Küsitlus

Riigiõigus (0)

Õigus - Riigiõigus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes tuleb ja võtab vastu põhiseaduse ?
Mis juhtub siis kui ühel juhul kehtib põhiseadus ja EL õigus ?
Kuidas siis toimida ?
Kui kaugel on Eesti areng ?
Midagi põhiseaduses, mida muuta ei saa (midagi igavikulist) ?
Kust tuleksid kandidaadid ?
Kellele see norm siis adresseeritud on ?
Mis mõte sellisel normil siis on ?
Mida tähendab teadus ?
Millal on huvid üldised ?
Mis saab siis, kui vanemaid on kaks ?
Kust läheb see piir, kas meil on õigus elust lahkuda ?
Kellegi teise kaudu täide viia või pole see lubatud ?
Miks demokraatia, miks mitte midagi muud ?
Kui kasvõi üks on täidetud ?
Mis on salajased ?
Kuidas lahendada olukorda, kui salajased määrused on kehtetud ?
Kust me aru saame, mida inimene tahab ?
Kui neil on üks leibkond. Mis saab siis, kui üks vanem oma laste eest ei hoolitse ?
Kui kaugele see hoolitsuskohustus ulatub, mida ta tegema peab ?
Kes on kasuvanem ?
Kuidas on lood hooldajaga, eestkostajaga ?
Kes on abikaasa ?
Kui nad nagunii on võrdsed ?
Mis on vabaabielu ?
Kes on autor? See, kes midagi loob. Kui keegi ostab teiselt autoriõigused ?
Millal algab ja millal lõppeb põhiõiguste kandmine ?
Mida see siis tähendaks ?
Kes esindavad seda sündimata elu ?
Millal on isik surnud ?
Kestab edasi peale isiku surma ?
Midagi muud ja kui ta on midagi muud, siis mis täpsemalt ?
Mis sellest tuleneb ?
Kes on pikali ja miks ?
Kuidas seda suhet mõjutavad ?
Milline teooria on õige ja milline on vale ?
Kuid milles see vabadus seisneb ?
Kui teiste omand ?
Millist tüüpi normid on põhiõigusnormid ?
Kui tal ei ole kohtu luba ?
Kui see pole minu mõjusfääris. Mis hetkest lõpeb §43 kaitse ?
Mida on kohustatud tegema seadusandja ?
Kust algab piinamine ?

Riigiõigus
12.09.2013
Madis Ernits
Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil)
Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega)
Loengu struktuur

Sissejuhatus

Põhiseaduse aluspõhimõtted

Põhiõigused

Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema)
Sissejuhatus
§ 1. riigiõigus
Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas.

Riigiõigus kui juriidiline distsipliin

Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust.

Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin.

Jaguneb avalikuks ja eraõiguseks.Normi saab klassifitseerida.
§ 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. See on vaieldav, kumma alla see klassifitseerub.

Norm (saab olla nii eraõiguslik kui ka avalik õiguslik)

Isik (eraisikuid ei saa klassifitseerida, juriidilisi isikuid saame) (Eesti Pank – avalik õiguslik juriidiline isik, Tallinna Sadam – eraõiguslik isik)

Õigussuhe (nt Tartu Ülikooliga sõlmib üliõpilastega õppeteenuse osutamise lepingu, see ei saa olla eraõiguslik leping, ometi Riigikohus on seda öelnud)
Toiming – see, mis ei ole õigusakt, nt eesti rahvusringhääling.
Juriidiline distsipliin (saab vahet teha § 3, nr 12 jj)

Huviteooria – kõige vanem teooria. Eraõigus lähtub erahuvist, avalik õigus lähtub avalikust huvist. Eraõigus vaatab üksikisikute kasu poole, avalik õigus Rooma riigi poole. Igat teooriat saab kritiseerida, see on positiivne ja edasiviiv. Positiivne külg on see, et kui meil pole ühtegi muud pidepunkti, siis ta aitab meid edasi ja annab meile suuna ette. Negatiivne on see, et detailides see teooria meile vastust ei anna. Probleemiks on, et enamik norme lähtub nii era- kui ka avalikust õigusest. Nt võlaõiguse normid pole ainult erahuvides, vaid vägagi avalikes huvides, et valitseks õigusrahu. Või ehitus- ja plaanerimisõiguse normid, mis on nii avalikes kui ka erahuvides. Või ka korrakaitseõigus.
Subordinatsiooni ehk alluvusteooria – avalikus õiguses valitseb subordinatsioon , ülevalt alla; eraõiguses valitseb ordinatsioon ehk horisontaalsuhe. Kõik need teooriad püüavad positiivselt määratleda avalikku õigust. Eraõigus ei ole avalik õigus. Positiivne külg on see, et ta toob selgelt välja avaliku õiguse erisuse.
Subjektiteooria – avaliku õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat . See teooria ei võimalda lahendada küsimust siis, kui riik või avaliku võimu kandja osaleb eraõigussuhtes. Ka riik võib osta turult kaupu, see on eraõiguslik teguviis . Avaliku võimu kandja sissetoomine eeldab juba avaliku õiguse olemasolu.
Modifitseeritud subjektiteooria – selle kohaselt on avalikõiguslikud need normid, mis kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat kui sellist (kui sellist – modifikatsioon). Jääb probleem, et avaliku võimu kandmine tuleneb, saab tulenema avalikust õigusest ja me paneme definitsiooni sisse selle, mida defineerime.
Avalikõiguslik vaidlus eelab igal juhul, et üks pooltest oleks avaliku võimu kandja.

Avaliku õiguse ja eraõiguse distsipliin

Avalik õigus

Riigiõigus
Karistusõigus
Haldusõigus – hõlmab nii üldise haldusõiguse, peamiselt haldusmenetlus kui ka kõik halduse eriõigused, kogu keskkonnaõiguse, kohaliku omavalitsuse õiguse, korrakaitse õiguse. Sätestavad halduse õiguse kohtustusi
Protsessiõigused

Eraõigus

Tsiviilõigus – võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, tsiviilseadustiku üldosa seadus.
Äriõigus – tsiviilõiguse laiend , ärimeeste eraõigus, kus tsiviilõigus kehtib samuti.
Ühinguõigus – MTÜ-d ja sihtasutused
Väärtpaberiõigus – tööõiguse põhi on eraõiguslik, kuid seal on ka palju avaliku õiguse aspekte , töötajakaitse teema jne.
Konkurentsiõigus – üks Euroopa Liidu tuumikvaldkond. Trahvid on avalikõiguslikud, konkurendiõigused, konkurent saab minna kohtusse, tekib küsimus kas see on eraõigus või avalik õigus.

19.09.13

1932 aastani – oli olnud 23 valitsust – kui üks võim kinnistub, võib olla ka samas probleem. Kuid ka kiire vahetumine on halb, sest ükski ei jõua oma võimu kinnitada. Rahulolematus rahva seas oli väga suur. Sellega kaasnes rahva tüdimus ja pettumus demokraatiast. Kõige olulisem oli see demokraatlik legitatsioon. Tasakaalus välja – lakkas toimumast.
Põhiseadus oli nö süüdi, tuli hakata ette valmistama põhiseaduse muutmist . Räägiti korporatiivriigist, ideoloogiast, Euroopas oli tekkinud Saksamaa natsionaalsotsialistlik partei, mis oli väga mõjukas, Itaalias fašistlik partei, selle eeskujul tekkisid sellised liikumised ka mujal, ka Eestis. Eestis oli selle liikumine Vabadussõjas. Moodustati keskliit. Hakati võtma liikmeks ka neid, kes ei osalenud Vabadussõjas – ühing hakkas radikuliseeruma – muutus parempopulistlikuks, eesmärgiks sai demokraatia kaotamine.
Nüüd saame püüelda oma eesmärkide suunas, varem ei olnud see võimalik. Vapsid tahtsi muuta põhikorda korporatiivseks.
Jaan Tõnissoni esimene eelnõu, põhiseadust sai muuta ainult rahvahääletusega. Riigi kogu otsus luua tasakaalustatud mehhanismidega loodud demokraatia. Rahvahääletus toimus 13-15 august 1932. Demokraatia alla 12 tuhande hääle, alla protsendi, jäi alla uus eelnõu. Vabsid tulid enda eelnõuga, riigikogu pani selle eelnõu kõrvale, tõi modifitseeritud Tõnissoni eelnõu uuesti mängu. Täiendati seda eelnõu, korraldati teine rahvahääletus 10-12 juuni 1933. Vahepeal oli tehtud hääletamine kohustuslikuks . Rahva reaktsioon oli trots . Poliitilised institutsioonid rahva seas enam usaldust ei äratanud.
Riigikogu muutis jälle rahvahääletuse seadust – kohustus muudeti ära. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja 50% plus 1 hääl valimisõiguslikust elanikkonnast. Nii suurt poolehoidu ei saa tavaliselt kunagi ükski partei. Siis oli see meeleheitlik katse vapse takistada – muuta nö mängureegleid.
Kolmas rahvahääletus oli 14-15 oktoober 1933. Võeti vastu põhiseaduse muudatus – riigivanem oli enne peaminister . Talle anti väga suur võim, ta võis parlamendi laiali saata, tal oli võimalik kehtestada omad mängureeglid. See põhiseadus pidi kehtestatama jaanuaris. Pidid toimuma riigivanema valimised. 12. Märts 1934 – riigivanem Konstatin Päts koos Juhan Laidoneriga, lasid arreteerida üle 400 vapsi, koosolekul keelatakse poliitiline tegevus. Toimub tolleagse riigikogu vaikival nõusolekul. 1934 a sügisel tuleb riigikogu uuesti kokku, siis enam Päts riigikogu ei vaja. Kuna uus põhiseadus on formaalselt jõustunud, lõpetas Päts riigikogu istungi, enam ta neid kokku ei kutsu.
Hakkas vaikiv ajastu 1934 – poliitilisi organisatsioone pole, erakondi pole, nad on keelustatud. Ühtegi poliitilist väljundit ei ole. See näitas, kui nõrk on tegelikult demokraatia ja nii lihtne on rahvast lollitada .
Loodi Isamaaliit – asendas erakondi – riigipartei. Nii valitses Päts Eestit umbes 2 aastat. 1936 otsustas Päts korraldada rahvahääletuse, pani küsmuse: Kas rahvas tahab uut põhiseadust? Kus on tugev president . Rahvas toetas Pätsi algatust, samas ei teata, kui vabad need valimised olid. Teatud skeptilisus on tervitatav. Kas rahvas tahab, et kutsutaks kokku rahvuskogu , kes tuleb ja võtab vastu põhiseaduse? Kehtisid veel sätted, et põhiseadust sai muuta vaid rahvahääletus.
1936 koostati põhiseadus.
„Legaalsuse printsiip eesti põhiseaduse muutmises ja muutmiskavades“ – raamat, selgelt analüüsinud, miks 1937 põhiseaduse rikkumine ..
Tegemist ei olnud legitiimse koguga – eiras kehtiva põhiseaduse reegleid.
1.jaanuar 1938 hakkas kehtima uus põhiseadus. Ei ole õige rääkida 1937 a põhiseadusest, sest sis ei juhtunud midagi, mis oleks õiguslikult relevantne põhiseaduse suhtes. teine põhiseadus – nimetatakse tinglikult kolmandaks . 1933 toimus põhiseaduse muutmise regulatsioon , 1938 oli põhiseaduse asendamine. Hea regulatsioon asendati. Dikatatuur , poliitilised probleemid. Uue tee minek ei pruugi olla õiguslikult õige ning Päts selle vastu ka eksis.
Riigivanemat hakati nimetama presidendiks. Esimene president nimetati ametisse.
1939 – Eesti sattus Vene huvisvääri, 23.aug MRP- Hitleri ja Stalini pakt. Järgnes Moskva surve sundida Eesti ja NSV Liidu kaubandusleping vms
Karl Selter läks Moskvasse – nõuti juba 35 000 sõjaväelase paigutamist Eestisse, Eesti nõustus 25 000ga.
30.nov Talvesõda Soomega. Eesti territooriumil tankisid Soome pommitajad. Mõned Eesti mehed läksid Soome sõdima punaste vastu. Kuni 1940 a kevadeni kestis selline periood.
1940 juuni – soviettide liit lõpetas Eesti iseseisvuse – Molotovi ultimaatum 16.juuni – lubada Eestisse sovietti väed.
17.juuni – punane armee tungis Eesti territoorimile – Eesti okupeeriti.
Päts oli riigi volikogu ise laiali saatnud. Valimised oli nö pseudovalimised. Valimispettus – valimised ei olnug legitiimsed.
22.juuli Johannes Lauristin – Eesti vastuvõtmine NSV Liitu – 6. Aug oli Eesti NSV Liidu koosseisus – oli inkorporeeritud ja okupeeridu soviettide poolt.
seda perioodi tuleb ka hinnata – need mõjutavad meid ka tänapäeval – ei pruugi olla positiivsed, aga seda negatiivset tuleb silmas pidada ning hakkama saada.
1944 oli katse Eesti iseseisvust taastada. Endine peaminister nimetas uue peaministri – moodustas kabineti, jõudis septsi nädal aega valitseda Tallinnas, aga Eesti oli nõrk ja punaarmee tugev. Murdsid Narva juures läbi – vallutasid Eesti uuesti. 22. Sept oli Tallinna vallutamine – taasokupeerimine. Seejärel jõuti kogu Eesti territooriumile.
ENSV – 1949 – märtsi küüditamine u 25 000 eesti inimest küüditati Siberisse. 1949 muudeti konsitutsioon, 1978 uus konstitutsioon , Brežnevi konstitutsioon. Selle koopia.
1978 19.sept, EKP (Eesti Kommunistlik Partei) – võttis vastu salajase vene keele õpetamise.
40-kiri noorsoo rahutused – esimene peale metsavendlust, uus vastuhakk sovietlikule korrale. See ei jõudnud kuhugi, suhteliselt stiihilised. Sovieti liit oli liiga tugev.
Taasiseseisvumise perioodi algus 23.aug 1987 – meeleavaldus, MRP mõisteti hukka.
1988, 23.juuni muudeti sini-must-valge uuesti Eesti lipuks.
11.sept oli Eestimaa laul lauluväljakul – kuni 300 000 inimest Tallinna lauluväljakul. 1988 aasta suvel oli esimene rokk- summer . Suvi oli väga emotsionaalne, justkui uus ärkamisaeg. Samm- sammult püüdsid Eesti kohalikud võimuorganid Moskvat tagasi rebida, nii kui Moskva nõrgenes, tehti järgmine samm edasi.
1991 aastal oli referendum , Moskvas oli putš – nüüd tuleb võim tagasi võtta relva jõul.
1991, 20.aug Eesti Vabariigi ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riigi iseseisvuses - taasiseseisvus riigipüha.
Põhiseaduse assamblee –20.aug Eesti komitee ja ülemkogu otsus. ’
13.sept 1991 kogunes põhiseaduse assamblee – esitati uus eelnõu
Aluseks võeti Jüri Adamsi eelnõu – väga palju Jüri Raidla eelnõust läks redaktsiooni järgeselt palju põhiseadusesse sisse. See eelnõu oli koostatud teisitimõtlejate poolt (Raidla). Tahame midagi muud, mitte vana mõtteviisi – alustada puhalt lehelt.
Kuni 10.aprill oli 30 istungit – 28.mai rahvahääl
Juunis toimus rahvahääletus – ülisuure enamusega võeti see uus põhiseadus vastu
Uus põhiseadus hakkas kehtima
Lk.28 rakendamise seadus
29.juuni 1992 – uus põhiseadus hakkas kehtima
Rahva Hääl oli tol ajal suurim ajaleht – seal oli kirjas suurelt, et uus põhiseadus oli vastu võetud ja hakkas kehtima 29.juuni.

Kas tahate astuda EL-i ja võtta vastu põhiseaduse täiendamise seaduse? Siis, kui Eesti astus EL-i, oli see küsimus.
Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus

30.03.1917 Eestimaa kubermang – maanõukogu koguneb – otsus kõrgemast võimust

15.11.197

24.veebr 1918 iseseisvusmanifest

1920 – esimene põhiseadus

1938 – teine põhiseadus

17.06.1940 algas midagi uut

1991 – vana tagasi

1992 – uue põhiseaduse vastuvõtmine

Õiguslik järjepidevus – ühe õigussubjekti riigiline katkematus– juriidiliselt eksisteeris.
Õigus järglus – üksikõigusjärglus või üldõigusjärglus. Üksik – kui 1 kohustus läheb üle, kui 1 nõue läheb üle (võlaõigus). Üld – kõik õigused ja kohustused lähevad ühelt subjektilt teisele – nt pärimise korral

Rahvusvaheline perspektiiv – õiguslikku järjepidevust on ikka ja jälle rünnatud. 1940 toimusid valimised EV, Eesti Vabariik vabatahtlikult otsustas astuda Soviettide liidu kooseisu . 1992 põhiseadus võeti vastu küll – aga see on sp, et ei järgitud 1938 põhiseaduse reegleid. Kõik asendati. On väidetud, et see muudab õiguslikku järjepidevust. Territoorium ei ühti, 1940 oli üks territoorium, 1992 hoopis teine territoorium, uus riik. Liiga pikk aeg, 50 aastat vahel – selle aja jooksul aegub kõik ära. See kõik ei pea paika, sest 1940 ei saa rääkida vabatahtlikkusest, siis oli 100 000 punaarmeelast Eestisse. Valvati, et kõik läheks plaanipäraselt, keegi ei julgenud vastu hääletada, isegi kui oleks tahetud. Sovieti ajal oli vastupanu metsavendlus – väga oluline. Toimusid küüditamised, selle vastu võideti, 40-kiri, noorsoorahutused. 1987 fosforiidisõda – esimene roheliste liikumine. Siis olid nad väga populaarsed . Väliseestlaste tegevus. Kõik see vastupanu õigustab seda, et ei olnud mingisugust üksmeelt ja heameelt . Valdav osa riikidest tunnustas Eesti Vabariiki 1940-1992.
Siseriiklik perspektiiv – vägagi faktiliselt sovieti okupatsioon, olid okupatsiooniorganid, toimus valimistsirkus, 99 protsenti toetus – absurd , sellist ei saa ausalt teel olla. 1944 sügisel okupeeriti uuesti, toimus uuesti järk pööre. 1992.a võeti vastu uus põhiseadus, siis hakkas protsess uuesti peale, aga see pööre ei olnud nii järsk, paljud seadused tulid sovietiajast üle. Kriminaalkoodeks kehtis kuni 2002 a augusti lõpuni, seda täiendati ja muudeti, aga see oli sama – oluline seadus, näitab milline ideoloogia riigis on. Ka tsiviilkoodeks kehtis kui võeti vastu võlaõigusseadus – lõpetas eraõiguse reformi. Sovieti ajal oli vaid haldusõiguse rikkumise seadus vms, polnud ettepoole suunatud ohutõrjet. Siseriiklik – seda on nimetatud dünaamiliseks kontiniteediks. Dünaamilisus – teatud liikuvus ja suhtelisus, samas järjepidevust. Luua mingisugune tasandus – omandireform – õige otsus. Iga teine oleks postuleerinud midagi... eestlane austab omandit . Kauge ja abstrakne sõnum omandireformi puhul on kõigeo olulisem.
Euroopa inimõiguste kohus 1986 aastal käsitlenud teemat, kas EV oli okupeeritud või mis kord siin vaitses. See on asunud seisukohale. Eesti kaotas oma iseseisvuse MRP lepingu tulemusel. Jõuga kehtestati nõukogude kord. Seda on hea teada, et Euroopa inimõiguste kohus on andnud oma hinnangu ning käsitlenud seda okupatsioonina, mis on oluline eestlaste jaoks.
Eesti Vabariik Euroopa Liidus
1933 – võimalus EL-i astuda, esitati 3 põhimõttelist kriteeriumist:

Poliitiline kriteerium

Majanduslik kriteerium – konkurentsis liidu turul

Võime täita EL-i kohustusi

1995 aastal esitas avalduse EL-iga liitumiseks
1997 läbirääkimiset avati
Ühinemiskutse sai 2002 aastal
2003. a 14.sept rahvahääletus EL-iga liitumise ja PS täiendamise kohta
14.mai 2004 sai Eesti EL liiga
EL põhiseaduse lepin 2005 kukkus läbi, toimus mõttepaus
2007 võeti vastu Lissaboni leping, jõustus 2009 aasta 1.dets, muutis päris oluliselt EL-i institutsiooni
Enne oli Euroopa Ühendus – kaotati Ühenduse nimetus ära ja laiendati EL-i Euroopa Ühendusele – nimetati Euroopa Liiduka ümber
Euroopa Liidu leping – ELL, õhuke 55 artiklit
Euroopa Liidu toimimise leping – ELTL , 358 artiklit
Põhiõiguste harta – PH siiani vaieldav dokument, seal sisalduvad ka sotsiaalsed põhiõigused. Kui muidu on pädevused piiritletud ja seda juurde ei tule, siis seal hartas olevad sotsiaalsed põhiõigused tekitavad küsimuse kas... vaidlus tekitab.

Euroopa Liidu õiguse rakendamise prioriteet

Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus – kuid see pole ülimuslik
EL õigus pole ülim, vaid tal on teatud juthudel EL pädevuses rakendamise prioriteet
Lissaboni lepingus on juttu primaarsusest – EL õigus on primaarne – esmane, tal on esimus siseriikliku õiguse suhtes.
Primaarõigus, sekundaarõigus – määrused, direktiivid , otsused.
EL õiguse prioriteet
EL õigusnormide hierarhia – õiguslepingud. Konkreetne kaasus, määrus, seadus.
Vaieldav küsimus: mis juhtub siis kui ühel juhul kehtib põhiseadus ja EL õigus? Põhiseadus on Eestis kõige kõrgem, rahva poolt vastu võetud. EL õigus tugineb rahvusvahelistel lepingutel, on loonud sellise õiguskorra. Suveräänsuse debatt .
EL õigus vastuolus Psiga – kuidas siis toimida?

Euroopa Kohtu perspektiiv

Esimen kaasus COSTA vs ENEL
ENEL riigistati, COSTA oli ühe elektriettevõtte aktsionär
Kehtivad ühenduvuse regulatsioonid peavad omama täit mõju mõlemates riikides kogu oma kehtivuse vältel. Seetõttu nad lähtuvad ühenduse õiguse esimusest, prioriteedipõhimõttest. Neid tuleb vahetult kohaldada .
1964 a on COSTA ENEL internatonale ...........
Põhiseadust ei kohaldata, kui ta on vastuolus EL-i õigusega, kuid ta kehtib. See on Euroopa Kohtu seisukoht.
1974 – Solange 1 – Saksa kohtu otsus: nii kaua kui ei ole EL-i (majandusühendusel tol ajal) tõhusat põhiõiguste kaitset, omakaitset, nii kaua kontrollib Saksa Liidu konstitutsiooni kohus Euroopa majandusühenduse aktide kooskõla põhiseadusega.
Hakkas kontrollima teatud määral põhiõigusi
EL on algselt olnud majandusühendus, kaupmehi ei huvita põhiõigused, neid huviatb raha ja et selle tegemiseks oleks võimalikult soodus keskkond.

Trumani plaan, idee
Paratamatult tõmbab majandus kõik endasse sisse, ta eeldab, et põhiõigused oleksid sätestatud ning oleksid kõik õiguslikud mehanismid olemas riigis.
Oleme jõudnud sellesse etappi , et EL on jõudnud, kasvanud kõiki eluvaldkonti kontrollivaks ühenduseks
EL eesmärk on föderatsioon
Euroopa Kohus hakkas kontrollima põhiõigusi 1974
Solange 2, 1986 – nii kaua kui EL, EL ühendusel on tõhus ja toimiv põhiõiguste kaitsemehanism, nii kaua ei kontrolli see saksa asi
1991 a Maastricht leping – sellega loodi Euroopa Liit
1993 kontrollis Maastrichti lepingu otsust, kus ütles lõppastmes seda et Saksamaa säilitab oma staatuse suveräänse riigina.
Euroopa Liidu puhul on olemas piiratud üksikvolituse põhimõte, teatud pädevusvaldkonnad, piiratud. See tuleneb Maastrichti otsusest . Pädevuse määratlemise pädevus jääb riikidele.
2009 Lissaboni lepingu otsus, kus bundeswerrasmuse
Lisab olulise asja – põhiseaduse identiteet .
Kas EL ei lähe meie PS identiteedi kallale? Loe Lissaboni otsust, väga hea profesionaalne ülevaade EL ajaloost, arengust jne.
PS identiteet on küsimus sellest piirist , kuhu maani me võime minna praeguse PS kehtimise juurest.
Ootame ESMi otsust, sisuline otsus – valdav enamus arvab , et oleme jõudnud piiri lähedale. Veel sammuke, peab tegema rahvahääletutse.
Saksamaa on kõige võimsam Euroopa Kohus. Ta ei taha minna vastuollu.

Kui kaugel on Eesti areng?

11.09.2006 – öeldi, et ei saa eurot, sest meil on PS kirjas, et Eesti raha on Eesti kroon. Leiti, et teeme pragmaatilise lahenduse (eelkõige nad ei ole veel õiged) – viidi sisse et riigikogu küsib arvamus riigikohtult – kas EL-i ühinemislepingu rahaliidu osa on ühilduv Eesti PS paragrahviga 111. Kas oleme valmis sisse viima ühisraha euro. Riigikohus ütles: PS oluline ja läbiv muutmine osas, milles see ei vasta EL õigusele. 2003 a rahvahääletusel küsiti rahvalt , kas tahate astuda EL-i, kas tahate vastu võtta EL põhiseaduse täiendamise seaduse. Seda on kritiseeritud. Kõik on läbivalt muudetud, see mis on vastuolus on välja võetud enamus... alusleping astub PS-ist üle
Riigikohus, 2 a hiljem, 26.06.2008 – PS paragrahvi 152 lõige 2. Võrdluseks paragrahv 111.
Direktiivid toimivad nii, et muunduvad seaduseks, ning siis kohaldatakse neid seaduse kaudu vms
149, 152 – PS funktsiooni kõige olulisemad normid – kui Riigikohus jätab need kohaldamata, tekib küsimus, miks need siis on.
PS ja EL õiguse vahel võib tekkida vahel kollisioon – sellisel juhul ei tohiks jätta PS kohaldamata, vaid tuleks seda täiendada, PS sõnastust muuta. Esitame seadusandjale üleskutse sellele reageerida. Meil on olemas juba traditsioon ja kultuur PS-i muuta. Vaielda selle üle jutusaadetes, ajalehes, diskuteerida ja jõuda selleni , et sõna ja tegelikkus ei lähe kokku, see on ilmselge. Nt 111 ütleb et meil on kroon, aga on euro – lahknevus. Eesti kuulumisel Eli võidakse delegeerida .. on reegel ja erand , me rakendame erandi, kroon jääb igaks juhuks sisse. Igasugused lahendused on juriidiliselt võimalikud. Riigikohtu ülesanne ongi lahendus leida, mitte öelda et ta pole piisavalt pädev. Tuleks mõelda .. kasvõi Saksa Solange eeskujul.
Viimane riigikohtulahend – 12.07.2012
ESM – Euroopa stabiilsus mehanism – PiIGS riigid Portugal Iirimaa , Itaalia, Kreeka Hispaania. Nüüd on Küpros juurde tulnud. Selleks ,et need riigid vajasid laenu, majanduskasv kukkus ära, tuli majanduslangus. Riigi eelarve maht on 17 miljardit, nende võlg 200 miljardit. Nad on kordades EL toetust saanud. Hädasolijat tuleb aidata – EL solidaarsus . Saame euroraha, turvalisust, välispoliitilist toetust, oleme ühe suure euroopa liige.
Artikkel neli lõige neli ESM – seal on kirjas teatud otsused sellistel kiiretel juhtudel tehakse otsused häälte enamusel . Umbes 83 % on see, sissemakstud kapitalist, see on aktsiaselts . Eesti osa on kuskil 1, midagi %. Kuus riiki, Saksamaa ja mõned suuremad. Eesti maksis sinna sisse 2 miljardit eurot, kohustuse suurus on üle 2 miljardi. Eesti riigi eelarve on 6-7 mijardit. 2 miljardit oleme andnud käendusena – kuhu see paigutada, et see aktiviseerib, selles ei saa me isa kaasa otsustada.
ESM näitab kui kaugele piiri peale me oleme jõudnud, ühelt poolt identiteedi ja piiratud üksikvolituse näol.
EL kohta – suveräänsus on piiratud aga huvid antudj uhul kaaluvad üle, EL solidaarsus, moraalne kohustus, kaaluvad üle selle otsuse. Kui on poliitiline enamus selle jaoks, võib seda teha. Põhjendus: üldkogu on seisukohal: PS täiendamise seadus paragrahv 1 vms. Vormilt rahvusvaheline, sisult euroopalik. Seda kritiseerisid osad kohtunikud . Üks kohtunik Jaak Nuik?: PS suveräänsuse sõltumatus on sellega kahjustatud, ei oleks tohtinud seda teha. otsus oli piiripeal. Meie oma riigikohtulahend näitab, kui piiri peale oleme me jõudnud.
Muudatus, mis võib aset leida: pädevuse määratlemise pädevus läheb Eesti riigilt üle EL-le.
kolleegium – riigikohtu ja ringkonna kohtu – üritatakse jõuda konsensuseni. 19 kohtunikku on.

Eesti Vabariigi Põhiseadus
PS mõiste:
Et seadusi anda, on meil seaduste kehtestamise pädevus, PS-iga antud Riigikogule. Õiguse loomise pädevus – õigus luua õigust.
Mingisuguse pädevuse alguspunkt
PS mõiste on keeruline, seda saame jagada

empiiriline – konstitutsioon, mingit põhilaadi, põhistruktuuri, põhiseaduslik tegelikkus, meie riigi elu põhilaad

normatiivne – normikogu, jaguneb kaheks:
1. Vormiline – antud autoriteedi poolt, muutmine on raskendatud, kõrgeimal tasandil õigusnormide hierarhias , õiguslik alus lihtõiguse normide andmiseks –

Sisuline – riigikorra ja struktuuride eesmärgid, poliitilse tahte kujundamise protsess, kõrgemate riigiorganite pädevused, individuaalse vabaduse tagatised, substantsiaalsed tunnused, mida ta reguleerib.
Pikaealisus, jälkus, moraalne sisu, üldisus ja abstraktsus – avatud. Kellegi käsitlus PS –st.
26.09.2013
Põhiseaduse teooriad

Normistik (Hans Kelsen )
Õiguskord on õigusnormi hierarhia. Riigimõiste on sama mis õiguskord. Põhinorm, põhiseadus, siis tuleb muu. Kuna tegemist on õigusnormi hierarhiateoreetikuga, kes räägib põhinormist, - ühe vormi kehtivus peab rajanema kõrgemalseisval normil . ( haldusakti kehtivus rajaneb seadusel, määruse kehtivus rajaneb seadusel, seaduse kehtivus rajaneb põhiseadusel.

PS kui põhivalik (Carl Schmitt )
Põhiseadusega määrab kindlaks, milline see riik on. See piirdub tuumikuga – poliitiline üksuse liik ja vorm on põhivaliku ese.

Integratsioonikorraldus ( Rudolf Smend)
Kõik, kes sellele allutatud, on korraldus integreeruda.

Totaalne PS
Põhiseadus ongi see akt, mis otsustab kõik olulised küsimused.

PS kui väärtuskord (Rudolf Smend)
Kehtestab ühiskonna põhiväärtused. PS kui kõrgeimate väärtuste kogum. Elu, omand, kodu puutumatus , eraelu, sõnavabadus jne.

Ühiskondlik leping
On olemas algolukord, siis on kõigil halb. Lepitakse kokku, et luuakse institutsioon , mis tahab öörahu, et saaks rahulikult magada . Päeval saab minna jahile ja ei pea muretsema, et keegi eelneval päeval kõik ära röövib. Väga oluline on teadmatuse loor . Keegi neist ei teadnud , mis neist pärast PS kehtimist saab. Neil olid oma ootused ja lootused, kuid keegi ei teadnud täpselt. See motiveeris PS autoreid tegema ausat ja õiglast PS, kuna ei teatud, mis inimestest pärast saab, sest ehk pärast ei vea. Nt Pätsi soov oli kindlustada diktaatori võim, see oli kõike muud kui aus ja õiglane põhiseadus. Demokraatia liiga ebastabiilne. Valitsused vahetusid liiga tihti, arengut ei olnud, mingisugust poliitikat ellu ei viidud , see ei toiminud , visiooni ei olnud. Nüüd on stabiilne valitsus. Selline stabiilsus on teatud aeg hea, demokraatia elab vahetuses, seega mingi aeg peaks see vahetuma.
Lõpuni kõigile küsimustele ei vasta ükski teooria!
Põhiseaduse struktuur

Üldsätted + PS täiendamise seadus

Põhiõigused ( vabadused ja kohustused)

Rahvas (reguleeritud kui riigiorgan )

Riigikogu

Vabariigi President

Vabariigi Valitsus

Seadusandlus

Rahandus ja riigieelarve

Välissuhted

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla