Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Riigiõigus (0)

Õigus - Riigiõigus
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes tuleb ja võtab vastu põhiseaduse?
  • Mis juhtub siis kui ühel juhul kehtib põhiseadus ja EL õigus?
  • Kuidas siis toimida?
  • Kui kaugel on Eesti areng?
  • Midagi põhiseaduses mida muuta ei saa midagi igavikulist?
  • Kust tuleksid kandidaadid?
  • Kellele see norm siis adresseeritud on?
  • Mis mõte sellisel normil siis on?
  • Mida tähendab teadus?
  • Millal on huvid üldised?
  • Mis saab siis kui vanemaid on kaks?
  • Kust läheb see piir kas meil on õigus elust lahkuda?
  • Kellegi teise kaudu täide viia või pole see lubatud?
  • Miks demokraatia miks mitte midagi muud?
  • Kui kasvõi üks on täidetud?
  • Mis on salajased?
  • Kuidas lahendada olukorda kui salajased määrused on kehtetud?
  • Kust me aru saame mida inimene tahab?
  • Kui neil on üks leibkond Mis saab siis kui üks vanem oma laste eest ei hoolitse?
  • Kui kaugele see hoolitsuskohustus ulatub mida ta tegema peab?
  • Kes on kasuvanem?
  • Kuidas on lood hooldajaga eestkostajaga?
  • Kes on abikaasa?
  • Kui nad nagunii on võrdsed?
  • Mis on vabaabielu?
  • Kes on autor See kes midagi loob Kui keegi ostab teiselt autoriõigused?
  • Millal algab ja millal lõppeb põhiõiguste kandmine?
  • Mida see siis tähendaks?
  • Kes esindavad seda sündimata elu?
  • Millal on isik surnud?
  • Kestab edasi peale isiku surma?
  • Midagi muud ja kui ta on midagi muud siis mis täpsemalt?
  • Mis sellest tuleneb?
  • Kes on pikali ja miks?
  • Kuidas seda suhet mõjutavad?
  • Milline teooria on õige ja milline on vale?
  • Kuid milles see vabadus seisneb?
  • Kui teiste omand?
  • Millist tüüpi normid on põhiõigusnormid?
  • Kui tal ei ole kohtu luba?
  • Kui see pole minu mõjusfääris Mis hetkest lõpeb 43 kaitse?
  • Mida on kohustatud tegema seadusandja?
  • Kust algab piinamine?
Riigiõigus
12.09.2013
Madis Ernits
Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil)
Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega)
Loengu struktuur
  • Sissejuhatus
  • Põhiseaduse aluspõhimõtted
  • Põhiõigused
  • Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema)
    Sissejuhatus
    § 1. riigiõigus
    Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas.
    • Riigiõigus kui juriidiline distsipliin
    Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust.
    • Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin.
    Jaguneb avalikuks ja eraõiguseks.Normi saab klassifitseerida.
    § 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. See on vaieldav, kumma alla see klassifitseerub.
    • Norm (saab olla nii eraõiguslik kui ka avalik õiguslik)

    Isik (eraisikuid ei saa klassifitseerida, juriidilisi isikuid saame) (Eesti Pank – avalik õiguslik juriidiline isik, Tallinna Sadam – eraõiguslik isik)
    • Õigussuhe (nt Tartu Ülikooliga sõlmib üliõpilastega õppeteenuse osutamise lepingu, see ei saa olla eraõiguslik leping, ometi Riigikohus on seda öelnud)
    • Toiming – see, mis ei ole õigusakt, nt eesti rahvusringhääling.
    • Juriidiline distsipliin (saab vahet teha § 3, nr 12 jj)

    Huviteooria – kõige vanem teooria. Eraõigus lähtub erahuvist, avalik õigus lähtub avalikust huvist. Eraõigus vaatab üksikisikute kasu poole, avalik õigus Rooma riigi poole. Igat teooriat saab kritiseerida, see on positiivne ja edasiviiv. Positiivne külg on see, et kui meil pole ühtegi muud pidepunkti, siis ta aitab meid edasi ja annab meile suuna ette. Negatiivne on see, et detailides see teooria meile vastust ei anna. Probleemiks on, et enamik norme lähtub nii era- kui ka avalikust õigusest. Nt võlaõiguse normid pole ainult erahuvides, vaid vägagi avalikes huvides, et valitseks õigusrahu. Või ehitus- ja plaanerimisõiguse normid, mis on nii avalikes kui ka erahuvides. Või ka korrakaitseõigus.
    Subordinatsiooni ehk alluvusteooria – avalikus õiguses valitseb subordinatsioon , ülevalt alla; eraõiguses valitseb ordinatsioon ehk horisontaalsuhe. Kõik need teooriad püüavad positiivselt määratleda avalikku õigust. Eraõigus ei ole avalik õigus. Positiivne külg on see, et ta toob selgelt välja avaliku õiguse erisuse.
    Subjektiteooria – avaliku õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat . See teooria ei võimalda lahendada küsimust siis, kui riik või avaliku võimu kandja osaleb eraõigussuhtes. Ka riik võib osta turult kaupu, see on eraõiguslik teguviis . Avaliku võimu kandja sissetoomine eeldab juba avaliku õiguse olemasolu.
    Modifitseeritud subjektiteooria – selle kohaselt on avalikõiguslikud need normid, mis kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat kui sellist (kui sellist – modifikatsioon). Jääb probleem, et avaliku võimu kandmine tuleneb, saab tulenema avalikust õigusest ja me paneme definitsiooni sisse selle, mida defineerime.
    Avalikõiguslik vaidlus eelab igal juhul, et üks pooltest oleks avaliku võimu kandja.
    • Avaliku õiguse ja eraõiguse distsipliin
    Avalik õigus
    • Riigiõigus
    • Karistusõigus
    • Haldusõigus – hõlmab nii üldise haldusõiguse, peamiselt haldusmenetlus kui ka kõik halduse eriõigused, kogu keskkonnaõiguse, kohaliku omavalitsuse õiguse, korrakaitse õiguse. Sätestavad halduse õiguse kohtustusi
    • Protsessiõigused

    Eraõigus
    • Tsiviilõigus – võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, tsiviilseadustiku üldosa seadus.
    • Äriõigus – tsiviilõiguse laiend , ärimeeste eraõigus, kus tsiviilõigus kehtib samuti.
    • Ühinguõigus – MTÜ-d ja sihtasutused
    • Väärtpaberiõigus – tööõiguse põhi on eraõiguslik, kuid seal on ka palju avaliku õiguse aspekte , töötajakaitse teema jne.
    • Konkurentsiõigus – üks Euroopa Liidu tuumikvaldkond. Trahvid on avalikõiguslikud, konkurendiõigused, konkurent saab minna kohtusse, tekib küsimus kas see on eraõigus või avalik õigus.

    19.09.13
    • 1932 aastani – oli olnud 23 valitsust – kui üks võim kinnistub, võib olla ka samas probleem. Kuid ka kiire vahetumine on halb, sest ükski ei jõua oma võimu kinnitada. Rahulolematus rahva seas oli väga suur. Sellega kaasnes rahva tüdimus ja pettumus demokraatiast. Kõige olulisem oli see demokraatlik legitatsioon. Tasakaalus välja – lakkas toimumast.
    • Põhiseadus oli nö süüdi, tuli hakata ette valmistama põhiseaduse muutmist . Räägiti korporatiivriigist, ideoloogiast, Euroopas oli tekkinud Saksamaa natsionaalsotsialistlik partei, mis oli väga mõjukas, Itaalias fašistlik partei, selle eeskujul tekkisid sellised liikumised ka mujal, ka Eestis. Eestis oli selle liikumine Vabadussõjas. Moodustati keskliit. Hakati võtma liikmeks ka neid, kes ei osalenud Vabadussõjas – ühing hakkas radikuliseeruma – muutus parempopulistlikuks, eesmärgiks sai demokraatia kaotamine.
    • Nüüd saame püüelda oma eesmärkide suunas, varem ei olnud see võimalik. Vapsid tahtsi muuta põhikorda korporatiivseks.
    • Jaan Tõnissoni esimene eelnõu, põhiseadust sai muuta ainult rahvahääletusega. Riigi kogu otsus luua tasakaalustatud mehhanismidega loodud demokraatia. Rahvahääletus toimus 13-15 august 1932. Demokraatia alla 12 tuhande hääle, alla protsendi, jäi alla uus eelnõu. Vabsid tulid enda eelnõuga, riigikogu pani selle eelnõu kõrvale, tõi modifitseeritud Tõnissoni eelnõu uuesti mängu. Täiendati seda eelnõu, korraldati teine rahvahääletus 10-12 juuni 1933. Vahepeal oli tehtud hääletamine kohustuslikuks . Rahva reaktsioon oli trots . Poliitilised institutsioonid rahva seas enam usaldust ei äratanud.
    • Riigikogu muutis jälle rahvahääletuse seadust – kohustus muudeti ära. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja 50% plus 1 hääl valimisõiguslikust elanikkonnast. Nii suurt poolehoidu ei saa tavaliselt kunagi ükski partei. Siis oli see meeleheitlik katse vapse takistada – muuta nö mängureegleid.
    • Kolmas rahvahääletus oli 14-15 oktoober 1933. Võeti vastu põhiseaduse muudatus – riigivanem oli enne peaminister . Talle anti väga suur võim, ta võis parlamendi laiali saata, tal oli võimalik kehtestada omad mängureeglid. See põhiseadus pidi kehtestatama jaanuaris. Pidid toimuma riigivanema valimised. 12. Märts 1934 – riigivanem Konstatin Päts koos Juhan Laidoneriga, lasid arreteerida üle 400 vapsi, koosolekul keelatakse poliitiline tegevus. Toimub tolleagse riigikogu vaikival nõusolekul. 1934 a sügisel tuleb riigikogu uuesti kokku, siis enam Päts riigikogu ei vaja. Kuna uus põhiseadus on formaalselt jõustunud, lõpetas Päts riigikogu istungi, enam ta neid kokku ei kutsu.
    • Hakkas vaikiv ajastu 1934 – poliitilisi organisatsioone pole, erakondi pole, nad on keelustatud. Ühtegi poliitilist väljundit ei ole. See näitas, kui nõrk on tegelikult demokraatia ja nii lihtne on rahvast lollitada .
    • Loodi Isamaaliit – asendas erakondi – riigipartei. Nii valitses Päts Eestit umbes 2 aastat. 1936 otsustas Päts korraldada rahvahääletuse, pani küsmuse: Kas rahvas tahab uut põhiseadust? Kus on tugev president . Rahvas toetas Pätsi algatust, samas ei teata, kui vabad need valimised olid. Teatud skeptilisus on tervitatav. Kas rahvas tahab, et kutsutaks kokku rahvuskogu , kes tuleb ja võtab vastu põhiseaduse? Kehtisid veel sätted, et põhiseadust sai muuta vaid rahvahääletus.
    • 1936 koostati põhiseadus.
    • „Legaalsuse printsiip eesti põhiseaduse muutmises ja muutmiskavades“ – raamat, selgelt analüüsinud, miks 1937 põhiseaduse rikkumine ..
    • Tegemist ei olnud legitiimse koguga – eiras kehtiva põhiseaduse reegleid.
    • 1.jaanuar 1938 hakkas kehtima uus põhiseadus. Ei ole õige rääkida 1937 a põhiseadusest, sest sis ei juhtunud midagi, mis oleks õiguslikult relevantne põhiseaduse suhtes. teine põhiseadus – nimetatakse tinglikult kolmandaks . 1933 toimus põhiseaduse muutmise regulatsioon , 1938 oli põhiseaduse asendamine. Hea regulatsioon asendati. Dikatatuur , poliitilised probleemid. Uue tee minek ei pruugi olla õiguslikult õige ning Päts selle vastu ka eksis.
    • Riigivanemat hakati nimetama presidendiks. Esimene president nimetati ametisse.
    • 1939 – Eesti sattus Vene huvisvääri, 23.aug MRP- Hitleri ja Stalini pakt. Järgnes Moskva surve sundida Eesti ja NSV Liidu kaubandusleping vms
    • Karl Selter läks Moskvasse – nõuti juba 35 000 sõjaväelase paigutamist Eestisse, Eesti nõustus 25 000ga.
    • 30.nov Talvesõda Soomega. Eesti territooriumil tankisid Soome pommitajad. Mõned Eesti mehed läksid Soome sõdima punaste vastu. Kuni 1940 a kevadeni kestis selline periood.
    • 1940 juuni – soviettide liit lõpetas Eesti iseseisvuse – Molotovi ultimaatum 16.juuni – lubada Eestisse sovietti väed.
    • 17.juuni – punane armee tungis Eesti territoorimile – Eesti okupeeriti.
    • Päts oli riigi volikogu ise laiali saatnud. Valimised oli nö pseudovalimised. Valimispettus – valimised ei olnug legitiimsed.
    • 22.juuli Johannes Lauristin – Eesti vastuvõtmine NSV Liitu – 6. Aug oli Eesti NSV Liidu koosseisus – oli inkorporeeritud ja okupeeridu soviettide poolt.
    • seda perioodi tuleb ka hinnata – need mõjutavad meid ka tänapäeval – ei pruugi olla positiivsed, aga seda negatiivset tuleb silmas pidada ning hakkama saada.
    • 1944 oli katse Eesti iseseisvust taastada. Endine peaminister nimetas uue peaministri – moodustas kabineti, jõudis septsi nädal aega valitseda Tallinnas, aga Eesti oli nõrk ja punaarmee tugev. Murdsid Narva juures läbi – vallutasid Eesti uuesti. 22. Sept oli Tallinna vallutamine – taasokupeerimine. Seejärel jõuti kogu Eesti territooriumile.
    • ENSV – 1949 – märtsi küüditamine u 25 000 eesti inimest küüditati Siberisse. 1949 muudeti konsitutsioon, 1978 uus konstitutsioon , Brežnevi konstitutsioon. Selle koopia.
    • 1978 19.sept, EKP (Eesti Kommunistlik Partei) – võttis vastu salajase vene keele õpetamise.
    • 40-kiri noorsoo rahutused – esimene peale metsavendlust, uus vastuhakk sovietlikule korrale. See ei jõudnud kuhugi, suhteliselt stiihilised. Sovieti liit oli liiga tugev.
    • Taasiseseisvumise perioodi algus 23.aug 1987 – meeleavaldus, MRP mõisteti hukka.
    • 1988, 23.juuni muudeti sini-must-valge uuesti Eesti lipuks.
    • 11.sept oli Eestimaa laul lauluväljakul – kuni 300 000 inimest Tallinna lauluväljakul. 1988 aasta suvel oli esimene rokk- summer . Suvi oli väga emotsionaalne, justkui uus ärkamisaeg. Samm- sammult püüdsid Eesti kohalikud võimuorganid Moskvat tagasi rebida, nii kui Moskva nõrgenes, tehti järgmine samm edasi.
    • 1991 aastal oli referendum , Moskvas oli putš – nüüd tuleb võim tagasi võtta relva jõul.
    • 1991, 20.aug Eesti Vabariigi ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riigi iseseisvuses - taasiseseisvus riigipüha.
    • Põhiseaduse assamblee –20.aug Eesti komitee ja ülemkogu otsus. ’
    • 13.sept 1991 kogunes põhiseaduse assamblee – esitati uus eelnõu
    • Aluseks võeti Jüri Adamsi eelnõu – väga palju Jüri Raidla eelnõust läks redaktsiooni järgeselt palju põhiseadusesse sisse. See eelnõu oli koostatud teisitimõtlejate poolt (Raidla). Tahame midagi muud, mitte vana mõtteviisi – alustada puhalt lehelt.
    • Kuni 10.aprill oli 30 istungit – 28.mai rahvahääl
    • Juunis toimus rahvahääletus – ülisuure enamusega võeti see uus põhiseadus vastu
    • Uus põhiseadus hakkas kehtima
    • Lk.28 rakendamise seadus
    • 29.juuni 1992 – uus põhiseadus hakkas kehtima
    • Rahva Hääl oli tol ajal suurim ajaleht – seal oli kirjas suurelt, et uus põhiseadus oli vastu võetud ja hakkas kehtima 29.juuni.

    Kas tahate astuda EL-i ja võtta vastu põhiseaduse täiendamise seaduse? Siis, kui Eesti astus EL-i, oli see küsimus.
    Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus
  • 30.03.1917 Eestimaa kubermang – maanõukogu koguneb – otsus kõrgemast võimust
  • 15.11.197
  • 24.veebr 1918 iseseisvusmanifest
  • 1920 – esimene põhiseadus
  • 1938 – teine põhiseadus
  • 17.06.1940 algas midagi uut
  • 1991 – vana tagasi
  • 1992 – uue põhiseaduse vastuvõtmine
    • Õiguslik järjepidevus – ühe õigussubjekti riigiline katkematus– juriidiliselt eksisteeris.
    • Õigus järglus – üksikõigusjärglus või üldõigusjärglus. Üksik – kui 1 kohustus läheb üle, kui 1 nõue läheb üle (võlaõigus). Üld – kõik õigused ja kohustused lähevad ühelt subjektilt teisele – nt pärimise korral
    Rahvusvaheline perspektiiv – õiguslikku järjepidevust on ikka ja jälle rünnatud. 1940 toimusid valimised EV, Eesti Vabariik vabatahtlikult otsustas astuda Soviettide liidu kooseisu . 1992 põhiseadus võeti vastu küll – aga see on sp, et ei järgitud 1938 põhiseaduse reegleid. Kõik asendati. On väidetud, et see muudab õiguslikku järjepidevust. Territoorium ei ühti, 1940 oli üks territoorium, 1992 hoopis teine territoorium, uus riik. Liiga pikk aeg, 50 aastat vahel – selle aja jooksul aegub kõik ära. See kõik ei pea paika, sest 1940 ei saa rääkida vabatahtlikkusest, siis oli 100 000 punaarmeelast Eestisse. Valvati, et kõik läheks plaanipäraselt, keegi ei julgenud vastu hääletada, isegi kui oleks tahetud. Sovieti ajal oli vastupanu metsavendlus – väga oluline. Toimusid küüditamised, selle vastu võideti, 40-kiri, noorsoorahutused. 1987 fosforiidisõda – esimene roheliste liikumine. Siis olid nad väga populaarsed . Väliseestlaste tegevus. Kõik see vastupanu õigustab seda, et ei olnud mingisugust üksmeelt ja heameelt . Valdav osa riikidest tunnustas Eesti Vabariiki 1940-1992.
    Siseriiklik perspektiiv – vägagi faktiliselt sovieti okupatsioon, olid okupatsiooniorganid, toimus valimistsirkus, 99 protsenti toetus – absurd , sellist ei saa ausalt teel olla. 1944 sügisel okupeeriti uuesti, toimus uuesti järk pööre. 1992.a võeti vastu uus põhiseadus, siis hakkas protsess uuesti peale, aga see pööre ei olnud nii järsk, paljud seadused tulid sovietiajast üle. Kriminaalkoodeks kehtis kuni 2002 a augusti lõpuni, seda täiendati ja muudeti, aga see oli sama – oluline seadus, näitab milline ideoloogia riigis on. Ka tsiviilkoodeks kehtis kui võeti vastu võlaõigusseadus – lõpetas eraõiguse reformi. Sovieti ajal oli vaid haldusõiguse rikkumise seadus vms, polnud ettepoole suunatud ohutõrjet. Siseriiklik – seda on nimetatud dünaamiliseks kontiniteediks. Dünaamilisus – teatud liikuvus ja suhtelisus, samas järjepidevust. Luua mingisugune tasandus – omandireform – õige otsus. Iga teine oleks postuleerinud midagi... eestlane austab omandit . Kauge ja abstrakne sõnum omandireformi puhul on kõigeo olulisem.
    Euroopa inimõiguste kohus 1986 aastal käsitlenud teemat, kas EV oli okupeeritud või mis kord siin vaitses. See on asunud seisukohale. Eesti kaotas oma iseseisvuse MRP lepingu tulemusel. Jõuga kehtestati nõukogude kord. Seda on hea teada, et Euroopa inimõiguste kohus on andnud oma hinnangu ning käsitlenud seda okupatsioonina, mis on oluline eestlaste jaoks.
    Eesti Vabariik Euroopa Liidus
    1933 – võimalus EL-i astuda, esitati 3 põhimõttelist kriteeriumist:
  • Poliitiline kriteerium
  • Majanduslik kriteerium – konkurentsis liidu turul
  • Võime täita EL-i kohustusi
    • 1995 aastal esitas avalduse EL-iga liitumiseks
    • 1997 läbirääkimiset avati
    • Ühinemiskutse sai 2002 aastal
    • 2003. a 14.sept rahvahääletus EL-iga liitumise ja PS täiendamise kohta
    • 14.mai 2004 sai Eesti EL liiga
    • EL põhiseaduse lepin 2005 kukkus läbi, toimus mõttepaus
    • 2007 võeti vastu Lissaboni leping, jõustus 2009 aasta 1.dets, muutis päris oluliselt EL-i institutsiooni
    • Enne oli Euroopa Ühendus – kaotati Ühenduse nimetus ära ja laiendati EL-i Euroopa Ühendusele – nimetati Euroopa Liiduka ümber
    • Euroopa Liidu leping – ELL, õhuke 55 artiklit
    • Euroopa Liidu toimimise leping – ELTL , 358 artiklit
    • Põhiõiguste harta – PH siiani vaieldav dokument, seal sisalduvad ka sotsiaalsed põhiõigused. Kui muidu on pädevused piiritletud ja seda juurde ei tule, siis seal hartas olevad sotsiaalsed põhiõigused tekitavad küsimuse kas... vaidlus tekitab.

    Euroopa Liidu õiguse rakendamise prioriteet
    • Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus – kuid see pole ülimuslik
    • EL õigus pole ülim, vaid tal on teatud juthudel EL pädevuses rakendamise prioriteet
    • Lissaboni lepingus on juttu primaarsusest – EL õigus on primaarne – esmane, tal on esimus siseriikliku õiguse suhtes.
    • Primaarõigus, sekundaarõigus – määrused, direktiivid , otsused.
    • EL õiguse prioriteet
    • EL õigusnormide hierarhia – õiguslepingud. Konkreetne kaasus, määrus, seadus.
    • Vaieldav küsimus: mis juhtub siis kui ühel juhul kehtib põhiseadus ja EL õigus? Põhiseadus on Eestis kõige kõrgem, rahva poolt vastu võetud. EL õigus tugineb rahvusvahelistel lepingutel, on loonud sellise õiguskorra. Suveräänsuse debatt .
    • EL õigus vastuolus Psiga – kuidas siis toimida?
    Euroopa Kohtu perspektiiv
    • Esimen kaasus COSTA vs ENEL
    • ENEL riigistati, COSTA oli ühe elektriettevõtte aktsionär
    • Kehtivad ühenduvuse regulatsioonid peavad omama täit mõju mõlemates riikides kogu oma kehtivuse vältel. Seetõttu nad lähtuvad ühenduse õiguse esimusest, prioriteedipõhimõttest. Neid tuleb vahetult kohaldada .
    • 1964 a on COSTA ENEL internatonale ...........
    • Põhiseadust ei kohaldata, kui ta on vastuolus EL-i õigusega, kuid ta kehtib. See on Euroopa Kohtu seisukoht.
    • 1974 – Solange 1 – Saksa kohtu otsus: nii kaua kui ei ole EL-i (majandusühendusel tol ajal) tõhusat põhiõiguste kaitset, omakaitset, nii kaua kontrollib Saksa Liidu konstitutsiooni kohus Euroopa majandusühenduse aktide kooskõla põhiseadusega.
    • Hakkas kontrollima teatud määral põhiõigusi
    • EL on algselt olnud majandusühendus, kaupmehi ei huvita põhiõigused, neid huviatb raha ja et selle tegemiseks oleks võimalikult soodus keskkond.

    • Trumani plaan, idee
    • Paratamatult tõmbab majandus kõik endasse sisse, ta eeldab, et põhiõigused oleksid sätestatud ning oleksid kõik õiguslikud mehanismid olemas riigis.
    • Oleme jõudnud sellesse etappi , et EL on jõudnud, kasvanud kõiki eluvaldkonti kontrollivaks ühenduseks
    • EL eesmärk on föderatsioon
    • Euroopa Kohus hakkas kontrollima põhiõigusi 1974
    • Solange 2, 1986 – nii kaua kui EL, EL ühendusel on tõhus ja toimiv põhiõiguste kaitsemehanism, nii kaua ei kontrolli see saksa asi
    • 1991 a Maastricht leping – sellega loodi Euroopa Liit
    • 1993 kontrollis Maastrichti lepingu otsust, kus ütles lõppastmes seda et Saksamaa säilitab oma staatuse suveräänse riigina.
    • Euroopa Liidu puhul on olemas piiratud üksikvolituse põhimõte, teatud pädevusvaldkonnad, piiratud. See tuleneb Maastrichti otsusest . Pädevuse määratlemise pädevus jääb riikidele.
    • 2009 Lissaboni lepingu otsus, kus bundeswerrasmuse
    • Lisab olulise asja – põhiseaduse identiteet .
    • Kas EL ei lähe meie PS identiteedi kallale? Loe Lissaboni otsust, väga hea profesionaalne ülevaade EL ajaloost, arengust jne.
    • PS identiteet on küsimus sellest piirist , kuhu maani me võime minna praeguse PS kehtimise juurest.
    • Ootame ESMi otsust, sisuline otsus – valdav enamus arvab , et oleme jõudnud piiri lähedale. Veel sammuke, peab tegema rahvahääletutse.
    • Saksamaa on kõige võimsam Euroopa Kohus. Ta ei taha minna vastuollu.
    Kui kaugel on Eesti areng?
    • 11.09.2006 – öeldi, et ei saa eurot, sest meil on PS kirjas, et Eesti raha on Eesti kroon. Leiti, et teeme pragmaatilise lahenduse (eelkõige nad ei ole veel õiged) – viidi sisse et riigikogu küsib arvamus riigikohtult – kas EL-i ühinemislepingu rahaliidu osa on ühilduv Eesti PS paragrahviga 111. Kas oleme valmis sisse viima ühisraha euro. Riigikohus ütles: PS oluline ja läbiv muutmine osas, milles see ei vasta EL õigusele. 2003 a rahvahääletusel küsiti rahvalt , kas tahate astuda EL-i, kas tahate vastu võtta EL põhiseaduse täiendamise seaduse. Seda on kritiseeritud. Kõik on läbivalt muudetud, see mis on vastuolus on välja võetud enamus... alusleping astub PS-ist üle
    • Riigikohus, 2 a hiljem, 26.06.2008 – PS paragrahvi 152 lõige 2. Võrdluseks paragrahv 111.
    • Direktiivid toimivad nii, et muunduvad seaduseks, ning siis kohaldatakse neid seaduse kaudu vms
    • 149, 152 – PS funktsiooni kõige olulisemad normid – kui Riigikohus jätab need kohaldamata, tekib küsimus, miks need siis on.
    • PS ja EL õiguse vahel võib tekkida vahel kollisioon – sellisel juhul ei tohiks jätta PS kohaldamata, vaid tuleks seda täiendada, PS sõnastust muuta. Esitame seadusandjale üleskutse sellele reageerida. Meil on olemas juba traditsioon ja kultuur PS-i muuta. Vaielda selle üle jutusaadetes, ajalehes, diskuteerida ja jõuda selleni , et sõna ja tegelikkus ei lähe kokku, see on ilmselge. Nt 111 ütleb et meil on kroon, aga on euro – lahknevus. Eesti kuulumisel Eli võidakse delegeerida .. on reegel ja erand , me rakendame erandi, kroon jääb igaks juhuks sisse. Igasugused lahendused on juriidiliselt võimalikud. Riigikohtu ülesanne ongi lahendus leida, mitte öelda et ta pole piisavalt pädev. Tuleks mõelda .. kasvõi Saksa Solange eeskujul.
    • Viimane riigikohtulahend – 12.07.2012
    • ESM – Euroopa stabiilsus mehanism – PiIGS riigid Portugal Iirimaa , Itaalia, Kreeka Hispaania. Nüüd on Küpros juurde tulnud. Selleks ,et need riigid vajasid laenu, majanduskasv kukkus ära, tuli majanduslangus. Riigi eelarve maht on 17 miljardit, nende võlg 200 miljardit. Nad on kordades EL toetust saanud. Hädasolijat tuleb aidata – EL solidaarsus . Saame euroraha, turvalisust, välispoliitilist toetust, oleme ühe suure euroopa liige.
    • Artikkel neli lõige neli ESM – seal on kirjas teatud otsused sellistel kiiretel juhtudel tehakse otsused häälte enamusel . Umbes 83 % on see, sissemakstud kapitalist, see on aktsiaselts . Eesti osa on kuskil 1, midagi %. Kuus riiki, Saksamaa ja mõned suuremad. Eesti maksis sinna sisse 2 miljardit eurot, kohustuse suurus on üle 2 miljardi. Eesti riigi eelarve on 6-7 mijardit. 2 miljardit oleme andnud käendusena – kuhu see paigutada, et see aktiviseerib, selles ei saa me isa kaasa otsustada.
    • ESM näitab kui kaugele piiri peale me oleme jõudnud, ühelt poolt identiteedi ja piiratud üksikvolituse näol.
    • EL kohta – suveräänsus on piiratud aga huvid antudj uhul kaaluvad üle, EL solidaarsus, moraalne kohustus, kaaluvad üle selle otsuse. Kui on poliitiline enamus selle jaoks, võib seda teha. Põhjendus: üldkogu on seisukohal: PS täiendamise seadus paragrahv 1 vms. Vormilt rahvusvaheline, sisult euroopalik. Seda kritiseerisid osad kohtunikud . Üks kohtunik Jaak Nuik?: PS suveräänsuse sõltumatus on sellega kahjustatud, ei oleks tohtinud seda teha. otsus oli piiripeal. Meie oma riigikohtulahend näitab, kui piiri peale oleme me jõudnud.
    • Muudatus, mis võib aset leida: pädevuse määratlemise pädevus läheb Eesti riigilt üle EL-le.
    • kolleegium – riigikohtu ja ringkonna kohtu – üritatakse jõuda konsensuseni. 19 kohtunikku on.
    Eesti Vabariigi Põhiseadus
    PS mõiste:
    Et seadusi anda, on meil seaduste kehtestamise pädevus, PS-iga antud Riigikogule. Õiguse loomise pädevus – õigus luua õigust.
    Mingisuguse pädevuse alguspunkt
    PS mõiste on keeruline, seda saame jagada
  • empiiriline – konstitutsioon, mingit põhilaadi, põhistruktuuri, põhiseaduslik tegelikkus, meie riigi elu põhilaad
  • normatiivne – normikogu, jaguneb kaheks:
    1. Vormiline – antud autoriteedi poolt, muutmine on raskendatud, kõrgeimal tasandil õigusnormide hierarhias , õiguslik alus lihtõiguse normide andmiseks –
  • Sisuline – riigikorra ja struktuuride eesmärgid, poliitilse tahte kujundamise protsess, kõrgemate riigiorganite pädevused, individuaalse vabaduse tagatised, substantsiaalsed tunnused, mida ta reguleerib.
    Pikaealisus, jälkus, moraalne sisu, üldisus ja abstraktsus – avatud. Kellegi käsitlus PS –st.
    26.09.2013
    Põhiseaduse teooriad
  • Normistik (Hans  Kelsen )
    Õiguskord on õigusnormi hierarhia. Riigimõiste on sama mis õiguskord. Põhinorm, põhiseadus, siis tuleb muu. Kuna tegemist on õigusnormi hierarhiateoreetikuga, kes räägib põhinormist, - ühe vormi kehtivus peab rajanema kõrgemalseisval normil . ( haldusakti kehtivus rajaneb seadusel, määruse kehtivus rajaneb seadusel, seaduse kehtivus rajaneb põhiseadusel.
  • PS kui põhivalik (Carl Schmitt )
    Põhiseadusega määrab kindlaks, milline see riik on. See piirdub tuumikuga – poliitiline üksuse liik ja vorm on põhivaliku ese.
  • Integratsioonikorraldus ( Rudolf Smend)
    Kõik, kes sellele allutatud, on korraldus integreeruda.
  • Totaalne PS
    Põhiseadus ongi see akt, mis otsustab kõik olulised küsimused.
  • PS kui väärtuskord (Rudolf Smend)
    Kehtestab ühiskonna põhiväärtused. PS kui kõrgeimate väärtuste kogum. Elu, omand, kodu puutumatus , eraelu, sõnavabadus jne.
  • Ühiskondlik leping
    On olemas algolukord, siis on kõigil halb. Lepitakse kokku, et luuakse institutsioon , mis tahab öörahu, et saaks rahulikult magada . Päeval saab minna jahile ja ei pea muretsema, et keegi eelneval päeval kõik ära röövib. Väga oluline on teadmatuse loor . Keegi neist ei teadnud , mis neist pärast PS kehtimist saab. Neil olid oma ootused ja lootused, kuid keegi ei teadnud täpselt. See motiveeris PS autoreid tegema ausat ja õiglast PS, kuna ei teatud, mis inimestest pärast saab, sest ehk pärast ei vea. Nt Pätsi soov oli kindlustada diktaatori võim, see oli kõike muud kui aus ja õiglane põhiseadus. Demokraatia liiga ebastabiilne. Valitsused vahetusid liiga tihti, arengut ei olnud, mingisugust poliitikat ellu ei viidud , see ei toiminud , visiooni ei olnud. Nüüd on stabiilne valitsus. Selline stabiilsus on teatud aeg hea, demokraatia elab vahetuses, seega mingi aeg peaks see vahetuma.
    Lõpuni kõigile küsimustele ei vasta ükski teooria!
    Põhiseaduse struktuur
  • Üldsätted + PS täiendamise seadus
  • Põhiõigused ( vabadused ja kohustused)
  • Rahvas (reguleeritud kui riigiorgan )
  • Riigikogu
  • Vabariigi President
  • Vabariigi Valitsus
  • Seadusandlus
  • Rahandus ja riigieelarve
  • Välissuhted
  • Riigikaitse
  • Riigikontroll
  • Õiguskantsler
  • Kohus
  • Kohalik omavalitsus
  • Põhiseaduse muutmine
    III - VI riigiorganid
    VII – X funktsioonid
    XI - XIV organid
    Õigusnormide hierarhia
    • Mida raskemini muudetav on norm, seda kõrgemal asub ta õigusnormi hierarhias.
    • Hierarhia õiguslik tagajärg on see, et lex superior degorat legi interiori – hierarhias kõrgemal tasandil olev norm, tema kehtivus murrab madalama normi kehtivuse konflikti korral.
    • EL õigus ei kuulu õigusnormi hierarhiasse. EL õiguse norm ei murra siseriikliku õigusnormi kehtivust, vaid tingib ainult siseriikliku normi kohaldamata jätmise konkreetsel juhul.
    • Kui EL saab föderatsiooniks, siis see olukord muutub. Kui pädevuse määramise pädevus läheb Eesti riigil üle Elile , tekib alluvussuhe liitriigi ja selle osariigi vahel. Sel juhul oleks liiduõigus kõrgemal siseriiklikust õigusest. Praegu see nii ei ole.
    • Preambul ei kuulu kõige kõrgemasse seltskonda, seda saab muuta tavalises korras.

  • PS I + XV ptk, PS täiendamise seadus
  • PS II – XIV ptk, PS rakendamise seadus
  • Konstitutsionaalne seadus, Riigikohtu järgi konstitutsioonilised seadused (PS §104 lg 2)
  • Lihtseadus
  • Vabariigi Presidendi seadlused (PS §109 – seda, et Riigikogu pole saanud kokku tulla, pole meil kunagi juhtunud) Edasilükkamatu vajaduse korral antav akt.
  • Vabariigi Valitsuse määrus (PS §87 p6)
  • Ministri määrus (PS §94 lg2)
  • KOV volikogu määrus
  • KOV valitsuse määrus
  • Halduse individuaalakt / kohtuotsus
    Põhiseaduse muutmine
  • Algatamine (PS §161) – vähemalt 21 inimest koosseisust. On olnud 2 algatust Eestis
  • Muudatuse viisid (PS §163)
  • Rahvahääletus (§163 lg1 p1; §164)- 3/5 riigikogu koosseisust (61) + rahvahääletus
  • Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt (§163 lg1 p2; §165) (vähemalt 51 inimest)
  • Riigikogu poolt kiireloomulisena (§163 lg1 p3; §166) (4/5 + Riigikogu koosseis) – Puudu on sõna koosseis §166 – silmas pole peetud koosseisu, vaid neljaviiendikulist häälteenamust. PSRS §3 lg6 – poolt hääletab vähemalt neli korda enam kui vastu. Mitte 81 häält!
    Kooseisu 2/3 on 68 – PSRS §3 lg6 – poolt hääletab vähemalt kaks korda enam kui vastu.
  • Jõustumine (PS §167) Kuudes arvutatava tähtaja puhul (TSÜS §135)
  • III akt ehk Põhiseaduse Täiendamise Seadus. Järgiti formaalselt korda, kuid ei muudetud seda selgelt. Seda ei saa pidada heaks praktikaks , kuid seda saab õigustada ELi astumise erakordsusega.
  • PS tuum. Kas on olemas midagi põhiseaduses, mida muuta ei saa (midagi igavikulist)? (PS §1 lg2) Kas on olemas kirjutamata reegel? Põhiseaduse aluspõhimõteteta kaotaks põhiseadus oma olemuse. Kas neid põhimõtteid saab üldse muuta? See oleks põhiseaduse asendamine, mitte enam muutmine.
    Põhiseaduse areng
    • Esimene muudatus võttis aega 11 aastat – 15.02.2003 Riigikogu poolt kiireloomulisena. Muudeti PS §156 lg1 (varem olid valimised iga 3 aasta tagant, nüüd iga 4 aasta tagant). Lisati, et seadusega võib perioodi lühendada, pikendada ei tohi. Jõustus 17.10.2005. Kiireloomulune tähendab põhiseaduses seda, et põhiseaduse enda assamblee kohaselt saab teha selliseid muudatusi, mis sisaldab täpsustusi, kuid vaimne mõte ei tohi muutuda. Kiireloomuline on Riigikogu enda otsus. Sellel puudub sügavam sisu.
    • Rahvahääletus 14.09.2003. PSTS. Jõustus 06.01.2004 – avas tee ELiga liitumiseks.
    • Eesti keele lisamine - kahe Riigikogu koosseisu poolt. 20.02 ja 12.04.2007.
    • Riigikaitse osa muutmine – presidendi algatusel . Hääletused 06.05.2008 ja 13.04.2011. Jõustus 22.07.2011.
    • Presidendi otsevalimine ja Riigikogu koosseisu vähendamine. See eeldab süsteemi läbimõtlemisest. Presidendil on pigem selline asendusfunktsioon, ta ei pruugi olla eriti aktiivne. Kui president valitaks otse rahva poolt, peab olema mehhanism, mis puhuks, kui president põhiseadust rikub, kõrvaldaks ta ametist. Kust tuleksid kandidaadid? Presidendi valimise olemus muutuks täielikult, kuni tekiks kultuur. Oleks palju mittetõsiseltvõetavaid kandidaate. Demokraatia ei tohiks olla lämmatatud.
    • Põhiseaduse kohtuloomine oli algatatud Lennart Meri poolt. See muudab meie Riigikohtu olemust. Riigikohtu liikmed on sõltumatud, eluaegsed.
    • Rahva algatus . See on probleem, kui vaatame 1932-33 aasta sündmusi. Kaotati ära demokraatlik põhiseadus, asendades selle diktatuuri võimaldava põhiseadusega, mida kasutati kohe ära, saabus vaikiv ajastu. Algatamine ei ole probleem, iga Riigikogu liige võiks algatada seaduse. Küsimus on poliitilises enamus. Algatus on puhas demagoogia. See loob faktilise surve poliitilistele otsustajatele ja kahjustab selle parlamentalismi. See eeldab väga kõrgem poliitilist kultuuri, traditsiooni. See ei toimi, kui rahvas ei süvene ja laseb end mõjutada kampaaniatest, reklaamidest.
    • On olnud mitmeid põhiseaduse algatusi. Need pole õnnestunud, see oleks olnud läbimõtlematu. Muuta oleks vaja ELiga seonduvat. On mitmeid väiksemaid ja suuremaid näpuvigasid, mille peaks kõrvaldama. On sätteid, millel puudub mõte. Kui kohtunik ta süüdi mõsitab, ei pane talle mandaati , vaid sunnib tagasi astuma (PS §64 – imelik paragrahv)
    • Hetkel oleme kerges tardumuses, võitleme kriisiga . Põhiseaduse areng on jäänud tahaplaanile. Põhiseadus peab uuesti arenema, kuid siis kui ühiskond majanduslikust ja ühiskondlikust kriisist üle saab ja tekib vabu ressursse.

    Põhiseaduse tõlgendamine §4
    Tõlgendamise mõiste
  • Laiemas tähenduses tõlgendamine ehk largissimo sensu – arusaamine eseme mõttest, mis on valmistatud isiku poolt kasutades oma võimet siduda esemega mõte. Tõlgendamise ese peab olema midagi, mille on teinud inimene. Inimese poolt loodut saab tõlgendada. Abstraktse mõtlemise võime eristab inimest teistest elusolenditest. Maalikunsti eesmärk oli taasesitada tegelikkust . Kui ahv suudaks seda maalida, on ta edasi püüdnud anda tegelikkust, aga ahvid teevad abstraktseid maale. Kas ahvi poolt saadud maali saab tõlgendada? Ilmselt mitte. Jean Miro maale saab tõlgendada. Kas päikeseloojangut saab tõlgendada? Värvide mängu, ilu saab tõlgendada siis, kui eeldame üleloomuliku olendi olemasolu, kes tahab meile sellega midagi öelda. Sellist olendit sellisel kujul ilmselt pole. Kui me seda eeldame, loome baasi, et saame hakata eeldama päikeseloojangut. See on metatasandil vaidlus Jumala olemuse üle. Tulen täpselt vaadata, mis on loodud isiku poolt, mis on loodud looduse poolt (Ohvritamm). Saame tõlgendada, et sellele tammele on antud tähendus, see on pühapaik, ohverduskoht. Järelikult on tammel mõte, mida saab tõlgedada. Tähendus, mida saab tõlgendada. Oleme tõlgendamise piirialade.
  • Largo sensu – arusaamine keelelistest väljenditest. Kogu arusaamisprotsess on tõlgendamine.
  • Sensu stricto – arusaamine keelelistest väljendustest. Algab hüpoteesiga ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust. See on kõige kitsam mõiste. Seda kasutame õigusteaduses. Peab olema mitu võimalust.
    II Friedrich Carl v. Savigny – Canones teadaolevalt esimene, kes jaotas tõlgendamise argumendid
  • Grammatiline
  • Loogiline
  • Ajalooline
  • Süstemaatiline
    Need on olnud kõigi tõlgendamisõpetuste alguspunktiks. Need on tõlgendamise kaanonid. See süsteem on puudulik tänases perspektiivis. Soovitav on võtta midagi moodsamat.
    TÄNAPÄEVASED VOOLUD TÕLGENDAMISEL
  • Toopika – Antiik-Kreekas, leida mingi ese retooriliselt käsitluseks. See oli õpetus sellest, et kuidagi süstematiseerida see ese ära. Tegeleb mõistete ja lausete koondamisega. Püüab luua mõistete ja lausetestruktuuri. Peamine (ainus) autor Theodor Viehweg. Toopikale heidetakse ette, et ta kujutab endast mõistetega mängimist. Tal ei ole sellist sisu, ta ei loe meetodit, vaidkujutab endast ainult mõistetega mängimist ning st ei ole tal ka rohkem järgijaid.Põhisõnum: juriidilisel argumentatsioonil on toopiline struktuur. On olemas kindlad sidemed, see on liikuvuses. Üldised mõisted tuleb seada omavahel süsteemi.
  • Hermeneutika – põhisõnum on hermeneutiline spiraal . See tähendab, et olene alguspunktis, meie teadmine on piiratud, loeme normi ja siis kui oleme normi ära lugenud, vaata kaasust, ja siis saame sellest rohkem aru. Ja kui peale kaasuse vaatamist uuesti normi loeme, siis saame normist rohkem aru. Ja kui uuesti kaasust vaatame, siis saame sellest veel rohkem aru jne. Mida kaugemale me liigume mööda spiraali mööda, mida rohkem üht ja teist uurime, seda rohkem me asjast teame.
    See on puhas empiiriline kirjeldus arusaamisprotsessist, see iseenesest ei aita meid edasi.
  • Analüütiline filosoofia – keel kui meedium . Kuidas saame organiseerida keeles väljendatut, keele abstraktsed struktuurid . Sellega saab päris palju ära teha. Kui palju saab tõestada, näidata vasturääkivusi. Sellel on ka piirid. Universum on piiratud, kõiki nüansse ei saa taasesitada, vaid saab vaid näidata, kas mnigi väide on tõene või väär, kehtiv või mittekehtiv.
  • Argumentatsiooniteooria - Robert Alexy . Põhisõnum on see, et see kriteerium, mille abil mõõdame mingi väite õigsust, on argument. See tähendab seda, et absoluutset tõde ei ole olemas. Õige vastus sõltub kõigepealt sellest, kui ausad on diskursuse reeglid. Mida ausamad need on, seda puhtam ja kvaliteetsem on tulem. Peame paremate ja halvemate argumentide üle lõppastmes otsustame. Meie käsutuses pole kunagi piiramatult aega ega teisi ressursse (nt kirjandus vms). See on maksiim , näitab ideaali ette. Paneb kohustuse, et liikuda ideaali poole. Esitada võimalikult ausad argumendid, vastus on nii õige, kui optimaalsed olid diskursuse tingimused. Õige võib olla ka kaks vastust, sest mõlemad on võimalikud (seda võib pidada puuduseks). Samas midagi paremat võtta ei ole, see on parim täna, mis on.
    TÕLGENDAMISE KOHT
    Internne / eksternne õigustamine – igal juriidilisel otsusel on kaks poolt, kaks struktuuri. Sisemine struktuur ehk subsumptsioon omab süllogismi strukuuri. Süllogism on dedukutsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub paratamatult kahest kategoorilisest eeldusest. Subsumptsioon on see, kuidas me jõuame normi tekstist konkreetse otsuseni.
    Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel
      • (1) (KxOTx)

    (x) – kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv,implikatsioon kui xvastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peandub) x suhtes kohaldada õiguslikkutagajärge T. O- peandumine. Peanduma - ing k. Ought, sks k – Sollen
    • (2) Ka - a- indiviid, a täidab koosseisu K tunnused, vastab K tunnustele
    • (3) OTa

    Järelikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T See mõttekäik on iga juristi elementaarne käsitlusoskus. Näide:1934 aastast pärinev Kaitseliidu kodukord : „Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olemakorrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna.“ Seltskond : 1) väh 1 kaitseliitlane 2)väljaspool Kaitseliitu. Seltskond – mõiste, kus avaneb tõlgendamisruum. Välume seesmisest õigustamisest ning suundumine välimisse õigustamisse.
    Kõigil on õigus, kui keegi tekitab moraalset kahju. B on A-le tekitanud moraalset kahju. A-le tuleb maksta hüvitist. See on subsumptsioon – juriidilise momendi selgroog – siin ei tohi eksida. Elementaarne mõtteprotsess, mida peame igapäevaselt ellu viima.
    Mõiste moraalne kahju on lõpuni avatud tõlgendamisele. Sellega me väljume subsumptisooni protsessist. Algab tõlgendamine.
  • Õigusmõistete struktuur – mitmetähenduslikkus ja inkonsistents. Mitmetähenduslikkus esineb siis, kui ühel ja samal sõnal on kõigi asjatundjate jaoks erinevates kontekstides erinev tähendus. Nt Hansa Pank, Türisalu pank. Või nt PS §7 lg2. Inkonsistents esineb siis, kui ühel ja samal sõnal on ühes ja samas kontekstis erinev tähendus. PS §39 – võõrandamatu, autori loomingut ei tohi ära võtta. Autorilt ei tohi tema õigusi ära võtta. Ja PS §1 lg2 – võõrandamatu, Eesti iseseisvust ei tohi ära võtta. Kellele see norm siis adresseeritud on? Lätile või? Mis mõte sellisel normil siis on? Puudub ratsionaalne sisu. Iga normi tuleb tõlgendada nii, et sellel oleks mingi sisu – järelikult riigiorganid ei tohi Eesti sõltumatust ära anda! Põhiseaduse tekst on selle mõistega inkonsistentne. Nii ei tohiks tegelikult olla.
  • Ebatäpsus – PS §38. Mida tähendab teadus? Mis on kunst ? Need mõisted on ebatäpsed.
    + kes on saanud Nobeli premia , on teadlane (pos kandidaat)
    - teadusest ei tea midagi ja sellega tegeleda ei taha (neg kandidaat)
    0 ei tea täpselt.. see ongi tõlgendamise koht (neutraalne kandidaat)
  • Evaluatiivne avatus - §32 lg1 lause2. Millal on huvid üldised? Millal on hüvitis õiglane? Meil on tarvis kaaluda.
    Määratlemata õigusmõisted – enamasti seadusemõisted, võib avalduda ka ebatäpsuse või evaluatiivse avatuse kujul.
    VÕIMALIKUD ARGUMENDI VORMID
    10.10.2013
  • Lingvistilised argumendid – keelelised argumendid.
  • Semantilised argumendid – semantika on tähendusõpetus. Me lähtume sellest, mis on mõiste üldkeeleline tähendus. Kasutame mõiste üldkeelelist tähendust argumendina. §8 lg1.
  • Süntaktilised argumendid – viitab sellele, et tuginev normilause grammatilisele strukuurile. Võib sõltuda näiteks kirjavahemärgist. „ Armu mitte, surma!“ ; „Armu, mitte surma!“ ; PS §34 lause2 –... ja kriminaalasja menetluse tagamiseks.
  • Geneetilised argumendid – lähtub seadusandja tegelikust tahtest, isikute tegelikust tahtest.
    • See, mida isikud silmas pidasid , seda tuleb uurida ja sellest saab kätte argumendi, mida tegelikult taheti öelda.
    • Nt põhiseaduse assamblee.
    • Täpsustused ilma põhiseaduse vaimu ja mõtte muutmata on kiireloomuline põhiseaduse muutmine.
    • Mida vanem seadus, seda väiksemat rolli mängib geneetiline argument.

  • Süstemaatilised argumendid – kõige olulisemad, kõige keerukama struktuuriga.
    Neil on 8 alaliiki.
  • Konsistentsi tagavad põhiseaduste ja muude normide vahe.
    • §65 ptk 11 – ebaõnnestunud norm põhiseaduses, see on üleliigne. Avaldusd ja deklaratsioonid tulenevad juba pädevusest võtta vastu otsuseid, seega ainult kordab seda mõtet ebavajalikult. (Nt Tšetšeenia rahva PS vastuvõtmine)
    • §59, §61

  • Kontekstuaalsed argumendid
    • Viitame normi asendile seadustekstis
    • §27 lg1 (vana Pätsi oma)

  • Mõistelis-süstemaatilised argumendid
    • Puudutavad aine mõistelist läbitöötatust
    • Anglo-ameerika riikidel ei püütagi süsteemi saavutada
    • Kohtuotsused on nagu kett-romaan (iga kohtunik kirjutab oma novelli ja järgmine jätkab sealt, kus eelmine pooleli jäi ja kirjutab oma mõtted) See on primitiivsete õiguste tunnus.
    • §3 lg1
    • Tagab ja loob lõppastmed süsteemi

  • Printsiibilised argumendid
    • Lähtuvad sellest, et enamik põhiseaduse norme on printsiibilise iseloomuga
    • Nende kokkupuute korral tuleb kaaluda. Nt ajakirjandus vabadus vs isiku eraelu. Väärikus ja väljendusvabadus

  • Spetsiaalsed juriidilised argumendid
    • Analoogia või argumentum e contrario või argumentum a fortiori
    • §8 lg1 – mis saab siis, kui vanemaid on kaks? Kui kehtib õiguslik tagajärg ühe vanema puhul, siis argumentum a fortiori seda enam kahe vanema puhul

  • Prejuditsiaalsed argumendid - argumendid, mis tuginevad varasematele kohtulahenditele
  • Ajaloolised argumendid - viitavad õigusinstituudi ajaloole
  • Komparatiivsed argumendid – võrdlevõiguslikud argumendid, heidame pilgu üle piiri, kuidas mujal on asjad tehtud
  • Üldised praktilised argumendid – argumendid, mille aluseks on väärtushinnangud
    • Aluseks on see, et me leiame, et midagi on hea.
    • Nt kui käsitletakse objektiiv-teleoloogilist argumenti – väide, et seadusel on objektiivne eesmärk, aga tegelikult pole.
    • Efektiivsus – menetlus on ökonoomsed, hoiame kulusid kokku ja oleme seisukohal, et see on hea

    KONFORMSED TÕLGENDAMISED
    • Põhiseadusega konformne tõlgendamine – süstemaatilibne tõlgendamine, tõlgendatakse põhiseadusest alamat akti. Kui üks on põhiseadusega kosskõlas ja teine vastuolus, siis tõlgendatakse põhiseadusega kooskõlas olevat.
    • Euroopa inimõiguste konventsiooniga (EIÕK) konformne – ühel juhul võib minna vastuollu konventsiooniga, kuid teisel juhul peab arvestama Euroopa inimõiguste kohuse tõlgendust konventsioonil, arvestada tema öeldut.
    • Euroopa Liidu õiguse konformne tõlgendus – EL kohus nõuab, et siseriiklik norm jääb kohaldamata, oleks hoopis mõistlik kohaldada põhiseadust ELi õigusega konformselt, andes märku seadusandjale, kust tuleks põhiseadust muuta. Põhiseaduse tõlgendamata (kohaldamata) jätmine on väga halb praktika.

    II OSA – PÕHISEADUSE ALUSPÕHIMÕTTED
      • Aluspõhimõte – aluseks olev põhiline mõte.
      • Põhimõte tuleneb vaheteost, on olemas normid. Peame eristama normi ja normilauset. Normi pole keegi näinud. Normilause on abstraktsioon, juriidilises maailmas on isikud kui abstraktsioonid. Tekst ütleb midagi. Sellest tekib tähendus – see tähendus ongi see norm. Norm on normilause tähendus, see on abstraktne , me tõlgendame seda, vaidleme selle üle. Niimoodi see õigusmaailm tekib ja avaneb meie ees. Me loome selle ise ja kujundame oma mängumaailma.

    Abstraktsed normid jagunevad kaheks:
    • Reeglid – norm, mis saab olla täidetud või mittetäidetud. Põhiseaduses on väga raske tuvastada reegel. (§21 lg2) Alati peame arvestama, et põhiseadus on elastne, see eeldab põhiseaduse tõlgendajat vastutustunnet.

    §167 (põhiseaduse muutmises on reeglid) Nt 3/5 on reegel, see saab olla täidetud või mittetäidetud. Reeglid kehtivad kategooriliselt, va siis kui kehtib erand. Erireegel tühistab üldreegli. Nt klassist ei tohi lahkuda, aga lahkuda tohib siis kui on erand tuletõrjealarm. Kui on ettenähtud õiguslik tagajärg, siis see tagajärg peab kehtima.
    • Printsiibid – elastsed normid, käsud optimeerida. Peame leidma tasakaalu kahe vastassuunalise õiguspõhimõtte vahel. Kui ühel pool on väljendusvabadus, siis teisel pool on au ja väärikus. Puutumatu au, rikkumatu au. Mõlemad nõuavad võimalikult palju väljendusvabadust. Nüüd on tarvis leida tasakaal, iusticia. Paremas käes on mõõk, vasakus käes on kaalud. See on printiipide rakendamise viis.

    Need erinevad selle poolest, et reeglitel on all or nothing passion, printiipidel on dimension of weight . Kõik normid on kas reeglid või printiibid ja kolmandat reeglit ei ole. Nad võivad olla vastassuunalised, aga nad annavad meile eesmärgi, mida peame maksimaalselt võimalikul moel järgima.
    Mida põhilisem on teema, seda suurem on vaidlus.
    RIIGIKOHUS
    Riigikohus on olnud võrdlemisi kidakeelne. Õigusriik kui aluspõhimõtted.
    §28 lg2, §10 – sotsiaalriik ja inimväärikus – põhiseaduse põhiprintiibid = aluspõhimõtted
    • Inimväärikus
    • Demokraatia
    • Õigusriik
    • Sotsiaalriik
    Süveräänsus ei ole eraldiseisev aluspõhimõte, kuna meil on demokraatia ja võimude lahusus . Kõige olulisemad olulised peab saama otsustada rahvas ise. Aga rahva suveräänsus on demokraatia osa. Seega see suveräänsus ongi demokraatia. Väljapoole suveräänsus on teine asi.
    KIRJANDUSES ESINEVAD KATALOOGID
    Teooriate paljusus
  • Rait Maruste – kirjutanud kaks raamatut, nendes on erinevad kataloogid. Ta teeb vahet riiklus aluspõhimõtetes ja põhiseaduse printiipidel.
    Riikluse aluspõhimõtted on
    • riigivõimu tulenemine rahvas
    • riigi rajanemine riigi õiglusel ja õigusel
    • riikluse järjepidevus
    • suveräänsus
    PS printiibid on
      • demokraatia printsiip
      • parlamentaarse vabariiklikkuse printiip
      • riigiühtuse ehk unitaarriikluse põhimõte
      • demokraatiliku õigusriigi ja seaduslikkuse ehk legaalsuse põhimõte
      • rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemide integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte
      • võimu lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
      • sotsiaalriikluse põhimõte
      • inimväärikuse põhimõte
      • inimõiguste ja vabaduste austamise ja ülimuslikkuse põhimõte

  • Heinrich Schneider
    Aluspõhimõtted
    • Inimväärikuse austamine
    • Vabadus
    • Õiglus
    • Õigus
    • Demokraatia
    • Sisemise ja välise rahu kaitse
    • Ühiskondlik edu ja üldine kasu
    • Rahvusliku identiteedi säilitamine
    • Järjepidevus
    • Riikidevahelise koostöö arendamine

  • Kalle Merusk
    • Õigusriigi põhimõte
    • Võimude lahusus
    • Rahva suveräänsus
    • Vaba riiklus
    • Unitaarriiklus

  • Uno Lõhmus
    • Õiguspärase ootuse põhimõte
    • Õiguskindluse põhimõte
    • Proportsionaalsuse põhimõte
    • Võrdse kohtlemise põhimõte
    • Legaalsuse põhimõte

  • Taavi Annus

  • Robert Alexy
    Tema kataloog on teiste kataloogide isa
    • Inimväärikus
    • Vabadus
    • Võrdsus
    • Õigusriik
    • Demokraatia
    • Sotsiaalriik
    • Eesti identiteet

  • Euroopa PS lepingu riigiõigusliku analüüsi töörühma kataloog – ebaselge on, kes sinna kuulusid, mis oli ülesanne ja ei ole olemas nende protokolle. Kehtivas õiguses puutub aluspõhimõtete legaalfunktsioon.
    • Rahva suveräänsus
    • Riigi rajanemine vabadusele, õigusele ja õiglusele
    • Sisemise ja välimise rahu kaitse
    • Eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade
    • Inimväärikus
    • Sotsiaalriiklus
    • Demokraatia
    • Õigusriiklus
    • Põhiõiguste ja vabaduste austamine
    • Riigivõimu tegemise proportsionaalsus

    KOKKUVÕTE
    Aluspõhimõtted on
    • Inimväärikus
    • Demokraatia
    • Õigusriik
    • Sotsiaalriik
    • Eesti identiteet

    INIMVÄÄRIKUS - §
    • Sätestus – PS on ainult 1 koht, kus on mainitud inimväärikust - §10. Üks olulisematest sätetest. Kui kohtame inimväärikust vaid ühes kohas, siis miks on see nii oluline ja kust tuleneb seem et see on PS aluspõhimõte?
    • Ajalooline taust – inimene on seda väärikam, mida vooruslikum ta on. Kuid see ei pea paika, kõik ei ole vooruslikud, aga see ei tähenda, et tal ei oleks inimväärikust. Tekkis käsitlus imago dei – inimene on jumala näoga. See tõstab inimese teistest olendiset kõrgemale. Olulisem inimväärikuse käsitlus on pico della mirandola ehk Giovanni Pico. Ta oli rändjutustaja. Inimene on enda elu kujur . Tal ei ole ettemääratust olla surelik või surematu, olla taevalik või maapealne. Tal on oma füüsilised ja vaimsed piirid, millest ta üle astuda ei saa, kuid tal on vaba voli otsustada, milliseks ta saab ja milliseks ta oma elu kujundab ja millist elu elab. See on olemuslik määramatus, mis on jumala poolt inimesele jäänud.
    Immanuel Kant – inimene ja iga mõistluslik olend eksisteerib kui eesmärk iseenesest. Inimene on alati eesmärk ja mitte kunagi vahend. See mõjutab tänepäevast inimväärikust kõige enam. Kõiges, mida riik teeb, peab inimest kohtlema eesmärgina, mitte vahendina.
    Günter Dürig – inimväärikus on puudutatud, kui konkreetne inimene taandatakse objektiks , paljaks vahendiks. Ka sellele on rajatud meie inimväärikuse käsitlus. Kõige esimene koht, kus inimväärikust on mainitud, on ILO deklaratsioonis 1944ndal aastal. Ka 1945 ÜRO Hartas. 1945 ÜRO inimõiguste deklaratsioon (kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena). Inimväärikus on puutumatu. Seda tuleb austada ja kaitsta.
    • Õiguslik ja moraalne dimensioon – Aristoteleselt pärinev vooruse põhimõte, oleme väärikad siis, kui oleme vooruslikud, käituma ausalt ja vooruslikult. Inimväärikus kui õiguslik põhimõte on märksa kitsam. See on kõigil üht viisi ja see tuleneb kantiaanlikust mõtteviisist, et inimene on eesmärk ja mitte kunagi vahend.
    • Positiivsed ja negatiivsed definitsioonid
    Positiivsed
  • Kaasavarateooria – püüab määratleda inimväärikust. Inimväärikus on väärtus, ta on eriline kvaliteet või omadus, selle on inimene saanud looja või looduse poolt. See peitub iseseisvuses, erilises olemuses. Inimesest teeb inimese tema vaimujõud. Probleem on see, et kui see erinev omadus on antud looja poolt, siis on teooria rünnatav, kuna see eeldab Jumala olemasolu tõestust, mis pole õnnestunud. Seda ei saa tõestada, seda tuleb uskuda . Järelikult on teooria alati seotud usuga, teaduslikult ratsionaalselt vaadatuna on see teooria nõrk. Looduse poolt antud eriline kvaliteet – kas on? Need eelised on terav mõistus evolutsioonis ellujäämiseks, keskkonna ehitamiseks, kus ta kõige paremini ellu jään. See on viinud selleni, et maailm on ülerahvastatud. See on meie ellujäämise ainus võimalus – kasvada ja areneda. Meil ei ole tagasiteed, et me enam ei arene. See tähendaks lõppu. Teadus on olulise tähtsusega, kui osavad oleme meditsiinid ja energie ammutamises. Väites, et terav mõistus tõstab inimese esile ja õigustab teiste liikide valimatut hävitamist, siis selline seisukoht meenutab ühte teist seisukohta – rassism . See on spetsisistlik seisukoht.
  • Sooritusteooria – inimväärikus on sooritus , ta ei ole mitteinimestest eristav tunnus. Sooritus võib ka ebaõnnestuda. Igaüks määrab ise, milles tema väärikus seisneb. Meil on võimed ja me saame valida, kas me neid võimeid rakendame või ei. Võimed annavad väärikuse. Jääb kõlama, nagu me oleks Aristotelese vooruslikkuse juures tagasi. Kõigil on mingisugune potensiaal, aga meie hulgas on neid, kellel seda ei ole. Kes on vaimselt taandarenenud ja kellel pole lootustki mingisugust sooritust inimkonnale kunagi tuua. Selle teooria järgi jätaksime need inimesed inimväärikusest ilma, mis ongi suurim kriitikapunkt selles teoorias . Seetõttu on ka see teooria probleemne.
    Negatiivsed - kantiaanlik – inimest ei tohi muuta riigivõimu objektiks. See on täiesti sisutühi. Paremat meil ei ole.
    INIMVÄÄRIKUSE VALDKONNAD
    • Kehaline puutumatus – austus ja kaitse. Piinamiseja väärikuse alandamise keeld. Ka Eesti on seda rikkunud kinnipeetavate puhul. Kunstlik viljastamine – kas see on inimväärikusega kooskõlas? Loodetega katsetamine on keelatud, see on ju samamoodi inimene. Geenitehnika.
    • Inimväärsed elutingimused - §28 lg 2 lause 1. Õigusriigi abile kuuluvuse korral. See on determineeritud ka inimväärikuse pool, riik ei tohi jätta inimesi mitteinimväärsetesse tingimustesse. See ei tohi olla liiga madal, vaid peab tagama inimese äraelamise.
    • Õiguslik võrdsus – §12 lg1 tagab võrdsuse põhimõtte ja eelkõige on inimväärikuse argument, kui küsimuse all on orjastamine , klassiühiskond, inimkaubandus , diskrimineerimine rassi või muude tunnuste tõttu.
    • Identiteedi säilitamine - §26 eraelu tagatus
    • Õigus vabalt otsustada – kõik vabadusõigused tulenevalt on seotus inimväärikusega §19 lg1. Probleem on eutanaasia – kust läheb see piir, kas meil on õigus elust lahkuda? Kas enda otsus on võimalik kellegi teise kaudu täide viia või pole see lubatud? On haigusi, mille puhul suitsiid võib olla selline lahendus, mis on humaansem.
    • Menetlus – inimene tuleb alati ära kuulata riigi poolt, enne kui tema suhtes piiranguid kohaldatakse. Inimene on eesmärk.

    DEMOKRAATIA - §
    • Sätestus
    • Mõiste

    Valitsus
    Ühe
    Mõnede
    Paljude/kõigi
    Lähtuvalt üldisest huvist
    monarhia
    aristokraatia
    demokraatia
    Lähtuvalt isiklikust huvist
    türannia või despootia
    oligarhia
    demokraatia (ohlograatia)
    Demokraatial ongi kaks poolt – kõik saame kaasa rääkida, kõik saavad hääletada. See on nagu sisseprogrammeeritud vastandlikkus.
    Demokraatia kui rahva valitsus rahva üle ja rahva heaks. Democratization ei ole demokratiseerimine vaid on massipärasus.
    • Demokraatia kui teaduse ese

  • Politoloogia – erinevad valitsemissüsteemid, demokraatia taustaküsimused, toimimisviisid on siin esiplaanil
  • Empiiriline sotsiaalteadus – avaliku arvamuse küsitlus.
  • Filosoofia – küsib, kas demokraatia on õigustatud? Kas on põhjendatud, et elame demokraatlikus riigis? Miks demokraatia, miks mitte midagi muud?
  • Ajalooteadus – demokraatia ajalugu alates vanast kreekast, kus linnriikides oli demokraatia. Kuida see on arenenud, kus on keskajal olnud demokraatia, millised on tänapäeval demokraatlikud riigid
  • Riigiõigusdogmaatika – see, mis põhiseadusest tuleb. Aluspõhimõtte sisu. Kuidas on PS järgi ette kirjutatud, kuidas me peame riiki korraldama.
    UUSAJA DEMOKRAATIA TEOORIAD
  • Identiteediteooria – valitsejad ja valitsetavad on identsed. Poliitilise tahte kujundamise peamiseks viisiks peaks olema rahvahääletus. Üks rahva tahe , mis järgib homogeenset rahva huvi. Russau oli erakondade vastu. Saab õigustada puhast demokraatiat, aga ka diktatuuri. Seda rahva tahet teab kõige paremini partei peasekretär ja rahva käest polegi vaja küsida, ta teab seda niigi, loeb seda rahva silmist. See on selle teooria sügavam probleem.
  • Konkurentsiteooria, eliiditeooria – esidajateks Kant , Lock, Montesque. Ühiskonnas huvid konkureerivad, seetõttu pole olemas absoluutselt õigeid lahendusi. Enamus otsustab, seda vaja on valida huvide vahel. See ongi demokraatia. Oluline arvestada inimõigusi, kõik peavad saama otsustada vabalt. Nt valimisvõltsimised. Kui mängureeglid pole ausad, on valimised mõttetud. Üks väljendus on representatsioon . Valimiste vahelisel perioodil ei ole seotud mandaadiga, aga kui valimisperiood lõpeb, peab rahvas nende tööd hindama ja ütlema, kas nad saavad tagasi või mitte. Erinevate ühiskondade huvid peavad olema võimalikult ulatuslikult esindatud . Siis saab rahvas vabalt valida.
    Valitsevaks teooriaks ongi konkurentsiteooria.
    DEMOKRAATIA MUDELID
    • Otsene / kaudne
    Otsene ehk vahetu – rahvas lahendab ise kõik olulised otsused. Neid riike ei ole palju, nt Šveits. Millegi vastu olla on alati lihtsam. Šveitsis igale kodanikule, kes on hääleõiguslik, saadetakse koju eelnõu koos seletuskirjaga. Eeldatakse, et kui rahvas otsuse langetab, siis on ta teadlik ja informeeritud ning töötab selle läbi. See saab toimida, kui ei ole jõulist protesti, kus ei tehta midagi viha pärast.
    Kaudne ehk esindusdemokraatia ehk representatiivne – on olemas parlament , kellel on pädevus otsustada kõik olulised küsimused. Nt Eesti.
    Parlamentaarne – valitsus parlamendi poolt valitud ja toetub parlemendi usaldusele. Valitsus saab parlamendile ka umbusaldust avaldada (nt Eesti)
    Presidiaalne –valitseja otse rahva poolt valitud
    Poolpresidiaalne – väga tugev president, nt võimalus parlamenti laiali saata (nt USA, Prantsusmaa)
    • Läbirääkimiste demokraatia / argumentatsiooni demokraatia
    Läbirääkimiste demokraatia - otsuseid langetatakse pragmaatiliste otsuste tagajärjel.
    Argumentatsiooni demokraatia – ettekujutus , et erinevad seisukohad konkureerivad ja peale jääb see seisukoht, mille kasuks räägivad paremad argumendid
    Rohkem on läbirääkimiste demokraatiat. Me oleme de facto valdavas osas läbirääkimiste demokraatias . Naiivne lootus, et võiksime olla argumentatsiooni demokraatia.
    DEMOKRAATIA ALUSPÕHIMÕTTE PÕHIELEMENDID
    Kui demokraatlik enamus otsustab midagi ja otsustab seda näiteks vähemust puudutavalt, siis see otsustus võib olla äärmiselt põhiõiguste vaenulik . Demokraatia saab toimida vaid siis, kui mängureeglid on ausad ja kõik saavad vabalt otsustada. Demokraatia struktuur on üles ehitatud sama moodi.
    • Rahva suveräänsus ja esindusdemokraatia - §1 lg1. Rahvas on põhiseadusliku võimu kandja. Tal on voli muuta põhiseadust selle raamides. Rahvas on PS konstitueeritud võim, PS vastuvõttev võim. Pouvoir constituant – tal on pädevus vastu võtta PS. Pouvoir constitue – rahvas on PS korrastatud võim.

    VÕIMUDE LAHUSUS JA TASAKAALUSTATUS
    31.10.2013
    Lahusus
  • Funktsionaalne – ülesannete jaotus. Riigi tegevus jaotub kolmeks funktsionaalseks võimuks.
  • Institutsioonaalne – viivad ellu funktsioone
  • Personaalne - ülesandeid täidavad erinevad inimesed, mitte ühed ja needsamad.
    Juriidilisel isikud, kes moodustuvad territooriumi alusel, on kohalikud omavalitsused . Kohalik omavalitsus saab olla täitev võim. Järelikult kohaliku omavalitsuse volikogu on halduskogu. Seega oleks riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ameti ühendamisel täidaks üks isik kahe võimu funktsioone. PS sätestab üheselt, et meil peab olema võimude lahusus ka personaalselt.
    PS §63 tunnused:
    • Ametisse nimetamine teise riigivõimu haruorgani poolt ja vastutuse kandmine selle organi ees.
    • Teise riigivõimu funktsioonide täitmine.
    • Selle teise töö eest tasu saamine.
    Kas peavad olema kõik kolm täidetud või piisab sellest, kui kasvõi üks on täidetud? Üks on nagu vähe ja kolm liiga palju.
    §64 lg1 – lahutatakse ära riigikogu liikme ja vabariigi valitsuse liikme positsioon.
    • Parlamendi liige, kui ta saab valitsuse liikmeks, kaotab parlamendi liikme koha.
    • Valitsuse liiga säilitab oma koha parlamendi liikmena.
    • Kui parlamendi liige saab valitsuse liikmeks, suus peatub tema staatus parlamendi liikmena, hiljem taastub .
    Kõigil neil on oma pos ja neg külg. Kui parlamendi liige kaotab oma koha, siis tipppoliitikud ei taha minna valitsusse. Kui need ametid oleks ühildatud, siis väikeste parlamentide puhul
    §64 lg 2 p1 – tõesti?? Kuhugi mujale ei saa ju nii kaua nimetada. Ühtki muud funktsiooni täita ei saa. Keegi ei rakenda seda. Tegelikult pole see reaalselt kehtiv.
    §99
    §147 lg3
    Tasakaalustatus
    Võimud peavad olema omavahel enam-vähem balansis
    • Võimude vahel

  • parlament vs valitsus, parlament ei tohiks asuda reguleerima üksikjuhtumeid, see peaks jääma valitsuse teha või täitevvõimu teha laiemalt, va PS ettenähtud ametisse nimetamised (tallexi erastamise seadus – tallina ekskavaatori tehas).
  • Valitsus vs parlament. Praeter legem määrused – need on määrused, mis on ilma seadusliku aluseta . Millises ulatuses peab valitsus saama anda määrusi ilma vastava seadusliku aluseata? Vaid siis, kui see ei piira mitte kellegi õigusi. Haldusorganisatsioone loovad ja korraldavad määrused. §3 lg1 lause 1
  • Kohus vs parlament – kas ja kuivõrd tohib kohus jätta kohaldamata parlamendi seadust. Kohus peab järgmine ja rakendama seadust. Kas kohus saab jätta seaduse kohaldamata? §15 lg2, §152 lg 1 ja 2
  • Kohus vs täitev võim. Määruste vaidlustatavus kohtus ja kohtu pädevus määruseid õigusvastaseks tunnistada. Kohtu haldus. Kohus kui kolmas võim, selle haldus. Parlamenti haldab parlament ise, riigikogu kantselei . Kohut haldab justiitsministeerium .
    • Võimu sees
    Vältida tuleb võimu konsentratsiooni. Ei tohi olla liiga suur, vaid võim peab olema hajutatud . On küll otsustajad, aga alati peab olema kontroll tema üle. Eelkõige puudutav see täitevvõimu. Nt Saksamaal taheti liita justiitsministeerium ja siseministeerium , kohus tunnistas selle põhiseadusevastaseks.
    Õiguskindlus
    Korrapära ja stabiilsus ühiskonnas, õiguskorras. Mängu ajal reegleid ei muudeta ja ka mitte pärast mängu. §10 ei ole kunagi vale, mängib alati kaasa.
    • Seaduste kättesaadavus – salajase õiguse keeld. §3 lg 2, §108.
    Riigiteataja peab olema riigi poolt välja antav, ametlikult üheselt äratuntav, piisavalt kättesaadav, pealkiri peab olema Riigiteataja, seadused peavad olema eesti keeles (riigikeeles) (täna pole meile aktuaalne probleem, probleem on EL aktidega 2004 aastal, kui Eesti liitus)
    Perekonnaseadus §140. Nimeseadus – nimi peab olema Eesti kujuline, misiganes see tähendab.
    Kas EL teataja on riigiteataja?
    Seadus §3 lg2 mõttes – formaalne seaduse mõiste, parlamendi poolt vastu võetud seadus. Materiaalne seadus – nii parlamendi poolt vastu võetud seadused kui ka muud abstraktsed universaalsed õigusaktid nagu määrused. Määrused peavad ka olema avaldatud.
    Vacatio legis – seadusepuhkus. See periood, kui seadus on välja kuulutatud, aga ei ole veel jõustunud. §8. Kas võib olla lühem kui 10 päeva? Jah.
    Seadus peab olema enne kohaldamist meile kättesaadav.
    Salajased üldaktid. Riigiteatajaseadus §4. Kas saab olla selliseid seadusi, mis on salajased? Kuidas lahendada olukorda, kui salajased määrused on kehtetud?
    • Õigusselgus – põhiline allikas §13 lg2, §10. Seadus kaitseb igaüht riigivõimu omavoli eest. Mõõdupuuks on kujuteldav keskmiste võimetega isik. Nõutav normi määratletuse aste ei ole kõikide normide puhul sama. Selgemad peavad olema normid, mis võimaldavad isikuõigusi piirata või peale panna kohustusi.
    Õigusselgus ei pruugi olla väga tugev argument. See on riigikohtu privileeg. Selle võib riigikohus kapist välja otsida ja öelda, et nüüd on mõõt täis ja piir ületatud, selle normi tunnistame õigusselgusetuks. Kõik teised peavad normist aru saama.
    • Usalduskaitse – õiguspärane ootus laiemas tähenduses.

  • Nulla poena sine lege stricta, scripta, previa. Põhimõte, et kedagi ei tohi karistada ilma eelnevalt kirjalikult kehtestatud seadusega. PS §23 lg1 lause 1.
  • Õiguspärane ootus kitsamas tähenduses – mängu ajal reegleid ei muudeta. Nõue, et kord juba rakendatud seadust ei tunnistataks sõnamurdlikult kehtetuks.
    Õiguspärase ootuse tingimused
    Isikul on subjektiivne õigus, mis tuleneb õigusaktist ja isik on hakanud seda realiseerima.
    isik on hakanud neid õigusi omandama (pensioninõuded)
    muudatusega kaasnev isiki jaoks halvemus, olukord läheb tema jaoks kehvemaks.
    Mõistlik ootus õigusliku olukorra püsimisse peab üles kaaluma avaliku huvi muudatuse vastu.
  • Ebasoodsa tagasimõju keeld – seadustel ei tohi olla tagasiulatuvat jõudu.
    Seaduslikkus ehk legaalsus
    §3 lg1 lause 1
    PS alusel
    Negatiivses mõttes PS prioriteet, see pole halb neg. Kõrgema aktina murrab ta madalama kehtivusega akti. See on kehtivuse murdmine
    Pos pool on PS reservatsioon . PS alused, võimude lahususe teema. Midagi tohib teha ainult siis, kui PS selleks loa annab, see puudub võimude lahusust ja jaotust. §60
    Seaduse alusel
    Seadus on kõrgema õigusjõuga kui temast madalamal seisvad õigusaktid. Kõrgemal kui määrused. Seadused murravad määruste kehtivuse.
    Reservatsiooniga on tegemist siis, kui miski on seadusele reserveeritud. Üldine seaduse reservatsiooni põhimõte.
    Parlamendi reservatsioon ehk olulisuse põhimõte – mingid küsimused on reserveeritud ainult parlamendile. See, mida PS järgi on kohustatud tegema seadusandja, ei saa delegeerida edasi täitevvõimule, isegi mitte ajutiselt ja kohtuvõimu kontrolli alustes tingimustes.
    Kvalifitseeritud parlamentatsioon.
    Erand §104 lg2, §106 lg1. Seadusandja on kohustatud otsustama kõik olulised küsimused riigis. Mis on oluline? Olulised on eelkõige põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused. Täpsustused võib delegeerida täitevvõimule.
    Seadusliku aluse põhimõte – igal põhiõiguse riivel peab olema seaduslik alus, need tulenevad kõigist põhiõigustest.
    Kaasuse lahendamisel alustatakse kõige alumistest aktidest, põhiseadus jääb viimaseks. Madalama õiguse kohaldamise prioriteet.
    Sõltumatute kohtude poolt tagatav õiguskaitse
    Kohtute garantii §15 lg1
    Kohtu poole pöördumine tähendab, et on õigus asi läbi vaadata sisuliselt.
    Väike individuaalkaebus – võib minna igasse kohtusse ja nõuda seal mingi normi PS vastaseks tunnistamiseks.
    See peab toimuma mõistliku aja jooksul.
    Kohtu sõltumatus §146, §147
  • Kohtuniku sõltumatus – ta saab oma otsuseid teha südametunnistuse järgi
  • Kohtu süsteem peab olema sõltumatu – võimude kolmikjaotus
  • Kohus peab saama oma enda jaoks olulisi otsuseid teha sõltumatult (töökorralduslikke otsuseid)
    Riigikohus on öelnud, et kohtuniku sõltumatusel on oluliselt avaram tähendus.
    Riigivastutus §25
    Sotsiaalriik
    §10
  • Sätestus
    §10 + §28 lg2 lause 1
    §27 lg5
  • Struktuur
    • Tuleb eristada juriidilist (puuduse korral peab inimest abistama) ja poliitilist dimensiooni (kui palju ümberjaotamist ühiskonnas keegi poliitiline jõud taotleb. See ei ole juriidika küsimus.)
    • Maksimalistlik (käsitletakse sotsiaalriiki põhimõttena, mis nõuab ümberjaotamist, sellega saab õigustada astmelist tulumaksu jne.) Minimalistlik käsitlus.
    • Objektiivne/subjektiivne dimensioon. §10/§8
    • Tegevus vs tegevusetus . Riik peab võimaldama igale inimesele inimväärse äraelamise.

    Õiguslik tähendus
    Subjektiivne õigus riigi abile puuduse korral. See on õigus esmasvajaduste rahuldamiseks. Toit, aastaajale vastav riietus, magamisase köetud ruumis, elementaarne haridus , meditsiiniabi, elementaarsed hügieenivõimalused.
    Sotsiaalriik on põhiõiguste piiriks . Võtab varandust kelleltki ära ja jagab ümber, et tagada minimaalne toimetulekupiir . Võib mängida rolli puudega inimeste puhul. Laste toetamine.
    EESTI IDENTITEEDI KAITSE
    07.11.2013
    • Sätestus
    PS-s preambul (2, 4 ja 5 osalause )
    § 2 lg 1
    § 6 – (§ 52)
    § 8
    § 36 lg 3
    § 49
    § 51 lg 1
    § 52 lg 1 (süstemaatiliselt vales kohas tegelikult)
    § 54 (vastupanuõigus)
    Need kannavad seda ideed. Ühte ainsat sätestust ei ole. Idee tulenebki erinevate sätete kooslusest.
    • Rahvuse mõiste
    Pole olemas ühte selget definitsiooni.
    • Objektiivne teooria – rahvuse liige on sõltumatu oma tahtest, kes vastab objektiivsetele tunnustele. Objektiivsed tunnused on päritolu, kultuur, keel, ajalugu. Täna puhtal kujul enam ei kohta. Pigem arhailine.
    • Subjektiivne teooria – rahvuse liige on see, kes ennast ise määratleb rahvuse liikmena, ise tahab olla. Täna olen eestlane, homme soomlane jne. Inimese tahe määrab ära tema rahvuse. Kust me aru saame, mida inimene tahab? Milles peaks tahe väljenduma? Objektiivsed tunnused tulevad sisse.
    • Kombinatsiooniteooria – kombineerib subjektiivset ja objektiivset teooriat. Kui inimesel on tahe, siis saab ta arendada endast neid objektiivseid tunnuseid ja nende tunnuste pinnalt saab hinnata kõrvalseisja, kas ta kuulub sinna rahvusesse või mitte. Rahvust nõuab aega, kuid seda saab vahetada. Oma eluajal saab minna ühest rahvustsest teise arendades rahvusele omaseid objektiivseid tunnuseid. See annab lootust ja see on positiivne. Väljanägemine pole see, mis määrab rahvuse.
    • Põhisisu

    Identiteedikaitse põhisisu on eesti keele kaitse. Et siin maal säiliks keel ja kultuur, suhtlus. Keele elushoidmine pole tänapäeval enam sugugi lihtne. Suhtlus on muutunud globaalseks , rahvusvaheliseks. Noored räägivad rohkem inglise keelt. Suhtlus ei lähtu enam rahvusest, vaid huvidest. See ei muuda eesti keele säilitamist lihtsalt, seisame väljakutse ees. Ka rahvaarv väheneb.
    Eesti kultuuri kaitse. Nt maalikunst. Tegemist pole eestikeelse tegevusega . Eesti kujutava kunsti edendamine. Kas see on nii oluline? See on keeruline.
    Kodakondsuse ja rahvuse suhe. §49, §8, §36 (lg3). Natsionaliteet – viitab nii kodakondsusele kui ka rahvusele. Eksistensiaalne mure on rohkem väikerahvaste mure. Tänapäeval on oluline märksõna põhiseaduspatriotism. See pole seotud müütiliste muinasjuttudega, emotsioonidega. See mõiste on pärit Saksamaalt. See tähendab, et meie kodumaa armastus ja lojaalsus on seotus põhiseaduslike väärtustega. See seob tunde väärtustega, mis on sätestatud põhiseaduses, eelkõige aluspõhimõtetega . Need tagavad hea ja õiglase korra. Loovad baasi, et põhiseadus muutub integreerivaks teguriks. Lojaalne saab olla sõltumata sellest, kas lapsepõlves on kuulatud muinasjutte ühes või teises keeles. Ta integreerib ja loob aluse patriotismiks. Kui see võtta rahvuse määratlemise ja kodakondsuse määratlemise aluseks, siis need langevad kokku. Kui ta on põhiseadusele lojaalne ja on ka Eesti kodanik, siis ongi ta eestlane. Nt Vene päritolu eestlased. Nad on meie kodanikud ja kannavad neidsamu põhiseaduslikke väärtusi, nende vanemad on lihtsalt teisest ühiskonnast.
    III osa
    PÕHIÕIGUSED
    1.ptk PÕ üldosa
    PÕ ajalugu, mõiste ja tähtsus õiguskorras.
    • Ülevaade

  • Ideeajaloolised juured. Võime leida algeid vanakreeka filosoofiasse tagasi minnes. Võrdsuse idee on pärit Piiblist. Keskaegne loomuõigusfilosoofia (Giovanni Pico). Kristlane ei vaja Jumalaga ühenduse võtmisest kiriku vahendust, vaid saab seda teha otse.
  • Varane positiivõiguslik areng. 1215 Magna C(h) arta Libertatum. See oli seisustele antud tagatis riigi poolt, leping krooniga (kuninga) meelevaldse vahistamise eest. Anti kaasarääkimisõigus maksukehtestamise seadusel ja isikule tagati omandi puutumatus. Kui peale sekkumist veel elus olid, oli võimalik teatud õigus saavutada.
  • Klassikalised ehk liberaalsed põhiõigused. Teoreetiliselt on alge pärit uusaja koidikust. John Lock, Samuel Pufendorf, Christian Thomasius. On olemas võrdsus, vabadus inimestel, mida riik peab tagama. Immanuel Kant – inimväärikuse seisukohalt oluline, kategooriline imperatiiv, iga inimese osavõtt seadusandlusest. Tegutse nii, et sinu teguviis võiks muutuda üldiseks seaduseks. Väljendub universaalsuse idee, vabaduse idee. Need on pärit Inglismaalt 1628 (Petition of Rights ), 1647 (Agreement of the People), 1679 (Habelas Corpus Akt), 1689 ( Bill of Rights). USA 1776 (Virginia Bill of Rights), (1787), 1791 (The Federal Bill of Rights). Prantsusmaa 1789 (Inim- ja kodanikuõiguste deklaratsioon), 1791 (võeti Prantsuse põhiseaduse osaks see deklaratsioon). Saksamaa (ei olnud ühtne riik, olid üksikud väikeriigid, mis hakkasid vastu võtma oma põhiseadusi) 1816 (Saksen-Weimar), 1849 (Pauluse kiriku põhiseadus – see ei jõustunud kunagi). Arengult veidi aeglasem , kui mõtleb oma teod läbi. Eesti 24.veebr 1918 (Iseseisvusmanifest), 1920 (Põhiseadus – jõustus).
  • Sotsiaalsed põhiõigused. Teoreetilised lähtekohad Christian Wolff, Johann Gottlieb Fichte . Riik peab ka midagi positiivset tegema, ultralibertaalsusele astuti vastu. Lorenz von Stein . Tööliste olukorra paranemist püüdis saavutada erinevate vahenditega. Ümberjagamine peab toimuma ülevalt poolt. Belgia põhiseadus 1831 . Venemaa ja sovettide liit 1918 – töölisklassi õigusi rõhutati, 1936. Kaoseriik, juhus , õigused ei toimunud, vahel ka toimusid. Kunagi ei saanud milleski kindel olla. Täielik kindlusetus iseloomustab seda korda. Seepärast on raske rääkida põhiseadustest kui põhiõigustest.
    PÕ, vabaduse ja kohustuse mõiste.
    • Põhiõiguse mõiste

  • Põhiõigused formaalses tähenduses
  • Kitsamas tähenduses – kõik põhiseaduse II ptk-s olevad individuaalsed õigused
  • Laiemas tähenduses – kõik PS tekstis olevad individuaalsed õigused (nt §57)
  • Materiaalses tähenduses – vaid need õigused, mis kuuluvad riigi põhialuste hulka ja mida PS säärastena tunnustab. Kõik õigused, mis on PS mõttega kooskõlas. §10. Meil pole PS kirjas seadust kehalisele puutumatusele, see ilmselt §10 kaudu ülendub.
  • Protseduraalne mõiste. See tähendab seda, et PÕ on nii olulised õigused, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saa jätte parlamendi lihthäälteenamuse otsustada.
    Õiguspraktiku jaoks on oluline formaalne mõiste. Kohus peab olema tagasihoidlik , konservatiivne. Ei tohi teha väga suuri samme, sest võib ka eksida ja siis on väga keeruline tagasi pöörata. Protseduraalne mõiste on õige siis, kui räägime õigusnormi hierarhiast. PÕ on seadustest kõrgemal. Seadusandja, sa ei saa PÕ muuta, sest siis sa pead PS muutma . Iga selline muudatus on kindlasti avatud, selle kohta võib läbi viia menetluse. Seadusandjad eriti ei kipu PÕ kaotama, kõik tahavad midagi juurde anda, ära võtta ei taha keegi. See tahab PÕ stabiilsuse ning isegi kasvu.
    • Objektiivsed / subjektiivsed õigused
    Subjektiivne õigus on kolmekohaline relatsioon õiguskandja, õiguse adressaadi ja õiguse eseme vahel. Selle relatsiooni saab ümber pöörata, see on loogilised ekvivalentne.
    RabE – ObaE
    Objektiivne õigus on kahekohaline relatsioon.
    ObE (b on kohustatud E-ks) Mingit ekvivalentsi ei ole, sest a-d ei ole. Puhtobjektiivsed kohustused, kus see, kellel on kohustused, on kohutatud seda täitma, kuid kellelgi pole õigus temalt seda nõuda. Valijad valivad, järgmine kord antakse hinnang valitute tegevusele. Poliitiline vastutus on sellega seotud, kui hästi keegi täidab objektiivseid kohustusi. Seal hinnatakse lõppastmes, kui hästi on valitsus hakkama saanud oma ülesannetega. Subjektiivsetel õigustel nõuab §15 see, et seda peab saama ka nõuda. Realiseerimine on midagi muud kui õigus ise, kui ei saa realiseerida, siis on tühi õigus. Kui on välja arendatud subjektiivne õigus, mida ka realiseeritakse ja tema õigusi piiratakse, siis on isikul õigus enda kaitseks välja astuda . See ongi see oluline vahe objektiivse ja subjektiivse õiguse vahel.
    • PÕ ja inimõigus
    Inimõiguse mõiste tunnused (Robert Alexy):
  • universaalsus nii kandja kui adressaadi poolel (kõik inimesed on kandjad ja kõik on adressaadid, adressaat võib olla nii riik, grupp kui ka inimene)
  • vundamentaalsus – põhilised õigused, kaitsevad ja rahuldavad vundamentaalseid vajadusi
  • Eseme abstraktsus – inimõigus pole kunagi millelegi konkreetsele, vaid on alati abstraktne. Vabadus, tervis.
  • Moraalsed õigused – kehtivad moraalselt. Norm kehtib moraalselt siis, kui see on igaühe suhtes õigustatav. Seda peaks saama igaühele ära seletada.
  • Prioriteetsus – inimõigused on mõõdupuuks, mille alusel tuleb mõõta pos õiguse interpretatsiooni, tõlgenduste kvaliteeti.
    Moraalselt põhjendatavad õigused
  • Liberaalse traditsiooni tõrjeõigused, mis kaitsevad elu ja vabadust
  • Kaitseõigused, mis kohutavad riiki kaitsma isikut kolmandate isikute rünnete eest positiivselt tegutsedes
  • Poliitilised õigused, mis võimaldavad ühiskonna liikmetel osaleda poliitilise tahte kujundamises
  • Sotsiaalsed õigused, mis tagavad eksistentsi miinimumi
  • Menetlusõigused, mis tagavad punktides 1-4 nimetatud õiguste realiseerimise
    VABADUS – PÕHIVABADUS
    • Negatiivne vabadus – vabadus midagi teha või tegemata jätta. §40, §29, §57, §60.

    Positiivne vabadus – kaasneb vabadusega kohustus valida õige teguviis, õige alternatiiv . Nende vahe on see, et neg vabadus on moraali suhtes neutraalne, ta ei ütle, kas see on õige või mitte. Vabadus toime panna või mitte toime panna kuritegusid. Vabadus olla hea ja ustav sõber või olla reetur . See pole ju karistatav, aga on moraalselt taunitav olla reetur. Vabadus olla reetur on siiski olemas. See on moraalselt indiferentne, see ei ütle midagi, kuidas me käituma peaksime. Pos vabadus annab meile selge käitumisjuhise. Meil on vabadus selleks, et teeksime õige otsuse. Meil on vabadus mitte olla reetur.
    • Õiguslik / faktiline vabadus. Õiguslik on nt ettevõtlusvabadus. Toodan midagi globaalset. Sellist faktilist vabadust meil ei ole. See eeldab materiaalseid võimalusi selle vabaduse realiseerimiseks. Vabadus reisida kuhu iganes, aga alati ei pruugi olla faktilist vabadust neid soove teostada.Õiguslik vabadus on õigusliku takistuste puudmine. Faktiline vabadus on materiaalsete takistuste puudumine.
    • Tagatud / tagamata vabadus. Tagatud vabadusest saab rääkida siis, kui meil on otsuseõigus ja kui keegi meid takistab selle otsuse tegemisel, siis meil on selle isiku vastu tõrjeõigus. Meil on õigus oma tahe läbi suruda ja ellu viia. Vabaduse tagatis on olemas. Tagamata vabaduse puhul on meil vabadus nii kaua, kui meilt keegi seda vabadust ära ei võta ja ei piira. Kohe, kui keegi seda piirab, on vabadus läinud. Tagatist ei ole. See on lihtsalt luba, mille võib kergelt ära võtta.

    Need annavad meile põhivabaduse definitsiooni – põhivabadus on negatiivse õiguslik tagatud vabadus. Põhivabadus on sama mis vabadus põhiõigus. Iga põhivabadus koonseb kahest elemendist, on olemas luba midagi teha ja on olemas isiku subjektiivne õigus millelegi, et riik ei takistaks. Alati tuleb arvestada nende kahe elemendiga.
    KOHUSTUS - PÕHIKOHUSTUS
  • Mõiste – selge on adressaat, põhikohustuse adressaat on põhiõiguste kandja.
    §53
    §92 – on kohustus, aga ei ole põhikohustus, kuna vabariigi valitsus ei ole riigiõiguste kandja
    Probleem – formaalses / materiaalses tähenduses. Formaalses mõttes põhikohustused on põhiõiguste kandjate kohustused, mis tulenevad otse PS-st. Materiaalses mõttes tuleb esitada ka sisulisi kriteeriume, need on riigi põhialuste hulka kuuluvad kohutused. Alexy ütleb, et formaalne mõiste on õige.
  • Otsekohaldatus
    §53
    Täitevvõim ei saa sekkuda põhiõigustesse. §3 lg1 lause 1.
    §25
    Täitevvõim –
    Kohtuvõim +
    PÕHILIIGITUSED
    • Kandja järgi (subjekti järgi)
    • Kõigi ja igaühe põhiõigused
    • Kodaniku põhiõigused - §36 lg 1 ja 2, §30.

    §36 lg 3 ??
  • Sisu järgi
  • Liberaalsed
  • Sotsiaalsed
  • Kehtimisaluse järgi
  • Riigieelsed ehk ülepositiivsed. Ülipostiivne on väär mõiste tegelikult. Ehk inimõigused.
  • Riiklikud
  • Riigiülesed (nii rahvusvahelised kui supranatsionaalsed – riigiülene, EL õigus)
  • Struktuuri järgi
  • Georg Jellinek – negatiivne (passiivne), positiivne ja aktiivne staatus.
    Negatiivne staatus status libertatis/status negativus – isiku tõrjeõigused riigi vastu.
    Positiivse staatuse status positivus/status civitatis – isiku õigused riigi vastu sellele, et riik midagi positiivset teeks.
    Aktiivse staatuse status activus – isiku pädevus osaleda riikliku poliitilise tahte kujunemise protsessis.
  • Tänapäevane liigitus:
    Tõrjepõhiõigused ehk vabaduspõhiõigused
    soorituspõhiõigused
    võrdsuspõhiõigused
    (pädevuspõhiõigused)
    PÕ TÄHTSUS
    Reeglina õigusnormi hierarhias kõrgeima tasemega õigusnormid. Neil on ülim siduvusjõud sellest tulenevalt. See tähendab, et nad kehtivad vähemalt potensiaalselt kõigis õigussuhetes, mille vähemalt üheks osapooleks on PÕ kandja.
    Põhiõigusnormid käsitlevad ülimalt tähtsaid esemeid. Põhiõigusnormid on ülimalt avatud ja määramatud, mis tingib selle, et me oleme selles klassikalises olukorras, et mida tähtsam on üks ese, seda määramatum ja avatum ta on. PS võimaldavad väga laia tõlgendust, samas tuleb seda teostada väga suure vastutustundega, kuna need puudutavad meie kõigi elu.
    PÕ TEOORIAD (Böckenförde järgi)
  • Liberaalne teooria – individuaalsed riigi vastu suunatud vabadusõigused ja ainult need
  • Institutsionaalne teooria – põhiõigused on objetiivsed korrapõhimõtted, mis kaitsevad nende sisuks olevad eluvaldkondi. Ehitavad üles institutsioonid, punktuaalsed tornid.
  • Väärtusteooria – põhiõigused määravad kindlaks põhilised ühisväärtused ja normeerivad väärtuskorra
  • Demokraatlik funktsionaalne teooria – põhiõiguste mõte seisneb selles, et nad kujundavad endast vaba demokraatlikku protsessi
  • Sotsiaalriiklik teooria – põhiõigustel on lisaks vabadusõiguslikule küljele ka faktilised vabadused. Faktilise vabaduse tagamine, saab maksimeerida võimalikult kaugele.
  • Süsteemiteooria
  • Printsiibiteooria - Robert Alexy teooria
    Me ei saa ühegi kohta öelda, et see oleks absoluutselt õige.
    PÕHIÕIGUSTE FUNKTSIOONID – PÕ ülesanded
  • Tõrjeõiguslik funktsioon (tõrjefunktsioon) – tõrjeõigused on isiku prima facie . See tähendab, et kuni ei ole vastupidine tõendatud. Prima facie õigused riigi vastu, et riik põhiõiguslikult kaitstud põhihüvesid ei riivaks.
    • Kaitseala riive (kaitseala, riive).
    • Riive põhiseaduspärasus (formaalne, materiaalne)

  • Sooritusfunkstioon – funktsiooni täitmine eeldab, et riik midagi postiivset teeb. Ei piisa enam tegevusetusest ja riivete hoidumisest. Riigil on suur mänguruum.
    a. Kaitsefunktsioon – õigused riigi vastu sellele, et riik meid kolmandate isikute rünnete eest kaitseks. §28
    b. Õigused korraldusele ja menetlusele – nõuavad põhiõiguste teostamiseks vajalike korralduste ja menetluste loomist
    c. Sotsiaalsed põhiõigused
  • Väärtuskorrafunktsioon – nad loovad teatud väärtuse hierarhia. Positiveerivad teatud olulised väärtused ja sunnivad kogu õiguskorda seaduste vastuvõtmisel nende seadustega arvestama. Tõstavad need väärtused teiste väärtuste seast esile (positiveerivad). Väärtuskord on aluseks põhiõigustele kui objektiivsele õigusele. Riigil on kohustus neid täita ja järgida, teatud valdkondades võibki olla vaid positiivne kohustus (nt elukaitse, kui laps pole veel sündinud, kas siis sündimata lapse elul on väärtus? Abordi teema. Selle väärtuskorraargumendiga pole tal subjektiivset õigust, kuid objektiivne kohustus sündimata elu kaitsta riigil on, §16, seda õigust kaitseb seadust, see on sõnaselgelt antud riigile kohustus kaitsta elu, pole öeldud, et see peab olema sündinud elu. See on objektiivne ja positiivne kohustus).
    14.11.2013
    b. ÕIGUSED KORRALDUSELE JA MENETLUSELE
  • Õigused menetlusele kohtus ja haldusorganis – hea haldus. Riik peab isiku suhtes alati läbi viima ausa, tõhusa menetluse mõistliku aja jooksul sõltumata sellest, kas menetlus on kohtus või haldusorganis. See on vaja sisuliste õiguste realiseerimiseks, eesmärgi saavutamiseks. Sellel menetlusel on alati kaks poolt – riik tagab asjaolude väljaselgitamise, uurimispõhimõte ja isik tuleb ära kuulata, ärakuulamisõigused. Pooled peavad olema võrdsed
  • Õigused korraldusele kitsamas tähenduses – korraldus kui midagi on struktureeritud, on olemas mingisugune korraldatud üksus. §37 lg 1 ja 2 (piisaval arvul üldhariduslikke koole). Kas vanematel saab olla subjektiivne õigus? Jah! See on ka vanemate õigus, mitte ainult laste õigus.
  • Õigused eraõiguslikele pädevustele – pädevus on õigus luua õigust! Sellele tegevusele omistatakse institutsionaalne tähendus (nt Riigikogus nupule vajutamine). Pädevus annab sellele mingisuguse tähenduse, mida selleta ei oleks. Kui piisav arv isikuid vajutab õigele nupule, võetakse vastu uus seadus. Seda hakatakse kohaldama, rakendama. Eraõiguse põhiline õigusakt on leping. Selle loovad kaks isikut kokkuleppe teel. Võlaõigusseadus, asjaõigusseadus. Eraõiguslik seadus annab sellele kahe isiku loomulikule tegevusele õigusliku tähenduse. Kui teine pool oma lubadust ei täida, saab minna kohtusse ja nõuda lepingu täitmist. Lepinguõigus, lepinguvabadus . See peab tulenema kusagilt , selle üle vaieldakse kust ta tuleb. Aluseks privaatautonoomia §19. Spetsiifilised lepingud tulevad spetsiifilistest instituutidest. §32 kui omandipädevus, omandiinstituut. Tööleping §29. Ettevõtlus §31.
  • Õigused poliitiliste tahte kujundamisel – sooritusõigustena esitatud. Status activus ehk pädevus. Sel hetkel, kui valin või hääletan, teostan oma pädevust. Selle alusel moodustub otsus, mis jõustus. See pädevus on teoreetiliselt õige, aga praktiline väärtus on üsna väike. Selle jaoks on poliitilised õigused. Riik peab võimaldama meil oma pädevust teostada. Riik peab looma valimissüsteemi, vaidlustamismenetlused, tagatised. Et oleks üldse võimalik hääletama minna. See pole pädevus, vaid õigus nõuda riigilt oma pädevust teostada. Valimised peavad olema vabad, salajased, üldised, ühetaolised. Seda kõike saab riigilt nõuda.
    PÕHIÕIGUSTE KANDJAD
  • Mõiste ja sätestus
    Põhiõiguste kandja on põhiõiguste õigustatud subjekt . Inimene on kandja (alumine joonisel).
    §9 – normi andja pole täpselt aru saanud, mida ta tegelikult öelda tahab. Seadus on targem , kui tema tegijad. Normi tõlgendaja peab olema targem. Ta peab sellest segadikust looma korra, looma süsteemi ja struktuuri ja seda kohaldama.
  • Piiritlemisprobleemid
    Põhiõiguste kandmine/kandja on seotud subjektiivsete õigustega.
    a. Subjektiivne õigus vs objektiivne õigus. §27 lg 1. Kas see on subjektiivne õigus? Sõnastus räägib sellele vastu, aga ometi on see põhiõiguste peatükis, see peab olema subjektiivne õigus. § 27 lg 5. Kas see on subjektiivne õigus? Kas ma pean hoolistema oma laisa sugulase eest, kes raha tahab? Kui on tegemist subjektiive õigusega, siis meil on üks kandja, kui see pole subjektiivne õigus, siis meil kandjat ei ole.
    b. Subjektiivne õigus vs organi pädevus. § 62. On see subjektiivne õigus või organi pädevus? Organi pädevus tähendab seda, et kui isik valitakse Riigikogu liikmeks, siis ta on selle osa ja ta tegutseb selle organi osana. Ta on riigiametis. See paragrahv on seotud tema ametiga. See on eriti raske probleem. Tundub, et on mõlemad, nii organi pädevus kui ka subjektiivne õigus. Mõlemad küljed on esindatud.
  • Põhilised põhiõiguste kandjad – füüsilised isikud
    a. Põhimõte     on sätestatud §9 lg 1 – see tähendab, et kõik inimesed füüsiliste isikutena on põhiõiguste kandjad. Sellest põhimõttest on kitsendused.
    b. Kvalifitseeritud subjektid     – mõned põhiõigused on ainult neil, kellel on need tunnused:
    • Kodakondsus §36 lg 1 – ehtne kodaniku põhiõigus, kehtib ainult Eesti kodanikele. Mitteehtne kodaniku põhiõigus § 28 lg 2 lause 1. Seaduse lugemise kuldreegel – kui oled lugenud normi läbi, loe ja järgmist normi! Kodakondsuseta isiku ja teise riigi kodaniku võib jätta külma, nälja kätte, mitte anda arstiabi ja haridust? Seda saab mõista kui diskrimineerimisvolitust. Abist ilma jätmist ei pea põhjendama, sest põhiseadus ju lubab diskrimineerida. Õigusteoreetiliselt probleemne konstruktsioon . Need on ikkagi kõigi õigused, igaühe õigused. See on segane ja kaheldav valdkond . EL kodakondsuse aspekt. Kas § 28 valdkond kuuluv EL pädevusse? Kui jah, siis võivad kõik EL vaesed siia tulla ja neil on õigus sotsiaalabile. Kui ei, mida ta ilmselt hetkel ka ei kuulu, kuna aluslepingus on öeldud, et riigid hoolitsevad ise oma sotsiaalsüsteemide eest, saabki seda õigust piirata kõigi väljastpoolt tulijatega. See on riigi majanduslik probleem. Päris täpselt ei teagi, mis ta siis on. See on sügavalt probleemne ja vähe teoriseeritud valdkond.
    • Eestlase omadus
    • Vanema omadus § 27 lg 3 ja § 37 lg 3. Kes on vanemad? Bioloogiline ema ja isa. Vähemalt siis, kui neil on üks leibkond. Mis saab siis, kui üks vanem oma laste eest ei hoolitse? Kas see on vanem? Kui kaugele see hoolitsuskohustus ulatub, mida ta tegema peab? Vanemlik kohustus ulatub päris kaugele. Kui läheb vaidluseks, et tunnistaks kohus väljaspool pere elavat vanemat mittevanemaks, lihtsalt tema hääleõigus võib olla väiksem. Kas võõrasvanem on vanem? Kes on võõrasvanem? Kas lapsendades on vanem või võõrasvanem? See sõltub natukene sellest, kas pärisvanem on elus, tegelikust hoolitsusest. Võib pikaajalise hoolitsusega omandada pärisvanemaga võrdse staatuse. Kui on lapsendanud, on õiguslikus tähenduses muutunud vanemaks . Kui pärisvanem on lapse ära andnud, siis on ta vanemliku õiguse kaotanud. Lapse hariduse üle otsuada saavad siis need lapsendajad. Kes on kasuvanem ? See, kes last tegelikult kasvatab. Õiguslikus mõtted pole vanem, aga ka tema võib omandada selle staatuse tegeliku hoolitsusega. See on faktiküsimus. Kuidas on lood hooldajaga, eestkostajaga? Nemad ilmselt iseenesest ei oma vanemlikku põhiõigust, aga kui eestkostjaks on määratud seesama kasuvanem, kes lapse eest hoolitseb, siis sellega võib kaasneda ka vanemlikud õigused. See on hinnanguline, tõendamise küsimus.
    • Abikaasa § 27 lg 2. Kes on abikaasa? Kui mees ja naine on seaduslikus abielus. Samasoolisteabielud. Samasoolistepartnerlus – see on aktsepteeritav. Aga kas see läheb selle paragrahvi alla? Kas tegemist on abikaasadega? Milleks siis üldse võrdõiguslikkuse rõhutamine, kui nad nagunii on võrdsed? See ei kehti sellisel juhul, siin ei ole abikaasasid. Aga vabaabielu ? Mis on vabaabielu? Kas siin kehtib see paragrahv? Miks ei kehti? Abielu on institutsioon, riik annab talle oma õnnistuse. Sotsiaalset tunnustust siis ei ole, siis ei ole ka selle võrdõiguslikkuse jaoks üksust.
    • Autor § 39. Kes on autor? See, kes midagi loob. Kui keegi ostab teiselt autoriõigused? See ei kaitse materiaalseid õigusi, see kaitseb immateriaalseid õigusi ja seetõttu kaitseb loomingu loojat ja tema mittevaralist positsiooni, tema autoripositsiooni. Seda kaitset ei saa edasi müüa.
    • Vähemusrahvus § 50

    • Algus ja lõpp
      Millal algab ja millal lõppeb põhiõiguste kandmine? Kandjaks on sündinud inimene, kui isik on ilmale tulnud, siis ta on põhiõiguste kandja. Kas idulane ja vililane on ka põhiõiguste kandjad? Mida see siis tähendaks? Kes esindavad seda sündimata elu? Vanemad. Kes ähvradab seda elu? Ema. Isa saab keelata teha emal aborti . Jõuame piirini , kui õigus lõpeb ja algab midagi muud. See pole õiguslik küsimus, mida saab vaielda kohtus ema ja isa vahel. See on üks praktiline argument, et see lihtsalt ei lähe üldse. Meil on elu ja see elu omab väärtust. Riik on kohustatud seda elu kaitsma, luues vastavad mehhanismid, mis nö panevad neile naistele, kes kaaluvad abordi tegemist, et nad ikka üle mõtleks oma otsuse.
      Põhiõiguste kandjaks olemine lõpeb isiku surmaga. Millal on isik surnud? Siis, kui tema ajutegevus on lakkanud. Ajusurm peaks olema kõige olulisem indikaator. Isiku au probleem on kerkinud üles § 17. Kas see kestab edasi peale isiku surma? Õige vastus peaks olema, et ei kesta. Mis ei tähenda, et teda saaks häbistada karistamatult, sest isiku lähedastel on õigus mälestuste austamisel. See kaitse läheb üle õiguseks mälestuste austamisele.
      d. Alaealisus       – Kas nad saavad kohe teostada kõiki põhiõigusi? Alaealiste filmimine ja abiellu sundimine. Rannas laste pildistamine ja avaldamine. Need on piiripealsed asjad. Erandreeglid §58 lg 1. § 60 lg 2. Vanemad otsustavad lapsekasvatuse üle. Põhiõiguseealisuse määramisel tuleb kaaluda:

    • isiku psüühiline ja sotsiaalset küpsus
    • loomulik võime põhiõigust teostada
    • vanemate põhiõigused
    • põhiõiguse olemus

  • Loobumine põhiõiguste kaitsest
    Pole tegu alati siis, kui inimene oma põhiõigust ei teosta. Loobumisega on tegu siis, kui ilma selle loobumiseta oleks tegemist põhiõiguse rikkunisega. Loobumisel tuleb arvestada
    • põhiõiguse riive intensiivsus
    • Loobumise kestvus
    • Võimalus loobumisest loobuda / tagasi võtta. See on alati kaalumise otsus.
    • Vabatahtlikkus. Peab olema ehtne alternatiiv.

  • Juriidilised isikud
    • Põhimõte – juriidline isik ei ole põhiõiguste kandja iseenesest, va § 9 lg 2 juhtudel. See on laiendus . Normi tunnused on

      • Juriidiline isik – abstraktne moodustis ehk siis ta moodustatakse õigusmaailmas ja talle antakse õigusvõime, luuakse ei millestki midagi ja see ei midagi hakkan järsku olema midagi ja tegutsema. Õiguskord annab õigusvõime. § 25.
      • Kooskõla juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega – väga laialivalguv normi tunnus. Kas üldine eesmärk on sama mis konkreetne eesmärk konkreetses põhikirjas või on üldised eesmärgid midagi muud ja kui ta on midagi muud, siis mis täpsemalt? Mida selle all võiks mõista? Juriidilised isikud on moodustatud selleks, et füüsilised isikud surevad kord ära, aga juriidilised isikud ei sure füüsilist surma, nad võivad vaid minna pankrotti , neid võib likvideerida või lõpetada. Nende aeg ei ole ette määratud, neil pole ealisi iseärasusi ega tervist. Eelis on see, et kui korraldada üks õiguskord ilma juriidiliste isikutete, siis alguses on kõik hea, aga pärijad võivad olla omavahel tülis, ja mis siis ettevõtetest saab? Paljud inimesed võivad tööta jääda, sest ettevõtted võivad minna pankrotti. Juriidilised isikud teevad meie elu kergemaks. Eraõiguslik maailm on samas muutunud väga keerukaks. See on selline keerukus, mille taga on idee, et tuleb lihtsustada inimeste elu.
        Inimeste elu lihtsustamine on üheks juriidiliste isikute üldiseks eesmärgiks. Mis võiks siis olla selle tagajärg, mis sellest tuleneb? Sellest tuleneb see, et juriidiliste isikute kaitse peab lõppastmes teenima füüsiliste isikute õigusi, eelkõige vabadust.
      • Kooskõla õiguse olemusega – juriidilistel isikutel saavad olla ainult need õigused, mis ei ole seotud füüsiliseks isikuks olemisega. Nt juriidiline isik ei saa minna kohtusse ja tugineda § 16, kui tema vastu alustatakse panktorimenetlust. Juriidilisel isikul ei ole ka erasfääri, § 26.
  • Eraõiguslikud juriidilised isikud ja isikute ühendused
    § 9 lg 2 tähenduses. See ei kehti ainult juriidiliste isikute osas, vaid on veidi laiem. See hõlmab ka juhtumit, kui mingi õigus või kohustus puudutab seltsingut. Lõppastmes võib paista füüsiline isik.
  • Avalikõiguslikud juriidilised isikud
    Juriidiline isik on ka avalikõiguslik juriidiline isik. Küll aga on avalikõiguslike juriidiliste isikute puhul küsitav, kas selle põhiõiguse laienemine on kooskõlas nende juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega. Põhiõigused on loodud selleks, et kaitsta isikut riigi eest. Avalikõiguslik juriidiline isik on loodud selleks, et teenida avalikku huvi. Peame välja arvama põhiseaduse kandmisest avalikõiguslikud juriidilised isikud, nemad ei ole põhiõiguste kandjad.
    PÕHIÕIGUSTE ADRESSAADID
    Nüüd räägime sellest ülemisest poolest (joonisel).
  • Mõiste ja sätestus
    Põhiõiguste adressaat on PÕ kohustatud subjekt. Sätestus on § 14.
  • Riik ja teised avalikõiguslikud juriidilised isikud
    Riigil pole üheski valdkonnas õigust meelevaldsusele. Avalik võim peab alati arvestama põhiõigustega. Riik ja kõik teised avalikõiguslikud juriidilised isikud (ka TÜ) on seotud põhiõigustega.
  • Eraisikud
    Eraisik on füüsiline isik ja eraõiguslik juriidiline isik.
      • Läänitud eraisikud – läänima on tuletatud mõiste, millega tähistada riigivõimu üleandmist eraisikule . Läänima tähendab riigivõimu teostamise volitamine üleandmine eraisikule. Läänitud eraisik tegutsev avalikõiguslikult, kuna ta teostab riigivõimu. (Nt aktsiaselts letofin. Korjab kütuse jaemüüjatelt raha ja kui tekib probleem turu kütusega varustamises, saab ta laenata kütust sealt. Tegelikult see muidugi nii pole, kas seda üldse reaalselt on, seda ei teata, kui palju teda on jne.)Läänimisega kaasneb seem et see eraisik muutub põhiõiguste adressaadiks. (Vandetõlk, advokaat, arst, audiitor, Eesti Post)
      • Eraisik, kel on eri- või ainuõigus - konkurentsiseaduse alusel (nt prügiveoteenuse osutamisel). Kõik majapidamised on sõlmima selle prügivedajaga lepingu, samuti vastupidi, ta peab kõik prügi ära vedama. Lepinguvabadust piiratakse oluliselt. Diskrimineerida ei tohi. Ettevõtlusvabadus on piiratud. Ta pole nii palju seotud, kui läänitud eraisik, kuid ta on ikkagi seotud ja muutub samuti põhiõiguste adressaadiks.
      • Eraisik, kel on oluline vahend/loomulik monopol – nt Eesti Energia/Elering oma energiavõrkudega, Tallinna Vesi torudega. Faktiliselt asetub olulist vahendit omav ettevõte nagu eri-või ainuõigust omav ettevõte. Turupositsioon on sama. Peab oma faktilise mõjujõu tõttu arvestama põhiõigustega. Ka tema muutub põhiõiguste adressaadiks.
      • Riigi osalusega äriühingud – osalevad majandustegevuses. Nt Tallinna sadam, Eesti Energia, Tallinna lennujaam. Riik ei vabane oma seotusest põhiõigustega. Seotud samuti põhiõigustega, kuna tema osakud ja aktsiad on riigiomandis.

  • Põhiõiguste kolmikmõju
    Ehk horisontaalne efekt. Kolmikmõju on siiski täpsem. Kes on pikali ja miks?
    Kolmnurkne suhe. Ajakirjaniku sõnavabadus ja teiselt poolt eraisiku eraelu ehk vähendusvabadus vb eraelu. Väljendusvabadus vb teise isiku au ja hea nimi. Kas põhiõigused ja kuidas seda suhet mõjutavad? Kolmikmõju puhul ei muutu selle õigussuhte üks pool põhiõiguste adressaadiks. Ei muutu põhiõiguste kohustatud pooleks. Kolmikmõjust tuleneb mõju kahe eraisiku vahelisele õigussuhtele.
      • Konstruktsioon

        • Otsese kolmikmõju teooria – üks suhte pool muutub põhiõiguste adressaadiks. Välja kasvanud tööõigusest. Seal on see erisus, et see on ebatüüpiline eraõigus. Üks lepingu pool on seal teise alluv. Eraõigussuhteid iseloomustab kordinatsioonisuhe (samatasandlikkus). Tööseaduses on subordinatsioonisuhe. Põhiõigused mõjutavad seda suhet otse.
        • Kaudse kolmikmõju teooria - põhiõigused ei mõjuta seda suhet otse, vaid seovad tsiviilkohut ja tsiviilkohus rakendab neid põhiõigusi. Mõjutavad suhet läbi tsiviilkohtu .
        • Kaitsekäsu teooria – põhiõiguse kolmikmõju on üles ehitatud nii, et riik on kohustatud kaitsma ja seetõttu ka sekkuma.

    Milline teooria on õige ja milline on vale? Vale on ehk vaid nii palju esimese teooria puhul, et kumbki pool ei muutu põhiõiguste adressaadiks. See ei pea paika. Kõik ülejäänud peavad paika. Kõik kolm teooriat peavad iseenesest paika, tähistavad selle suhte erinevaid aspekte. Menetlikus plaanis on nii, et see mõju avaldub läbi tsiviilkohtumenetluse. Kohus on seotud põhiõigustega ja kohus peab järgma neid põhiõigusi oma ametikohustuse tõttu ja rakendama alati. Kõik kolm teooriat täiendavad üksteist.
  • Sisu: kollisioon
     Kollisiooni lahendamise meetod on proportsionaalsuse põhimõte. Et kolmikmõjust jagu saada, tuleb kahte vastassuunalist põhiõigust kaaluda. Kolmikmõju tähistab seda, et peame kahte vastassuunalist põhiõigust kaaluma. Peame nende õigussfääride vahele tõmbama mõttelise joone, kuhu ulatub ühe õigus ja kust algab teise õigus.
  • Kolmikmõjusõbralikud põhiõigused
    • põhiõigused, mille kolmikmõju on tugev
    • inimväärikus
    • üldine tegevusvabadus
    • õigus elule
    • õigus kehalisele puutumatusele
    • õigus võrdsele kohtlemisele
    • väljendusvabadus
    • era-ja perekonnaelu puutumatus
    • elukutsevaliku vabadus
    • omandi põhiõigus
    • keskmine kolmikmõju
    • südametunnistuse ja mõtte vabadus
    • õigus haridusele
    • koosolekuvabadus
    • sõnumisaladus
    • õigus vabalt liikuda
    • kodu puutumatus
    • harva esinev kolmikmõju
    • sundvõõrandamise keeld
    • väljasaatmise keeld
    • varjupaigaõigus
    • peditisooniõigus
    • menetluslikud põhiõigused

    PÕHIÕIGUSTE PIIRID JA PIIRIKLAUSED
    21.11.2013
  • Mõisted
    Põhiõiguse piir on põhiõiguse õigustatud riive. See on see valdkond, mida PÕ kaitseb ja katab. Riive tähendab seda, et PÕ adressaat võtab sellest kaitstud valdkonnast ühe tüki välja (riivab seda). See riive võib olla põhiseadusega vastuolus, põhjendamatu, aga võib olla ka õigustatud, põhiseadusega kooskõlas. Kui ta on õiguspärane ja vastab kõigile PS ettenähtud tingimustele, siis see riive on põhiõiguse piir. (terve KarS eriosa)
    Piiriklausel ehk seaduse reservatsioon – põhiõiguses on ette nähtud võialus põhiõigust piirata. (§ 31 lause 2)
  • Õigus ja õiguse piir
    Õiguse piir eeldab natuke teistpoodi mõtlemist. On oluline, et oleks kaks vundamentaalset konstruktsiooniteooriat:
    • Välisteooria - Selleks, et konstrueerida vabadusõigusi, on tarvis ette kujutada õigust kaheastmelisena. Esimese astme oodustab õigus kui selline, mis on piiramatu. Õigus kui selline on prima facie õigus. See tähendab, et kui pole paremaid põhjuseid, millest tuleneks vastupidine. Teise astme moodustab see õigus, mis peale piiri tõmbamist järele jääb. Neid piire võib olla palju. Selleks, et me saaksime õiguste piiramisest rääkida, peame lähtuma välisteooriast. Muidu ei saa üldse piiridest rääkida. Siseteooria järgi on õiguse piir nonsenss.
    • Siseteooria – olemas ainult üks asi, see on õigus millelegi, see kehtib universaalselt, mitte ainult PÕ puhul. Kui on õigus millelegi, siis on definitiivne õigus, peab selle õiguse eseme saama, üldiselt ei seisa mitte midagi vastu. Saan selle, millele mul õigus on. See peab olema konkreetne ese. Nt õigus vabadusele, kuid milles see vabadus seisneb? See hästi siia alla ei sobi. Õiguse üle elule, selle üle võib vaielda. Õigus ettevõtlusele, mis see siis konkreetselt tähendab? Vabaduste puhul on see probleemne.

  • PÕ piirid
  • Seaduse alusel tõmmatud piirid (nt punane foori tuli, see piirab meie vabadust, see toimib liiklusseaduse alusel)
  • Seadusega tõmmatud piirid (nt maks, käibeaksumäär, tulumaksumäär). Kohustus tekib otse seaduse alusel.
  • Põhiseaduses eneses sisalduvad vastassuunalised põhimõtted. Kui PS endas on piirid, siis see on vaieldav, kas need on piirid või lihtsalt PS süsteem. See on veidi ebaselge. Nt au ja hea nimi ning väljendusvabadus. Õigustatud saab olla midagi, mis on põhiseadsest alamal. PS ise pole piir, aga volitavad seda piiri tõmbama.
  • Piiriklauslite liigid
    Meil on neid piiriklausleid nii palju, et neid tuleks süstematiseerida. See on mahukas valdkond. Meil on kolme liiki piiriklausleid:
  • Lihtsad piiriklauslid - §31 lause 2. Lihtne piiriklausel on selline klausel , kus on antud lihtsalt volitus või pädevus PÕ piiramiseks ja ei ole täpsustatud, mis tingimustel seda PÕ konkreetsel juhul piirata võib. Annab seadusandjale ülesande piirata põhiõigust ja annab ka pädevuse määratleda piirangu eesmärk ja on ühtlasi ka aluseks põhiõiguse piiramiseks. Eesmärk on vaba. §29 lg1 lause 2. §32 lause 2. Vaieldav on nt §16. Kas selles kaitses on ka volitus elu piirata?
  • Kvalifitseeritud piiriklauslid - §26 lause 2. Seab põhiõiguse piiramise sõltuvusse lisatingimuste täitmisest. Esindab kõrgendatud nõudmisi võrreldes lihtsa reservatsiooniga.
    • Formaalselt kvalifitseeritud - §36 lg2. Peab olema välisleping, mitte seadus. Otsustab Vabariigi Valitsus. §43 lause 2. §48 lg4. §26 lause 2.
    • Materiaalselt kvalifitseeritud – probleemiks see, kas need kataloogid on ammendavad.§43. kuriteo tõkestamine eeldab seda, et on olemas mingi konkreetne kuritegu , mida hakatakse tõkestama. Enne, kui on teada, et miski võib olla väga ohtlik, ei ole veel kuritegu, mida tõkestada. Kas võib lugeda mõne vangi kirja või mitte? Ühed ütlevad, et ei või. Teised ütlevad, et võib. Kataloogi eesmärk on olla ammendav . PÕ kaitse peab olema kõikehõlmav, selle tagab põhiliselt §19. Teiselt poolt ei tohi ka avalik julgeolek, kord, ühiskond jääda kaitseta. Ohumõtlemine on Eesti õigusmõtlemisele veel uus ja võõras. Rakendusseadus on vastu võtmata, mis peaks selle ohumõtlemise meie korda tooma . Kriminaalmenetlus tuleks kusagil taga, mis tegeleks tagajärgede kõrvaldamise ja läbitöötamisega. See on üks suur argument, miks need kataloogid ei saa olla ammendavad, sest PS on süsteem ja meie ühiskond ei tohi jääda kaitseta mingisuguse tööõnnetuse tõttu. Erandjuhul on võimalik piirata materiaalse kvalifikatsiooniga põhiõigust ka kvalifikatsioonis nimetamata eesmärgil, eeldusel , et see eesmärk on tuletatav põhiseadusest endast.

  • Nullklauslid – ilma piiriklauslita / nullklausliga põhiõigused. §38 lg1. Kas saab piirata? Ka seda peaks piirama teatud juhtudel. §18. PS on süsteem, kui pole piiriklauslit ette nähtud, võib põhjus olla tingitud mõne teise põhiseadusliku väärtuse kaitsest. Nt au ja hea nimi. Mõningane piiramine võib olla vajalik väljendusvabaduse tagamiseks. Ka ilma piiriklauslita PÕ on võimalik piirata, kui piiramise eesmärk on tuletatav põhiseadusest endast. Piirangu eesmärgiks võib olla mõne muu PÕ või väärtuse kaitse.
  • Piiriklauslid väljaspool põhiõigusi
  • Üldised piiriklauslid. Kas neid üldse on? §11. §19 lg2. Oluline kolmikmõju kontekstis. §124 lg3. Kas kaitseväelase omand on püham kui teiste omand? See paragrahv on varjusurmas, teda päriselt ei rakendata. §130
    • Eksplitsiitsed , sõnaselged üldklauslid. Need pole kõikehõlmavad, vaid mingi valdkonna jaoks. §30 lg2.
    • Implitsiitsed, normi olemusest tulenevad. Väljendusvabaduse ja au ja hea nime kollisioon või väljendusvabadus ja eraelu. Iga selline kollisioon tähendab implitiitset põhiõiguse piiramist. Et ühte väärtust tagada, tuleb teist vahel piirata.

  • Põhikohustused – võivad olla PÕ üldisteks piiriklausliteks. Need panevad oma sõnastusega, tõlgendusega isikutele kohustusi ja nendest kohustustest saab seadusandja tuletada aluse piirava normi andmiseks. Probleemiks otsekohaldatus. Põhikohustused ei ole üldjuhul otsekohaldatavad, vaid pigem kujutavad endast volitusi. Teatud erandid nt §25.
    VÄLISTEOREETILISELT KONSTRUEERITUD PÕHIÕIGUSTE KONTROLLISKEEM
  • Põhiõigusnormi koosseis ja õigusjärelm
    Normi üldine valem: (x) (Kx –> OTx)
    „Õiguse tõlgendamise teooria“ deontiline ruut
    Millist tüüpi normid on põhiõigusnormid?
    O on peandumine ehk käsk. Abstraktne käsk ilma käskijata.
    P on tegevus
    Op ---------- O⌐p
    ⌐O⌐p -------- ⌐Op
    Op - on kästud õppida
    O⌐p - negatsioon ehk eitus - on kästud mitteõppida ehk on keelatud õppida = Fp (forbidden)
    ⌐Op - ei ole kästud õppida
    ⌐O⌐p - ei ole kästud mitteõppida ehk on lubatud õppida
    Käsk, keeld ja luba.
    §31 lause 1.
    Kui tegemist on ettevõtlusega, eraeluga, väljenduega, siis on keelatud seda riivata.
  • Kaitseala riive
    • Kaitseala - määrab kindlaks põhiõigusliku kaitseeseme ja õigustatud subjekti. See tuleb tõlgendada ja lahti mõtestada. §43 lause 1. Probleemiks, mis on kaitstud. Kas e-mail on kaitstud selle paragrahviga? See vastus ei ole lihtne. Kirja saatmist said endale lubada vaid rikkad inimesed (kellel oli oma käskjalg või tuvi). Kirja saladus oli tagatud lihtsalt – tuvi ei lugenud kirju, käskjalg viis lihtsalt kohale. Kui käskjalg luges kirja, löödi tal pea maha. Inglismaal loodi kuninglik post. Ta ei laiene ka postkaardile, kuna see on nähtav. Pole ilus lugeda teiste postkaarte, kuid seda ei saa kontrollida. Kinnises ümbrikus kirja sisu on kaitsud, aga postkaardi tagumine külg pole kaitstud. Kas e-mail on pigem nagu kiri või nagu postkaart? Kas politsei tohib lihtsalt e-maile jälgida ilma kohtu loata? Peaks olema rohkem nagu kiri. Samas meil on see siiski probleem. Kirjutad e-maili valmis aga ei saada ära. Kas politsei võib seda lugeda, kui tal ei ole kohtu luba? Sõltub sellest, mis hetkest postisaladuse kaitse algab. See tekkis selleks, et postiametnikud ajaviiteks kirju ei avaks. See on usaldussuhe, et see jõuab ainult selle adressaadini ja et seda vahepeal ei avata ja sisu kuhugi mujale ei jõua. §26 - §43. Minu kiri – lasen käest postkasti . §43 kaitseb siis, kui olen kirja ära saatnud. Siis kui e-mail liigub minu serverist minema. Laieneb siis, kui see pole minu mõjusfääris. Mis hetkest lõpeb §43 kaitse? Kui postiljon jõuab kirjaga kohale, laseb selle postkasti. Siis on see adressaadi mõjusfääris. §43 kaitseeesmärk on lõppenud, algab taas §26 kaitse. Blogi on avalik ja polegi mõeldud kaitsmiseks. Kinnine foorum on kaitstud.
    • Esemeline kaitseala. Kaitseala, mis on põhiõiguse normi esemeks .
    • Isikuline kaitseala. Isikute ring, keda põhiõigus kaitseb. §9 lg2 problemaatika (juriidiline isik).
    • Riive
    Meie õiguskorras umbes 15 aastat vana mõiste, mida ei hakatud ise nullist aretama, vaid Riigikohus võttis sisuliselt üle korraliku, välja arenenud dogmaatika. Algselt oli tekkinud Saksamaal. Riivel oli kolm tunnust:
    • Tegu pidi olema õigusaktiga, vastandina toimingule
    • Pidi olema finaalne – ametikandja peab seda riivet soovima , see on tema eesmärk
    • Pidi olema vahetu, ilma vahelülita
    Kui politsei jagas korraldusi, siis see oli riive. Liiga suurte aukudega sõel. Seetõttu avati riive mõiste kõigis kolmes tunnuses. Riive ei pea olema enam õigusakt, piisab toimingust, piisab reaalsest piirangust, ei pea olema finaalne, vaid puhtalt kosaalne. Ta ei pea olea ka vahetu, vaid võib olla kaudne. Kuigi see viimane on probleem, kuna kaudsust võib mõista väga laialt. Vaidlus käib siinkohal. See tähendab kokkuvõttes, et riive on põhiseaduse kaitseala iga ebasoodus mõjutamine. Iga tegevuse, omaduse takistamine, kahjustamine või kõrvaldamine.
  • Riive põhiseaduspärasus
    • Piiriklausli liik (lihtne, kvalifitseeritud, nullklauslid)
    §43
  • Formaalne põhiseaduspärasus
    • Pädevus – kontrollime seaduse põhiseaduspärasust, võimalik ka määrtuse kontroll. Tuvastamisskeem on timmitud seaduse kontrolliks. Õigusnormi hierarhias ronime alt poolt kõrgemale üles. Määruse puhul vaatame kõigepealt kooskõla seadusega, ja alles siis põhiseadusega. Seadusandja pädevus anda seadust. §4 – institutsionaalne. §59. §65 punktid 1 ja 16. §106. See piirab seadusandja pädevust. §162. §167, §168. §72, §73. Menetlus - §104 lg2. §107 lg1. Sellised menetlused joonistuvad põhiseadusest välja. Vorm - §3 lg2 (§108). §6.

    Softlaw – kokkuleppelised.
    Direktiivid ja määrtused hakkasid viitama standarditele. See standard on tihti tehtud seaduse osaks, samas see pole tihti üldse tõlgitud ega tasuta kättesaadav. Kas see siis saab olla üldse kehtiv õigus? Peab olema ju kättesaadav õigus.
    • Õigusselgus §13 lg2, §10 teatud korral. Isik peab saama, kui tarvis siis nõustamise abiga, ette näha tagajärgi, mis teatud tegevus võib kaasa tuua. Kriteeriumiks on kujuteldava keskmiste võimetega isik.
    • Olulisuse põhimõte – see, mida on kohustatud tegema seadusandja, ei tohi ta edasi delegeerida täitevvõimule. Mida on kohustatud tegema seadusandja? Seadusandja on kohustatud langetama kõik põhiseaduste seisukohalt olulised otsused ise. Põhiseaduste seisukohalt on oluline see, mis on keelatud, mis on kästud, mis tingimustel võib täitevvõimu organ sekkuda ja mis menetluses ta seda teeb. Kõige rohkem on seda põhimõtet rakendatud avalikõiguslike rahaliste küsimustega seoses. Peab ära näitama ülem- ja alammäära ja valemi, mille alusel võib anda delegatsiooni. Oluline küsimus peab olema seadusest tuletatav, seda ei saa määrusandja ise otsustada.
    • Kvalifitseeritud piiriklauslist tulenevad tingimused. §43 – formaalseks tingimuseks kohtuluba. Kui on tegemist selle riivega, siis see riive eeldab, et seadusandja on ette näinud kohtuloa. Kui seda pole ette nähtud, on riive koheselt põhiseadusvastane.

  • Materiaalne põhiseaduspärasus
    Sellel on eelkõige kaks tasandit:
  • Riive eesmärgi legitiimsus – lävi ei ole väga kõrge. Legitiimseks peaks saama peaaegu iga riive eesmärgi.
    • Lihtne piiriklausel – legitiimne on iga seadusandja poolt püstitatud eesmärk, mis ei ole põhiseadusega otseses vastuolus. §12 lg1 lause 2.
    • Kvalifitseeritud piitiklausel – legitiimne on iga eesmärk, mis tuleneb piiriklauslist, erandjuhul on legitiimne ka mõni muu PS-st tuletatav eesmärk, st mõne PÕ või muu põhiseaduslikku järku õigusväärtuse tagamine.
    • Nullklausel – oluline on, et neid põhiõigusi on võimalik piirata, aga eesmärk on legitiimne siis, kui piiramine toimub mõne PÕ või muu põhiseaduslikku järku õigusväärtuse tagamiseks.

  • Proportsionaalsuse põhimõte
    §11 lause 2. Üle võetud Euroopa inimõiguste konventsioonist (1950). Tähendab seda, et kui me vaatame neid õigusi, nt võtame väljendusvabaduse ja au ja hea nime, siis me ei saa kindlaks teha, seda kui kaugele ulatub väljendusvabadus või au ja hea nimi, ilma kui me ei suhesta neid kahte õigust omavahel. Kui võtame nt kirjasaladuse ja vangla . Kui PS on kehtestatud, peab seda sisuliselt järgima ja seda peab saama kohus jälgida. Peab olema järelevalve selle üle, kas proportsionaalsuse põhimõtet on järgitud. Proportsionaalsuse põhimõttel on kolm astet:
    1. Sobivus – sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist (täpsem definitsioon RKPJKo 17.07.2009 3-4-1-6-09 p21).
    Nt Saksa praktikas: kohustus jahikulliga jahti pidavatele jahimeestele – nõuti kõigilt jahimeestelt relvaluba - ei soodusta üldse abinõu soodustamist (muidu väga raske leida). Eesti praktikas: korruptsioonivastasest seadusest – KOV-i haldusdirektor läks KOV osalusega bussifirma juhatuse liikmeks, politsei tegi menetluse. Riigikohus leidis, et see piirang nii teha on PS-pärane. 2. näide: välismaalasele (sõjaväepensionärile) relvaloa andmine, kui on olemas tööluba. Algne point, et inimene oleks usaldusväärne, ei rööviks panka või hakkaks palgaröövliks.
    2. Vajalikkus – vahend on vajalik siis, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõne teise - isikut vähem koormava - abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Vajalikkuse struktuur põhineb Pareto-optimaalsusel. Itaalia majandusteadlane, kes elas 19. sajandil. Teda vaevas utilitarism (võib ohverdada mõningad, et ülejäänul oleks parem – ühiskonnaliikmete heaolu summa oleks suurim). Pareto vastus utilitarismile – üksiku heaolu võib suurendada nii kaua, kuni kellegi heaolu ei vähene. Vajalikkus on üles ehitatud Pareto-optimaalsusele: kui vahend osutub ebavajalikuks, siis tuleb kontrollida mõõdukust. Vajalikkust on raske kohaldada, sest see on subjektiivne otsus.
    Nt: Kõrge riigilõiv kohtus – sobivus – vähendab ebaolulisi kohtujuhtumeid, hoiab „paha“ inimese kohtust eemale. Vajalikkus – vähendada riigilõivu, kuid vähem efektiivsem. Vastuväide: kandid ja palgamõrvarid on odavam palgata kui kohtus käia.
    Nt: Asjaliku vajalikkuse näide – Riigikohtu lahend 2004 juuli. Sotsiaalmaksu seadus, mille kohaselt jäi tööandjale topeltkohustus maksta, kui ta ei tasu sotsiaalmaksu õigeaegselt. Töötaja jääb ilma ravikindlustusest. Seetõttu pidi tööandja maksma sotsiaalmaksu ja ravikulud (33% peale). Riigikohtu üldkogu leidis lõpuks, et säte, kus tööandja peab maksma sotsiaalmaksu ja ravikulud, on põhiseadusega vastuolus. Eesmärki on võimalik lahendada sama efektiivselt, kuid õigusi vähem piirava vahendiga. ( Intress või trahv või ettekirjutus ).
    Nt sama analoog – kas kuriteost ärahoidmiseks tuleks üks sanktsioon juurde luua - surmanuhtlus.Vaieldav.
    Vajalikkus on nõrk kriteerium, ta ei ole kohane põhiseaduslikkuse kaasuse lõplikuks lahendamiseks. Peab minema üle kolmandala astmele (mõõdukus).
    3. Mõõdukus Mõõdukuse puhul on oluline meelde jätta eelkõige kaks lauset. Esiteks: tuleb abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks kaaluda ühelt poolt põhiõigustesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ja teiselt poolt eesmärgitähtsust. Teiseks: mida intesiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema õigustavad põhjused. Kolmandaks: mõõdukuse raames tuleb esitada kõik poolt ja kõikv astuargumendid ja siis kaaluda paremate argumentide abil, mis viib lõppotsuseni.
    Mida ammendavalt on argumendid üles seatud, seda parem on argumentatsioon. Mõõdukuse probleemid on sellistel juhtudel, kui räägitakse teaduslikult tõestamata faktidest - kas mobiililevi mast on tervisele kahjulik? Kas seadusandja võib mobiilifirmadele panna peale kohustusi? Õiguslik probleem on riive intesiisvus ja eesmärgi tähtsus on mõlemad väga suured.
    Riive intensiivsus kas suur, keskmine või väike.
    Eesmärgi tähtsus kas suur, keskmine või väike.
    Punane tuli valgusfooris väga väike riive (intensiivsus), aga väga suur eesmägipärasus. Peaministri solvamise eest kehtestatakse vanglakaristus mitte alla 10 aasta – riive tugevalt üle keskmise (suur) (üle 10 aasta elust ära anda on suur), eesmärgi tähtsus alla keskmise (väike) (peaminister peab olema kritiseeritav, sest tema tehtud otsustele ei rakendu õiguslikku tagajärge; USA-s on suur sõnavabadus, solvata avaliku elu tegelasi [The People vs Larry Flynt]). Pantvangi võtmine, politsei eriüksus laseb pantvangi maha – riive intensiivsus väga suur, eesmärgi tähtsus väga suur. Terroristid kaaperdavad reisilennuki – võivad sihtida laulupidu, kas kaitsevägi tohib alla tulistada lennuki reisjate ja terroristiga?
    Skaala on selleks, et aru saada. Kaalumispatid: nt mõned väidavad, et elu elu vastu polegi võimalik kaaluda (kaalutavad nähtused/asjad on samad – ei saa ju kaaluda).
    Õigusfiloofilised küsimused: nt rong kihutab tupikjaama poole ilma piduriteta. Kui keerate teiste relsside peale, siis saab surma 5 töölist. Kas tohib rongi suunda muuta?
    Valdava enamus norme on võimalik kaaluda proportsionaalsuse põhimõttel nii, et põhiseadust sisuliselt järgitakse.
    • Olemuse moonutamise keeld (§11 lause 2)
    Objektiivne teooria – olemus on moonutatud siis, kui vähemalt suuremale osale või kellelegi ühiskonnast on põhiõigus piiratud.
    Subjektiivne teooria – olemuse moonutamise puhul tuleb võtta arvesse isiku erisusi/perspektiiv. Õige on subjektiivne teooria, sest obj. teooria käsitleb kollektivismina.
    Absoluutne subjektiivne teooria - põhiõigustel on olemas absoluutne tuum/olemus (Ernits: nagu virsik). Nt piinata mitte mingil juhul ei tohi. Kust algab piinamine?
    Relatiivne subjektiivne teooria – põhiõigustel pole olemas absoluutset tuuma, põhiõiguste olemus sõltub vastassuunaliste põhjuste kaalutlustest . Nt piinamise keelamine – õigustamiseks tuleb otsida põhjuseid, nt terrorist vms.
    Mõlema puhul on mingid kindlad piirid. Mingist piirist on riigi v üldse sekkumine keelatud, pole vaja, pole mõistlik. Absoluutne on liiga muinasjutulik, kujutame ette mingit asja, mida me pole näinud (nagu ükssarv). Relatiivne teooria on parem, sest kaalumise teel me jõuame olemuseni. Kui me jõuame selleni, et relatiivne teooria on õige, siis sellisel juhul pole proportsionaalsuse põhimõttel ja moonutamisel vahet. Seega §11 lause 2 viitavad ühele ja samale proportsionaalsuse põhimõttele!
    • Muu materiaalne põhiseaduslik põhimõte – kas need seisavad väljaspool mõõdukust või tuleb neid kohaldada mõõdukuse raames? Ernits: mõõdukuse raames tuleb esitada kõik poolt ja kõikv astuargumendid ja siis kaaluda paremate argumentide abil.
    Eelkõige võrdsuse põhimõte §122 – kontrollime juba mõõdukuse kontrollimisel.
    Ebasoodsa tagasimõju keeld.
    Õiguspärane ootus.
    IV Erisused
    1) Kaitse põhiõigused
    2) Võrdsuspõhiõigused
    §17 Siseõiguslikult konstrueeritud põhiõiguste kontrolliskeem
    Siseteooria järgi on olemas ainult üks asi – õigus mingile sooritusele. Seda õigust peab saama realiseerida.
    I Siseteoreetiliselt konstrueeritud
    Ei ole printsiibid vaid reeglid. Meil on nõue, me peame selle saama, v.a. erandid. Erandid ei kujuta ennast kaalumist.
    II Kontrolliskeem (§28 lg 2 põhjal)
    1) Nõue
    Nt õigus riigi abile puuduse korral, kui esmavajadused on rahuldamata. Ernits: seda ei saa kaaluda, see on ilmselge!
    2) Välistav tingimus
    Nt riigi abile puuduse korral võib kõne alla tulla §27 lg 5 (perekonna kohustus hoolitseda oma liikmete eest) järsku välistab riigi kohustuse.
    3) Nõude sisu – mida tuleb teha, et õigus riigi abile oleks täidetud, et eesmärk oleks saavutatud, et oleks eksistentsimiinimum tagatud?
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 41 lk · .docx · 100 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Riigiõigus #1 Riigiõigus #2 Riigiõigus #3 Riigiõigus #4 Riigiõigus #5 Riigiõigus #6 Riigiõigus #7 Riigiõigus #8 Riigiõigus #9 Riigiõigus #10 Riigiõigus #11 Riigiõigus #12 Riigiõigus #13 Riigiõigus #14 Riigiõigus #15 Riigiõigus #16 Riigiõigus #17 Riigiõigus #18 Riigiõigus #19 Riigiõigus #20 Riigiõigus #21 Riigiõigus #22 Riigiõigus #23 Riigiõigus #24 Riigiõigus #25 Riigiõigus #26 Riigiõigus #27 Riigiõigus #28 Riigiõigus #29 Riigiõigus #30 Riigiõigus #31 Riigiõigus #32 Riigiõigus #33 Riigiõigus #34 Riigiõigus #35 Riigiõigus #36 Riigiõigus #37 Riigiõigus #38 Riigiõigus #39 Riigiõigus #40 Riigiõigus #41
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 100 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ris Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    põhiseadus inimväärikus pädevus eraõigus rahvahääletus suveräänsus hierarhia sotsiaalriik

    Sarnased õppematerjalid

    Riigiõigus konspekt
    58
    doc

    Riigiõigus konspekt

    ...........................................................................57 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN ­ uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) ­ horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) ­ vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik ­ õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a

    Õigus
    Riigiõigus konspekt
    59
    doc

    Riigiõigus konspekt

    ...........................................................................56 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN ­ uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) ­ horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) ­ vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik ­ õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a

    Õigusteadus
    Riigiõigus
    118
    docx

    Riigiõigus

    Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon. Artur- Tõeleid Kliimann „ õiguskord“ lk 142 jj Ilmar Tammelo „Varased tööd“ (1939 – 1943) lk 101 jj 3. AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID a. Avalik – õiguslikud ● Riigiõigus ● Haldusõigus ● (rahvusvaheline õigus – puudutab teist õigusmaailma) ● Euroopa Liidu õigus ● Karistusõigus

    Riigiõigus
    Riigiõigus konspekt
    55
    doc

    Riigiõigus konspekt

    10. Mis on propotsionaalsuse põhimõte? Kolm astet ja sätestus. 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN ­ uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) ­ horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) ­ vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik ­ õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a

    Riigiõigus
    Riigiõiguse kordamine eksamiks
    19
    docx

    Riigiõiguse kordamine eksamiks

    Riigiõiguse kordamine eksamiks 1. Mis on proportsionaalsuse põhimõte? Milline sätestus. Kolm tunnust Proportsionaalsuse põhimõte on tuletatud põhiseaduse § 11- Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 1) Sobivus - abinõu peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv. Sobiv on iga abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivus pole range nõue, piisab sellest, kui abinõu kas või mingil viisil soodustab eesmärgi saavutamist. Kaitseb ebavajalike piirangute eest. 2) Vajalikkus (kitsamas tähenduses, kui § 11) - Riigikohtu definitsiooni järgi on abinõu vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. 3) Mõõdukus - abinõu mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põh

    Riigiõigus
    RIIGIÕIGUS
    21
    doc

    RIIGIÕIGUS

    mis normid üldse reguleerivad riiki kui sellist? RKÜKo(Riigikohtu üldkogu otsus) 22.12.2000, 3-4-10-00, p 14 www. riigikohus.ee Era- ja Avalikõiguslikud distsipliinid Tsiviilõigus Karistusõigus Äriõigus Haldusõigus MTÜ-de ja SA-de seadus Riigiõigus Protsessiõigus Euroopa Liidu Õigus 1.RIIGIÕIGUS / KONSTITUTSIOONIÕIGUS / PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on riigi õigus. Siia kuulub peale PS enda kavalimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate RK organite korraldusseadus, põhiseaduslikukohtu järelvalve õigus. Konstitutsiooniõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on konstitutsioon.

    Õigus
    Riigiõiguse konspekt
    22
    odt

    Riigiõiguse konspekt

    11.09.14 Madis Ernits I Sissejuhatus §1 Riigiõigus Riigiõigus kui juriidiline distsipliin- uurib, mis on positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Positiivne õigus- kirjapandud õigus Ülepositiivne õigus- kirjutamata õigus, mis on positiivse õiguse peal Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin 1. Õigussuhe- nt ostu-müügi leping, kahju hüvitamine 2. Norm 3. Toiming- reaalne tegevus, nt vilkuritega politseiauto- avalikõiguslii, vilkuriteta politseiauto- eraõiguslik 4. Juriidiline isik- avalikõiguslik juriidiline isik: TÜ, Eesti Haigekassa, Eesti Pank, ERR, Eesti Energia, Rahvusraamatukogu 5. Teooriad (H. Maurer, haldusõigus, §3 äärenr. 12-...)- Huviteooria- Avalik õigus on see, mis Rooma riigi poole, eraõigus see, mis vaatab eraisiku kasu poole. Subordinatsiooni- e allusvusteooria- avalikku õigust iseloomustab allumissuhe, eraõigust võrdsussuhe. Subjektiteooria- Määratle

    Riigiõigus
    Riigiõigus
    31
    docx

    Riigiõigus

    RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus ­ üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ­ ebasobiv ehitus ­ kaitseb planeerimisõigus)

    Riigiõigus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun