PÕHIVARADE ARVESTUS (0)

5

PÕHIVARADE ARVESTUS

Arvestus põhivaradega koosneb soetusmaksumuse määramisest, põhivarade säilitamisest, inventeerimisest, kulumi arvutamisest.
Soetusmaksumuse määramine
Soetusmaksumus on eelkõige ostuhind.Soetusmaksumusele lisatakse soetamisega otseselt seotud kulud: kokkumonteerimine, transport, paigaldamine, laadimine. Soetusmaksumus ei olene maksmisviisist. Kõik kulud lisatakse ilma käibemaksuta. Kui ettevõte käibemaksukohustuslane ei ole , siis on tema jaoks põhivara soetusmaksumuseks kogu summa, mis selle eest on tasutud.
Oma valmistatud põhivara (näiteks hoonete ehitamine) maksumuse kogumiseks kasutatakse kontot “Pooleliolevad või lõpetamata ehitused ”.Ehitus võetakse arvele aktiga kõigi kulude summas, mis olid kogunenud pooleliolevate ehituste kontole.
Põhivara soetusmaksumus on jääv suurus, mida ei muudeta nii kaua kuni põhivara ei ole maha kantud , selles summas jääb pearaamatusse deebet saldona ja näidatakse bilansi aktiva poolel.Soetusmaksumus võib suureneda ainult seoses kapitaalremondiga s.t. põhivara parendamisega ehk oluliselt paremaks tegemisega . Jooksev remont on parandamine.
Kanded :
D- Põhivara (Maa ja ehitised, masinad ja seadamed, inventar)
D- Käibemaks
K- Tarnijatele tasumata arved
Kui ettevõte ei ole veel käibemaksukohustuslane, on põhivara summa võrdne arve summaga.
Põhivara kulumi arvutamine
Kasutuses oleval põhivaral eristatakse kahesugust kulumist:

moraalne kulumine – tehnika vananemine

füüsiline kulumine – katki (pole mõtet parandada)
Kõige lihtsam kulumi arvutamise meetod on lineaarne meetod – kuust kuuse arvutatakse kulumit iga kuu võrdses summas; määratakse põhivara kasutusaeg ehk kasulik tööiga ning mitu aastat kasutatakse; kasutusajast sõltub kulumi arvutamise norm % aastas.
SOETUSMAKSUMUS : KASULIK TÖÖIGA = KULUMI SUMMA AASTAS
(KULUMISUMMA AASTAS : SOETUSMAKSUMUS) * 100 = NORM % AASTAS
või
100 : KASUTUSAEG = NORM %
Tingimusteks on :Hooned (0-8%) kõik muu (-40%)
Kulumit arvutatakse nii kaua kuni on saanud võrdseks soetusmaksumusega.
Kanded:
D- Kulud (sõltuvalt põhivara kasutuskohast)
K- Akumuleeritud põhivara kulum (amortisatsioon)
Põhivara kulumi kontole jääb kreeditsaldo. Bilansis lahutatakse kulum põhivara soetusmaksumusest maha , seega põhivara kajastatakse jääkväärtuses.
Kulumit arvutatakse kõikidelt põhivaradelt v.a. maa, kunstiväärtused, elusolendid, raamatukogufondid
Põhivara mahakandmine
Kui kulum on võrdne soetusmaksumusega siis lõpetatakse kulumi arvutamine, kuid põhivara ei pea maha kandma.
Mahakandmine tehakse aktiga kui leitakse et põhivara edasine kasutamine ei ole otstarbekas.
Mahakandmine sõltub füüsilisest ja moraalsest kulumisest ja maha kanda võib ka enne kui kulum on ära arvutatud.
Transpordi vahendid tuleb kõigepealt maha võtta ARKist siis raamatupidamisest.
Maha kanda tuleb ka müüdud põhivarad .
Mahakantud põhivaral võib olla midagi väärtusliku mis võetaks arvele tuluna.
Müügi korral on enamasti tegemist amortiseerumata põhivaraga ja kantakse samasuguse lausendiga maha
Saadud kasum näidatakse kasumiaruandes muud äritulud , kahjum muud ärikulud.
Rahakäibearuandes selgitatakse müüdud põhivarade lõplik kasum või kahjum
Kanne müügiarve korral:
D- Ostjad
K- Käibemaks
K- Äritulud
Kanne põhivara mahakandmisel:
D- Ärikulud
D- Akumuleeritud põhivara kulum (amortisatsioon)
K- Põhivara ( maa ja ehitised, masinad ja seadmed , inventar)

IMMATERIAALNE PÕHIVARA

Immateriaalseks põhivaraks on ostetud kaubamärgid, litsentsid, patendid ja arvutitarkvara. Samuti võib võtta immateriaalsena arvele ka ettevõtte asutamis -ja arengukulud, kui need on olulises suuruses. Arvele võetakse soetusmaksumuses mille hulka kuulub lisaks ostuhinnale soetamisega otseselt seotud kulud, võetakse kontole immateriaalne põhivara ja määratakse kasutusaeg. Kulumit arvutatakse samamoodi nagu põhivaral. Edasimüügi õigus puudub nii et vananenud immateriaalne vara kuulub maha kandmisele.

Bilansis näidatakse immateriaalne põhivara jääkväärtuses eraldi materiaalsest põhivarast.Kasumiaruandes nii materiaalse –kui ka immateriaalse põhivara kulum koos ühes summas.
Kanne soetamisel:
D-Immateriaalne põhivara
D- Käibemaks
K-Tarnijatele tasumata arved
KINNISVARAINVESTEERINGUD
Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt ettevõtte põhivara hulgas, maa või hoone või osa hoonest või mõlemad, millel ettevõte ise majandustegevust ei tee. Hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteeringuks võib olla ka hoonestusõigus, mis vastab kinnisvarainvesteeringu mõistele. Vastandiks kinnisvarainvesteeringule on maa ja hooned, mida ettevõte kasutab enda majandustegevuses (kas toodete või teenuste tootmisel või administratiivhoonena) – selliseid varasid käsitletakse nagu tavalist materiaalset põhivara.
Näide
On kinnisvarainvesteering
Ei ole kinnisvarainvesteering
Maa, mida hoitakse pikaajaliselt turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ettevõte ise ei kasuta
Maa, mida ettevõte on seni kasutanud oma otstarbeks, kuid nüüd otsustab müüa (kajastatakse varudena)
Hoone, mida ettevõte omab või rendib kapitalirendi tingimustel ning rendib välja kasutusrendi tingimustel
Hoone, mida ettevõte omab või rendib kapitalirendi tingimustel ning kasutab enda äritegevuses (kajastatakse materiaalse põhivarana)
Hoone, mida ettevõte soovib välja rentida, kuid hetkel on kasutuseta, kuna rentnikke pole leitud
Hoone, mida ehitatakse kellegi tellimisel (kajastatakse kui pikaajalist ehituslepingut)
Hotellihoone, mille omanik ei tegele hotelli opereerimisega, vaid see ostetakse täielikult sisse rendi – või juhtimislepingu alusel
Hotellihoone, kui hotelli omanik tegeleb hotelli opereerimisega, isegi juhul, kui osa teenuseid ostetakse sisse (kajastatakse materiaalse põhivarana)
Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
Hinnata võivad ainult kinnisvarabüroode atesteeritud kinnisvara hindajad , hindamise teostamise dokumendiks on akt.
Kinnisvarainvesteeringuks viimine hindamisakti alusel:
D- Kinnisvarainvesteering
D- Põhivara kulum
K-Materiaalne põhivara
K- Eelmiste perioodide kasum
Edaspidi kulumit ei arvutata, iga aasta lõpul tuleb tellida kinnisvarale uus hindamine, mille alusel tehakse vastavad parandused, kui hind on tõusnud või langenud.
Kui ettevõtte tegevusharu on majade või korterite ehitamine ja müümine, siis need valmissaanud majad ja korterid on valmistoodang

LAENUDE ARVESTUS

Laenud jagatakse:

• Lühiajalised laenud – tagasi maksmise tähtaeg kuni 1 aasta
  
• Pikaajalised laenud – tagasi maksmise tähtaeg üle 1 aasta
  

Sõltuvalt sellest kust laen on võetud tuleb pidada eraldi kontosid.
Lühiajalised tuleb alati eraldada pikaajalistest laenudest, sest bilansis näidatakse lühiajalised kohustused eraldi pikaajalistest kohustustest.
Koos laenu saamisega tuleb kohustusena üles võtta ka intressikohustus vastavalt maksegraafikule:
Pangalaenu saamine:
D – arvelduskonto
K – lühiajaline pangalaen
K – pikaajaline pangalaen

Intressikohustus

D – tulevaste perioodide kulud (Muud nõuded)
K – intressi kohustus (Muud viitlaekumised)
Pikaajalisest laenust viiakse lühiajaliseks laenuks see osa laenusummast maksegraafiku alusel, mis järgmisel majandusaastal tagasi tuleb maksta. Selleks vormistab raamatupidaja memoriaalorderi ehk õiendi.
Seda tehakse ka siis, kui eelmine laenukohustus on reaalselt täitmata.
D- pikajaline pangalaen
K-lühiajaline pangalaen

Pangalaenu tagasimaksmine

D-Lühiajaline pangalaen
K-Arvelduskonto
Kontole “ Finantskulud ” kantakse intress tegeliku ülekandmise järel:
D – finantskulud
K – arvelduskonto
D – intressikohustus
K – tulevaste perioodide kulud
Eraisikult saadud laenud ( omaniku laen oma ettevõttesse) arvestatakse lühiajalise kohustusena , kusjuures iga laenusumma on eraldi vormistatud laenulepinguga.
D- Kassa
D-Arvelduskonto
K-Omaniku laen
Kasumiaruanne peab näitama kirjel “muud finantskulud” alajaotuses makstud intressid ainult sellel majandusaastal üle kantud laenu- ja liisingute intresse.