida saab mõõta ja muuta mõõdetavaks kõike, mida veel mõõta ei saa." - inimese kohus on maailma mõõta. Ta kirjeldas loodust kui matemaatilist konstruktsiooni. Keskajal oli loodus kui kaos, see ähvardas ja piiras linna. Võimalus loodust seletada viis uuele tasandile.
Loodus meie ümber on korraldatud nii, et inimmõistus saaks sellest aru. ( valgustusajastu teoreetka). Kui maailmas suudetakse kõik ratsionaaalselt ära seletada, siis see ei saa olla viljakas. Me võime ju proovida ehitada ratsionaalsele loogikale põhinevat asja, aga sellega tuleb olla ettevaatlik.
Kant: inimesed ei saa suhelda maailmaga vahetult ja otse. Selleks et me maailma saaksime mõtestada on vaa fenomene. Nt aja ja ruumi kategooria, mis organiseerivad seda teadmist. Noumenaalne maailm ei mahu tunnetusliku maailma sisse, see on väljaspool tunnetust. Sellega tegeleb kunsti valdkond . Kunst tabab midagi sellist mis oleks justkui tabamatu. Kunstiteosed võrsuvad loodusest enesest. Kunst ja kultuur on looduse enda arengu tagajärg. Anti mõista, et kogu universus on kunstiteos. (Romantism) Looja tüüpi nimetati geeniuseks - vahendas looduse ilu.
Käsitöö on teine kunsti viis.
Miks kultuur on vastand tsivilisatsioonile?
Samwell Coleridge määratles mis on kultuuri ja tsivilisatsiooni erinevus. Cultivation- kõrgete väärsuste poole püüdlemine, kultuurseks saamine. Tsivilisatsioonil on kalduvus ähvardada kultuuri. Clerisy - intellektuaalne eliit, mis valdab et kultuurilised püüdlused saaksid vabalt liikuda .
Valgustusajastu ühiskonna teooria:
Rousseau jne
Inmene on olend , kelle päritolu on looduslik. Baas asub looduses.sellest tulenevalt loomulikud õigused ( inimõigused ) ei ole inimese enese poolt võetud vaid tulenevad loodusest (olla vaba, mõelda mida tahad). Iga riik peab olema rajatud õiglusele. Õigus mitte töötada.
Lisaks põhilistele õigustele on inimeste omalised kontaktid, mis viib kokkulepetele ja organiseerimisele, sellest tekib kaasaegne riik. Inimesed lepivad kokku millist riiki nad soovivad (demokraatia) Poliitikud on meie kõigi teenrid . On olemas asju, mida ei saa kokku leppida nt pole õigust oma inimõigustest loobuda .
Rousseau järeldus inimese kohta: Inimene sünnib maailma heana, puhtana ja rikkumatuna. Probleem asub mujal, inimene ei saa seda puhtust säilitada, see läheb tsivilisatsiooni sisenemisega kaduma. Konkurents , raha, kadedus jne. Puhtusest ja süütusest ei jää midagi järgi. "Kõik on hästi asjade looja käes, kõik käib alla inimese käes." Tsivilisatsioon on inimese allakäik. Inimene sünnub vabana kui ta on alati ahistatud mingitesse suhetesse maailmas.
Kultuur on tsivilisatsiooni jõhkruse vastu, mis võimaldab inimesel vabaneda .
Tsivilisatsioon kui midagi, millel on inimloomust moonutav jõud.
Herder 19. Saj saksa teoreetik. Keskne idee; on rohkem kui üks kultuur. Ei ole olemas kõigi jaoks ideaalset kultuuri. Mõttekäik: juba idee ülimuslikust .. solvab loodust. Kuna looduses on liikide paljusus, miks peame solvama, et meil on ainult üks kultuur. Selleks ei loodusest aru saada peame õppima erinevaid kultuure tundma. Kusagil eksisteerivad rahvad, mis on puutumatud tsivilisatsioonist, puhtad. Peame avastama kultuuri seal, kus tsivilisatsioon pole rahvast puutunud.
Hakati otsima kadunud salajasi kultuure (nt eesti tol ajal).
R. Williams:

Indiviidide või indiviidide grupi vaime intellektuaalne esteetiline protsess.
Kultuuri mõiste avamine kunstitoeste abil (raamatud, muusika jne)
Kultuur on inimeste elamise viis, seega sinna alla kuulub kõik, mis me teeme.

Ideed on mõjutanud kultuuriteooriat
Nietzsche , Freud, Marx
Nietzsche " Tragöödia sünd muusika vaimust" Niezsche teeb olilise järelduse Lääne kultuuri kohta kõrvutades seda antiikkultuuriga. Apollooniline (asjade eristamise alus, kõigil asjadel on oma vorm. Vorm on apollooniline. Skulptuurid nt.) ja dionüüsiline (hävitab piire ja lagundab individuaalsust: muusika, mis murrab läbi inimese ratsionaalsusest) printsiip, aluseks on kreeka jumalad ( Apollo - päikese jumal mõistus, kord, seadused, piirid ja Dionysus - viljakus, pidutsemine, ekstaas , ta ei tea oma soolist identiteeti). Nietzsche oli modernsuse vastu. Lääne ühiskond on rajatud ideele "principinm individuationis" püüe olla indiviid. Individuaalsusprintsiip. Dionüüsiline ideaal on massi kadumine. Elu ja surm on omavahel seotud. Ülitsati elu ennast koos hävinguga. Judeo-kristlik printsiibis leitakse vahendeid surma tõrjumiseks. Dionüüsilises ekstaasis aksepteeritakse elu ja surma võrdselt.
Võimutahe - printsiip, mis on suuresti kadunud kaasaegses lääne kultuuris. Elutahe. Kõik elav tahab end kehtestada võimutahte kaudu. Antiikkultuuris kirjeldatakse kangelasi, kus võimutahte printsiip on olemas. Tänepäeval on see kangelaste olemine kadunud. "ressentiment" alaväärsus tundest tekkinud tõrksus, trotslukus, irisev ja vinguv arusaam maailmas, mitte tugev emotsioon .
Nietzsche ütles, et mõlemat printsiipi on vaja, aga läänes on apollooiline printsip saanud dominantseks ning sellega kaasnevad teatud probleemid.
Teine osa : Nietzsche käsitlus Jumala surmast. Jumalat ei ole enam inimeste maailmas. Jumal on inimese poolt tapetud. Pärast Jumala surma ei ütle keegi enam inimesele, mis on õige ja vale. Nietzsche otsib alternatiivi uuele teele. Jumala asemele on tulnud mõistuse jõud. Valgustusajastul oli kõik usk ebausk ning sellest mõtteviisist tuli lahti saada. Jumalat on vaja seal, kus mõistusest on puudus. Maailmas kus inimese mõistusega saab maailmast jäägitult aru, ei ole jumalat vaja. Valgustusajastu - käsitleda maailma teistmoodi kui hea ja kurja vahelise võitlusena; vaadati maailma faaside kaupa, inimteadmine kasvab ja vastavalt sellele areneb ka maailm paremaks. Võitlus on teadmise ja mitteteadmise vahel. Progress teaduses pidi kaasa tooma ka progressi ühiskondlikus elus. (eetiliselt, poliitiliselt) Ajaloos toimunud kuritööd peeti inimeste teadmatuse põhjuseks. Inimteadmine võis kasvada lõputult. Nietzsche ei uskunud, et mõistusejõud hakkab nüüd maailma päästma. Võimutahe. Teadmine ja teadus ei ole Nietzsche jaoks piisav vaid tegu on illusiooniga. Ta nägi võimalust inimese jaoks areneda hea ja kurja piiridest välja. N. uurib moraali küsimust. Ta pöördub antiik kreeka poole. Inimese areng oli kooskõlas tema loomulike tungidega, millest tulenes antiigi vaba areng. Kõik elav tahab väljendada oma jõudu. (Darwni mõjutus - liikide teke).
"Aktiivne jõu rakendus on teadvusele kättesaamatu"
Heidegger - võimutahe kui tahe püüelda millegi poole.
Deleuze - võimul on püüd valitseda teiste tahete üle.
Võimutahte määra on võimalik kindlaks määrata. On neid kellel on jõudu maailmas (isandad) ja neid kellel ei ole. Jõu hulk on erinev ja ei jagune ühtlaselt. (kvantiteet)
(N. Orjamoraal) Olulisem on hoopis jõutoimesuund: aktiivne (sisemised tungid /tasakaal) või reaktiivne (suunatud väljapoole ja allub temast tugevamatele jõududele). Nt orjad ei ela päriselt vaid reageerivad (sellele elule) nendest tugevamatele jõududele. Reaktiivne jõud ei ole kunagi loov jõud.
N. Pöördub antiik kultuuri tagasivaadates, millile oli nende loogika - nende toime aluseks ei olnud lahkus või süütunne või kannatused, vaid pigem au tunne.
Orjamoraalile on ehitatud ka valgustusajastu ühiskond. Inimeste nõrkust ja abitust on peetud nt. Kristlukus moraalis headuseks. (kui seistakse silmitsi kellegi endast tugevamana...) Südametunnistus on viis kuidas takistada jõu aktiivset kasutamist ja on N arvates kahtlane. Ressentimont - Tõrksus, trotslikus. Subjekt arvab , et ta kannatab välistel põhjustel. Ta sõltub sellest, kes on temast tugevam. Inimene kui kannataja. Me ei saa võtta ühiskonna toimimise aluseks kannatust. See takistab tugevatel teostada oma võimutahet - elavatel ennast kehtestada. Jõu roll maailmas on purustada, me ei saa sellele õelda, et ta jätaks purustamata. Übermensch - üleinimese mõiste. Inimese ületamine. "Kõik jumalad on surnud, nüüd tahame meie, et elaks üleinimene ." Jõu aktiivne rakendamine - halastamatus, intellektuaalsus. Inimese täiustamine. Vastand: viimane inimene - keegi kellel puuduvad kõrgemad püüdlused. N põlastas keskmist inimhulka. Kodanlast. Tasakaalukust, korrastatust. N nägi ka seda et üleinimene ei võida. Aga kangelase traagilise surm on ilus ja võimas?
Tõi toored ilustamata emotsioonid tagasi. Need kes vajavad keelt on nprgad, teod on tugevuse aluseks.
Freud. Jagab inimpsüühika teadvuseks ja mitte teadvuseks (alateadvus). Inimpsüühika on individuaalne aga mitte unikaalne (struktuurilt on korduv) Jung -kollektiivne alateadvus. Freudi meelest ei ole kollektiivset alateadvust. Teadvuse kaudu on inimene suhtes maailmaga. Kogu energeetika on seotud alateadvusega (instinktid, tungid jne). Roll maailmas on tsenseerida seda, mis mitte teadvusest tuleb.
Reaud uurib inimese vaimu. Psühholoogia seisukohalt on ta aegunud.
Descartes. kuidas inimene maailma tunnetab Idee: "kahtle kõiges". Me võime kõigest valesti aru saada. "Mina olen". Me ei saa kahelda iseeneses - selles subjektis kes kahtleb. "Mõtlen, järelikult olen".
Freud ütleb midagi muud. Inimese `mina´ ei saa olla enesest täielikult teadlik. Mina täielik tuum jääb meile täielikult kattesaamatuks. Enseteadvus on vaid väike osa teadvusest. D skeem on häiritud nt vaimuhaiguse korral. Freud ütleb, et me kõik oleme teatud piiril hullud, sest me teeme midagi, mida me ei ole kavatsenud teha nt ütleme v käitume ettearvamatult. Loevad justnimelt tühised asjad - need, millele me ei keskendu. Meie psüühikas on aspekte mida me ei kontrolli.
Ego - mina - ei eksisteeri inimeses algusest peale vaid kujuneb ajajooksul. Aja taju, moraalsus. Kontrollib Id´i.
Superego - ülimina - eeskuju ja väärtusprintsiipide ladu. Vajadusel karistab nimest.(Südametunnistus) inimene on superego teenistuses v tema ees vastutav . Ülimina on Oidipuse kompleksi - poislaps hakkab ema ihkama ja peab isa rivaaliks tulemus.
Id - miski - tume ja kättesaamatu sfäär. Tungid: elutung (naudingu püüdlemine) ja surmatung (agressiuun ja hävitamine). Sunnibinimesele peale vajaduse rahuldada oma tunge ja vajaduse võimalikult kiiresti. Talle ei saa moraalireegleid omistada.
Idi ja ego suhe on nagu ratsaniku ja hobuse suhe.
Internaliseerumine - (poislaps hakkab ema ihkama ja peab isa rivaaliks) ...isa kuju asub poisslapse sisse. Autoriteet.
"Tootem ja tabu"
Reaalsusprintsiip peaks aitama Id´iga toime tulla.
Mõnuprintsiip. Inimeste elueesmärk on püüelda naudingu poole (F) või siis agressiooni poole. Kummagi tungi väljendamine tekitab nimesele probleeme. Ühiskonnas on seatud reeglid, et takistada tungide vaba avaldumist. Sest mõnuprintsiibi rakendamine tekitab inimesele kannatust. Tsivilisatsioon on reaalsusprintsiibi väljendamise viis, aga see on eitav sellele, mida inimene tegelikult tahab. Tsiv on loodud inimese kaitseks.
Ihade alla surumine e repressioon. Kas seda on vaja?
Sublimatsioon - Inimese iha suunatakse sfääridesse, kus nad on vastuvõetavad. Kunsti valdkonnas sublimeeritakse oma tunge. Kõige rohkem leiab aset unenägudse. Inimese und segavad välised stiimulid, hiljutised sündmused ja alla surutud impulsid - leiab unenägudes väljendust. Me ei saa unenägudest aru, sest soovid ja ihad , mida me häbeneme leiavad neis aset ja võivad seal väljenduda veidralt. Unenägu on allasurutud soovi tsenseeritud täitumine .
4 Võtet unenägudes Freudi järgi, unetöö:

Kokkusurumine / tihendamisvõte - latentne mõned elemendid jäävad kõrvale
Nihutamine - allusioon, üks element asendatakse teisega . Nt kui inimene teeb mingit tööd, siis asendatakse inimene tööriistaga.
Sümbolite kasutamine - intertektuaalne unenägu, pildiline vaste mõnele tegevusele, asjale.
Sekundaarne töötlemine - sümbolid muudetakse looks.

Lacan - inimese mina on konstruktsioon, mis on kokku pandud keele poolt.
Inimene lahkub reaalsest (ideaalsest seisundist, kus pole midagi vaja) faasist ja siseneb keelde, kus tal on puudu mõndadest asjadest, mille tulemusena on keelt tarvis.

saj Rousseau, Voltaire, valgustusajastu, inimõigused bla bla. (vt. Eespoolt). Sotsialistlike ideede liikumine (Fourier, Owen, St. Simon ) - põhiprobloomiks on eraomand , varanduslik ebavõrdsus - vb kogu eraomand ei tööta. Kujutati ette kollektiivse ühisomandi tulekut. Assotsiatsioon - (?) Idee oli leida ja arvutada välja reeglid, mille kohaselt ühiskond toimib, see mis ühiskond on, on välja arvutatav, mitte kokkulepete tulemus.
Marx - kaks faasi. 1. Faas - miks inimene ei saa rakendada kõiki õiguseid, mis tal ühiskonnas on. Võõrandamise mõiste - töösuhetes. Marxi järgi on inimene ühiskondlik olend. Töö on ühiskonna osa, see mis teeb inimesest inimese. Sel ajastul oli töö kui loomine inimeselt ära võetud ja inimene hakkab tööd nägema kui sund tegevust. Ja tööprodukt on ka ära võetud. (tööstused jne asjad kus inimene teeb aint üht liigutust). Kommunism vabastab inimese loova töö potensiaali. Inimese loovus on ahistatud ja see tuleb vabastada.
Apokalüpsis - selguse saabumine. Jumal laseb inimestel lugeda oma raamatut. Kõik on selge. Kommunismi puhul jõutakse samasse olukorda, kus kõik probleemid on lahendatud .
Hiline Marx - ( suurteos " Kapital " ) "Filosoofid on läbi aegade püüdnud seletada maailma, aga oluline on seda maailma muuta" Marx eemaldub filosoofiast ja tegeleb loodusteaduste ja ühiskonnateadustega.
Marxi konstruktsioon:
Pealisehitus kultuur, religioon , moraal, inimsuhted , haridussüsteem jne
Baas majandussuhted: tootlikud jõud (maavarad, tehnilised vahendid, kellele need kuuluvad) ja tootmissuhted (klassisuhted)
Me peame vaatama fasaadi taha. Iga periood ajaloos on kindla tootmisviidiga ning kogu ühiskond on rajatud selle ümber, kuidas saada rikkust ja rahuldatakse vajadusi (nt orjandus, kapitalistlik jne) Tootmisviis määrab ära pealisehituse. Oluline on see, et mis põhjustab muutuseid ajaloos. Tootlikute jõudude arend tekitab survet tootlikutele suhetele ning kui midagi ei muutu, siis tuleb revulutsioon, tuleb luua uutmoodi suhted.
Paljud marksistid ei nõustu sellega, sest kultuur peaks olema midagi muud, mitte sõltuv majandusest.
Benjamin - pealisehitus väljendab baasi
Ideoloogia - ideede kompleks , mis lähtub majanduslikest suhetest. Muudab inimestele vastuvõetavaks baasis toimuvat. Baasi õigustamine. Ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed. Üritab näidata ühiskonnas toimuvat loomulikuna - nii peabki olema.
" Marksism on kõikvõimas, sest ta on õige." - ta saab aru oma ideoloogilisest positsioonist. Ta mõistab millistest suhetest on ühiskond tingitud.
Lenin - küsimus moraalist. Moraalne on see, mis aitab kaasa kommunistliku revulutsiooni võidule.
Marxi järgi on kõik, mis on tehtud raha pärast võltslik. (nt. Muusika, mis on tehtud ainult raha pärast ei anna mitte midagi)

Saj algus ja keskpaik Frankfurdi koolkond - Saksamaal, tegutses kuni 30.ndate aastateni (paljud inimesed olid juudid). Nende teooriates on koos Nietzche , Freud ja Marx.
Hoekheimer, Adorno - 1947 "Valgustuse dialektika" viitab valgustuse konfliktile, probleemsusele. Valgustusega koos on tunud uued kontolli vormid ning valgustusest on saanud ahistus, see tõttu, et ta piirab meid mõistuse jõuga.
Kant - valgustus aitab inimese välja lapselikust seisundist. Inimene julgeb kasutada oma mõistust. Söanda teada. Kõik otsused toetuvad moraalsusest. Me käitume õigesti siis, kui me käitume mõistusepäraselt (mitte emotsioonidele toetudes). Inimene kes toetub mõistusele on autonoomne - inimene, kes teeb ise oma valikuid .
Adorno väljendab umbusku Kantiliku teooria vastu. Autonoomsus sandistab inimese. Probleem, on see kuidas valgustus on arenenud. Mõistuse jõust tulenev autoriteet, teaduse loogika, mille järgi maailm on üles ehitatud. Inimese autonoomia on rüvetatud mõistuse jõuga. Kaduma on läinud valgustuse loov energia, kriitilistus maailma suhtes. Mõistusest on saanud distsiplineeriv jõud. Valgustuse enesehävitamine. Inimese sisemised ihad ja soovid on alla surutud. Valgustus töötab repressiooni kaudu. Inimene surutakse alla. Repressioon lubab meil sotsialiseeruda, aga tänu sellele hakatakse ise enda loomusele vastu.
Adorno: lugu Odysseusest - sireenid , masti külge seotuna sireenide laulu kuulamine . See iseloomustab modernset inimest, kes soovib kogeda midagi ilusat, aga peab selleks olema kinniseotud.
Vabadust ei saa tuletada ainult mõistuse kontrollist. Adorno vastandab mõistuse kontrollile kunsti- ja kultuurimaailma.
Nad nägid kahte ühiskonna mudelit, kus on näha valgustusemõju:
Natsi-Saksamaa - propagande masinavärk, mis oli väga mõistuspärane ja range.
Tarbijakeskne- kapitalism
Mõlemad on tehniliselt üles ehitatud ühiskonnad.
Massiühiskond
Tõeline kunstiteos sisaldab kahte sorti potensiaalsust: utoopiline (kuulue enne valgustust religioonile, võimalus maist maailma maha jätta ja püüelda millegi kõrgema poole) ja kriitiline
Keskne idee oli Adornole kunstis see, et kunstiteos on mittetäielik, sp et maailm on mittetäielik, ning kunstiteos annab maailma edasi. Vastand on kauba mõiste turul - kaup on lõpetatud , valmiskujul. Sotsiaalsed suhted lähevad kauba valmistamisel varjule. Kauba formaat kaotab sotsiaalsete suhete kirevuse ära. (nt kui muusika salvestatakse need pillimängijad ja lauljad nö kaovad ära). Verdinglihung, reifikatsioon - asjaks muutmine. Muusika on sajandeid olnud mitte materjaalne. See, et muusikat võis muuta asjaks, oli suur kultuuriline samm. Kauba vormi votmine tähendab seda, et muusika asetatakse turusuhetesse. Mis saab kunstist kui me anname talle asjastatud vormi? Kunstiteose kaubaks vormistamine on vägivaldne.
Kunsti antoniimia kasv
Autoniimne kunstiteos ei ole ühiskonna normide taasloomine, see pigem lõhub neid norme või annab võimaluse tajuda neid norme.
Vaimu emantsipatsioon - vaimu esile tulek, välja kasvamine. Inimene saab endast (sotsiaalsetest ja ajaloolistest tingimustest) teadlikuks. Inimene mõistab, et piiravad reeglid ei ole universaalsed . Reeglid on meie enda teha. Järelikult kunsti roll muutub.
Kunstniku eneseväljenduse idee on uus nähtus. Kunsti ülessanne on ajaloos olnud teeniv. Kunst muutus isiklikumaks.
Kui inimesed on kaotanud oma autonoomia, siis kunstitoes on suutnud oma autonoomia säilitada. Järjest enam on näha kuidas kunst ei sobi sellesse maailma (ühiskonda).
Autonoomiale vastandub heteronoomia - me allume mingile jõule, mis asub väljaspool meid - reaktiivne . Autonoomia- kunstil peab olema negatiivne jõud (Kafka) - tõelisele kunstile on omane eituse võime.
Kultuuritööstus - masside manipulatsioon väljast poolt. Kultuuritööstuse vallas on ka ´päris´ kunsti variante. Toimub suurepäraselt mistahes objekti puhul (filmid - klassikaline muusika, muusika jne). Kultuuritööstuse poolt kasutatav kunstiteos (muusika) kaotab midagi. Adorno ostsis sellist muusikat, mis jääb ilma oma publikust (mille saatud on traagiline). Kultuuritööstuse produktide eesmärk on inimestega manipuleerida.
Töö
Vaba aeg Vaba aja organiseerimise loogika on sama moodi üles ehitatud nagu töö
loogika. Sa töötad selleks, et saaks vaba aega ja vaba aeg on selleks, et sa jaksaksid uuesti töötada.
Inimestele tuleb anda, seda mida nad tahavad. Aga inimesed, et tea mida nad tahavad, seega luuakse inimestele võltsvajadused, mida siis täidetakse. Ja kuigi kliendil on alati õigus, saab ta tihtipeale petta.
Autonoomne kunst nõuab inimeselt teatud pingutust, kui paljud ei taha seda pingutust teha - traagika.
Adorno 3. Printsiipi kultuuritööstuse kohta:

Kultuuritööstuse produktid on standardiseetitud - toimub standardisatsioon - ühtlustus. Standardisatsioon oli demokraatia ja sth sth üheks omaduseks, et kõigil on õigus saada turult midagi, mis allub teatud normidele. Kultuuriobjektide puhul tähendab ta seda, et kunsti luuakse teatud reeglite järgi. Stang´dardiseerida saab kunsti kui talle on antud lõpetatud kauba vorm.
Nt popplaul koosneb äravahetatavatest osadest ja ümbertöstetavatest elementidest.
Pseudo-individualisatsioon - kultuuritööstus varjab, et toode on juba ära tarbitud ja sellele luuakse pealiskaudne karakter. Nt kui muusikas toimub improvisatsioon . See paneb meid uskuma, et me teeme ise valikuid, kuigi me ikkagi ostame sama standardiseeritud valemit.
2. Standardiseeritud kunst tekitab inimestes standardiseeritud reaktsioone. Me naudime kultuuritööstuse objekte. Kui päris kunst võimaldab saada vapustust, siis kultuuritööstuse projektide puhul vapustust ei ole, see näitab maailma nii nagu see võiks olla. Teatav leppimine maailmaga selle naudingu kaudu. Naudingurutiin.
Antud väide ei pruugi olla tõsi, nt tantsu muusika järgi ei tantsi kõik sama moodi.

Sotsiaalne tsement - kultururitöösutse ülessanne on tsementeerida reaalsust. Eesmärk on see, et inimene võtaks maailma paratamatusena. Kahte tüüpi kuulajad: rütmikuulekas tüüp (näeb seda kuidas inimest valitsetakse tema keha kontrollimise kaudu. Rütm sotsiaalse kontrolli plaanis) ja emotsionaalne kuulaja tüüo (sentimentaalne, tundeline. Teatud muusikavõtted tekitavad teatud halemeelsust).
Arnold - "kultuur ja anarhia " - massil on kultuur, mis ähvadrab seda korda, mis ühiskonnas valitseb. Ameerika ühendriigid on näide, kuidas anarhia on saavutanud ülevõimu (kultuurita ühiskond) - Adorno ütleb hoopis, et kultuuritööstus võtab ära ühiskonnalt utoopilise võimaluse kujutada midagi.... Ma ei tea mis värk sellega oli :P
Leavis
Marcuse (M)- elukäik ja loominguline ideelisus erines olulistelt Adornost (A). Pidas ennast marksistiks, aga mitmed ta väited ei meeldinud marksistidele. Teda nähti reeturi valguses, oli negatiivne figuur. Seotud Freudi (F) ideedega ning tõlgendas neid. Eesmärk määrata mitte repressiivse vabaduse mõiste.
Väga raske on püüelda vajaduste (ihade)poole, kuna ühiskondlik kord ei luba (F)
Inimese võimalused eksisteerida maailmas ei ole täiuslikud, me ei saa endale lubada ihade täielikku realiseerumist. F jaoks oli piirang vajalik ja puuduolek oli paratamatu.
M läheneb asjale teistmoodi. Tema järgi on puuduolekul välised põhjused, mitte sisemine (superego). See puuduolek on seatud sellega, kuidas maailmas on asjad korraldatud (alatootmine, rikkus jagatakse ebavõrdselt). Ühiskonnas hoitakse seda puuduolekut üleval - ergutatakse inimesed konkurentsile. Liiane repressioon - selle kaudu õpivad inimesed ühiskonnas toimima nii, et neil ei ole piisavalt vahendeid, et oma ihasid rahuldada. Inimesed osalevad töösituatsioonides, mis ei ole loomingulised, tänu liiasele repressioonile jne. Sotsialiseerumine on see, et õpitakse selgeks liiane repressioon, et õpitakse oma soove maha suruma kuna maailm on ebaõiglane. Liiane repressioon on justkui ellujäämisprintsiip, sa ei luba oma ihasid suunata. (Kapitalistlik ühiskond)
Vaja teada, mis moodi F ja M erinevad ja kuidas ta töötleb Freudi ideed
Tarbimisühiskond võimaldab suunata inimeste käitumist selles suunas, et oleks võimalik inimeste vajadusi rahuldada. Õkskõik millised probleemid sul on - leidub toode, mis leevendab neid probleeme. (Negro driving a cadilac - vajadus ühiskonnas läbi lüüa, aga mustanahalistele ei antud sel ajal sellist võimalust, seega auto rahuldab seda vajadust)
Tarbimise kaudu ihade suunamine õigesse voolusängi. Ihadele saab vastata kaupadega . Defineeritakse vajadused rahuldatavaks objektide kaudu, isegi sotsiaalsed vajadused.
Kontrakultuur
Seksuaalrevuolutsioon (M-i ideed said kasutust ) seksuaalsuse kui enegria vabastamine ühiskonda ilma selle tootlikuse vabastamise. Eroos/Thanatos (elu- (loomuliku, algse energia vabaks laskmine) ja surmatungid (tehniline maailm)). S.rev tähendaski energia vabastamist. Seksuaalsus kui vabastus. Kui me vabastame oma seksuaalsed ihad, siis me vabastame iseennast.
"Ainult animaalne seksuaalne iha on see mis purustab Partei" - Orwell
Marcuse teos "Ühemõõtmeline inimene"
Suur Keeldumine on Marcuse suur idee.
Rääkis ka Bataillest, aga teda eksamis ei küsi.
Suur osa Marcuse ideedest läks ka praktikasse.
Benjamin (B) - ideed olid kummalised. Nt ta kirjutas ainult esseid ja kirjutas väga erinevatel teemadel , mida maailmas nägi. Meenutas rohkem nagu kirjanikku. Frankfurdi koolkonna autoritest viimasel aja kõige enam tõusuteel. 48 aastasena suri - sooritas enesetapu.
"Kunstiteos selle massilise reprodutseeritavuse ajastul" - analüüsid tehnilisi protsesse, millega kunst sai seatud 20. Saj alguses. Refikatsioon - asjaks/esemeks muutmine. Mis juhtub kunstiteosega, kui temast saab kopeeritav ühik, füüsiline objekt. Reprodutseerimise tulemusena kunstiteos teeb läbi muutusi. B-d huvitavad selle poliitilised ..
Futurism - kiinduvus tehnoloogilistesse elementidesse. Mis saab inimestest ja nende loodud kunstist?
Butler - "Erewhon" raamatus oli peatükk masinate raamat, kus oli teooria, et masinad võtavad inimeste maailma üle, inimesed on masinate paljunemisorgan.
Me peaksime muutma arusaamad, mis on ilus, sest kunst on seotud ilu kategooriaga. Kumb on ilusam kas 18. Saj maal või jaama kihutav rong. Me ei saa vastu seista tehnoloogia ilule. Kunstiteos peab olema surnud ja ilma inimliku pehme sügavuseta - ainult selline kunst suudab vastu pidada tehnilistele muutustele.
Masinal ei olnud seda sisemust, mis on inimesel nõrkuseks. Futuristid ütlesid, et inimene, kui ta tahab vastu pidada maailmas, muutuma võimalikult masina sarnaseks s.o. Kaotama oma inimlikkuse.
"Sõda on kaunis, sest sellest saab alguse oodatud inimkeha metalliseerumine" Marinetti

Seotud F-i surmatungi mõistega lihase süsteemi arenemisel saab suunata oma surmatung, agressioon endast välja. Sa teed endast metalliseeritud objekti, millel on agressioon suunatud välja
Marinetti ütles, et kui kunstist võtta välja inimlikkus, siis järgi jääb ainult julmus.

Benjamini arvates futuristide loogika on suunata poliitilised valikud esteetilisteks. Tahtis käsitleda seda sama tehnoloogilist murrangut, aga teisest (poliitilisest) vaatepunktist. Selles kontekstis vaatab B reproduktsiooni protsessi.
Juhib töhelepanu sellele, et on kunstivaldkondi, kus juba tema ajal puudub suhe koopia ja originaaliga (nt fotograafia on juba oma loomuselt rajatud reproduktsioonile). Idee, mida ta soovib uurida on selles, et tehnoloogilised reproduktsiooni vahendid on muutnud kultuuri tähendust. Tehniline reproduktsioon asetab originaalist tehtud koopia sellesse olukorda, kuhu originaal iial ei suuda jõuda, sest koopial on võime saavutada maailmas midagi ainult talle omast.
Romantilised arusaamad loomise jõust on baas, millest fassistid ammutavad oma kunsti ideaali. Benjamini huvitavad filmi ja fotograafia vormid. Kunsti oli võimalik reprodutseerida ka varem, aga mitte massiliselt. See tuli alles 20. Saj. Kunst muutub mobiilsemaks, ta on võimeline liikuma ajas ja ruumis.
Aura mõiste - aura kadumine. B alustab Marxilt tulnud jaotusega.
Tarvitus väärtus - nt labida puhul saab teda kasutada maa kaevamiseks. Kuidas me seda kasutada saame.
Vahetus väärrus - nt saab labida vahetada raha vastu v mõne muu toote vastu. Hind turul.
Kunstiteosel on tarvitusväärtus unikaalsus (Einmaligkeit). Kunstiteos on ainukordne, soetud rituaali v kultusega. Vahetusväärtus: Autentsus on seotud unikaalsusega ja viitab päritolule, ajaloole, allikale, originaali olemasolule - ehtsus. Unikaalsus on absoluutne kvaliteet (on või ei ole). Autentsusel on mingi määr (võib olla rohkem või vähem).
Aura mõõdab autentsuse määra
Kunstiteose reproduktsioon vähendab ehtsust. Aura muutub aja jooksul inimese mõtestamise mõjul.
Fotograafial puudub originaal, ta salvestab ainukordsust (reaalsust).
Informatsioon - kõike on võimalik konverteerida informatsiooniks. Kõike unikaalset on võimalik konveteerida.
Kiri - muutis inimeste mälu protsesse. Hakati üles märkima midagi, mis on uus (mis pole püsiv). Enne kirja märgiti püsivaid asju, nagu see kivi, see puu jne.
Kiri oli esimene viis, kuidas saada unikaalset kodeerima.
Mis juhtub auraga kui objekt on konveneeritud?
Tehnilise reproduktsiooni käigus hakkab ilmsiks saama aura kadumine v vähenemine.
Mehaanilise reproduktsiooni kaudu vabastatakse kunstiteos rituaalist, selle asemel tuleb midagi uut - ekspneerimisväärtus.
Demüstifikatsioon -kunsti olemus algselt on müstilisus, salapära. Nüüd kunstilt võetakse see salapära ära. Kunstiteosed jõuavad inimesteni teisiti, neid kogetakse teisiti jne.
Kunstil on võimalus toimeks, mis ei ole talle algselt sisse kodeeritud. - tänu tehnilisele reproduktsioonile.
Milline on kunstiteose aura? Nt näitusele minnes on see aura õhus tunda. Aura on midagi kokkuleppelist.
Nt filmikunst vs teater. Teatris esitatase pealtvaatajatele, filmi üles võttes kaamerale. See muudab teose aurat.
Aural on ka autoriteedi tähendus.
Kunstitoese tarbimine loob tähendusi. Meil on võimalus kogeda kunstiteost ükskõik mil hetkel ja kus, mitte rituaalina (kontertile minnes, näitust vaadates).
Kunstiga saab palju korda saata kui ta vabastada rituaalist.
Althusser - eluaeg kannatas depressiooni all, tappis oma naise, elu lõpu veetis vaimuhaiglas.
Katsus marksismi käsitleda nagu teadust. Tegeles hilisema Marxiga. Kogu ideoloogia puudutab meid kui subjekte. Räägib meiega individuaalselt. Nt reklaamid käsitlevad meid kui indiviide (pöörduvad nt Sina vormis).
Strukturalism . Baasi ja pealisehituse suhte analüüsimine strukturalismi mudeli kaudu.
Pealisehitusse kuulub poliitiline, ideoloogiline (religioon, haridus , õigus jne) süsteem. Ideoloogia peab legitimeerima, seda mis toimub baasis. Näidata seda loogilise ja paratamatuna, loomulikuna. See kuidas asjad on, on ainuõige.
Baas ei saaks toimida ilma ideoloogia juhirollita. Ehk, pealisehitus ei ole teisejärguline.
Arusaamad ideoloogiast Althusseril:

Ideoloogia on teatud praktika, mis aitab inimestel elada reaalseid tingimusi, milles nad eksisteerivad. Viis v õpetus elamiseks, mis kasutab ühiskondlike ideid või müüte. Suhted oma vahel muudetakse millekski, mis toimub ühiskonnas terviklikult, ühiskondlikuks formatsioonika. Ideoloogia roll on eemaldada inimeste vahelistes suhetes vastuolu ja pakkuda selle asemel pealtnäha tõesed aga sisuliselt valed lahendused (illusioon).
Ideoloogia puudutab kõiki klasse, nii valistejad ja valitsetav klass. Valitsetavate poolt rakendatav surve on õigustatud.
Ideoloogia on suletud süsteem. Saab esitada aint neid küsimusi, mida saab selle ideoloogia piirides vastata. Hoitakse probleemid ja asjad raamides. "nii ei saa küsida"

Proovib ideoloogilist teksti tõlgendada.
Sümptomaatiline lugemine - kuidas analüüsida seda, mida tekst otse ei ütle, mis on tekstist välja jäetud. Viis kuidas igasugust teksti võib vaadelda. Tekst ei ole harmooniline tervik, vaid on täis sisemisi häireid ja tekstis ei ole vaid üksainus tähendus. See ei ole lõpetatud, see on mittetäielik. See mida autor kavatses ei ole kõik, mis tekstist saab.
Sarnasus Freudiga: tekstil on oma alateadvus, tekst räägib ka ilma autorita midagi juurde.
RRA - repressiivne riigiaparaat - jõu struktuurid ühiskonnas, mille eestmärk on reguleerida võimaliku vastupanu süsteemile, protesti ära hoidmine (politsei, vanglad jne)
IRA - ideoloogiline riigiaparaat - toimetab nö pehmete väärtustega: massimeedia, religioosne süsteem, haridussüsteem.
Altusser räägib kuidas IRA praktiliselt toimib. Subjekt : just see, et inimesed käsitlevad ennast subjektina, tabab ideoloogia inimest kui subjekti. (F-i seos). Ideoloogia on seotud subjektiga. Subjektina ollakse küige enam haavatav ideoloogia seisukorralt.
Monaad (Leibniz)- justkui suletud struktiir, millest midagi sisse ei saa ja millest välja ka ei saa. (inimestel on kõigil oma maitse, mida on raske muuta. "Ma lihtsalt tunnen nii")
Ideoloogia püüab end presenteerida kui midagi loomulikku, ometi on ta konstrueeritud ajalooliselt. Pole midagi loomulikumat kui inimese subjektsus: ma olen see, kes ma olen jne.
Interpellatsioon - kõnetamine. Leiab aset siis kui kõnnitakse tänaval ja keegi hüüab sind ja sa peatud ja pöörad ümber, juba pea keeramine on reageering ja kõnetus. Nt reklaamid, kus on kasutatud sõna "Sina" või "Teie". Reklaamid on viis, kuidas nad defineerivad inimest kui tarbijat.
Althusser on kirjeldanud perfektse süsteemi, millest ei ole võimalik välja pääseda. Probleem ongi selles, et inimesed küsisid, et mis sellega peale hakata, et peaks olema võimalik vastu seista, või mingit muud teed pidi minna, kuid A.-l loogikas ei ole siukest võimalust. Arvati, et selline loogika ei vii kuhugi , sest sellest ei saa midagi jätkata, ta ei vii kuhugi.
Gramsci - Ainilt praktiline poliitiline programm maailmaparandamise eesmärgil.
Hegemoonia- riigi ja valitseva klassi suutlikus reguleerida ideede võitlust ühiskonnas/maailma vaate regileerimine. (Hegemooniateooria kohaselt on inimesed võimule allunud vabatahtlikult ja leiavad, et sellised ongi kogu ühiskonna huvid, mida teatud juhtiv rühm on paika pannud.) Valitsevad klassid töötavad veenmise kaudu.
Võitlus hegemoonia pärast tähendab, et mingisuguse piirini otsitakse kokkulepet ühiskonnas (konsensust). Tasakaalu saavutamine. Konsensuse saavutamise aluseks on see, et valistev grupp üritab oma huvisid esitleda kõigi teise huvidega.
Rõhutud inimesed teatud määral toetavad , et nad kuuluvad sellisesse positsiooni.
Küsimuseks oli: Kuidas viia läbi muutusi?
Mitte kunagi ei tohi kahtluse alla sattuda kogu võimustruktuuri olemus.
Gramsci toob välja isikuid, kes hegemoonia pärast võitlevad: orgaanilised intellektuaalid.
Tsiviilühiskond
Manöövrisõda - ainult vägivaldne võimuvõitlus - on kahjulik, kui ei ole võidetud sõda tsiviilühiskonnas. Enne on vaja saavutada tsiviilühiskonnas mentaliteedi muutus.
Ideed leidsid tõlgendamist pidevalt.
Erinevad inimsuhted kuuluvad erinevatesse discursustesse.
Nt. Kaks inimest teevad tööd ja üks pöördub teise poole ja ütleb ühe eseme nime ning teine ulatab esimesele eseme. Suhtlus. - kuulub ühe diskursuse alla. Ühine kommunikatsiooni vorm.
Kõnnid mööda tänavat ja lööd mõnda ringikujulist objekti. Kui sa oled eelnevalt jalgpalli vaadanud, üritad sa teha seda jalgpallurile omaselt. Ometi ei kuulu sa kohe jalgpalluritega samasse duskursusesse. Seda tegevust on võimalik vaadata erinevate diskursuste vaates.
Selleks et maailma mõtestada, peaks viima asjad diskursusesse.
Nt vulkaanipursete põhjuseid kirjeldatakse erinevalt, ning need erinevad mõtestused kuuluvad erinevatesse diskursustesse.
Diskursus - esemete ja muude asjade mõtestamine konteksti.
Hegemoonia ongi võitlus diskursuste pärast. Küsimus ongi selles, milline diskursus peale jääb.
Artikulatsioon - tähendus selgub artikulatsiooni käigus. Tähendusele on olulie sotsialne praktika. Inimesed räägivad erinevates asjadest erineva aktsendiga. (nigger - on sõna mida saab artikuleerida eri moodi. Mustanahalised ise kasutavad seda sama sõna enda kohta)
Tsiviilühiskond- käsitleb kahte määratlust manööverisõja( võimu vahetamine)me ei saa seda ennem ette kujutada kui pole võidetud võitlust tsviilühiskonna pärast ja positsioonisõja´( võtilus tsiviilühiskonnas võimu pärast) terminid.
Reistentsus- mingisugune süsteem peab järele andma.
Inkorporatsioon-
Culture studies -kuidas kultuuri nähtused esinevad ja kuidas osalevad.
Cramsci ideid tõlendavad edasi Laclau ja Moutte mõistega diskursus-erinevad inimsuhted. Ühine kommunikatsioonisüsteem kus ei pea väga palju rääkima ilma et jääks midagi arusaamatus. Selleks et maailma mõtestada peaks viimas asjad diskursusesse.
Artikulatsioon-meie ümber esinevate nähtuste artikuleerimine meie diskursusesse.
Aktsent -tooniatame oma kõnes erinevaid aspekte erinevas tähenduses. Nt nigger.
Resistentsus – vastupanu hegemoonia pärast käivale võitlusele
Inkorpratsioon – kaasahaaramine, ideede üle võtmine.
Cultural Studies
Williams (W) – “kultuur ja ühiskond”, “pikk revulutsioon”
Sõna kultuur on keskne inimtunnetuse organiseerimisviis. Käsitleb kultuuri eraldi seisvana poliitilistest ja muudest asjades. Culturalism.
Kultuur:

Teatav vaimne ideal . Osutab inimese esteetilisele täiustumisele. Kultuur kui täiuslikkus, mille poole püüeldakse. Kultuur kannab universaalseid inimlikke väärtuseid. (on vaja arvestada, millist elu inimesed reaalselt elavad ning mille poole püüdlevad)
Kultuur on seotud dokumentatsiooniga, midagi dokumenteeritud. Kogum vaimse töö produkte ja praktikaid, millesse on inimmõistus salvestunud. Kultuuri analüüs uurib antud dokumente ning selekteeritakse parim väärtus/vaade kultuurist
Sotsiaalne määratlus . Kultuur kui elamiseviis. Kuidas me sööme, riietume jne. Kõik, mis me teeme on seotud kultuuriga .

Kõige kolme defineeringuga on vaja arvestada.
Leavis – Kunstinähtused peavad ühiskonnas omama erilist positsiooni, et toimida valgustavana. Inimestel on oht lasta end juhtida valedest asjadest. Mimesis –loov lahendus. Leavisel oli umbusk filmikunsti, sest see ei lase inimestel ise ette kujutada, mimesis on ära võetud.
(W) Iga kirjanusteos kasvab ühiskonnast välja, see on ühiskonna osa, sest kunst on üks inimtegevuse suundi.
Williams uuris kultuuri aspekte, mille solid kõik tema kolm kultuuri definitsiooni olemas. Et aru saada, mida kultuur tähendab on vaja rääkida tundestruktuurist. See tähendab grupi või klassi jagatud väärtusi. Tihtipeale saab seda ajastu kaudu iseloomustada. Inimesed omavad ajastule omaaseid väärtusi.
Jung – kollektiivne alateadvus.
Tundestruktuuri avaldumine:
Williams uuris romaine, kus toimusid raamatu lõppedes sellised asjad nagu vaene inimene sai päranduse või abielu naise abikaasa suri ära, et ta saaks teise mehega olla. Selliseid teoseid on vaja lugeda nii, et teada saada millest tundestruktuur kooneb.
Tragöödia. Vastuhakule/mäss erinevad arvamused: see on halb ja ebameeldiv, kuid romantismi ajal arvati, et vastuhakk on inimkonna osa jne.
Jutt Jaan krossi “kolme katku vahel” teosest

Tundestruktuur on miski, mis on seotud teatud aja ja ruumiga. Kui see aeg läheb mööda hakkab tundestruktuur lagunema. Inimesed konkreetses ajas ja ruumis. On võimalik vaadelda inimesi nende tundestruktuuri sees.
Suur osa ajast võetakse salvestusena kaasa, sest kultuur ei lähe kaduma vaid jääb alles. Sest et toimub dokumentatsioon.
Culture of selective tradition. Dokumentatsiooni ja inimeste kogemuste järgi tehakse tõlgendavaid valikuid.

On olemas inimesi, kes on lugenud mõne ajastu romaine palju või isegi keegi, kes on lugenud väga palju, kuid kumbki neist ei saa neist teostest teada nii palju selle aja elu kohta kui inimene, kes sel ajal elas. Selektiivsed ajalood pannakse kokku kellegi huvide põhjal. Toimub interpreteering.
“Mass, see on teised.” (W) Ta ei keskendu massi mõistele. Kui me ei tunne teisi inimesi, siis me käsitleme neid massina.
Tundestruktuur laguneb, kui ajastu laguneb, aga me säilitame selektiivse struktuuri suhte.
Kultuuriline kaanon – nt on loodud teatud muusikaline kaanon. Tänapäeval mängitakse ainult surnud klassikalise muusika näiteid. Või nt kohustuslik kirjanudus.
Iga mineviku teose väärtus tuleviku tunndestruktuuri ei ole teada. Seda ei saa prognoosida, milline tänapäeva kunstiline väljendus osutub oluliseks tuleviku ühiskonnas. Ei saa rääkida absoluutsetest kultuuri nähtustest. Kunst kestab läbi aja ilma, et aeg liiga teeks –Williams ei poolda seda loogikat.
Näide nõukogude vorstist tänapäeva tundestruktuuris. See vorst ei olnud suuremosa asi, aga tänapäeva inimesed ilustavad seda.
Kultuur kui elamisviis : Kultuur ühiskonnas on kodanluse või keskklassi teema. Ta toonitab et kunstikeskseks argumendiks on individuaalsus . Alamklasside kultuur võiks olla teistmoodi tõlgendatud, et selle loogikaks oleks kollektiivsus. Alamklassidel on vaja institutsioone, mille kaudu kunstiga suhelda.
Meil on olemas väljend , sõnad, tõlgendusoskus. Kultuur on midagi, mis annab kuju. Tema kultuur on justkui suguluses diskursuse mõistega. Kultuur on viis arusaada, mis maailmas me oleme. Kuidas mingitest asjadest rääkida jne.
“Culture is ordinary” – see on elust enesest lahutamatu . Pigem toonitab tavalist elu.
Teda huvitas kuidas kultuur toimib kontektide kaudu.
Strukturalism
Uurib kultuurinähtuste alust ja struktuurilist koostist. Saab kirjeldada struktuuri, aga mitte väärtuslikke aspekte.
Saussure (S) loengute kogu “Üldkeeleteaduse kursus”
Eritab keeles kahte komponenti: tähistaja / tähistatu = märk . Tähistaja on näiteks sõna kass ning see viitab tähistatule, kes on siis neljajalgne olend. Sõna viitab tähistatule ja see, mis selle sõna järgi slime ette tekib on tähistatu. Tähistaja on tajutav materjaalselt.
Põhiline idee:
Sõnas kass puudub igasugune kassile olemuslik viide . Sõna laud ja ese ei oma olemuslikku seost. Pole kindlat vastavust nende kahe aspekti vahel. On olemas kokkulepe. Nt valgusfoor: pole mingit põhjust, miks roheline on lubav ja punane keelav värv. Rohelises iseenesest ei ole olemuslikult mitte miskit lubavat.
Ei ole olemuslikku värvide tähendust, see tuleneb kultuuridest.
Erinevus. Valgusfoor töötab selle kaudu, et roheline värv on punasest erinev.
Langue keelestruktuur - grammatika. Me ise seda ei teadvusta, kui me räägime ikkagi.
Parole üksik kõne akt.
Inimene õpib rääkima - sellega ta siseneb struktuuri. Tahab uurida keele enda struktuuri, kui kogu aeg on uuritud kõne.
Platon - me elame maailmas, kuhu me oleme laskunud Päriselt Oleva juurest. Eidos (Idee) on kõigele nähtule viitav mõiste. Ning me tunneme objekte ära kuna me oleme kunagi nende ideid näinud.
On olemas keel kui stuktuur, mille kaudu on võimalik märgata üksikuid keele avaldusi.
Diakrooniline keeleteadus uurib keele ajaloolist arengut
Sünkriooniline keeleteadus uurib keelt nüüd ja praegu
Itaalia, prantsuse keeled tulevad ladina keelest, kuid see Saussure´i ei huvita. Tema jaoks on Itaalia keel nüüd ja praegu.
Tähendusi luuakse kahte viisi:
Horisontaalne - süntagmaatiline telg : sõnade järjekord ja järgnevus. " Homme on vabariigiaasta päev - Vabariigi aastapäev on homme."
Vertikaalne - paradigmaatiline telg: tähendus luuakse ühe sõna asendamisel teisega. "vabadusvõitlejad sisenesid linna - terroristid sisenesid linna"
Keel on miski, mis mitte ei peegelda reaalsust vaid kujundab seda inimestele. Meil ei ole olemas reaalsust ilma keeleta. Keel paneb meie jaoks reaalsuse kokku. Keele kaudu, me loome ja kujundame oma kogemust. Erinevad keeled konstukteerivad erinevaid reaalusi.
Semiootika maailm, milles suheldakse fenomenide kaudu.
S "keeles ei ole ideid ega helisid, mis oleksid eksisteerinud enne lingvistilist süsteemi. On vaid ainult idee tasandi ja kõlatasandi erinevused, mida süsteem väljastab"
Levi-Strouss viis Saussure´i ideed laiemale piirile. Uuris hõimurahvaid ja nende kultuurilist tausta . Seos keeleteadusega oli tal selgelt olemas. Foneem, moeem . Töötles välja müteemi, mis on müüdi koostisosa. Käsitlus binaarsetest opositsioonidest (vastand paarid) erinevus loob tähendust. Ema - isa, üleval - all, päev - öö. Üks element vastandpaaris on defineeritud teise kaudu.
Tulemus on selles, et müütidel on sarnane struktuur. Pööratakse tähelepanu struktuurile. Selle struktuuri kaudu saab uurida kirjandusteoseid ja muusikat, ning kõigi nende nähtuste puhul on vastandid need, mis loovad tähenduse. Tema kaudu me nägime, et ka kultuuril on keelestruktuur. Ka seda saab vaadelda sama moodi.
Barthes - "mütoloogiad"
Ideoloogia - ideede ja uskumuste kogum, mis puudutab inimeste poliitilist, majandulsikku jne uskumuste värki.
Ideoloogia on märk kellegi huvitatusest. - klassisüsteem on selle märgiks.
Ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed
Barthesil on oluline tunnus see, et ideoloogia jätab mulje nagu millestki loomulikust, paratamatust, isegu kui selle peidus on kellegi teise ideed. Inimesi pannakse uskuma, et nende positsioon ühiskonnas on loomulik. Mida ilmsem see enesestmõistetavus on, seda edukam on manipulatsioon.
"Kirjanduse nullkraad" - analüüsib prantsuse kirjanduses levinud stiililist väljendust, mida peeti kõige loomulikumaks, puhtamaks, täiuslikumaks stiiliks. Mõne aasta kümnega 19. Saj lagunes see stiil koost , sellepärast, et muutus maailm ja see stiil üritas säilitada maailma sellisena nagu ta oli ning ei lubanud arengut. Kui sotsiaalsed normid muutuvad, muutub ka keeleline väljendus.
Mütoloogiate idee on see, et ei ole olemas neutraalseid väljenusstiile. Mitte miski meie ümber ei ole neutraalne . Kõik, mida me enda ümber näeme on ideoloogiliselt laetud.
Ta vaatleb kogu reaalsust tekstina.
"Müüt täna" - pöördub inspiratsiooni saamiseks Sausure´i poole. Küsimus ei ole isegi ideoloogia sisus, vaid vormi/struktuuri kombineerimise meetodis/võtetes. Ta tahab paljastada seda, et müüt on midagi, mida peetakse loomulikuks. Müüt on alati ajalooliselt kokkupandud.
Teda huvitab jaoutus tähistajaks ja tähistatuks = märk (S)
Denotatsioon - 1. Astme tähendus - kindel, stabiilne
Konnotatsioon - 2. Astme tähendus - sõltub kontekstist
"Siga" - taluloom, kui seda kasutada inimese puhul, siis läheb kasutusse teise astme tähendus. 1. Astme märk hakkab tööle 2. Astme tähistajana.
Konnotatsiooni tasand tähistajad moodustatakse konnotatsiooni tasandi märkidest. Müüdid luuakse teisel tasandil, kuid võetakse kaasa 1. Tasandi seosteahel.
Müüdid avavad seoseid, kuid samas suruvad midagi peale. Müüdid kasutavad juba olemasolevat kultuuri. Need pole loomulikud, need on teisel astmel. Müüdi vastu saab asetada vastumüüdi. Seda sama pilti saab interpreteerida teisiti.
Demüstifikatsioon - see mida peetakse loomulikuks on konstrueeritud.
Barthesi keskne teema on teksti lugemise ja tõlgendamise küsimus. Teksti lugeja positsioon on see mis teda huvitab. Füüsiline arusaamine tekstist. Balzaci teksti Sarrasine uurimine oli üks neist. Ta fikseerib erineva pikkusega teksti fragmendid ja vaatab kuidas need tähenduse loovad. Nt kasutatakse eri tekstiosades erinevaid stiile. Lugeja hakkab teksti lugedes tõlgendama koode.
Intertekstuaalsus - tekstid on sisuliselt tsitaate täis (?)
Tekstidel ei ole teatud kindlat tähendust vaid tähendusi on palju, lugeja võtab ainult mõned tähendustest arvesse. Sama teksti on võimalik uuesti lugedes teisiti mõista ja mitu inimest võivad sama teksti erinevalt mõista, või erinevalt läheneda sellele tekstile .
Tekstid
Loetav - lugejasõbralik. Jälgib kindlaid reegleid. Lubab lugejal passiivselt lugeda. Tähendus on selge ja fikseeritud, ei sea lugejale väljakutset
Kirjutatav - lõhuvad lugeja positsiooni, rikub reegleid, lugeja võtab endale kirjutaja rolli, tema viib teksti endajaoks tähenduslikult lõpule. Lugeja peab olema aktiivne.
"Autori surm" Kirjanduse jaotus teoseks ja tekstiks. Teos on kaante vahel, algus ja lõpp jne, autori nimi peal. Tekst on avatum ja seda saab lugeja ise lõpetada. Autori roll hakkab muutuma. Autori roll toob esile lugeja sünni.
Kõik kes me teksti loeme oleme autorid.
"Tekstimõnu" Tekstiga suhtlemine on kehaline kogemus, see on sensuaalne ja isegi erootiline kogemus. Analüüsib kehalist apekti tekstiga suhtlemisel. Jouissance - ekstaatiline seisus. Kirjeldab võimalusi, kuidas tekstist füüsilist naudingut saada.
Bahtin - Venemaa autor.
Keskne küsimus: kuidas on võimalik millestki aru saada.
Loodusteadus - seotud kindla teadmisega, tõestatav- istina
Vaimuteadus - seotud inimestest arusaamisega - pravda
Me teame asju aga saame aru inimesest.
Tähendust ei ole võimalik teksti analüüsides fikseerida, see sõltub ajast ja kohast. Tähenduse loomine on monoloog, aga kultuur on dialoogiline. Kirjandusteos on kommunikatsioon. Inimteadus koosneb märkidest, mis on pörit avaramast kultuurikontekstist. Sõna tähendus on sõna kasutajaga osteses seoses. Sõnadel on mälu, neil on ajalugu, need on olnud varasemas tähenduses.
Iga tekst hakkab alles lugemise käigus tööle, toimub vestlus tekstiga. Kokkuleppe otsimine oma pagasis kuuluva ja tekstiga. Ühiskond soovib fikseerida tähendusi nii, et kõik sõnad tähendaksid ainult ühte asja - monoglossia.
Tsetripetaaljõud - kesktõmbejõud, toimub keeles, tõmme kindla fikseeritud tähenduse suunas
Tsentrifugaaljõud - osutatakse märkide mitmetähenduslikkusele.
Keel on kollektiivne, sest see võimaldab meil vastatsikku asjadest ühtemoodi aru saada. See on ühtne ja terviklik, kuid samas on seal võimalik ka mitmesugused tõlgendused.
Poststukturalism
Foucault -
Diskursus ( eespool mainitud ) viis asjadest kõnelda, kuidas neid defineerida, neist rääkida, kuidas neist mõteldakse. Diskursused annavad kuju kirjeldatud objektidele, need ei ole lihtsalt kirjeldavad , vaid need fromeerivad objekti.
Kolm toimetasandit:
Võimaldav
Piirav
Konstitueeriv
Nt. Keel võimaldab meil rääkida, ta lubab meil rääkida. Keel piirab seda, mida me öelda saame, ta seab ka piirid. Keel paneb meid kui teatavat objekti kokku, konstrueerib meid rääkijatena.
Kas midagi asub väljaspool diskursusi? Kas mingisugune ´mina´ asub diskursustest väljaspool? Foucaulti arvates ongi ´mina´ diskursuste tulemus.
Diskursiivsed formatsioonid .
Faucault toob küsimuse võimust . Kõikides diskursustes on olemas võimusuhted.
Teadmine (valgustusajastul oli teadmisel vabastav mõju)
Foucaulti ideede taga on suuresti Nietzche. Ta ei usalda objektiivset teadmist. Temas tekitab umbusku, et on olemas objektiivne teadmiste kogu, mis ootab avastamist, ta ei usalda neutraalsust teaduses. Ta ei ole nõus, et teadmine on midagi, mis on kasulik kogu inimkonnale.
"Võim produtseerib teadmist. Ei ole olemas võimusuhet ilma vastava teadmisalata, ei ole olemas ka teadmist, mis ei eeldaks ega moodustaks samal ajal võimusuhteid."
Tõde on midagi mille puhul ta kasutab terminit nagu tõereziim - see on diskursuse liik, mis võetakse vastu kui tõene. Oluline on see, et neid aksepteeritakse tõesena.
Diskursused produtseerivad teadmist. Teadmine on alati võimusuhte avaldus.
"Hullus ja arutus" räägib hullumeelsuse diskursuse ajaloost.
"Discipline and punishment" karistuse ajalugu.
"Seksuaalsuse ajalugu"
Teatud nähtused defineeritakse ajaloos erimoodi ning vastavalt sellele esinevad need võimusuhetes.
Ta kirjeldab nihet, kuidas karistuse juurest on liigutud distsipliini juurde.
Suvenäärne

Ilmutab ennast brutaalse ja füüsilisena.
Võim ei ole pidevalt kohal, see sekkub reeglite rikkumisel.
Võim avaldus ritualiseeritult ja sümbolite teel.
Võim realiseeris avalikult.

Distsiplineeriv

Seotud tehnoloogiliste võimalustega, millega on võimalik inimesi jälgida
Pidev võimu rakendus - Inimesed õpivad tasapisi ise ennast jälgma ja õigesti mõtlema
Ei ole rituaalne, praktiline ja ratsionaalne
Ei realiseeru avalikult, pigem peidetult

Panoptikon - vangla keskel on suur torn, kus on vangla personal, kust nad näevad igasse kongi, aga vangid ei tea, kas neid vaadeldakse või ei.
Biovõim - seotud inimeste kehadega.
Foucault´i huvitab seksuaalsuse diskursus.
Scientia sexualis - seksuaalsuse sidumine tõega. Keskaeg kus inimesed käisid pihtimas oma patte. Järjest enam osutus see seksuaalsuse kohta pihtimisele.
Ars erotica - toimis antiigis. Seksuaalsus, millel ei ole tõega seotud tähendust.
Võim on tootlik ja produktiivne.
Postmodernism . - modernnismi ületamine
Etableerumine - kohanemine kunsti normatiivsusega. Inimesed leidsid, et modarnismi lubadused ei ole täidetud.
Lyotard
"Postmodernne olukord" kirjeldas muutusi kultuuriteoreetilises mõtlemises.
On saabunud teatav teadmise kirri läänemaailmas.
Metanarratiiv - universaalsed lood, mis selgitavad inimolemust v inimeksistentsi põhjalikult.
Ühiskonnad on organiseeritud teatud narratiivide ümber. Nt Kristlus on nattariiv, mis seletab kõike inimese kohta, või Liberalismi idee, Marksism jne
Metanarratiivide toime on kaudne, vahel vägivaldne.
Lyotard näeb, et metanarratiivid on asendunud mikronarratiividega ei ole enam ainult üks narratiiv, vaid mitu väikest üksteisele vastukäivat narratiivi.
Metanarratiivide ümber on veel teisi pisemaid narratiive nt ideoloogiad.
Teaduse jõud on metanarratiivina kahanenud, seda ei seota enam absoluutse vabaduse ja teadmise ideedega. Teaduse seotus tõega - traditsiooniliselt oli teaduse eesmärk leida tõde, aga Lyotard näeb, et see ei ole enam niivõrd tõega seotud.
Baudrillard
"Simulaakrum"
Lähtub produktsiooni mõistest. Me elame ühiskondades, kus ei toimu mitte materiaalsete objektide tootmisega, vaid toodetakse representatsioone, kujutisi ja märke / Informatsiooni. Me ei saa vahet teha produktsioonist majanduses ja kultuuris, need on läbi põiminud.
Metallurgilisest (tootlik) ühiskonnast semiurgiliseks (tähendusi loov). Raha on saanud informatsiooniks, kui kunagi oli see tükk hõbedat v nii.
Inimesed tegelevad märkide vahetamisega. See muutus tähistab ühe ajastu lõppu ja teise sündi.
Simulaakrum on tähtis!
Simulaakrum - jäljendus, koopia. Ta eristab kolme tüüpi simulaakrumeid.

Matkimine ja jäljendamine. Mimesis. Reaalsuse immiteerimine võimalikult täpselt. Tehnilised immitatsionid.Inimesele analoogne. Robotid jne koopia ja originaal lähevad segamini .
Energia ja jõud. Inimesega ekvialentne. Inimese tehnoloogilisi leiutisi võib vaadelda inimese keha pikendamisega: auto on jalgade pikendamine jne. Uute territooriumite hõivamise analoog.
Hüpperreaalsus. Reaalsuse ja koopia vahel ei saa enam vahet teha. Ei suuda enam ettekujutada utoopiat. Kommunikatsiooniekstaas - kommunikeeritakse ideid. Me elame maailmas kus süsteemid räägivad ainult iseendast, suheldakse ainult märkidega. Kui sa vaatad telegast uudiseid, siis sa arvad , et sulle räägitakse maailmast, aga tegelikult räägitakse uudisteks. Meedia ei tekita reaalsust vaid kommunikatsiooniekstaasi.

Obscene, obstsöönsus - rõvedus. Me kuulume selle vaatumängu sisse, me ei saa seda eemalt vaadata.
Ob scene - scene viitab esimese astme simulaakrumile.
Taktiilne - puudutus . Tehnoloogia puudutab vahetult meie kehasid, me saame seda endaga kaasas kanda.
Spektakulaaroptiline - kuidas nägemismeel töötab, määratleb distantsi .
Situatsionism - paljastati situatsiooni, näidata kuidas ühiskonna vaatemäng toimib. Demüstifikatsioon.
Väga paljud Baudrillardi ideed on välja toodud filmis Matrix, kuid B arvates on see film , mõtetu, sest sa ei saa paljastada seda tõde niiviisi.
Inimeste maailm vajab pidevalt viidet reaalsusele.
Disneylandi tajutakse kui reaalsusest põgenemine, kuid tegeliklt kogu Ameerika ongi disneyland. See ongi näide hüpperreaalsusest. See mida me reaalseks peame on muutunud.
Ricoeur - kahtluse hermeneutika- kahelge selles, mida sa näed. Välisilme varjus peab olema loomus.
B arvates ei ole võimalik vaadata asjade sügavusse jne.
Jameson
Postmodernsus on tema jaoks ajastu. Kapilalisti aregngu viimane faas.
Williamsilt eeskuju võtmine. Igasugune sotsiaalne arengu faas koosned kultuurilisest kolmest momendist.
Dominant - domineeriv
Residual - jäänud eelmisest domineerivast kultuurilisest laadist
Emergent - tulevikus tekkimas
Postmodernistlik kultuuriline loogika on domineeriv.
Jamesonil oli kolmikjaotus.
PastiSS - kõne ebaloomulikus keeles, tühi koopia, tühi paroodia. Kõne surnud keeles.
Me elame kultuuris, mis toimub väliste kujundite kaudu.

Tundejõu kahanemine - waning of affect.
Afekt - isiksuse eelne , pre- personaalne , puhtalt kehalt kehale liikuv mõju, pigem füüsiline. Nt erutuse seisund
Tunne - inimese isiklik, personaalne, keegi ei saa öelda, et meie tunne on vale
Emotsioon - tunde projektsioon. Tunne, mida esitatakse teiste nähes
Affectus - võime emotsiooni mõjutada
Millegi juures, mida me näeme on olemas sügavusmõõde, mille järgi me näeme seda.
2. Kultuuriline skisofreenia - kuidas me organiseerime oma aega. Minevik- olevik -tulevik. Kogu see loogika on postmodernismis häritud. Me elame pidevas olevikus nng meie tunnetus on väärastunud. Internet on pidev olevik. Me õpime nautima maailma, milles me elame. Pidev olevikus olemine on loodud väga materjaalselt.
Igavus on loovuse esimene samm, tänapäeva inimestel ei ole igavust, nad elavad online
Futoroloogia

Postmoderne kultuur on kommertslik kultuur. Majanduse ja kultuuri vahel ei saa vahet teha. Eksistents on üleüldse järjest enam disainitud ja kultuuriline. Kõik meie ümber, ka kapitalism ise on järjest enam estetiseeritud. Kultuur on igal pool.
Postmoderne kunst on triviaalne .
Kapitalismis elamine võiks tähendada kapitalismi liiastamist. Peaks otsima kapitalismiga liialdamis strateegiat, mitte vastandumist.

.DOC Laadi alla originaalfail 22 lk · .doc · 55 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kalavee Õppematerjali autor

kunst diskursus kunstiteos valgustus muusika tsivilisatsioon loogika aura kultuuritööstus vastand reproduktsioon nietzsche tahe ihad tundestruktuur repressioon kunstiteose hegemoonia

Sarnased õppematerjalid

docx

Kultuuri teooria

Kultuuriteooria 21.01.2015  Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013  „ 20nda sajandi mõttevoolud“  Mis on kultuur?  Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna  Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture)  Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele  Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus)  Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest.  Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole  Kultuuri vastand on barbaarsus  Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla.  ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulutas

Kultuuri teooria

doc

KULTUURITEOORIA

KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste eristuste alust kogu asjade ko

Kultuur

docx

Populaarkultuuri teooriad

Populaarkultuuri teooriad (Tõnis Kahu) 04.09.2013 *Millest koosneb(millised elemendid)? (kommertsstrukutuuride looming popkultuur) *Millises suhtes on ta ühiskonnaga(kuidas mõjub)? *Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe? Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks. Kultuuri mõiste Kultuur mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi kultiveerima asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization cultivation). Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vaimne ja materjaalne) He

Kultuur

docx

Populaarkultuuri teooriad

I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juures peabki olema k

Populaarkultuuri teooriad

rtf

Popkultuuri teooriate konspekt

muuta ega millega ei või mängida. Punkrockis on kõik tähistajad ajutised. Punk pigem kombineerib neid kui säilitab. Seega homoloogia päris sellisel viisil pungis ei toimi. Hebdige: "Punk-subkultuur ütleb seda, mida mõtleb, kuid ei mõtle seda, mida ütleb". Väljenduse tasandil juhtub mingisugune kummastus. Nt natsisümboolika kasutamine (ilma ikoonilise kaaluta). (Tel Quel oli avangardselt mõtlev kultuuriteooria rühmitus.) Teksti kaudu luuakse reaalsus, mitte selle peegeldus. Sisu ja vorm pole eraldatavad. See kuidas midagi öeldakse määrab ära selle mida öeldakse. Keel on midagi produktiivset, mis kujundab subjekti, teda, kes seda kasutab. Bricolage: kombineeritakse väga erinevaid, pealtnäha sobimatuid materiaalseid maailmafragmente. Nt tagi ja haakrist. Ebaloogilised seosed. Punk keeldus koonduma täpselt fikseeritud väärtuste ümber, vaid puuduolekute ahela ümber

Kultuur

docx

Populaarkultuuri teooriad

Populaarkultuuri teooriad. Loeng 1 2 kohustuslikku raamatut: ,,20 sajandi mõtttevoolud" Kursuse lõpp oktoober, siis eksam!!! (saab ka jaanuaris) Konspekt!! Lääne kultuuri uurime (ameerika) Popkultuur kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjutama absoluutselt kõiki. Popkul

Populaarkultuuri teooriad

docx

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss tähistab ini

Kultuur

docx

Popkultuur konspekt

Popkult. elamisviis. Massikult. Probleem kuidas käitutakse töölisklassidega.m Tänap. Pole see teema, on lihtrahvas. p.k. massik. on midagi valesti. Teeb alati kellegile halba, kuna temaga tegeletakse. Teoreetiliste mudelite uurimisel on näha distantsi. Me oleme selles sündinud. Seda vaadeltakse kõrvalt. T. Kahu seda ei tee, ta tegeleb sellega. Distants ei ole alati akadeemiline ega ka ideaalne. Midagi on vaja parandada, midagi ühisk. on valesti. Kandub murest kuidas inimestega käitutakse. Kommerts/mass ei ole alati ajupesu. P.k. mõiste (on hägune) (need 6 väidet on teooriad, mis ei ole popkult) 1) seda armastavad paljud mõõdetakse kvantitatatiivselt (massiliselt). Argumentidelt enamus demokraatlikus ühisk kõneoskus ja kõnevõime on vaba, seal kus pole, see lämmatab teda. Tähtis on enamust kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühisk. vaid mingit sektorit sellest. Me ei uuri miks, fikseeritud on see enamusel. Nt. Miks ,,Titanik"

Kultuur

Rohkem sarnaseid