Arenguteooriad (1)

Arengupsühholoogia
Arenguteooriad
Kristiina Uriko , MSc 2014
Arenguteooriad
• Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine.
• On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad.
• Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust.
• On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise
• On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel
Varased arengukäsitlused
Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) –metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis = humunkolos.)-> Preformatsiooniteooria
Antony van Leeuwenhoek (1632 - 1723 )

• Lõi mikroskoobi
  
• Nägi, et spermatosoidi otsas on inimene olemas- kui kasv toimub ainult läbi naise organismi.
  
• 
  

Nicolas Hartsoeker (1656 -1725)
John Locke (1632-1704)
-baas haridus arst
-esindab keskkondliku teadmist Assosatsioon-> Kordamine-> Jäljendamine-> areng toimub läbi jäljendamise. Olenevalt keskkonnast muutub laps samalaadseks.
-1671.aastal alustas esseega „Essee inimmõistusest“, ilmus 1690.a
-arvamus inimmõistusest, võimetest ja piiridest
-teadmised ja ideed pärinevad aistingutest
- reflektsioon
-kõik on seotus assotsiatsioonidega
Tabula rasa - puhas leht-inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sünnib. (õistus on tühi)

• Materialistliku sensualismi esindaja- enne ei ole midagi, kui ei ole kogemust
  
• assotsiatsioonid .
  
  • Läbi nende tekivad mõningad tunded ja mõtted.
    
  • seosed
    

• kordamine – palju tuleneb sellest inimese käitumises
  
  • kordamisest tuleneb harjumus
    
• jäljendamine – laps õpib jäljendades
  
• tasu ja karistus
  
  • üks õppimise printsiip
    
  • inimene on haaratav sellesse tegevusse, mis toob kasu/tasu – kasu on see, mis on inimese jaoks väärtuslik
    
  • kehalise karistuse vastu
    
  • karistus tekitab vastuseisu
    
  • parim tasu on heakskiit
    
• enesekontroll – et õppida peab inimene end kontrollima, et seda teha peab inimene olema füüsiliselt terve
  
• enesedistsipliin
  
• reeglid - lapse reeglid seada ei tohiks
  

-mudelid ja eeskuju
-suuliste korralduste asemel praktilisi harjutusi

• laste kognitiivne võimekus piiratud – lased mõtlevad piiratud maailmas
  

-eristab laste ja täiskasvanute mõtlemist

• sünnipärane uudishimu – igas inimeses on kõik see olemas, et saada õige kasvatuse ja hariduse abil täiuslikuks
  

Jean-Jacques Rousseau (1712-1778)

• ema suri sünnitusel – isa süüdistas teda ema surmas
  
• isa eraldas poja teistest
  
• põhimõte „inimene sünnib heana“, ühiskond rikub lapse
  
• lõi lapsekeskse arengufilosoofia
  
• kirjeldas nativistliku(s.t. inimese areng tuleneb põhimõtteliselt kaasasündinud arengu protsessist, mis juhivad käitumist ja kujunemist ennustataval moel) arengu vaadet inimese arengule
  

Looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud.
Lastel oma viis näha ja tunda. – moondunud arusaam tekib lapsel täiskasvanu arusaamast. Looduse ees on kõik võrdsed. Last tuleb kasvatada kooskõlas loodusseadustega.
“ Emile ehk kasvatusest ” (1762). – Last ei tohi sundida .
-Pähe tuupimine ei ole õppimine, mõistma peab sius.
-Emile oli ta kasu laps. Eelnevalt andis 5 last lastekodusse, kuna polnud sel hetkel raha, et neid kasvatada.
-kehva ja vaimu tuleks harmooniliselt arendada
-lapsele ei tohi anda liiga varakult täiskasvanuliku teadmisi, ta peab selleks ennem ise valmis olema.
Arengustaadiumid inimest arendavad raskused, mis tuleb ületada
1.imikustaadium – sünd-2 ea
-laps kogeb meeldivat ja ebameeldivat-> dualism
-kogeb maailma vahetult meelte abil
2.varane lapsepõlv -2-12 ea
-õpib kõnelema –kõndima
-saab ise hakkama
-hakkab mõistma põhjuseid
3. hiline lapsepõlv -12-15 ea
-suudab abstraktseid/teaduslike probleeme lahendada, kuid ei suuda arendada teoreetilist mõtlemist
4.noorus -15- …ea
-algab üleminek täiskasvanu ikka
-mõistus laisk – füüsis tugev (Rousseau põhimõte, kuidas peaks lapse mõistus ja füüsis olema)
-Ei hinnangutele pigem küsida „mis see sulle tähendab?“
PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA
Sigmund Freud (1856-1939)

• meditsiinilise haridusega (neuroloog)
  

Struktuurne isiksuseteooria

• ID ehk Tema
  

• asub alateadvuses
  
• kaasasündinud
  
• isiksuse esmane süsteem, see on sünnijärgne psüühiline reaalsus
  
• samastatav bioloogiliste tungidega, sealt pärinevad instinktid, ihad , tungid, soovid.
  
• „nüüd ja kohe“
  
• Ebaratsionaalne, ei ole seotud reaalsusega
  
• Lähtub kõige enam naudingu printsiibist
  
• Eelkõige seotud füsioloogiliste protsessidega
  

• EGO ehk Mina
  

• lükkan edasi tarbe rahuldamist
  
• lähtub reaalsusprintsiibist
  
• reguleerib kohanemist
  
• üritab olla moraalne
  
• suhtleb välismaailmaga
  
• teadvustatud osa, oleme ise teadlikud.
  
• ratsionaalne
  
  

• SUPER EGO ehk ülimina
  

• Kujuneb välja kõige hiljem
  
• Sisemine kultuurinormide väärtuste kogum
  
• Saadakse ümbritsevalt, eelkõige vanematelt, perest.
  
• Hakkab asendama vanemate kontrolli enesekontrolliga.
  
• internaliseeritud väärtusi sisaldav isiksuse osa
  
• ebaratsionaalne
  
• toimib kohtumõistjana
  

*Freud peab väga oluliseks ID mõju inimese arengus
S. Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed
missuguse kehatsooniga seondub sel arengu etapil suurim nauding

• oraalne faas 0-1 ea
  
  • rahulduse saab suu kaudu
    
  • usaldav vs sõltuvussuhe
    
  • usaldus enda ja teiste vastu
    
• anaalne faas 1-3 ea
  
  • defekatsioon naudingu aluseks
    
  • kui selle läbitakse, saavutatakse enesekontroll, ettevõtlikus ilma süütundeta
    
• falliline faas 3-5 ea
  
  • huvi genitaalide vastu
    
  • poisslapsed tunnevad kastratsiooni hirmu , tüdrukutel on peenisekadedus (oidipuse ja elektra kompleks)
    
  • tekib kiindumus vastassoost vanemasse, faasi läbimine annab sooidentiteedi
    
• latentne faas 6-14 ea
  
  • toimub seksuaalsete ihade maha surumine
    
  • sotsialiseerumine, õige käitumine seal, kus pab
    
• genitaalne faas 14-20 ea
  
  • adekvaatne seksuaalsus – ise enda seksuaalsuse tajumine
    

*kui liigutakse ühest faasist teise, ei pruugi olla eelmine faas täielikult rahuldatud
*igal astmel peab lahendama konflikti naudingu ja piirangu vahel
* Freud rõhutab mitte kiirustamist
* Kui on palju piiranguid või rahuldust, võib põhjustada fiksatsiooni arengus, mis põhjustab probleeme täiskasvanueas.

Erik Homburger Erikson ( 1902 -1994)
Psühhoanalüütiline paradigma

• kohtus Anna Freudiga (Sigmundi tütar)
  
• sotsiaalne ja kultuuriline mõju on inimese arengu juures kõige suurem inimene on EGO poolt kontrollitud ja ratsionaalne
  
• rõhutab, et EGO on kõige olulisem ; inimene peab selleks, et kohaneda ja toime tulla, tajuma maailma reaalsust
  
• Erikul oli lai silmaring kuna reisis palju. Õppimises oli ääretult laisk. Kuid talle meeldis erinevate inimestega kohtuda jms.
  
• arendas edasi Freudi teooriat
  

Tähtsaim isiksuse komponent ego.
Ego -Analüütiline lähenemine.
Psühhosotsiaalne arenguteooria
(Orienteeritud ühiskonnale)
Ego on kõige olulisem, tähtsuselt järgmine on Superego.
Ego suhestumine keskkonnaga on liikumapanev jõud arenguks.
Selleks et kohaneda ja toime tulla, peab tajuma maailma reaalsust. Inimene on ühiskonna produkt .
Areng toimub astmete kaupa, igal astmel lahendab ühe konflikti/kriisi. Igal astmel on mingi sotsiaalne konflikt, mis tuleb lahendada.
Täielikku valmisolekut ei ole, vaid on piisav valmisolek.
Astmed lähevad edasi, probleemid keerukamaks. Murdepunktid puuduvad, eeldus on piisav lahendus.
Tulem võib olla posit.( iseseisvus ) või negat.(sõltuvus).
Kriisi lahend on piisav , et minna edasi järgmistele astmetele . Kriiside lahendused integreerime nii individuaalsesse, kui sotsiaalsesse väljundisse -> indiviidid hindavad ennast lähtuvalt sellest, kuidas nad arvavad , et olulised teisi neid hindavat.
Eriksoni psühhosotsiaalse arengu astmete kokkuvõte
Aste Ligikaudne iga
1. Usaldus või usaldamatus Sünnist kuni 1,5 aastani Bioloogilised vajadused kiindumuse järele saaksid lahendatud ; ema esindab suurt osa maailmast – lahendab sotsiaalseid probleeme.
Ka negatiivsed kogemused aitavad positiivse lahendini. Oluline on läbiv kogemus.
Ebameeldivad suhted võivad viia usaldamatuse arengule.
2. Autonoomsus või häbi ja kahtlus 1,5 kuni 3 aastat
Tunnustatakse iseseisvust, otsimest.
Liigne piirits ja kaitstus suurendab ebakindlust ja häbi -> ebaõnnestumine.
Liiga vähene kontroll -> laps seab ise piirid (muutub nõudlikuks ja dominantseks).
Häbi tuleneb teiste survest .
Identiteedi välja arenemine.
Konflikti lahendaja ema, ise pere.
3. Initsiatiiv või süü 3 kuni 6 aastat
Lapse püüdlus vs süü hirm.
Mina olen käitunud mitte soovitatavalt.
Kui vanemate reageering on positiivne -> initsiatiiv.
Kui vanemate reageering on negatiivne -> süü.
Valdavalt peaks olema positiivne reageering iseseisvus püüetele.
Kui tagajärg on halvustamine- kasvab süütunne, sõltuvus.
Hindavad oma võimeid üle ja seetõttu on see eriti tindlik vanus, hindavad üle, tahavad katsetada ja proovida ja samas on suur õnnestumise ja altruismi soov. Konflikt lapse püüdluste vahel alustada toiminguid iseseisvunult ja süütunde vahel teiselt poolt, mis tuleneb sellise käitumise mittesoovitud ja ootamatud tagajärjede poolt. Kui vanemad reageerivad lapse iseseisvuspüüetele positiivselt, siis on kriisi lahendus positiivne. Laps peaks õppima oma soove püstitama nii, et oelks kooskõlas sotsiaalsete normidega. Laps tahab tunnustust ja heaksiitu, õpib eksima , julgeb teha vigu. Teeb asju, et saada teistelt tunnustus, mitte enda jaoks. Iseloomustab PÜÜDLIKKUS.
4. Usinus või alaväärsus 6-12 aastat
Sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine
Isa rolllapse kasvatamises
Tähtis eduelamus, edu märkamine!
Lapse puhul juhtivaks jõuks on sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine. Oluline, et tekiks oskus kaaslastega suhelda, õppida, järgida reegleid. Kui on ebaadekvaatne tagasiside, tekib alaväärsus, läbikukkumistunne. Hakkab domineerima võistluslikkus, eneseoskuste võrdlemine. Tähtsaks saab väärikustunne, kuivõrd seda hoitakse nende eelpoolnimetatud suhete poolt.
5. Identiteet või rollisegadus Noorukiiga
Segadus – kes ma olen , miks ma olemas olen ? jne
Oluline kellega end samastan.
Füüsilised muutused kehas.
Distantseerumine vanematest, suhestumine eakaaslastega. Toimub üleminek lapsest täiskasvanuks. Rolli ähmasus ja identiteedi küsimused. Esmased enesemääratlused (kes ma olen? Kellega võrreldes?), mis on omased täiskasvanule. Otsitakse enese olemust läbi füüsiliste muutuste. "Mina" areneb seoses füüsiliste muutustega. Kui tahab midagi oma identiteedis vahetada, siis on praegu aeg ühelt rongilt teisele astuda. Kaasneb mure oma koha pärast reaalmaailmas. Olulised suhted on eakaaslased. Oluline, et kellega ta ennast samastab. Samas soovib ta ennast kellegagi samastada, vanematest hakkab distantseeruma, aga siis kui valib kellegi teise, siis see lülitab ülejäänud valikud välja. Lahendid ongi see kas tekib identiteet või rolllisegadus. Oluline on ka see, et räägitakse ideaalidest, võib tekkida pettumine vanemates. Püüd leida iseennast , soov olla unikaalne, kuid samas soov kuuluda kuhugi gruppi. Maksimalism, perfektsionism, avalduvad selles perioodis . Pime ustavus põhimõtetele.
6. Intiimsus või isolatsioon Varane täiskasvanuiga
Oluline romantiliste ja sõprussuhete sõlmimine. Areneb välja kas armastu tunne või isolatsioon sõpradest ja romantilisest suhetest. Ideaalne, kui suudad ennast avastada läbi teiste. Lahend peaks tulema selline, et peaks oskama hoida suhet, egotsentrism on suhtest kadunud, peaks oskama jagada. Egotsentrismi on vaja, et ennast suhtes tunnetada. Egoistlikku suhet on vaja, et tajuda ja mitte ära kaotada enda piire .
Neg -> suhete kriis
Suhe emaga määrab palju.
7. Generatiivsus või stagnatsioon Keskiga
Elu eesmärkide täitumine -> rahulolu või pettumus. Eneseteostus- kas on midagi loodud endast, on kuhugi arenenud. Vajadus kellegi eest hoolitseda. Suhted - kodu, pereliikmed, abikaasa, töökaaslased, sõprus muutub vähetähtsamaks.
8. Ego terviklikkus või ahastus Hiline täiskasvanuiga
Tuntakse kuulumist maailma, osa millestki .
Ahastus -> identiteet välja töötamata.
Käidud teele tagasi vaatamine, kas lepitakse sellega või tekib ahastus ja meeleheide.
Inimene läbib erinevad astmed.
Piisavalt peab eelmise astme eesmärk olema täidetud.
Igal astmel on kriis/konflikt, mis tuleb lahendada. Lahendus on pos/neg väljundiga.
1968. a psühhosotsiaalse arenguteooria
Kriise ei saa/ei jõua lahendada, sest elu muutub keerulisemaks.
Arenguteooria käsitleb identiteedi kujunemise protsesse. Protsess käib läbi kriiside lahendamise.
Oluline kogeda positiivseid ja negatiivseid väljundeid , kuid positiivseid peaks olema rohkem.
Ei tohi kiirendada ega aeglustada arengut.
Kriitika: mõistete ebatäpsus, arengubaas meestekeskus. Puudub sooerinevus.
Alfred Adler (1870–1937)
Psühhosotsiaalne arengukäsitlus

• Üks Freudi õpilasi, kuid ei olnud nõud Freudi seksuaalse arengu etappide teooriaga.
  
• Toob sisse ego.
  
• 1911.a lõi individuaalpsühholoogia koolkonna
  
• Terviklikkus, vastustunne, eesmärkideni püüdlemine
  
• Psühhopatoloogia aluseks julguse kaotamine.
  
• Inimene saab käsitleda sotsiaalses keskkonnas.
  
• Aristoteles on suur mõjutaja.
  

Alaväärsustunne, mis kujuneb lapsepõlves ja läbi suhete vanematega. Tunnetame oma ebatäiuslikkust. Ülesaamiseks on tarvis võimutahe, mis annab teiste üleolemist ja arendada selleks oskusi.
Võimu tahe - > ühtsus teistega
Vastavad neg. domineerimine teistele silmapaistmine.
Sünni järjekord, mitmendana laps sünnib perre sõltub milline on ta hiljem sotsiaalses keskkonnas. ( 1 laps- neurootik, kõige andekam; 2 laps – karjääri himuline, soovib ületada esimest; Viimane laps on probleemne – soovib palju tähelepanu, sotsiaalselt liiga hästi ära koolitatud, kuid ei suuda oma emotsioone kontrollida.
•Teleoloogia – eesmärgi püüdlus, mis moodi püstitab eesmärke. Eesmärgid ülesehitatud nõrkadele kohtadele.
Teadvusel on suur osa, Adler sümboliseerib seda puuna.
Margaret Mahler ( 1897 -1985)
Psühhoanalüütilne paradigma

• Lastearst
  
• Psühhosotsiaalne arengukäsitlus
  
• Alguses jälgis laste normaalset arengut, hiljem keskendus lastepatoloogiale.
  
• Märkas, et laps vajab mängu ja piisavalt armastuse kogemist, et kasvada normaalselt
  

Normaalse lapse jaoks kõige olulisemad mäng ja armastavad suhted, et nad kasvaksid üles mentaalselt ja psüühiliselt tervetena.
Arengu etapid:
normaalne autism (6-8 esimest elunädalat) laps on sulgunud iseendasse, siiski tajub ja kogeb seda, mis on ümber. Kaitseb sünteesimist.
normaalne sümbioos(2-5 esimest elukuud) kiindumus hoidjasse. Kujutab ette, et on hoidjaga üks, ei ole „mina“ tunnet. Toimub sulandumine, psüühilise arengu algus. Eneseväärikustunde alus. Oluline on õigeajastus. Põhi turvalisus. Omistab peamiselt positiivset. Halb jääb välja. Sümbioos kestab kuni 2 eluaasta lõpuni. Hoidja mõjutamine ja juhtimine. Eneseväärikuse jaoks on vaja kõikvõimusse tunnet. Laps mõistab, et pole emaga üks ja ei saa valitseda ema. Vanemad hakkavad esitama piiranguid. Tuleb olla järjekindel, muidu laps ei saa kõikvõimsuse tunnet täielikult kogeda.
Mida raskekujulisem on psüühiline häire seda varasemasse arengu perioodi see jääb.
eraldumine ja individuatsioon Laps märkab, et ta on eraldi , esimesed katsed erineda. Psühholoogiline sünd.
1. eristumine mõistab, et on veel teisi inimesi peale ema.
2. harjutamine (7-10 elukuud) Õpib roomama. Avastab iseennast. Reguleerib oma tegevust.
3. lähenemine (16-19 elukuud) hakkab tekkima selge arusaam oma iseseisvusest. Tugev eraldatuse ärevus. Tervikliku mine kujunemine ja sooidentiteet.
4. emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus Püsiv mina kontseptsioon ja individuaalsuse tunne. Super ego teke.
BIHEIVIORISM
Pavlov ; Locke

• Reaktsioon psühholoogia peab olema objektiivne – ennustamine ja kontrollimine muutus keskseks
  
• 1909 – teooria : inimkäitumise aluseks on tingimine ja õppimisprotsessid, ükski võime ega isiksuseomadus ei ole kaasasündinud
  
• Psühhodünaamilisest mõjutatud
  
• Intensiivse loometööga
  
• Kohandas Lock’i vaadet, et kogemust võib käsitleda õppimise vormides
  
• Inimkäitumuse põhjuseks on tingimine ja õppimise vormides
  
• Inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimise protsessid
  
• Psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne
  
• Keskkonna teoreetiline
  
• Pragmaatilisele psühholoogiale : asju saame muuta …. Suunas
  
• Uurimisobjektiks psüühika ja õppimine; kuidas võimalik esile tuua muutusi
  
• Stiimulreaktsioon S-R -> S-O-R
  
• Matemaatika psühholoogiasse
  
• Uurib käitumist (mõõdetavalt)
  
• Kvantifitseerumine
  
• Kas hirm on kaasasündinud või õpitud? Watson ütleb, et õpitud.
  

Inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid.
Klassikaline tingimine.
Burrhus Frederic Skinner (1904-1990)

• loomkatsed
  

* Sotsiaalse õppimise teooria – käitumist mõjutab selle tagajärg. Tagasiside on seotud sotsiaalse keskkonnaga - > operantne tingimine

• pos/neg kinnitamine /karistus
  
• (sarrastus = kinnistus )
  
• Pos: kiitus jne /tõstab käitumise tõenäosust
  
• Neg: tõstab käitumise tõenäosust /peavalu -> tablett -> hea olla
  
• Karistus: käitumise tõenäosus langeb
  
  
• Operantne õppimine
  

stiimul -> reaktsioon -> vastasmõju

Sõltuvushäired, foobiateravis - > sarrastuse skeemid
Skinner : hoolimata operantse õppimise teooriast ei suuda me seletada kõne tekkimist.
A. Bandura – sotsiaalse õppimisteooria

• uurib sotsiokultuurilise keskkonna mõju indiviidi õppimisele ja käitumisele
  
• kuulus katse nukk Bobo ’ga : uuris käitumist
  
  • I isik ise; II film ; III multikas; IV sõbralik; V mitte midagi
    
  • III agressiivsem; V jäi maha, agressiivsus puudub , ka IV nulli lähedane agressiivsus
    
  • Info välis keskkonnast
    
• Teatud mudelite nägemine aitab omandada uusi käitumisviise ning pidurdada omandatud käitumisviiside rakendamist
  
• Eeskujusid jälgides õpitakse ning hiljem nende käitumist jäljendatakse
  
• Esmalt toimub märkamine -> meelde jätmine (köitvad viisid; raskelt meeldejääva puhul luuakse ettekujutus ) -> reprodutseerimine – käitumismudel väljendub praktiseerides -> motivatsioon – mudel, mis omandati realiseerub kinnistuse eesmärgil
  

SOTSIAAL-KONSTRUKTIVISTLIKUD teooriad
JEAN PIAGET

• oluline õppija enda aktiivsus ja huvi, mis tuleb seest
  
• seesmine motivatsioon paneb vanad asjad ühendama uutega
  
• teadmine on sümboolne, tekib mentaalse konstruktsiooni tulemusena
  
• (biheiviorism näeb õppijat passiivsena, lõplik; absoluutne)
  
• Konstruktivistlik õppimine – olen ise aktiivne, et oma reaalses elus probleeme lahendada
  
• Mudel: aktiivne, mõtestatud, reaalne elu, õiged lahenduskäike/ vastuseid võib olla mitu, õppiminekoostöös teiste õppijatega, peame looma tähenduse (personaalne tähendus - > kuhu see sobib), ühe ja ainuõiget tõde/teadmist pole (tähtis pole see, mida öeldakse, vaid kuidas aru saadakse)
  
• Välised sündmused assimileeruvad meie mõtetega; uus mõttestruktuur kohandub meie mõttekeskkonnaga
  
• Sotsiaalkultuuriline- konstruktivism
  
  • Lev Võgotski
    
  • Keel, mõtlemine ja nende vahendamise küsimus keskkonnas
    
  • Teadmiste omandamine on protsess, millesse kaasa haaratud inimesed meie ümber, vahendajaks kogukond ja kultuur
    
  • Teiste inimeste mõju õppimisele
    

KOGNITIIVNE KOOLKOND
JEAN PIAGET (1896-1980)

• Mõjutaja Baldwin
  
• Uuris kognitiivse arengu teooriat
  
• Väga andekas
  
• Huvitus loodusest, loodusajaloost
  
• Kõige enam mõjutanud tema töid tema enda lapsed – nende areng
  
• 3 raamatut
  
  • 1936 „Intelligentsuse lätted lastel“ intelligentsuse progresseeruv areng korduvate tegevuste kaudu
    
  • 1937 – „Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt“ – ruumi, aja, füs.objektide, põhjuslikkuse mõiste
    
  • 1945 – „Mäng, unenäod ja jäljendamine lapse eas“ – fantaasiate, sümbolismi teke
    
• Skeem – kogu.struktuurid, mis kujutavad, mida näeme ja tajume ning kuidas käime sellega ümber – organiseeritud teadmine, mida käitumise juhtimiseks kasutame
  
• I kehasskeem
  
• Sensormotoorsed skeemid / loogika eelsed
  
• Intuitiivsed skeemid /KK manipuleerimine
  
• Tunnetuslikud skeemid / mõistete, mõtlemisvõime
  
• Verbaalsed skeemid /sõnade tähendus, suhtlemine
  
• Operatsioonid : kõrgema järgu skeemid; manipuleerimine ideega vastavalt , reeglitele ja igale op.vastab teine op, mis esimese nullib; pööratavad
  
• Funktsioonid
  
  • Organisatsioon
    
    • Teadmised; skeemid
      
  • Adaptsioon
    
    • Välise KK element integreeritakse olemasolevasse süsteemi (kognitiivne struktuur)
      
  • Akumulatsioon
    
    • Kog.struktuuri muutmine KK struktuuride omaseks
      
• Laps areneb järjepidevalt
  
• Lastel raske toime tulla uute situatsioonidega ->lahenduses täiskasvanute jaoks põhjendamatud
  
• Ei näe tervikut, vaid üksik osi
  
• Tsentreerimine – lapsed näevad mingit osa ja keskenduvad sellele
  
• Detsentreerimine – laiendab motiive , suurem kompleksus
  
• Lihtsam -> keeruline
  
• Lapse kogemus reaalse maailmaga vastavusse . nt praktikas asi ei tööta, pean mõtlemist muutma
  
• Kognitiivne areng põhineb neljal arengustaadiumile
  
  • Kindel järjekord; kõigil ühesugune
    
  • Ei arene mitte ainult kvaliteedi vaid ka kvantiteedi poolest
    
• Astme vaheldus toimub jõudes küpsuseni ja…..
  
• Iga kõrgem aste sisaldab osa alumisest
  
• Reaalselt eristatavad
  
• Üleminek ebamugavus sunnib olukorda muutma, et jõuda uutele kvaliteetidele
  

Oluline on asjakohane küpsemistase
Sesnomotoorne
0-2 a

• Õppimine on aktiivne protsess
  
• Afektiivsed kogemused
  
• Lihtsad liigudus tajuaktid
  
• Selles faasis ei kasuta ei keelt, ei sümboleid ega kujundeid, kuid gaasi arenedes hakkab neid natuke juba kasutama
  
• Algselt puudub objekti püsivus
  
• Vaimne represitsioon on tekkinud – selle astme kriitiline areng
  
• Lapsed loovad isikliku maailma vastavalt enda hetkesoovidele
  
• Kalduvus muuta huvitavaid sündmusi püsivateks ehk intentsionaalsus
  
• Õppimine toimub katse-eksitusmeetodil
  
  

Preoperatiivne ehk operatsioonide eelne faas
2-7a

• Õpib imiteerimise teel /matkib teiste tegevusi
  
• Suudab luua kujundeid – kujundlik mõtlemine - > võime luua potentsiaalsete sündmuste jada
  
• Lapsel on raske teha vahet reaalsusel ja fantaasial
  
• Neid köidab fantaasia , kujundlikkus, loovus
  
• Lapse reaalsus on objektiivne tema jaoks
  
• Raske mõista mida teised mõtlevad -> ehk egotsentrism
  
  • Egotsentrism – kõik mõtlevad /tunnevad nii nagu mina, teisiti pole võimalik
    
• Tsentratsioon – laps ei näe tervikut, vaid osa millele pööratakse tähelepanu
  
• Hakkab tekkima kompleksem õppimine ehk detsentratsioon
  
• Mitte- reversiivsus – ei suuda liikuda tegevuses /mõtetes edasi tagasi
  

Nt, ei mäleta multika lõpus, mis seal oli, kuid suvalisel hetkel leiab ta sellega mingi seose

• Iseloomulik on säilimispõhimõtte puudujääk
  
• Nad ei ole võimelised loogiliseks arutluseks
  
• Abastarhheerimist pole
  
  

Konkreetsete operatsioonide faas
7-11 a

• Oskavad liikuda mõttes edasi-tagasi
  
• Areneb loogiline ja abstraktne mõtlemine
  
• Oskus ja vajadus klassifitseerida, kategoriseerida, seoseid luua
  
• Toimub sotsiaalsete suhete areng
  
• Egotsentrism hakkab alanema
  
• Neil on raske hüpoteese luua ja kontrollida
  
  

Formaalsete operatsioonide periood

• Suundumus käsitleda asju ja nähtusi eelkõige nende hüpoteetilises mõttes
  
• Rakendatakse kõigi potentsiaalsete kombinatsioonide võimaluste süsteeme -> järgneb võimaluste testimine
  
• Katse-eksitusmeetodit pole enam vaja
  
• Teadlase mõtlemine
  

Egotsentrism

• Seda on näha siis kui toimub hüpe järgmisele astmele
  
• Maailma nägemine läbi enda
  
• Maailma tundma õppimine algab endast ja läheb kaugemeale
  

Animism

• Elututele asjadele lisatakse elusate asjade omadused
  
• Omistab elututele asjadele enda tundeid
  

Nt. Päike läks magama
Naiivne realism

• Laps ei suuda eristada välismaailma oma psüühikast
  
• Võib olla kalduvus vaimseid sündmusi näha nii nagu füüsilist eksistentsi
  

Nt. Pall kus sa oled
Artifitsialism

• Ettekujutus, et keegi on kõik asjad valmis teinud.
  

*kuidas egotsentrismist üle saada? Vaieldes teiste oma vanustega /suhestumine
Piaget’i mäekatse

• Peegeldab egotsentrismi
  
• Laps näeb ainult oma vaatevinlikst
  

Piaget’i olulisus tänapäeva koolis

Õpiaktiivsus- et mõista asju peab verbaliseerima neid

Kaaslastega suhtlemise olulisus

Arengutasemele vastav õpetus

Teadmisi ei saa hinnata testide alusel
KRIITIKA

• Laste raskused on selles, et nad ei mõista täiskasvanute keelt, kuid neil on loogiline mõtlemine olemas
  
• Katse situatsioonid on liiga abstraktsed ega seostu igapäeva eluga
  
• Kriitika on suuresti üles ehitatud metodoloogia põhjal
  

ETOLOOGIA

• Uurib käitumise bioloogilisi aluseid
  
• Väidab, et kõik sünnivad kaasaantud bioloogilise programmiga
  
• Esimesena rääkis kriitilistest perioodidest elus
  
• Uurib kuidas käitumine on kujunenud arvestades evolutsioonilst arengut
  
• Sai alguse 1930.ndatel teadusharuna, Lorenzi ja Tinberngeni töödest
  
• Sensitiivne periood
  
• Liigi spetsiifiline kaasasündinud käitumine –põhimõtteliselt sama kõigil liigi esindajatel – on pärilik ja kaasasündinud
  
  • Käitumine on stereotüüpne kõigil liigiesindajatel – alati on üks ja sama liigijärgnevus
    
  • Käitumine on suhteliselt muutumatu, vaatamata kogemustele ja õppimisele
    
• Etoloogia on huvitatud loomade uurimisest, kuid on laiendatav inimesele
  
• Kaasasündinud
  
  • Refleksid – lihtsad vastused stiimulile
    
  • Fikseerunud käitumisjärgnevused – Nt, õppimine, mis ilmneb ilma sotsiaalse sekkumiseta
    
• Need tunnused jäävad liigile alles, mis lihtsustava kohanemist, seega liigi ellujäämist.
  
• Õppimise eelsoodumus - erinevad liigid erinevad selle poolest, mida neil on kergem /omasem õppida
  
  • Seotud sensitiivse perioodiga s.t. bioloogiliselt ollakse valmis omandama uut käitumist
    
  • Ilma operantse kinnituseta
    
  • Arengupsühholoogias väga kasutatud – sensitiivne periood
    
  • Kogemusest õppimine
    
  • Üldine õppimisvõime, õppida kogemustest ennekõike inimesele omane. Seetõttu on täiskasvanu eas võrreldes teiste liikidega on inimesel vähem käitumisjärnevusi
    

Etoloogiline metodoloogia

• Laboratoorne eksperiment
  
• Vaatlus
  

*liigile on omasem loomulik keskkond. Omases keskkonnas on märgistiimulid, mis vallandavad käitumisjärgnevused.
Etoloogia panus

• Adaptatiivne (kohanemis) käitumine
  
  • Kommunikatsioon
    
  • Vanema lapse suhted
    
  • Näo väljendused
    
  • Kehakeel
    

Etoloogia piirangud

• Etoloogia kirjeldab rohkem kui seletab
  
• Kuidas tõestada, et inimese käitumine on evolutsioonilselt muutnud, mis moodi on funktsioneerinud ellujäämis vahendina – raske seletada
  
• Eetika taha jäävad palju uuringud
  
• Etoloogia meetodid on keerulised ja töörohked
  
• Kuidas jagada käitumisvoolu ühikuteks
  
• Kuidas alati loomulikus keskkonnas uurida
  
• Mida vanem on inimene seda raskem on etoloogiale omaseid meetodeid kasutada, sest käitumine muutub kognitiivselt vahendatuks
  
• Kuidas leida käitumine, mis on kõigil liigi esindajatel kuid see poleks eripära
  
• Kasutusel pigem ontogeneesi varasematel astmetel ( vaata Bowlby ’it)
  

Ch. Darwin – käitumisuuringute põhialused. See käitumine, mis suurendab ellu jäämist jääb alles ja vastupidi, käitumine mis ei suurenda ellujäämist kaob.
J.-H. Fabre – Kogus loomade käitumise kohta kirjeldusi nende loomulikus elukeskkonnas .
C. Lloyd Morgan . - Aitas kõrvaldada antropomorfismi – omistati tundeid ja mõtteid objektidele, mis olid elutud. Aitas kõrvaldada loomade käitumise seletamise. Näitas, et tihtipeale seletub loomade keeruline käitumine väga lihtsalt ilma, et selle taga peaks olema inimesele omane keerukas psüühika.
I. Pavlov – Tingitud reflekside kujunemine loomadel. Üks olulisemaid võtmeid loomade paljude käitumisilmingute selgitamisel.
J. B. Watson

• Biheivorist
  
• Katsed
  
• Pani aluse loomade käitumise eksperimentaalsele uurimisele laboratooriumis.
  

K. von Frisch

• uuris loomade meelelundite eripära
  

K. Lorentz

• Vastandus biheivoristidega – indiviid ei reageeri laboris loomulikult
  
• katse hanedega – sünnijärgselt võimeline õppime emale tunnuslike omadusi
  
  • Verminmine - teatud sensitiivne periood, kus organism õpib kogemuse seotult stiimuliga ja see kinnistub.
    
• 
  

N. Tinbergen

• Eksperimentaalse etoloogia rajaja
  

J. Bowlby

• Piaget’i mõjutaja
  
• Arendas edasi sensitiivsuse teooriat, kiindumus ema ja lapse vahel, kui periood saab läbi siis kiindumust ei teki
  

Etoloogilise teooria neli peamist ideed
•Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine
• Evolutsiooniline vaatenurk
•Õppimise eelsoodumus
•Etoloogiline metodoloogia
KONTEKSTUALISM
Lev Võgotski (1896-1934)

• Sündis venemaal, juba 15-aastaselt kutsi väikeseks professoriks, särav talent
  
• Psühholoogia Mozart ; ta oli väga andekas.
  
• Näeb konteksti ja isiku suhtlemist kui üht protsessi.
  
• Sotsiokultuuriline arenguteooria
  
  • Vaatles lapse ja keskkonna vastastikust mõju
    
• Inimene areneb keskkonnas, millele on omane keelestuktuur
  
• Kuidas inimene hakkab tööriistu kasutama
  
  • Abivahend stimuleerimaks õppimisprotsesse
    
• Kahte tüüpi psüühilisi protsesse
  
  • Madalad ehk loomulikud , need on arenenud evolutsiooni käigus, need on kõrgemate loomadega ühised
    
  • Kõrgemad – märgiliselt vahendatavad, mis on instrumentaalsed , need on arenenud inimkonna kujunemiskäigus, inimestele omadused, kuidas märkide vahendusel midagi meelde jätta
    

Uus teadmine peab assotsieeruma vana teadmisega .

• Räägib rohkem vastuvõtja aktiivsusest, kui Piaget
  

Keskkond mõjutab, annab stiimuli
Formaalne kooliharidus peaks õpetama abstraktset mõtlemist.
Teadusmõisted on kodeeritud märgimõiste.
Lähima arengu tsoon ehk LAT:

• Kuhu laps on ise jõudnud, seal ta saab hakkama, kui keegi aitab
  
• LAT loob uue LAT-i
  
• Selle najal toimub õppimine
  
• Oluline on kultuuriline keskkond
  

Keele ja mõtlemise seos (suurem kui Piaget’il)
Sotsiaalse interaktsiooni pidas oluliseks ( rohkem kui Piaget)
Kultuurilise arengu üldine geneetiline reegel – s.t. eksternaalsed protsessid muudetakse inernaalseteks
Kriisi etapid inimese arengus :

• 0-2 k– sünnikriis
  
• 2k-1a - stabiliseerumine
  
• 1a – kõndimise kriis
  
• 1-3a - stabiliseerumine
  
• 3a – mina läbimurre
  
• 3-6a – stabiliseerumine
  
• 6(7) a – kooliea alguse kriis
  
• 7-8 a – stabiliseerumine
  
• 9-13a – murdeea kriis
  
• 13-17a – stabiliseerumine
  
• 17a – noorukiea kriis (tegelikkuse ja ideaalide kokkupõrge)
  

KRIITIKA

• LAT on ähmane, ei seleta lapse edasist arengut
  
• Kultuurilis- ajaloolis tausta uurimine , seoses arenguga keeruline.
  

TUGEVUS

• Toodud sisse kultuur ja kultuurilised erinevused
  
• Toob välja arengu spetsiifilisuse kultuuriti , rääkides keele erinevast kasutusest ja võimalustest
  

Jaan Valsiner (1951 -)
Indiviid on seotud ajaloolise arengu konspektiga
On madalamad psüühilised protsessid ja kõrgemad psüühilised protsessid on arenenud inimkonna käidus ja on spetsiifiliselt inimlikud, inimestele omased.
Sümbolite tähendus läbi lingvistilise (keele)interpretatsiooni.
Arendas edasi Võgotski ideid.( ehk oli Võgotskist mõjutatud)
Kolm tsooni

Vaba Liikumise tsoon ( VLT) – lapsel vabadus valida on piiratud mingisuguste kitsendustega ; hetke tegevus ja hilisem mõtlemisstruktuur; hiljem teab kuidas ise teha; VLT muutub, ei ole permanentne

Soositud tegevuste tsoon (STT) – on toetav . Objektid, mida lastele soovitatakse, see ei kohusta last. Kuid üldjuhul lapsed jälgivad vanemate soovitusi.

Lähima arengu tsoon (LAT) – ( Laenatud Võgotskilt)
Urie Bronfenbrenner (1917 –2005)

• Ühendab nii sotsiaal kui arengupsühholoogia
  
• Hõlmab rohkem faktoreid, mis mõjutavad lapse arengut
  

Ökoloogilise arengu mudel 1979):
Indiviid on keskkonna looja kui ka produkt. Vaadelda tuleb loojat koos keskkonnaga.
Arengut vaadeldakse ainult koos keskkonnaga.

Mikrosüsteem– esmane keskkond, milles inimene areneb. Saab kogemusi ja loob isikliku reaalsuse. Vanemate taust mõjutab, samuti nende tervislik seisud jms. Füüsiline ja emotsionaalne keskkond. Laps on kõige vahetumalt mõjutav selles perioodis. Rolli välja kujunemine.
Arusaam oma rollist on peidetud mikrosüsteemi, kuigi reguleerijaks on makrosüsteem.

Mesosüsteem - seos kahte või enamat mikrosüsteemi, laps võib ise nendes osaleda kuid ei pea. Lapse ja keskkonna laienenud seosed. Mesosüsteem tekib siis, kui laps liigub ühest mikrosüsteemist teise, selle ülemineku ajal on ta väga haavatav. Keskkond muutub.

Eksosüsteem - Kaks või enamat keskkonda, mis ei ole füüsiliselt isikuga seotud, kuid siiski omavad kaudset mõju. Mõjutus on nende kaudu kellega kokkupuututakse.

Makrosüsteem – moodustub pere etnilis -kultuurilised , religioossed, sotsiaalmajandusliku ja ka ajaloolised sündmused. Suhteliselt püsiv. Mõjutab kõiki teisi süsteeme. Inimesel raske seda ise mõjutada.

Kronosüsteem – Sündmused toimuvad tänu aja edasiminekule. Muutused püsivad, mis ajas jäävad. Nt. Lahtus , sõda
Iga süsteem loob omad normid, rollid - > ökoloogiline üleminek ühest süsteemist teise toimub siis, kui indiviidi positsioon muutub.
Üleminekud toimuvad läbi kogu elu.
Oluline on missugust rolli saad kõige laiemalt mõjutada, kuid seda mõjutab, organiseerib kaugem süsteem.
Ökoloogiline üleminek toimub siis kui indiviidi positsioon ökoloogilises keskkonnas on muutunud.
KRIITIKA : mõistete ebatäpsus
POSITIIVNE : Võimaldab ühendada nii sotsiaal, kui ka arengupsühholoogiat ja hõlmab endas rohkem arengufaktoreid, kui ükski teine arenguteooria seda teeks .
MORAALI ARENG
Lawrence Kohlberg (1927 -1987)
Mõjutused Piaget’ilt
Üks esimesi moraali areng uurijaid
Kasutas longituud uurinut – uuris 75 poissi25 aasta jooksul- jälgis kuidas moraal kujuneb
Moraalse arengu staadiumid
Põhiidee – oluline ei ole süütunne, et kas käitub õigesti või mitte, vaid moraalne baas.
I TASE -eelkonventsionaalne – karistuse ja hüvituse termin
1. aste - orientatsioon sõnakuulelikkusele - jälgitakse reegleid karisutse vältimise eesmärgil
2. aste -orientatsioon hüvitusele/tasule – moraalses lahendis jälgitakse reegleid, et vältida karistust.
Kiitus, karistus, autoriteet
Vajaduste rahuldamine toimub vastastikuse moraali alusel
Lapsed ei mõtle nii, et nad jälgiksid moraalsust – teevad täiskasvanu ütlemise järgi.
Oluline käsitlusel – kuidas seletada lahendust
II TASE - konventsionaalne
3. aste -“Hea poisi ” moraalsus – eesmärk säilitab teise lugupidamise
- reeglid, mis ühiskond on kehtestanud
-reegleid tuleb alati ja kõikjal täita
-selleks, et suhteid mitte rikkuda täidan reegleid
-soov olla lugupeetud
4. aste - autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine
-peetakse õigeks seda, mida ühiskond peab õigeks
-vajadus korrale, et ühiskond saaks eksisteerida
Lapsed hakkavad mõistma, et inimesed on erinevad
Mõtlevad erinevalt, ei ole ühte moraalset lahendust.
III TASE -postkonventsionaalne
5. aste -kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus
- abstraktsete printsiipide mõtlemine, need on kõigile
-põhjendatud vajadusel võib seadust muuta
6.aste -individuaalsete printsiipide ja süüme
- seadused peaksid põhinema universaalsetel eetilistel printsiipidel nt. teiste valikute aktsepteerimine, õigus elule, õigus haridusele jms
Moraalsus
KRIITIKA : Kohlbergil ei olnud piisavalt empiirikat, et tõestada oma hüpoteese.
CAROL GILLIGAN (1936-...)

• Kohlbergi õpilane ja peamine kriitik
  
• Esimene haridus oli inglise kirjandus – teine psühholoogia
  
• Alustas koostööd Erik Eriksoniga
  
• Uuris läbi intervjuude, milline on moraali areng
  
• Uuris naisi, kes pooldasid aborti. Korraldas katse, kus küsis naiste käest, kas abordi tegemine on õige. Uuris kuidas naine oma otsust võttis. Kuidas need otsused on seotud tunnetusega iseenda suhtes ja vastutusega teiste suhtes. On kontrollinud oma teooriat kahe täiendava uurimusega, uuris naisüliõpilasi. Näiteks küsis mida tähendab nende jaoks moraalsus, samuti mida tähendab, et midagi on moraalne ja miks üldse peab midagi olema moraalne. 1982 hakkas rääkima, sellest, et naiste moraal ongi erinev meestega võrreldes.
  
• Arvas , et naisi ja mehi sotsialiseeritakse erinevalt
  
• Jõudis järeldusele, et tüdrukud jõudsid madalamatele astmetele kui poisid
  
• 1982 a avaldas oma teooria
  

Erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel,
kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad.
Moraal on endale kehtestatud normide küsimus.
Tasemed :

Orientatsioon individuaalsele ellujäämisele
- indiviidi ellujäämine
-ainus murepunkt mina ise
-moraal on endale kehtestatud küsimus
Üleminek egoistlikult indiviidilt teiste eest vastutavaks

• Tavapärane
  
• Eneseohverdus ja headus
  
• Iseenda laiendatud määratlus
  
• Oluline teistega loodud sidemed
  
• Mida peaks tegema/ mida ei tohiks
  

Headus ja eneseohverdus ( need on võrdsustavad)

• Naine jõuab siia, kui saab emaks
  
• Naine näeb ennast hoolitseja ja kaitsjana
  
• Moraalne otsus on tuletatud sotsiaalsetest normidest ja üksmeelest
  
• Peamine on muretseda teiste tunnete pärast
  
• Pidev hirm, et ollakse ülekohtused teiste vastu
  
• Vajadus heakskiidu järele
  
• Ühiskondlikud väärtused on omaks võetud
  

Üleminek headuselt teadiselt, et indiviid on ka isiksus

• Naine näeb, et hoolimise moraal peab sisaldama endast samaväärset hoolimist kui teiste eest
  
• Enda ja teiste vajaduste täitmine
  
• Püüdlus olla hea , aus ja tõene – siiras
  
• Kasvab vastutustunne enda ja teiste ees
  

Vägivallatuse moraalsuse aste

• Naine ei pruugi kunagi sinna jõuda, kuid sinna peaks jõudama
  
• Printsiip – endal ja teistel peab hea olema
  
• Kuidas vastutust valikute tegemisel doseeritakse
  

Gilligan vs Kohlberg
hoolimine , vägivallast hoidumine vs õiglus
Moraalse kohustuse tegurid : suhted vs põhimõtted
moraalsete dilemmade iseloom : oht tasakaalule ja suhetele vs vastandlikud õigused
dilemmade lahendamise kognitiivne protsess: induktiivne mõtlemine vs deduktiivne mõtlemine
filosoofiline orientatsioon: fenomenoloogiline vs ratsionaalne
Gilligani kriitika
- ei ole piisavalt esitlenud oma uurimus andmeid
- on kasutanud ebamääraseid metoodikaid
- tema töid on raske korrata
-liiga väikse valimiga tehtud uurimused