Äriplaani koostamise juhend (7)

• Millises äris ollakse (näiteks kas raudteeäris või transpordiäris, kinoäris või meelelahutusäris, jne);
  
• Millist sihtgruppi peetakse oma kliendiks;
  
• Milliseid selle sihtgrupi vajadusi soovitakse rahuldada;
  
• Kuidas neid vajadusi rahuldatakse;
  
• Mille poolest erinetakse konkurentidest.
  

• Saavutatavus;
  
• Paindlikkus ;
  
• Mõõdetavus;
  
• Arusaadavus.
  

• Äriidee, visioon ja eesmärgid
  
• Kokkuvõtlik ülevaade ettevõtte või selle omanike senisest tegevusest
  
• Kokkuvõte peamistest tugevustest, nõrkustest, võimalustest ja ohtudest.
  
• Pakutava toote/teenuse olemus
  
• Turu määratlus, suurus ja kinnitus nõudluse olemasolu kohta
  
• Konkurentsisituatsioon, konkurentsieelis
  
• Turustamise peamised põhimõtted
  
• Tegevuse olemus
  
• Personali vajadus
  
• Oodatavad finantstulemused ja riskid
  
• Finantseerimise vajadus, kasu investorile.
  

• Kasuta uusimat informatsiooni.
  
• Võrdle erinevatest allikatest saadud informatsiooni, et avastada moonutusi.
  
• Kui erinevatest allikatest saadud informatsioon on erinev, kasuta oma analüüsis sinu jaoks kõige ebasoodsamat varianti.
  
• Statistilisi numbreid tuleb vaadata nende arengus. Võrdle erinevate perioodide näitajaid.
  

• eesmärk
  
• risk mitte saavutada eesmärki
  
• vajadus planeerida oma tegevust
  
• vajadust kaasata erinevaid ressursse - aega, raha vms.
  

• majanduslik mõtlemine ja oskus majandada,
  
• iseseisvus ja otsustusvõime,
  
• koostöövõime, paindlikkus, tahtejõud ja distsipliin ,
  
• positiivne ellusuhtumine ,
  
• riskivalmidus,
  
• auahnus ,
  
• vastutustunne
   
  

• Eetika on inimmõtte ja käitumise mõõde, mis on juhitud hea ja õige printsiibist.
  
• Eetika on katse määrata reeglid, mis peaksid juhtima inimtegevust ja eluväärtusi.
  
• Eetika määrab kuidas inimesed peaksid üksteist kohtlema.
  
• Eetika on väärtuste kogum, mida loetakse heaks ja õigeks.
   
  

• Ausus (honesty)
  
• Ausameelsus ( integrity )
  
• Lubatuste pidamine (promise- keeping )
  
• Usaldatavus (fidelity)
  
• Avatus (fairness)
  
• Teistest hoolimine (caring for others )
  
• Austus teiste vastu ( respect for others)
  
• Kodanikutunne ( responsible citizenship)
  
• Parima poole püüdlemine (pursuit for excellence)
  
• Arvestamine ( accountability )
   
  

• Relativism - võttes arvesse situatsioonilisi, kultuurilisi, traditsioonilisi aspekte.
  Tagajärgede eetika (J. Bentham ) - tagajärjed ja mõjud on olulised, kulude ja tulude analüüs, (äritegevuses ka lühiajalised ja pikaajalised perspektiivid).
  
• Kohustuste eetika (I. Kant ) - õiguste ja kohustuste küsimused, isiklikud ja professionaalsed, tegutsemine viisil, et sellest võiks saada üldine seadus, et igaüks võiks käituda samal viisil, teiste väärtustamine, teiste kohtlemine eesmärkidena, mitte vaid vahenditena, tegutsemine viisil nagu elaksime ideaalses maailmas.
  
• Õigused ja õiglus (J. Rawls ) - võrdsuse, valiku vabaduse, ja õigluse printsiibid, ressursse tuleb kasutada efektiivselt ja tulemuslikult.
  
• Vooruste eetika (Aristoteles) - Üldised inimlikud voorused äritegevuses, voorused seoses äritegevusega, organisatsioonide ja juhtimisega, eesmärk on areng juhina ja organisatsiooni arendamine, käitumine viisil nagu käituvad vooruslikud inimesed, püüdlemine täiuslikkuse poole.
  
• Hoolimise eetika (C. Gilligan) - vaadatakse (peetakse oluliseks) isiklikke suhteid ja teistest hoolimist, teise perspektiivi lisamine.
  
• Post-modernistlik eetika - tähelepanu pööratakse diskussioonidele, koostööle selleks et leida, saavutada sobiv tulemus, vaadatakse osaliste omavahelisi suhteid.
   
   
  

• ilmneb märgatav konflikt erinevate huvide vahel
  
• lahendi alternatiivid on võrdselt õigustatavad
  
• tagajärjed on huvilistele väga olulised.
   
  

• Koostöö - partnerlus , suhtlemine, infovahetus , meeskonnatöö, -tunne, üksteise soovide ja huvidega arvestamine, kaasamine, osalus tegutsemisel ja juhtimisel, konfliktide juhtimine
  
• Vastutus - eeskujuks olemine, inimeste väärtustamine, hoolimine, tunnustamine
  
• Eetika - inimlikkus, ausus, austus, hea tahe, õiglus, usaldus
  

• Mida tähendab olla avatud ja aus konkreetses situatsioonis / organisatsioonis (kuhu tõmmata piirid), millal on tegemist lubatud, millal lubamatu käitumisega?
  
• Mida ja kui palju rääkida, millist infot organisatsioonist välja anda?
  
• Mida tähendab ausus ja avatus suhetes klientidega, kas see määratlus kehtib kõikides olukordades ühte moodi? Millist infot ja kuidas anda meediasse?
  
• Kuidas toimida siis, kui teised samade normide järgi ei käitu? (Kas ja kuidas anda teada, et kaastöötajad eksivad kehtestatud reeglite vastu?)
  
• Milles seisneb huvide konflikt, mida see tähendab, millal võivad sellised olukorrad tekkida ja kuidas sel juhul toimida?
  
• Milles seisneb favoritism (kellegi soosimine)?
  
• Milline ja millal on konkreetne käitumine ja tegutsemine õigustatud, milline ja millal mitte?
  
• Mida tähendab hea ja õige käitumine konkreetsetes situatsioonides?
   
  

• Mis on eetikakoodeksi eesmärk, milliseid teemasid peaks see hõlmama?
  
• Kas see on mõeldud üldise juhisena või peab ta sisaldama kindlaid näpunäiteid firma töötajatele?
  
• Millist liiki peaks koodeks olema, selle sisuline pool?
  
• Kes on hõlmatud koodeksi ettevalmistamisel ning selle tutvustamisel ja täitmise kontrollimisel?
  
• Kuidas koodeks avaldatakse nii firma sees kui väljaspool?
   
  

• Abijuhiseid on formaalseid ja mitteformaalseid. Juhtumi ja otsuse hindamist abistab see, kui ettevõttel on olemas kindel ettevõtte poliitika või kõigi poolt aktsepteeritud ja teadaolev "eetikakoodeks".
  
• Selle puudumisel tuleb kasutada üldtuntud eetilisi printsiipe kui ka "kuldset reeglit": Ära tee teistele seda, mida Sa ei taha, et tehakse Sulle.
  
• Mitteformaalseid abijuhiseid võib nimetada ka intuitiivseteks juhisteks, need annavad võimaluse hinnata otsust teiste inimeste seisukohalt. 
  o Ema-test (kas avaldan oma otsuse / teo kõige lähedasemale inimesele) aitab tõenäoliselt mõnikord ka äris, kuid parema vastuse annavad 
  o Turu-testi (kas minu otsus / tegu annab mulle turul eelise) ja 
  o TV-testi (kas julgeksin rääkida sellest otsusest / teost avalikkusele) koos kasutamine.
  
• Lisaks mitteformaalsetele abijuhistele tuleks alati kontrollida ka seda, kuidas on täidetud elukutselised kohustused (arsti, advokaadi, õpetaja, inseneri ). Nii tuleks õppejõul alati jälgida oma akadeemilist kohustust, arstil abi andmise kohustust, sõltumata sellest, kes on abivajaja . Paljud asjad, mis on lubatud tavakodanikule ei ole lubatud õpetajale ja õppejõule jne.
  
• Järgmise sammuna tuleb välja valida sobivad eetilised printsiibid. Eetika teooriaid on palju, kuid üldjoontes saab neid jagada kahte suurde rühma:
  o teleoloogiline eetika - teleoloogiline eetika hindab teo heaks ja õigeks, kui eesmärk või tagajärg on hea ja õige (eesmärk pühitseb abinõu või sõjas ja armastuses on kõik vahendid lubatud). Kuid siit tuleb ka selle eetikasuuna puudujääk. Paljudel juhtudel ei saa meie leppida väitega - eesmärk pühitseb abinõu. 
  o deontoloogiline eetika - deontoloogiline ehk absoluutne eetika tugineb väitele, et teo eetilisust ei määra mitte tagajärg, vaid tegu ise. Mõned teod on oma loomult head (tõe rääkimine, ausameelsus), teised aga loomult halvad nagu tapmine , valetamine , petmine. Kaks põhilist printsiipi , millest lähtuvalt võime tegu hinnata:
         1) kategooriline imperatiiv - kas me saame antud tegu laiendada kõigile
         2) "moraalse agendi " printsiip - iga inimene on ise väärtus. Keegi ei või kedagi oma huvides ära kasutada.
  Selleks, et tegu oleks hea, peab see olema tehtud mitte ainult vastavuses kategoorilise imperatiiviga, vaid sellepärast, et halb tegu on meile vastumeelt. Kaasinimesi ei tohi kohelda kui vahendeid. Eetilisus avaldub eelkõige selles, kuidas me suhtume teistesse inimestesse.
  Eetilisus ei ole algselt, otseselt nähtav kasutoov tegevus. Eetilisusest sugeneb kasu pikema aja jooksul. Esialgu võib see tähendada pigem lugupidamist, usaldusväärsust, austust ja rahulolu iseendaga.
  

• Mida tähendab olla avatud ja aus konkreetses situatsioonis / organisatsioonis (kuhu tõmmata piirid), millal on tegemist lubatud, millal lubamatu käitumisega?
  
• Mida ja kui palju rääkida, millist infot organisatsioonist välja anda?
  
• Mida tähendab ausus ja avatus suhetes klientidega, kas see määratlus kehtib kõikides olukordades ühte moodi? Millist infot ja kuidas anda meediasse?
  
• Kuidas toimida siis, kui teised samade normide järgi ei käitu? (Kas ja kuidas anda teada, et kaastöötajad eksivad kehtestatud reeglite vastu?)
  
• Milles seisneb huvide konflikt, mida see tähendab, millal võivad sellised olukorrad tekkida ja kuidas sel juhul toimida?
  
• Milles seisneb favoritism (kellegi soosimine)?
  
• Milline ja millal on konkreetne käitumine ja tegutsemine õigustatud, milline ja millal mitte?
  
• Mida tähendab hea ja õige käitumine konkreetsetes situatsioonides?
   
  

• Mis on eetikakoodeksi eesmärk, milliseid teemasid peaks see hõlmama?
  
• Kas see on mõeldud üldise juhisena või peab ta sisaldama kindlaid näpunäiteid firma töötajatele?
  
• Millist liiki peaks koodeks olema, selle sisuline pool?
  
• Kes on hõlmatud koodeksi ettevalmistamisel ning selle tutvustamisel ja täitmise kontrollimisel?
  
• Kuidas koodeks avaldatakse nii firma sees kui väljaspool?
   
  

• Abijuhiseid on formaalseid ja mitteformaalseid. Juhtumi ja otsuse hindamist abistab see, kui ettevõttel on olemas kindel ettevõtte poliitika või kõigi poolt aktsepteeritud ja teadaolev "eetikakoodeks".
  
• Selle puudumisel tuleb kasutada üldtuntud eetilisi printsiipe kui ka "kuldset reeglit": Ära tee teistele seda, mida Sa ei taha, et tehakse Sulle.
  
• Mitteformaalseid abijuhiseid võib nimetada ka intuitiivseteks juhisteks, need annavad võimaluse hinnata otsust teiste inimeste seisukohalt. 
  o Ema-test (kas avaldan oma otsuse / teo kõige lähedasemale inimesele) aitab tõenäoliselt mõnikord ka äris, kuid parema vastuse annavad 
  o Turu-testi (kas minu otsus / tegu annab mulle turul eelise) ja 
  o TV-testi (kas julgeksin rääkida sellest otsusest / teost avalikkusele) koos kasutamine.
  
• Lisaks mitteformaalsetele abijuhistele tuleks alati kontrollida ka seda, kuidas on täidetud elukutselised kohustused (arsti, advokaadi, õpetaja, inseneri). Nii tuleks õppejõul alati jälgida oma akadeemilist kohustust, arstil abi andmise kohustust, sõltumata sellest, kes on abivajaja. Paljud asjad, mis on lubatud tavakodanikule ei ole lubatud õpetajale ja õppejõule jne.
  
• Järgmise sammuna tuleb välja valida sobivad eetilised printsiibid. Eetika teooriaid on palju, kuid üldjoontes saab neid jagada kahte suurde rühma:
  o teleoloogiline eetika - teleoloogiline eetika hindab teo heaks ja õigeks, kui eesmärk või tagajärg on hea ja õige (eesmärk pühitseb abinõu või sõjas ja armastuses on kõik vahendid lubatud). Kuid siit tuleb ka selle eetikasuuna puudujääk. Paljudel juhtudel ei saa meie leppida väitega - eesmärk pühitseb abinõu. 
  o deontoloogiline eetika - deontoloogiline ehk absoluutne eetika tugineb väitele, et teo eetilisust ei määra mitte tagajärg, vaid tegu ise. Mõned teod on oma loomult head (tõe rääkimine, ausameelsus), teised aga loomult halvad nagu tapmine, valetamine, petmine. Kaks põhilist printsiipi, millest lähtuvalt võime tegu hinnata:
         1) kategooriline imperatiiv - kas me saame antud tegu laiendada kõigile
         2) "moraalse agendi" printsiip - iga inimene on ise väärtus. Keegi ei või kedagi oma huvides ära kasutada.
  Selleks, et tegu oleks hea, peab see olema tehtud mitte ainult vastavuses kategoorilise imperatiiviga, vaid sellepärast, et halb tegu on meile vastumeelt. Kaasinimesi ei tohi kohelda kui vahendeid. Eetilisus avaldub eelkõige selles, kuidas me suhtume teistesse inimestesse.
  Eetilisus ei ole algselt, otseselt nähtav kasutoov tegevus. Eetilisusest sugeneb kasu pikema aja jooksul. Esialgu võib see tähendada pigem lugupidamist, usaldusväärsust, austust ja rahulolu iseendaga.
  

Alustavale ettevõttele

• Juhus - on palju edukaid ärisid, mis on alguse saanud juhusest. Piisanud on sellest, et mõni inimene on täiesti tavalisel päeval korraga avastanud, et tema poolt välja mõeldud asja eest ollakse nõus raha maksma. Tihti on need olnud ka kõrvalseisjad, kes on avastanud et mõne teise inimese poolt väljamõeldu eest oleks kliendid nõus maksma.
  
• Ränk töö - on ka äriideid, milleni on jõutud ränga ja pikaajalise töö tulemusena. On nähtud vajadust mõne olemasoleva probleemi uue lahenduse järele ja päev päeva ning aasta aasta järel on katsetatud ja proovitud kuni on jõutud toimiva lahenduseni. Näitena võib siin tuua Gilette firma looja, kes polnud rahul sellega, et habemeajamine habemenoaga rongis reisides on väga ebamugav. Ta töötas pikalt erinevate materjalide ja tootmisvõtetega kuni jõudis toimiva žiletiterani, mille kolme- või neljateralisi edasiarendusi me tänapäevalgi kasutame. Ränk töö viis sihini!
  
• Kaine analüüs - head äriideed on võimalik ka tuletada analüüsides ja võrreldes erinevaid statistilisi andmeid - elanikkonna vanust , haridust, autode hulka, toitumisharjumusi, haridustaset jne. Näiteks autode hulka, nende hoolduseks kuluvat aega ja olemasolevate hooldusjaamade hulka omavahel võrreldes võib hinnata, kas hooldusjaamu on palju või vähe. Kui neid on vähe, võib selle analüüsi põhjal panna püsti autohooldusettevõtte.
  
• Vajadus kasvada - juba toimivate ettevõtete puhul on äriideede algpunktiks vajadus kasvada. Firmal on olemas rahulolevad kliendid ja head tooted, kuid konkurentsis püsimiseks tuleb läbimüüki tõsta. Väljakujunenud turul võib uute klientide saamine olla liiga kallis - kulud reklaamile, allahindlustele ja muudele uute klientide saamiseks suunatud tegevustele võivad ületada uutelt klientidelt saadava tulu. Seega tuleb ühe võimalusena mõelda, kuidas olemasolevatelt klientidelt rohkem raha saada.
  

Kuidas hinnata äriideed

• välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mis mõjutavad negatiivselt inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi; - tööstus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikku ;
  
• põhjaveevarude mitteotstarbekast kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ning kvantiteedi langus;
  
• veekogude mitteotstarbekas kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine ; vee-elustiku, sh kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus;
  
• keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega kaetud alade kasv, jäätmete (sh ohtlike) käitluse korrastamatus;
  
• elustiku ja maastiku mitmekesisuse, sh ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevuse muutumisest ja maa omandireformist; 
  
• tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele.
  

 Frantsiisi mõiste ja selle olemus

• tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse teatud tasu eest teisele isikule;
  
• piiratud õiguste müümine firma tootemargi ning teeninduse oskusteabe kasutamiseks;
  
• ärikokkulepe, kus ärikontseptsiooni arendaja/omanik ehk frantsiisiandja annab frantsiisivõtjale litsentseeritud õiguse kasutada ärikontseptsiooni ja sellega seonduvat kaubamärki.