Ühiskond - aasta konspekt (2)

ÜHISKOND
Ühiskonna tasandid ja valdkonnad §1
TASANDID:
8.MAAILM.
7.EL.
6.RIIK.
5.MAAKOND.
4.VALD.
3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV.
2.PERE.
1.MINA.
Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat( haridus -, eluaseme -, sotsiaal-, keskkonnapoliitika ) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks.
A- sektor Is. Poliitika. Riik,
Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg
MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus.
Eraelu ERAELU KODU PERE
Kirjutatud ja kirjutamata seadused.
Kirjutamata seadused:
*Loodus seadused.eksisteerivast inimesest ja ühiskonna korraldusest sõltumata. Inimene ei saa midagi suur ära teha
*Kirjutamata vormid. Tavad, kombed, moraalikombed. Kujunevad välja tavaliselt aasta kümnete ja isegi aastate jooksul. Tavad on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumis reeglid, mis reguleerib inimesi käitumist teatud olukorras.(pulmakombed, matusekombed ) moraali norm on eriliselt stabiilne külmnus pm, millest inimene oma käitumisr juhendab. See puudutab inimese isiku hingelelist tõepidamist.
Kirjutatud normid:
*Nende aluseks on õigus normid mis on kohustuslikud kõigile. Õigus normid pannakse kirja ametlikult spetsaalselt, juriidilist , väljandus viisi kasutamist. Niimoodi saadud dokumenti nim ÕIGUSAKTIKS.
Eristatakse kaht liiki õigusakte:
* õigusaktid mis sisaldavad üldiseloomuga käitumisreegleid.
*õigusaktid mis reguleerivad üksikuid juhtumeid(üksikaht)
kõige tähtsam akt on põhiseadus, sellele järgnevad seadused siis määrused otsused ja eeskirjad.
RAHVUSVAHELISED ÕIGUSAKTID.
*põhiseadus.
*riigikogu seadused.
*ministri määrused.
*kohaliku omavalitsuse otsused.
*ametiasutuse eeskiri.

Riik

Riigi 3 tunnust:
*rahvas.
* territoorium .
*sõltumatuvõim (suveräänne).
igas suveräänses riigis on oma :
*seadusandlikvõim- RIIGIKOGU
*täitesaatevõim- VABARIIGI VALITSUS
*kohtuvõim- RIIGIKOHUS
Enamikus demokraatlikes riikides kehtib võimude lahuse pritsiis, st inimene kes on ametis ühe võimu juures ei tohi kuuluda ülejäänud kohe struktuuridesse. Riigikogu tööd juhib spiiker . Valitsuse tööd juhib peaminister .
Tänapäeva riigi 5 olulist tunnust:
*riik on suveräännema kõrgeima võimukandija oma territooriumil.
*riiki haldavad riigi amet ehkburokraadid, kes on selleks koolitatud.
*võimu realiseerimiseks on riigil ainuõigus kehtestada seadusi ja kasutada sunnivahendeid.
*riigi võim laieneb riigi territooriumil kõikidele isikutele, ka nendele kes ise teostavas võimu ja välismaalastele.
*riigil on õigus kogundada oma riigi tegevuse filantseerimiseks.
5 valimis ülesannet valdkondade demokraatlikus riigis:
*tagada igale inimeseelu, vabaduse ja omandi kaitse.
*soodustada üldise heaolu ja õiguseendemist riigis.
*osutada riigi arenguks vajalike teenuseid ja arendada kommunikutsiooni võrke.
*kasvatada uusi kodamike, riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus .
*esindada riiki rahvusvahelistes suhtlemistes, eesmärgiga tagada riigi julgeolek ja areng.

KODANIKU ÜHISKOND

On avaliku elusektor, mille raames tegutsevad mitte poliitilised kodaniku organisatsiooni ja ühendused. Nende eesmärk on edendada kohaliku elu ja tugevdada inimeste ühte kuuluvus tunnet. Seda laadi seltsi ja ühinguta töös osaleb inimene vabatahtlikult rahalist tulu saamata. Samas annab see võimaluse enese teostuseks ja tunda end täis väärtusliku ühiskonna liikmena.
Kodaniku ühendusi on 3 liiki:
MTÜ-mitte tulundus ühingud(kõige rohkem) ja nende loomiseks on vaja 3 iskut ja põhikirja. Kord aastas üldkoosolek, ametlikult registeeritud.
SIHTASUTUSED-on asutatud mingi kongress probleemi lahendamisekd ühiskonnas. Sageli rahastatakse mingit kindlat valdkond. Registeeritud.
SELTSINGUD-mitte formaadsed ühendused, tkivad iseenesest, ei ole ametlikult reigisteeritud. Keegi ei tea palju neid ametlikult on .
Tugev kodaniku ühiskond on demokraatia tagatiseks. Nt kohaliku looduskaitse seltsi survel võib valisus loobuda jäätme hoidla ehitamisest elamete lähedusse.
Kodaniku ühiskonda alla kuuluvad:
*korteri-ja suvila ühistu.
*huviala ühendused.
*spordiselts ja klubid.
*usu ühingud ja kiriku kogudused .
*taidlus ja kultuuri selts.
*ametiühingud.
* kutseliidud .
*õpilas, noorte organisatsioonid .
*üürnike/omanike ühendused.
*looduskaitse ühingud
*nais-ja meesselts.
*pere ja pensonääride ühendused.
Kuidas saab inimene oma huve ühiskonnas realiseerida:
*ühiskondlikud liikumised-tekivad spuntaalsed vastuseks kriisile mingi suune sotsiaalse grupi elus nt noorsooliikumine .
*huve ehk survegrupid-eesmärk avaldadapoliitikutele survet kindlas valdkonnas.
A-äri v. ameti alase tegevuse valdkonnas.
B-tava koanike probleemide rajanevad grupid nt:pensionääride ühendus.
Erakonnad ehk parteid-kujutavad endast kindla struktuurid , liikumeskonnaga ideloogiga organisatsiooni. Eesmärk võimule pääseda.

MORAAL EETIKA TAVAD

MORAAL -käitumisnormid mis määravad inimese ühiskonda ja kaaseisukonda. Teatavast juhtumustest tuleneb kõlbeline õpetus v inimese käitumine oma kohustundev või sündmuse seisukoht.
EETIKA-filosoofia aru mis uurib moraali suhteid. Eetika jälgib moraali arusaamade tekete ja arenkut aegade jooksul ning katsub moraalide norme põhjendada.
ETIKET -kindlad käitumis reeglid, mis on eeskätt seotud ametliku ja rahvus vahelise suhtlemisega.
VIISAKUS -kõlbeline katekooria mis näitab mida antud ühiskonnas kõlbab ja mida ei kõlba teha.
Kaks ütlemist:
*ära tee teisele seda mida sa ei taha et sulle tehakse.
*käitu kodus nagu kuninga juures, siis võid kunginga juures käituda nagu kodus.

ÕNNETUSED JA KRIISIST VÄLJUMINE

Kriisi kõver. Kriis on inimese jaoks rase ja tavatu olukord. Inimene tunneb siis hirmu ja ängistub ning siis vajab ta abi.
1.kui juhtunud on mingi õnnetus, siis tavaliselt inimene eitab olukorda.
2.inimene tunneb viha(hakkab süüdlast otsima )
3.väliselt lepib olukorraga.
4.inimene langeb tihti depressiooni.
5.lepib lõpuks sisemiselt antud olukorraga.
Alles pärast seda suudab inimene võtta uue suuna ning eluga edasi minna.
INIMENE JA RELIGIOON , OMA USK JA USUVALDUS.
Usk ehk religioon on uskumuste kogu mida mingi inimeste hulk jagab . Maailma vanimaks usuks on loodus usk. Inimõiguste järgi ja inimõiguste kohaselt on õigus igal inimesel vabalt valida usku. Ajalooliselt kuulub Eesti juba 800a. Kristliku Lääna-Euroopa kultuuri piirkonda. Enamik Eesti usklike on kristlased, suhtumine sellesse usku on vastuoluline , sest ristiusk toodi siia möögaga. Pakjude arvates on meie õigeusk esiisade maausk ehk taara usk. U 400a valitses meid katoliikus. Rootsi võimuajal 17.saj kinnitus luteri usk. 19.saj astusid paljud vabatahtlikud vene õigeusku.Tp on enamik eestlasi atesid(ei usu jumalat), angnastikud(naq usub ja ei usu ka), vai “ leigd usklikud” kirikus käiakse ainult suurtel kiriku pühadel. Eesti suurim kirik on EESTI EVANGEELNE LUTERLIK KIRIK (EELK). Seda juhib peapiiskop . Eestis on üle 150 koguduse, milles liikmeid umbes 180 000. EELK-l on oma kõrgkool-usu teaduste instituut. Eesti apastlik õigeusu kirik (EAÕK) jagunes pärast eesti taasiseseisvumist kaheks: üht osa juhib Kanstatinoopoli Patriarc (60 koguduse ja 20000 liiget umbes.) , teist osa juhib Moskva Patriarh (kogudusi umbes 30), lisaks on Eestis veel teisi kristlike usuvoole:
*Baptistid.
*Nelipühalased.
*Metodstid.
*Adeentistid.
*Jehhova kummardajad.
*Kaotliiklased.
Kokku on Eestis umbes 80kiriku v usuliikumise esindust, mitte kõik pole kristlased. On isalamiusulisi jne.
I DEMOKRAATIA- rahvavõim.
Sõna demoraatia tuleb kreeka keelest, milles demos täh rahvast ja kraatos võim.
Demokraatia võib olla mitmesugust :
1. Otsene demoraatia- selline riigikorraldus kus rahvas osaleb otseselt riigi asjade otsustes(nt Vana-Ateenas). Võimalik väike riikides. Tp praktiliselt riigi valitsemises tava inimene ei osale.
2. Esindus demokraatia-valitakse rahva esindus kes vahendavad omaniku huve ja võivad neid riigi organites ellu. Siin on otsustajaks rahvapoolt valitud esindajad. Nt eestis valitakse kord 4a tagant riigiametnikke riigikogusse.
3.Osaldus demokraatia-toimib pikaaegse demokraatia kogemusega riikides.Lisaks esindajate valimisel parlamenti on valiatel pidev kontakt aselle inimesega keda ta valis. St kõrgemates riigiesindusse valitud isikud annavad oma valiatele pidevat aru oma töödest ja tegemistest.
II MONARHIA -riigi valitsemise võim.
Võimuesindaja on valitavad. Riigipeaks on president , kes valitakse tabaliselt 4-5a.
Vabariik võib olla 2te tüüpi:
1.Parlamentaalne Vabariik- sellise riigi korralduse puhul valib parlamendi saadikud rahvas otseselt valimisted. Partei kes saavad parlamendis rohkem kohti moodustavad valitsuse. Valitsusele annab volituse parlament . Valitsuses peab oma tegevusest aru andma. Presidendil on sellises riigis täit esindus funktsioon. Parlamentaalsse riigikogusse puhul valitakse president mõnes riigis rahva poolt otseselt valimistel, mõnes riigis valib presidendi parlament.
2. Presidentaalne Vabariik
sellise riigi korralduse puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui persidendi (Venemaa ja USA). Valitsuse kompetlenib president. Sisuliselt on sellisel riigispresident peaministriks (Venemaa). Rahvas saab uue valitsuse pärast presidendi valimisi mitte parlamendi valimisi. President esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises, on relvajõudude ülemjuhataja. Juhib igapäev elu riigis. Parlament tegeleb seadusandjatega ja valitsus poliitikat ta praegu ei mõjuta.
IV AUTORIAARNE RIIK.
Kogu võimu täius on võimunud ühe isiku või üksteise kildkonna kätte. Seaduste muutumine käib valitseja suva järgi, pole õiget valimisi, kodanike organisatsioone on ainult 1 erakond (Iraak).
V TOTALITAALNE RIIK.
Planeerib ja kontrollib kõikke ühiskonnas toimuvat. Kaasaarvatud kodaniku eraelu, ametialaseid suhteid ja liikumised. Eriti jälgitakse info levikut ja ajakirjandust, sest need mõjutavad inimeste arvamust (Põhja-Korea, Venemaa)
VI SIIRDE RIIGID.
Kui riik on lahti öelnud vanast mitte demokraatlikust riigist, aga uus demokraatlik riigikorraldus veel täielikult ei toimi. Riigiti erineb ka kohaliku võimu ning reioonaalse võimu vahekorda :
1.FÕDERAALRIIK-riik kus piirkondadel on oma elukamandamiseks üsna suured valdused. Nt USA ja Saksamaa Liit Vabariik.
2.UNITAARRIIK-riik kus kohaliku elu määrab põhijoontes kesk valitsuse poliitika. nt Eesti.
RAHVA OSALUS VALIMISTES.
Esindus demokraatia toimib läbi rahvasaadikute valimise, valimised on vabad, kui peetakse kinni järgmistest nõuetest :
*kanditaate on ühtetel saadiku kohale mitu.
*kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida.
*kodanikul on õigus teha oma valik iseseisvalt ja hoida see saladuses.
*hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult.
Valimis õiguse saab eesti kodanik 18a. Kandideerida valla v linna volikogusse saab 18a. Riigikogusse 21a. Olles EL liige võivad meie valla v linna volikogusse kandideerida ka teiste EL maade kodanikud, kui nende püsiv elukoht on vastava oma valitsuse territooriumile.
Maailmas on 2 valimissüsteemi:

majaritaaen ehk enamus valimissüsteem-valitaske asutule kanditaat , kes on antud valimis rindkonnas saab kõige enam hääli. (isikuvalimised Suurbritannia ).

propartsonaalselne süsteem-iga partei saab parlamendis kohti propatsioonaalselt koguniigi ulatuses kogutud hääle arvule. Seda süsteemi peetakse õiglasemaks, kuna see annab parlamenti pääsemis lootust ka väike parteide vahel, valimistel osalemiseks koostavad partei valimisprogramme.
Eestis kehtiva propatsionaalse süsteemi iseärasused:
1. valija peab hääletama ühe inimese poolt mõne erakonna nimekirjas.
2. kanditaat pole sõltumatu, vaid esindab oma erakonna seisukohti.
3. valija hääli kantakse üle ühelt kanditaadilt teisele.
4. parlamenti pääsemiseks pole tähtis ainult kanditaadile antud hääle arv, vaid ka tema asetus partei nimekirjas.
Kandideerida võivd ka üksikisikud, aga nende riigikogusse pääseda on väga väike. Demokraatlikus riigis toimuvad valimised korrapäraselt kindlaks määratud ajavahemiku möödudes. Eestis toimuvad riigikogu ja kohalikuomavalitsuste valimised iga 4a tagant ja presidendi valimised iga 5a tagand.
Demokraatliku valimise tunnused:
1.võim ei ole koondatud ühe isiku vastase kätte.
2.võim ei ole avalik ja kontrollitav.
3.võim seisab rahvale võimalikult lähedal.
PÕHISEADUSED JA TEISED AKTID .
Põhiseadus ehk kontsioon on kõige tähtsam seadus riigis, selle ülesanne on aidata, tagada demokraatiat riigis.
PÕHISEADUS:
*sätestab riiigi(valitsuse) eesmärgid.
*määratleb kodaniku õigused, vabadused ja kohustused.
*kirjeldab valitsuse struktuuri võimu asutuste ülesanded ja nende moodustamise korda.
Riigi arenedes vajavad kõik seadused ajakohastamist ja täiendamist.
Eesti põhiseadust on võimalik muuta nii rahva kui parlamendi hääletuse korras:
*põhiseaduse muutmist saab algatada eesti president v vähemalt 21 riigikogu liiget. Riigikogus peab põhiseaduse parandust alustama 2 järjestikust koosseisu, st paranduse ellu viimiseks kulub 5-8a.
*põhiseadust on võimalik muuta ka kiireloomuliselt. Selleks peab küsimuse arutamist pooldama 4/5 ja vastu võtmise poolt hääldama 2/3 parlamendi saadikutest.
KODANIK JA KODAKONSUS.
Kodanik on ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi. Kodakonduse võib inimene omandada:
I SÜNNIÕIGUSEGA.
1. VEREÕIGUS-laps omandab sündides oma vanemate kodakonsuse, kehtib ka Eestis.
2. PÄIKESEÕIGUS-laps saab selle kodakonsuse, mis riigi territooriumil ta sündis. (USA)
II NATORALISATSIOONIKORRAS st kodakonsus saadetakse vastava õigusliku protsetuuri läbimis korras.-võib nii kanda kodakonsuse välismaalase kui...

keegi lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt.

keegi taotleb selle riigi kodakonsust

keegi abiellub selle riigi kodanikuga (ei kehti eestis)

eriliste teenete eest, riigi ees. Selle otsustab vabariigi valitsus ja aasta jooksul võib eriliste teenete eest kodakonsuse anda ainult 5-le inimesele.
Eesti kodakonsuse taotleja peab seaduse järgi

olema vähemalt 15a.

olema alamitise elamisloaga, vähemalt 15a enne ja 1a pärast kodakonsuse taotlemist.

peab olema eestik . ette nähtud tasemel.

omama seadusliku püsivat sissetulekut mis tagab ära elamise.

tundma ette nähtud tasemel eesti põhiseadust ja kodakonsuse seadust.

olema lojaalne eesti riigile andma selle kohase vande.
Kodaniku staatus on vabatahtlik. Igaüks võib sellest loobuda ja taotleda mõne teise riigi oma. Osa riike lubab topelt kodakonsust, eesti seda ei tunnista. Sünniõigusega kodakonsust ära võtta et saa!!
Naturaalsatsiooni korrasntud kodakondust ära võtta kui..

isik on astunud vabariigi valitsuse loata välisriiki v selle sõjaväeteenistusse.

astus välis riigis luure-, julgeoleku-, v sõjaväe ühingusse.

püüdis muuta vägivaldselt eesti põhiseaduse korda.

omandas eesti kodakonsuse vale andmete esitamise v kodakonsuse saamist välistavate asjade varjamise abil.

on mõnel teisel riigil kodakonsuse kuid pole vabastatud eesti kodakonsus.
EESTI VABARIIGI RIIGIKOGU.
 
 
Riigikogu on rahvaesindus ja ainult riigikogul on õigus kõnelda rahva nimel. Riigikogu omab kõrgeimat seaduslikku võimu. Rahvusvaheline nimetus riigikogul oleks parlament. Parlament võib olla ühe-v kahe kojaline . Riigikogu on ühekojaline.
 
Parlamendi ül on :
*seaduse vastu võtmine.
*esindada poliitikas erinevaid ühiskonna gruppe ja vaateid.
*arutada ja tasakaalustada erinevaid ühiskonna vaateid.
*valitsuse ametisse panek ja kontroll tema tegevuse üle.
*riigi eelarve vastuvõtmine.
*ratifitreenida välislepinguid.
*kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigi ametite kanditatuurid.
Riigikogus on 101 liiget. Piigikogu valib juhatusse, milles on üks esimees(juhataja Ene Ergma ) ja kaks aseesimeest (Keit Pents ja Jüri Ratas). Peale nende kuuluvad kõik riigikogu liikmed komisjonidesse.
 
KOMISJON ESIMEES
Keskkonna komisjon Mart Jüssi.
Kultuuri komisjon Peeter Kreitzberg.
Maaelu komisjon Kalev Kotkas.
Majandus komisjon Urmas Paet.
Põhiseaduse komisjon Väino Liirde.
Rahandus komisjon Taavi Rõivas.
Riigikaitse komisjon Mati Raidma .
Sotsiaal komisjon Urmas Reinsalu .
Väliskomisjon Sven Mikser .
Õiguskomisjon Ken- Marti Vaher.
EL asjade komisjon Marko Mikkelson.
 
 
 
 
 
Riigikogu võib moodustada vastavalt vajadusele ka erikomisjone. Komisjonide püütakse moodustada nii, et igas komisjonis vastatakse koalitsiooni ja opositsiooni vahekord ligilahedarlt sellele, mis valitseb riigikogus tervikuna .
Opositsioon -partei, mille liikmed ei kuulu valitsusse.
Lisaks vaadatakse komisjoni liikme määramisel teadmisi ja kogemusi antud valdkonnas.
 
Fraktsioonid ehk saadiku rühmad:
Olulist rolli etendavad riigikogu tegevuses(ühe fraktsiooni kuuluvad kõik antud partei parlamendi saadikud). Fraktsioone on parlamendis täpselt nii palju kui palju parteisid on parlamendis esindatud . On ka fraktsioonidesse mitte kuuluvaid saadikuid, nad ei kuulu ühekisse parlamenti. Need parteid kes moodustavad valitsuse neid nim. Kualitsioon parteiks. (Nt RE, IRL.)
 
Need parteid kus pole esinduses valitud, need on opositsiooni parteid. Reeglina on koalitsioonis rohkem liikmeid kui opositsioonis, muidu oleks valitsusel raske oma ülesandeid täita. Kõik parlamendid teevad oma otsuseid hääletamise teel. Hääletamine võib olla nii salajane kui ka avalik. Salajast hääletamist kasutatakse ainult ametiisiku valimistel. Suurem osa riigikogu hääletusi toimub poolthäälte enamuse põhimõttel. Nt kui kohal on 65 saadikut siis otsuse teadmiseks piisab kui poolt hääletab 33 saadikut. Tähtsamate otsuste tegemistel on vaja riigikogu kogu koosseisu. St 101 liikmest peab poolt olema 51. Kui kohal on nt 65 saadikut, peab poolt olema 51. Pärast valimisi kutsub esimest korda riigikogu kokku vabariigi presidendi.
 
Parlamenti saab laiali saata Eestis:
kui toimub korraline laiali saatmine. St rahvas on valinud uue parlamendi.

kui 3 järjestikust peaministri kandidaati ei suuda valitsust moodustada.

kui riigieelarve jääb vastu võtmata.

kui rahva hääletusel pandud seaduse eelnõu ei saa heakskiitu.
Parlamendi istungid on avalikud.
 
 
 
 
 
SEADUSE MENETLEMINA JA ALGATAMINE.
 
 
Seaduse eelnõu algatamise v muutmise õigus on :
*vabariigi valitsusel.
*riigikogu liikmetel.
*riigikogu fraktsioonil.
*riigikogu komisjonil.
 

valimib seaduse eelnõu. (kui eemised neli varianti on seaduse algatanud v valmis kirjutanud.)

seaduse eelnõu selgitatakse arutamiseks (ja vastu võtmiseks) riigikogu juhatusele.

riigikoggu juhatus annab seaduse eelnõu arutamiseks riigikogu komisjonidele ja fraktsioonidele. (seduse eelnõu tekst saadetakse koos seletuskirjaga kõigile riigikogu liikmetele )

kui komisjonid ja fraktsioonid on selle seaduse eelnõu läbi arutanud siis läheb see seaduse eelnõu riigikogusse (täiskogu). Täiskogul toimub arutelu, tehakse parandus ettepanekud, need pannakse hääletusele. Lõpuks toimub lõpp hääletus.

kui seadus on riigikogu poolt kokku võetud, saadetakse see vabariigi presidendile välja kuulutamiseks. Presidendil on selle välja kuulutamiseks aega 14 päeva. Tal on õigus jätta see seadus välja kuulutamata. Selljuhul saadetakse see eelnõu koos põhjendusega riigikogule tagasi. Riigikogu võib seaduse eelnõus teha muudatusi täpselt sama seaduse vastu võtmata v pöörduma riigikohtusse. Kui ka riigikohus arvab et seadus vastab põhiseadusele, peab president ikka selle välja kuulutama.

seadus hakkab kehtima sellest hetkest kui ta on avaldatud RIIGITEATAJAS. ( elektrooniline väljaanne)
 
 
 
 
 
 
 
 
 
VABARIIGI PRESIDENT.
 
 
Valitava võimuga riigis ehk vabariigis on riigipeaks president. Eestis valib presidendi riigikogu v valimiskogu. Võiduks riigikogus vajab presidendi kandidaat vähemalt 68 poolthäält. Kui 3 korda järjest (3-dal korral võistlevad vaid 2 eelmises voorus enam hääli saadud kanditaat) ei suuda riigikogu presidenti valida, läheb presidendi valimine valimiskogul. Valimiskogu koosneb kõigist 101 riigikogu kandidaatidest pluss igas eesti kohalikus omavalitsusel üks esindaja. Neil tuleb teha valik riigikogu 3-das voorus. Osalend kandidaatide vahel, kellel valimiskogu võib lisada omaltpoolt ka uusi presidendi kanditaate.
Eest president valitakse 5-ks aastaks. Ükski president ei saa oma ametit pidada üle 2 ametiaja. President astub ametisse pärast ameti vande andmist riigikogu ees. Ametisse astudes lõpetab president oma parteilise kuuluvuse ja ärilise tegevuse (ameti vandeks on kirjas §81)
 
Presidendiks võib kanditeerida:
*vähemalt 40a. Eesti vabariigi kodanik.
*tema kanditatuur peab ülese seadma vähemalt 21 riigikogu liiget.
 
Presidendi peamised ül:
*esindada eestit rahvusvahelistes suhtlemistes.
*kuulutada välja riigikogu valimised ja seadused.
*määrata peaministri kandidaat (tratitsiooniks on et president määrab peaministri kandidadiks, valimised võitnud )
*nimetab ametisse ja vabastab ametist. Valitsuse liikmed, eesti panga president, kohtunikud ja kaitseväe juhtkonna.
*olla riigikaitse kõrgeim juht, the riigikogule ettepanekuid , kuulutada välja sõja seisukord .
*kuulutada välja korralised ja erakorralised valimised.
*riikliku autasude välja andmine.
VABARIIGI VALITSUS.
Täide saatev võim riigis kuulub valitsusele. Eestis võib valitsuses olla kuni 15 liiget. Valitsuse juhiks on peaminister. Teisi valitsuse liikmeid nim ministriteks. Igal ministril tuleb juhtida mingit ministeeriumi tööd. Veel võib ametisse nim portfellita ministrid . St ta on mingi valdkonna ministerja tegeleb selle valdkonna probleemidega, aga ministeeriumit tal ei ole. Portfellita ministri koht luuakse ajutiselt ja kui see probleem on ühiskonnas lahendatud siis portfellita ministri koht kaotatakse ära.
Ministeeriumi töö järjepidevuse tagab kantsler . Ta on ministri järel tähtsusel teine isik ministri järel. Tema ül on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagada sujuv töö ka ministrite vahetamise perioodil.
Paljudes ministeeriumites eestis nim uus minister ametisse ka uue kansleri. Hea kansler on opoliitika. Valitsus asutuste töötajate riigi ametnikud. Valitsuse juures asub riigi kansleri. Mida sekretär. Tema ül on sarnased kanderi tööga. –ta kondideerib ministeeriumite vahelist tööd. Riigi sekretäri nim ametisse ja vabastab ametisse peaminister.
Valitsuse moodustmine Eesti vabariigis võib aset leida :
*pärast riigikogu valimisi(eelnev valitsus paneb
*pärast valitsus kriisi(kui riigikogu on peamistri avaladunud umbusaldust)-siis peab tagasi astuma kogu valitsus.
Kui umbusaldust avaldatakse mingi ministeeriumilt juhtivale ministrile nt kultuuri ministrile siis vahetatakse ainult see üks minister välja.
Mida rohkem on valitsuse toetajaid parlamindis, seda lihtsam on tal võimul püsida ja oma poliitikat teostada. Üheparteilise valitsusse saab moodustada harva ja seda juhul kui antud partei saab riigikogu valimistel vähemalt 51 kohta. Enamasti moodustavad valitsuse 2-3 parteid. St moodustatakse mitme parteiline ehk koalitsiooni valitsus.
RIIGIKAITSE.
Riigi kaitse tähendab nii sisejulgeolekut kui välisjulgeolekut. Sisejulgeolek kuulub siseministeeriumile (politsei) ja ministeeriumi (kohtud; kurjategijate karistamine ) valitsusse. Välisjulgeolek kuulub kaitseministeeriumile (sõjavägi) haldus alasse. Tp eestison kaitseväe teenistus üldine ja kehtib 16-ne kuni 60a tervetelt eest mees kodadikele.
Ajateenistusse 18-27a terveid eesti kodakonsusega mehi. Kestab olenevast sõjavälja õppest 8-11 kuud.
Kuni 60a isikud võib kord 5a jooksul kutsude reservõppusele. Riigikaitse kõrgemaks juhiks pn president. Kaitsevägi-ja vabatahtlikud riigikaitse orgasisatsiooni kuuluvad kaitseministeeriumi haldus.
KAITSEJÕUDE.
Eesotsas ülemjuhatajaga (Ants Laaneots). Kaitsevägi koosneb maa, mere ja õhuväest.
Kaitseväe peamised ül:
*osutada relvastatud vastupanu agressolile, teatada maailmale puhkenud sõjast.
*abistada siviilkriisi (õnnetused)
*õpetada sõjaselt välja kaitsevägi ja selle reserv .
*osaleda rahvusvahelises sõjalises koostöös.
Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitse on organisatsioon . Kaitseliidu tegevuses osalevad inimesed oma põhitöö kõrvalt jaguneb 15 malevaks.
POLITSEI.
KOHTEKSPERTIISI JA KRIMINAAL KESKUS.
*kriminalistlik tegemine ja tegutsemine.
* andmekogude ja kollektsioonide pidamine.
*politsei asutuste ametnike, kriminalistide koolituse korraldamine jne..
*politsei koolid.
1)päikese politseikool , saab omandada politseiniku amet.
2) sisekaitse akateemia politsei kollez. Saab omandada rahandusliku kõrghaiduse.
Seadus sätestab, et politsei ül:
*on avaliku korra tagamine,
*inimeste ja organisatsioonide seadusliku huvide kaitse,
*kuritegevuste takistamine,
*kuritegude kohtueelne uurimine ,
*seadusega määratud piirdes ,
*karistuse määramine ja täide viimine .
Politsei tegevus löövad kaasa vabatahtlikud politseinikud, tihe koostöö kaitseliiduga. Eestis tegutseb kodaniku algatusega naabervalve . Tegutsevad ka eraettevõtetes turvafirmaf (FALCK). Politseinikuna võib teenistusse võtta 19a saanud vähemalt keskharidusega kodanik, kes valdab eest keelt seadusega kehtestatud ulatuses.
Poliseiniku kandidaat ei tohi olla:
*piiratud teovõimuga.
*karistatud tahtliku
*peab olema käinud ajateenistuses.
Politseinik ei tohi kuuluda erakonna juhtkonna v äriühingu juhtkonna hulka. Ei tohi osaleda streikides.
Hädaabi nr on 112.
INIMÕIGUSED.
Sõna inimõigus koosneb 2st sõnast: inimene ja õigus. Igal inimesel on inimõigused lihtsalt seetõttu et ta on inimene. Inimese rahvus, nahavärv, keel, usk, jõukus v kodakonsus ei piira tema inimõigusi. Inimõiguste üld kiideti heaks 1948a. ÜRO inimõiguste üld tratitsioon
Euroopa nõukogu on kinnitatud 2 dokumenti.
1)euroopa inimõiguste komisjon, mis käsitleb kodaniku õigusi ja poliitilisi õigusi.
2)euroopa sotsiaal sätestab inimeste sotsiaal majandusliku õigus.
Inimõigusi on 4 gruppi:
I PÕHIÕIGUSED.

õigus elule.

õigus vabadusele võrdsusele ja isikupuutumatusele.

õigus korrakohasele õiguse mõistmisele.

õigus kaitse ja julma ja alandava kohtumise eest.

õigus perekonnale ja eraelule.
II POLIITILISE ÕIGUSED.

õigus rahvusele ja kodakonsusele.

usu ja mõtte vabadus.

sõna vabadus.

liikumis vabadus.

koosolekute ja ühingute vabadus.
6. hääle õigus.
III MAJANDUSLIKUD JA SOTSIAALSED ÕIGUSED.

õigus tööle ja puhkusele.

õigus kvaliteetsele joogile ja toidule.

õigus inimmäärusele elatus tasemel.

õigus sotsiaalsele kindlustusele.

õigus tervisele ja arstiabile.
IV KULTUURILISED ÕIGUSED.

õigus haridusele ja kultuurile .

õigus rahvuskultuuri ja kelle säilitamiseks.

õigus tarbele ehk infole.
MAAKONNAD JA OMAVALITSUSED .
Eestsi on 15 maakonda . Maakond on oma regioonis riiklik haldus üksus. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikega.
Maavanema nim ametisse valitsus, kui tema ametisse astumiseks on siiski vaja et teda toetaks. Selle maakonna omavalitsuste esindajate koosolek. Maavanema nom ametisse 5ks aastaks. Rahva valitud esindus võimu organit maakonna tasandil ei ole. Maavalitsust finatseeritakse riigieelarvast.
Maavalitsuse peamised ül:
*korraldada ja kondineerida riikliku haldust.
*käsutada riigivara.
*korraldada ühistrantsporti, tervishoiu, kultuuri ja haridust.
* planeerida regiooni arengut.
Maavalitsus on riigikäe pikendust kohapeal.
Kohaliku omavalitsus KOV.
Vald ja linn on kohaliku valitsus üksused st, et neil on oma valitud esindus organ, valib rahvas. Alates 2005a sügisest iga 4a järelt. Valikogu valimised saavad hääletada kõik selle valla v linna elanike registrisse kantud Eesti vabariigi kodanikud ja välismaalased, kes on vähemalt 18a. Volikogusse saab kandideerida Eesti vabariigi kodanik kui ta on vähemalt 18a.
Volikogu ül sarnanevad mõneti parlamendi omaga .
*esindada kodanike huve.
*teha kodaniku elu korraldavaid otsuseid.
*kinnitada linna/valla eelarve.
* linnapea / vallavanema valimised.
Linnapea/vallavanema valimine toimub pärast volikogu valimisi uue volikogu istungil . Linnapea/vallavanema volitused kestavad järgmiste valimisteni.
Valitsuse ül:
I VALDKOND- õiguse alase tegevuse valdkonnas.

esindada parlamentide seadusi eelnõusid ning seaduste paranduse

võta vastu määrusimis tagavad seadusid elluviimisi

tagada kodanike turvalisus ning riigi sisene julgeolek.

II MAJANDUS

koguda makse.

korraldada riigi

juhtida riigi majandus arengut ja planeerida selle strakteegiat.

koostada riigieelarve ja järgida selle täitmist.

arendada sida -ja trantspordi värke.
III SOTSIAALSE

korraldada haridust ja meditsiini

tagada inimväärne elatustase.

maksta palka. Riigi eelarvvelist tööandjate, pensioni abi raha.

..

kaitsta elu ja loodus keskkonda.
IV VÄLIS SUHETE VALLAS.

korraldada

tagada riigi välisjulgeolek.
EESTI KOHTUSÜSTEEM.
Eesti kohtusüsteem on kolme astmeline. Seda selleks et kohtu alusel oleks õigus taotleda kohtu asja teistkordset arutamis kõrgemas kohtus kui langetatud kohtuotsus teda ei rahulda. Niimoodi väheneb kohtu eksimuse võimalus.
I astme kohtud on maa-ja halduskohtud .
Maakohtuid on neli: Harju Maakohus (3 kohtumaja Tallinnas), Viru Maakohus (Jõhvi, Kohtla-Järve, Narva ja Rakvere kohtumaja) ja Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Valga, Võru ja Põlva kohtumajad).
Halduskohtuid on 2:Tallinna Halduskohus (Tallinna ja Pärnu kohtumaja) ja Tartu Haldukohus (Tartu ja Jõhvi kohtumajad). Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil,- kriminaal ,- ja väärteo asju. Halduskohtud arutavad riigivõimu, omavalitsusasutuste ning ametiisiku vastu esitatud proteste ja kaebusi.
II astme kohtud on ringkonnakohtud.
Eestis on 2 ringkonnakohtud:Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus. Ringkonnakohus vaatab appellatsiooni korrdas (appellatsioo edasikaebusega kõrgema intstantsi poole pöördumine ) läbi I astme kohtulahendi tegelikult toimub uus kohtu protsess. Ringkonnakohus võib alama astme kohtuasutust kinnitada aga võib selle ka ära muuta. Ringkonna kohtus vaatab kaebusi läbi kolleegiumi kuhu kuulub kolm kohtunikku. Edasi kaebamise õigus on mõlemal osapoolel.
III astme kohus on riigikohus.
See asub Tartus ja on Eesti kohtusüsteemi kõrgeim aste. Kui ka ringkonna otsusega ei olda nõus võib pöörduda riigikohtusse. Riigikohus vaatab kohtulahendi läbi korratsiooni korras, et kohtu asi vaadatakse üle olemas olevate dokumenteide põhjal, uut kohtu protsessi ei toimu. Riigikohus võib oloma kohtuotsused tühistada ja selle sinna uueks otsustamiseks looga saate. Riigikohtu ül on ka konstitutsiooniline järelvalvel. Riigikohtu esimehe määrab ametisse riigikogu. Ettepaneku selleks teeb vabariigi president.
KOHTUNIK -tema ül õiguse mõistmine. Erapooletu.
ADVOKAAT -kaitsja, kelle ül on kohtualusel huvide kaitsmine.
PROKURÖR-süüdistaja, tema peab seisma süüdi mõistva kohtuastme ees.
KOHTU KOOSISTUJA-kriminaal asju lahendav v kohtu koosseisu kuuluvad lisaks kohtunikul ka kaks kaasistujat, kellel on õigus mõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Kohtu kaasistuja valitakse 5ks KOV, volikogu esimehe, vallavanema v linnapea ettepanekul.
ÕIGUSKANTSLER-sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järel et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadusele. Valitakse ametisse vabariigi presidendi ettepanekul 7ks aastaks (Indrek Teder ).
Õiguskantsleri töös on 2 suurt töövaldkonda:
1.teostada seaduslikkuse järel valvet- analüüsida õigusakte.
2.lahendada väärhalduse juhtumeid.-kodanike kaebusi riigiasutuste v ametnike vastu. Sda ül nim usaldusmehe tööks. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitsmiseks kohtusse. Vastavalt lapse õiguse konmensioonile on see õigus ka alla 18a.
Korrakohase protsessis kehtib seaduse ülimuslikuses, st menetluse jaotustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. Seadusega on kindlasks määratud kuidas kohus vaidlusi lahendab ja otsuseid teeb. Tsiviil asjas ei käsitleta kumbagi osapoolt v
Siin lahendatakse kahepoolosa erimeelsust. Osapool kes esitab ( hagi ) kohtule arutamiseks on hageja . Vastaspool on kostja . Tsiviil asi on nt abielulahutus . Siin langetatakse otsus pooolte esitatude materjalide põhjal. Kriminaal menetlus on tsiviil menetluste põhjalikum-siin kogutakse tõendeid enne kui algab menetlus.
Korrakohase protsessi põhimõtteid kohtu eelse stagis.

kodu ja isiku puutumatus .

õigus saada kohe ja arusaadavas keeles ta teavet oma vahistamise põhjuse kohta.

õigus nõuda kiireskorras kohtuniku juurde toimetamist.

õigus saada ebaseadusliku kinni pidamise eest kometatsiooni.
Korrakohase protsessi põhimõtted kokku pidamisel..

õigus nõuda kiiret ja avaliku kohtuprotsessi.

õigus süütuse presumptsioon (keegi pole enne süüdi kui ka pole süüdimõisteud ).

õigus kaitsta end ise v akvogaadi kaitsel .

pooltevõrdsus ja mõlema poole ära kuulamine .

enne süüdistuse välistamine (inimest ei tohi sundida tunnistama ise enda v lähedase vastu. Täiesti keelatud on vaimne ja füüsiline vägivald tunnistuste välja pressimine.)
ERAKONNAD JA AMETIÜHINGUD.
Erakond e partei kujutab endast kindla struktuuri liikmeskonna ja inteloogika organisatsiooni. Erakonna eesmärgiks on pääseda võimule, sest nii tal on paremad võimalused oma seisukohtade ja oma valiate soovide ellu viimiseks. Demokraatlikuks ühiskonnas on igal kodanikul õigus kuuluda talle meelepärasse paretisse. Parteisid võib oma vaadete poolest 3ks.
1. vasakpoolsed parteid- peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalseks võrdluseks. Nad pooldavad ühiskonda, kus läheb inimeste sissetulekutes ja võimutes pole eriti suured. Nad on veendunud et vastust kodanike elujärje riigi. Hearidus, tervishoid , eluase, trantsport ja kultuur peavad olema kõigile kättesaadav (SDV, KK erkond.)
2. parempoolsed parteid.-esindavad jõukamate ettevõtlusega inimeste huve. Nende ideaalik on vabadu, konkurents ja õigus valikuleigas elu valdkonnas. Nad pooldavad riikliku ja erasektori konkurentsi hariduses, tervishois jne..
3. tsentri partei-osades küsimustes kalduvad vasakpoolsusele ja osades parempoolsusele, nende rolliks on pehmendada ideloogilisi vastuolulised
Ajalooliselt on ameti ühingud välja kujunenud tööliste paranduslike huve kaitsnud organisatsioonidest. AÜ nõuab väärikat palki, saadustega sätestatud tööaega, tervislike töötingimusi ja tööohutust. Tp on AÜ saanud valitsuse partner kellega arutatakse kõiki töötulude küsimusi (ministeeriumi palk..).
Eestis on 2 suurt AÜ organisatsiooni:
*Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL...tööasutuse, kaubanduse trantspordi ja elatusega seotud inimesed kuuluvad sinna ).
*Teenistustugide Ametiliidu Organisatsioon (TALO...kultuuri hariduse teaduse ja teenistuse vallas töötavad inimesed).
KELLEST KOOSNEB ÜHISKOND?.
Inimesed erinevad üksteisest väga paljude omaduste ja tunnuste poolest. Leidub 10neid võimalusi neid rühmitada. Ühiskonna teadustes on kujunenud kindlad põhimõtted, mille alusel rahvastik teeb analüüsi.
1.inimese loomulikud sünnipärased omadused (vanus, sugu, rahvus, rass )
2.elu käigus omandatud jooned. (elukoht, elukutse , haridustase jne..)
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS.
Enamus rahvusvahelisi tüli küsimusi püütakse tp lahutada läbi rääkimiste abil.
Rahvusvahelised kohtud:

Haagi Rahvusvaheline Kohus ( Haagis ) – riikide vahelised tüli küsimused.

Euroopa Inimõiguste Kohus(Straspourg)-üksikisik võib sinna pöörduda siis kui kodumaal tema inimõiguste probleemi ei rahuldata.

Euroopa Õigus Kohus. Jälgib EL liikmes riigid täidaksid EL Ministrite Komintee, määrusi ja kirtüve.
Alates hetkest mil turist on jõudnud mingi riigi terrioorimulie kehtivad tema suhtes selle riigi seadused.
Kasulik on teada järgmisi põhimõtteid:
*narkootikumide ja relvade ülepiiride toimetamine on keelatud.
*teatud ravimite riiki toomine on keelatud.
*reisile minnes reisikondlustus, terviskindlustus.
*kanna alati kaasas kehtivat PASSI .
*äärmises olukorras pöördu abi saamiseks Eesti Vabariigi Saatkonna v konsulaar teenistuse poole.
*abi paluda Rahvusvahelise Punaseristi esinduselt.
TEABE SUHTLUS RIIGIS JA OMAVALITSUS ASUTUSEGA.
Igapäeva elus peab inimene tihti suhtlema erinevate ametiasutustega, nt 10-kaart v passi taotlemine, elukoht, abielu jne.. inimene vajab pidevatinfot. Tihti nim tp ühiskonda infoühiskonnaks. Igasugust infot võib kuritarvitada. Sp on hulgaliselt vastuvõetud seadusi mis reguleerivad kuidas infoga ümber käia:
*statistika amet-informatsiooni hankimise ja töötlemisega tegeleb riigiasutus , korraldab rahva loendusi kogub asutustele ja organisatsioonilt aru andeid ja teeb nende põhjal üldusi.
*registeeritud-sinna kogutakse andmeid rahvastiku ja majanduse kohta.
Tähtsamad registrid on :

Maaregister -maakataser (andmed maavalduste ja maaomanikuke kohta )

Äriregister-(eestis registeeritud ettevõtted ja organisatsioonid)

Autoregister (andmed eestis registeeritud mootorsõidukid.)

Rahvastiku register (eesti kodanike ja elamisloa saanud välismaalt kohta)
Poliitiline järelvalve trükiste ning sisu saavutste kohta. Demokraatlikus ühiskonnas sensuuri ei ole, on vaba kirjandus.
E-riik- peaaegu igal riigiasutuste ja omavalitsuse oma kodulehekülg.
Isikuandmete privaatust tagab isikuandmete kaitse seadus. Selliseid andmeid oma kasutus vastutab et andmed ei satuks iga ühe kätte. On olemas äri saladus riigi saladus. Nende avalikustamine on keelustatud ja karistatav. Teavet puudutab katastrofe, loodus õnnetusi, keskkonda, tervishoidu , haridust ja demokraatilist olukorda ei tohi salastada.