Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Riigiõigus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes tuleb ja võtab vastu põhiseaduse?
  • Mis juhtub siis kui ühel juhul kehtib põhiseadus ja EL õigus?
  • Kuidas siis toimida?
  • Kui kaugel on Eesti areng?
  • Midagi põhiseaduses mida muuta ei saa midagi igavikulist?
  • Kust tuleksid kandidaadid?
  • Kellele see norm siis adresseeritud on?
  • Mis mõte sellisel normil siis on?
  • Mida tähendab teadus?
  • Millal on huvid üldised?
  • Mis saab siis kui vanemaid on kaks?
  • Kust läheb see piir kas meil on õigus elust lahkuda?
  • Kellegi teise kaudu täide viia või pole see lubatud?
  • Miks demokraatia miks mitte midagi muud?
  • Kui kasvõi üks on täidetud?
  • Mis on salajased?
  • Kuidas lahendada olukorda kui salajased määrused on kehtetud?
  • Kust me aru saame mida inimene tahab?
  • Kui neil on üks leibkond Mis saab siis kui üks vanem oma laste eest ei hoolitse?
  • Kui kaugele see hoolitsuskohustus ulatub mida ta tegema peab?
  • Kes on kasuvanem?
  • Kuidas on lood hooldajaga eestkostajaga?
  • Kes on abikaasa?
  • Kui nad nagunii on võrdsed?
  • Mis on vabaabielu?
  • Kes on autor See kes midagi loob Kui keegi ostab teiselt autoriõigused?
  • Millal algab ja millal lõppeb põhiõiguste kandmine?
  • Mida see siis tähendaks?
  • Kes esindavad seda sündimata elu?
  • Millal on isik surnud?
  • Kestab edasi peale isiku surma?
  • Midagi muud ja kui ta on midagi muud siis mis täpsemalt?
  • Mis sellest tuleneb?
  • Kes on pikali ja miks?
  • Kuidas seda suhet mõjutavad?
  • Milline teooria on õige ja milline on vale?
  • Kuid milles see vabadus seisneb?
  • Kui teiste omand?
  • Millist tüüpi normid on põhiõigusnormid?
  • Kui tal ei ole kohtu luba?
  • Kui see pole minu mõjusfääris Mis hetkest lõpeb 43 kaitse?
  • Mida on kohustatud tegema seadusandja?
  • Kust algab piinamine?
Vasakule Paremale
Riigiõigus #1 Riigiõigus #2 Riigiõigus #3 Riigiõigus #4 Riigiõigus #5 Riigiõigus #6 Riigiõigus #7 Riigiõigus #8 Riigiõigus #9 Riigiõigus #10 Riigiõigus #11 Riigiõigus #12 Riigiõigus #13 Riigiõigus #14 Riigiõigus #15 Riigiõigus #16 Riigiõigus #17 Riigiõigus #18 Riigiõigus #19 Riigiõigus #20 Riigiõigus #21 Riigiõigus #22 Riigiõigus #23 Riigiõigus #24 Riigiõigus #25 Riigiõigus #26 Riigiõigus #27 Riigiõigus #28 Riigiõigus #29 Riigiõigus #30 Riigiõigus #31 Riigiõigus #32 Riigiõigus #33 Riigiõigus #34 Riigiõigus #35 Riigiõigus #36 Riigiõigus #37 Riigiõigus #38 Riigiõigus #39 Riigiõigus #40 Riigiõigus #41
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 96 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ris Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
118
docx

Riigiõigus

I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15

Riigiõigus
thumbnail
31
docx

Riigiõigus

tasakaalustada, kuna see on suveräänsuse küsimus) Norm: - Reegel ­ kehtivad ,,kõik või mitte midagi" põhimõttel; konfliktis kehtivad konflikti lahendamise reeglid - Printsiip ­ erineb reeglist, sest nõuab oma realiseerimist võimalikult ulatuslikul määral (maksimaalne võimalik); erinevad normidest, kuna neil on olulisuse printsiip §3 Eesti Vabariigi Põhiseadus Põhiseadus on samuti mitmeti mõistetav termin. Kui öelda, et PS on seadus, siis kust tuleb pädevus antud seadus vastu võtta ja kus on kirjas antud pädevus? Euroopa PS leping on mitmetes riikides ratifitseeritud, kuid ei kehti, kuna Prantsusmaa ja Holland lükkasid antud seaduse rahvahääletusel tagasi. Põhiseaduse mõisted: PS (konstitutsioon) - Empiiriline mõiste ­ Konstitutsioon on põhilaad/-olemus; laiemalt mõistetakse põhistruktuuri (biol: nõrga

Riigiõigus
thumbnail
21
doc

RIIGIÕIGUS

Rahvahääletuse läbiminekuks kehtestati uus lävend: 50% hääleõiguslikust elanikkonnast Vastuvõtmiseks on vaja le 50% valijate toetust. Eesti rahvas võttis selle eelnõu vastu 416878:156894. Vapside PS kõrvaldas Eestis demokraatia. ·Pätsi võimuletulekuga algas 1934. Aastal nn ,,Vaikiv ajastu", mis kestis 1938./1940. aastani. (1938 uus PS) ·1937 Pätsi rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks ja PS muutmiseks. ·1938 aastal kehtestati põhiseadusevastaselt uus põhiseadus. ·Tänane PS võeti vastu 28. Juunil 1992, mis hakkas kehtima järgmisel päeval. Kokkuhääletas 446000 inimest, kellest peaaegu 408000 oli poolt. VIII EV ÕIGUSLIK JÄRJEPIDEVUS Õiguslik järjepidevus e kontinuiteet on ühe õigussubjekti juriidiline katkematus. Mis on vahet õiguslikul järjepidevusel ja õigusjärglusel? Õigusjärglus esineb siis, kui on 2 subjekti ja teine subjekt saab esimese subjetki õigused ja kohustused

Õigus
thumbnail
59
doc

Riigiõigus konspekt

I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................

Õigusteadus
thumbnail
58
doc

Riigiõigus konspekt

I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................

Õigus
thumbnail
55
doc

Riigiõigus konspekt

I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................

Riigiõigus
thumbnail
72
doc

Riigiõigus

See võib aga ka puududa kui samad põhimõtted on fikseeritud preambulis. 9. Kuidas liigitada riigiõiguse norme nende ajalise kestuse järgi? Ajalise kestuse järgi jagatakse riigiõiguse normid alalisteks ja ajutisteks. Alalised normid on kehtestatud määramata ajaks ja kehtivad kuni muudetakse või tunnistatakse kehtetuks. Valdav enamus norme on alalised. Mõnes riigis on põhiseadusesse lülitatud nn igavesi norme, mida põhiseadus ise selgesõnaliselt keelab muuta (Nt Saksamaal föderaalriikluse põhimõte). Ajutistest normidest eristatakse: Üleminekuaja normid, mis reguleerivad üleminekut vanalt põhiseaduselt uuele. Nn Murranguaja normid e eelkonstitutsioonilised normid - kehtestatakse olukorraks, kus vana põhikord on oma kehtivuse kaotanud ja uut põhiseadust pole jõutud vastu võtta. Erakorralised normid - nende kehtestamise võimalus on harilikult antud põhiseadusega sõja ajaks ja

Õigus
thumbnail
47
doc

Riigiõigus

Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Näitlikustava ülevaate õigusaktidest Eesti õiguskorras annab alljärgnev joonis. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d (Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d (Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139) 1) Põhiseadus Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused.

Riigiõigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun