Missugune on õige inimväärne elu?

Vastus leiad õppematerjalist: Kõik eetikast

Kuidas peaks inimene käituma?

Vastus leiad õppematerjalist: Kõik eetikast

Kõik eetikast (1)

Kutsekool - Filosoofia - Eetika

3 HALB

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Missugune on õige inimväärne elu?
Kuidas peaks inimene käituma?

Eetika olemus ja kultuur.

Eetika mõiste. Eetika, moraal , kõlblus.

Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel.
Mõistel eetika on mitu tähendust. Laiemas tähenduses on ta samane mõistega moraal ja kõlblus (sünonüümid). Nii on see kinnistunud argiteadvuses ja leiab kasutamist argises kõnepruugis. Kitsamas tähenduses mõistetakse aga eetika all teadust moraalist, s.t eetika kui moraalifilosoofia uurimisobjektiks on moraal ehk kõlblus. Seisukoht, mis küllalt levinud ka paljude uurijate juures. Et siin võib tekkida loogika viga – eetika uurib iseennast , ei näi kedagi huvitavat. Ilmselt on tava surve liiga tugev. Mõneti võib mõiste eetika mitmetähenduslikkus tuleneda ka sellest, et uurijad ei suuda kokku leppida, kuidas eetikat täpsemalt määratleda.
Eetika uurimisvaldkonnaks on traditsioonilised maraali probleemid: mis on hea ja mis on halb; mis on kõlbeline ja mis kõlbluseta; mida tähistavad sellised mõisted nagu õnn, armastus, sõprus, õiglus, au, südametunnistus, kohus jt.

Tänapäeval

On mitu moodust klassifitseerida eetikakateooriaid, Vaatleme R.H. Ropkini ja A. Strolli moodust. Kõik nad on olulised, sest viitavad erisustele. Kõige lihtsam on ajalooline klassifikatsioon . Siis saame nn klassikalised teooriad ja süüdisaja teooriad. Mõlemad on omakorda võimalik jaotada. Nii püüavad klassikalised teooriad vastata kahele küsimusele:

missugune on õige inimväärne elu?
Kuidas peaks inimene käituma?

Enamik klassikalisi teooriaid ei tee nende küsimuste vahel olulist vahet. Need teooriad lähtuvad postulaadist , et kui me teame, mis on õige elu, siis püüame loomulikult ka nii elada.
Nüüdisaja eetikateooriaid on klassifitseeritud peamiselt kolmel viisil:

subjektivistlikud ja objektivistlikud;
- eristamise aluseks subjekti otsustus . Selle järgi on subjektivistlikud need lihtsad eetilised otsused (varastada on pahe ), mis ei pretendeeri õigsusele ega ebaõigsusele, aga ka need, mis tulenevad subjekti seisundist ning mida peetakse kas tõesteks või vääraiks.

naturalistlikud, mittenaturalistlikud ja emotivistlikud;
- lähtuvad sellest, et rõhutavad eraldi teadust ja tundeid (emotsioone). Nii on naturalistlikud teooriad, mis uurivad inimese eetilistt loomust, taandatavad mõnele teadusele ( bioloogia , psühholoogia). Mittenaturalistlikel see eelis puudub. Emotivitlikud teooriad aga uurivad tunnetest lähtuvaid otsuseid.

motivatiivsed, deontoloogilised ja konsekventalistlikud.
- rohkem levinud, mistõttu tuntakse just seda alajaotust. Motivatsiooniteooria väidab, et teo headus (õigsus) või ebaõigsus (väärus) tuleneb motiivist ( ettekavatsemata kuritegu pole ebaeetiline ) Konsekvetistliku teooria järgi määrab tegevuse (teo) kõlbelise kvaliteedi ainuüksi tagajärg. Deontoloogilised teooriad lükkavad ümber nii motivistlikud kui konsekventalistlikud doktriinid. Nad väidavad et tegevuse õigsus (hea) tuleneb tegevuse enda seesmisest väärtusest. Need teooriad rõhutavad selliste mõistete nagu kohus, vastutus jt tähtsust. Sageli nimetatakse neid ka kohuse eetikaks.
Nüüdisaja eetikateooriaid on jagatud ka autonoomseteks ja heteronoomseteks. Viimane põhjendab moraali moraalist väljaspool asuvate tegurite abil. Eristatud on ka teole või vastupidi tegutsejatele keskenduvaid teooriaid. Siin tahetakse rõhutada, et oluline on see, mida teeme (teole orienteeruv) või mis sorti inimesed me oleme (kas tegutseja isik on ikka kõlbeline isik).
2. Eetika ajaloost.

Eetika algusest

Eetika e moraalifilosoofia e normatiivne filosoofia pärineb vanadelt kreeklastelt, täpsemini, Sokrateselt (469-399 eKr), kes pühendus moraalse vooruse loomuse uurimisele – s.t ta uuris just asja, mille olemasolus tänapäeva teaduskäsitluse seisukohalt peaks enam kui kahtlema.
Sokratese põhiväite olid: õnn on võimatu ilma moraalse puhtuseta (vooruseta); ebaeetiline tegu kahjustab rohkem tegijat kui ohvrit; moraalne puhtus on hinge tervis; pahe tõeline (sügavaim) põhjus on võhiklikkus.
Platoni (Sokratese õpilane) arvates põhineb moraalne puhtus intellektil, s.o hingelise tasakkalu ja harmoonia võib saavutada intellektuaalse arutluse ja enesearendamise kaudu. Moraali aluseks on objektiivne idee voorustest ja inimese hing on võimeline tunnetama seda sisemise uurimise ja püüdluse kaudu, lülitades välja teda segavad meelelised tajud.
Aristoteles (Platoni õpilane) sidus moraalsust vähem intellektiga, rohkem isiksuse iseloomu ja selle kujundamisega. Eetika oli tema jaoks praktiline teadus. Tema väitel on moraalne voorus arendatav pideva harjutamise teel. Lisaks väitis ta, et vooruslik tegu ei ole see, mida me teeme vooruslikuna, vaid kui me käitume vooruslikuna oma sisemise harjumuse (tahte) tõttu (s.t kui inimene vägivaldselt, nt karistuse kartusel, käitub eetiliselt, ei ole ta veel isiksusena eetiline; seevastu aga pidevalt teostatav – harjutatav – eetiline käitumine võib pika peale muuta isiksust vooruslikumaks).

Ärieetilise konflikti praktiline lahendamine

Eetilise konflikti lahendamise juhend.

Nagu ükskõik millise aine juhtumianalüüsis tuleb kõigepealt eristada olulised faktid, määratleda huvilised ja eristada eetilised probleemid. Seejärel algab eetiline analüüs.
Et läheneda eetilisele valikule loogiliselt, tuleb

uurida juhtumit juriidilisest küljest;

võrrelda juhtumit võimalike abijuhistega;

analüüsida juhtumit eetiliste printsiipide alusel ja

teha eetiline valik, mida on võimalik kaitsta eelnevast 3 sammust tuletatud järelduste kaudu.
JURIIDILISEST küljest võib juhtum olla:

eetilineja seaduslik;
eetiline, kuid ebaseaduslik;
ebaeetiline, kuid ebaseaduslik;
ebaeetiline ja ebaseaduslik.

Võimalikud ABIJUHISED :

formaalsed - kas juhtum on kooskõlas korporatsiooni poliitikaga; kas juhtum rikub korporatsiooni- või kutse- eetilisi koodekseid; kas juhtum on vastuolus kuldse reegliga; kas juhtum toob kasu enamusele või vähemusele.
Mitteformaalsed testid- eetilised kaalutlused, mille abil inimene oma käitumist intuitiivselt hindab, hoolimata sellest, kas ta on kunagi eetikat õppinud või üldse moraaliprobleemide üle mõelnud. Tuntud on järgmised testid.

Ema-test: kas avaldaksite oma otsuse oma kõige lähedasemale inimesele.
TV-test: kas te julgeksite oma otsuse avaldada (enda nimel) kõige laiemale üldsusele.
Lõhna- test: kas lahend „lõhnab“ hästi, s.t tundub hea ja õige.
Teise-nahas-olemise-test: kas teile meeldiks lahend, kui seaksite enda teise (vastas-osaleja) kohale.
Turu-test: kas teie otsus annab teile turul eelise.
Sobivad eetilised PRINTSIIBID :
a) utilitaarne kahju minimeerimise printsiip
b) deontoloogiline õiguste ja kohustuse printsiip, s.o

õigus teada;
õigus privaatsusele;
õigus omandusele;
õigus turvalisusele;
õigus isiklikule vabadusele;
isiklikud kohustused;
elukutselised kohustused;

c) hinnang vastavalt tagajärjele:

egoism ;
utilitarism;

d) hinnang vastavalt Kanti kategoorilisele imperatiivile:

vastavuse printsiip
austuse printsiipi

Eetiline VALIK:
a) vaadata üle eelmiste sammude järeldused ja võtta vastu lõplik otsus (sh leida, kas on võimalust olukorra parandamiseks)
b) leida, kas oleks võimalik vältida esinenud konflikte tulevikus.

4. Eetilise nõude absoluutsus ja suhtelisus.

Eetika kategooriaid

SÕPRUS, ARMASTUS, ÕNN, KOHUS
Eetika kategooriad ehk põhimõisted peegeldavad kõlbelise elu olulisi seoseid ja suhteid. Nad on omavahel tihedasti seotud. Erinevad ajastud väärtustasid neist enam ühte või teist.
SÕPRUS
Üks paljudes uuemaist definitsioonidest, mis avab sõpruse olemuse, kõlab niiviisi: „Sügav ning püsiv sõprus täiskasvanute vahel tekib tänu eesmärkide ja huvide ühtsusele, kujuneb ühises võitluses eesrindlike eesmärkide ühiskondlike ideaalide eest.“ Aristoteles arvab et sõber on üks hing kahes kehas.
Kõige innukamat sõprust näeme ühevanuste inimeste juures, kes on koos kasvanud. Nõrgem on sõprus sugulussidemete või abielusidemete tõttu, rääkimata juba konventsionaalsetest sõprustest nagu sõprus reisikaaslaste või külalisete vahel.
Sõpruse eeltingimusteks on mõnesugune sarnasus sõprade vahel. Mida rohkem on neid sarnasusmomente, seda suurem on sõprus. Igaüks armastab kõige rohkem ennast, ja teisi sel määral, kuivõrd nad temaga sarnanevad.
Uurimused on näidanud, et noorte hulgas valitsevas kujutluses sõprusest domineerivad kaks momenti: vastastikuse abistamise ja truuduse nõue vanuse, soo, sotsiaalse seisundi ja haridustaseme poolest sarnanevate inimestega. Inimesed keda me eelistame, tunduvad sarnanevat meie endiga enam, kui nad seda tõepoolest on.
ARMASTUS
Armastus on eriline psüühiline seisund, milles peitub hulgaliselt psühholoogilisi väärtusi. Armastuse algus tähendab suurt märkamatut muutust. Inimeses toimuvad salapärased nihked : me näeme tulemust, kuid muutuste kulgu ei märka ega oska seletada.
Püsivad on suhted, mis põhinevad ühesugustel armastuse stiilidel.
See, et armastus sisaldab hoolitsust, ilmneb kõige selgemini ema armastuses lapse vastu. Ükski armastusavaldus ei tunduks meile siiras, kui näeksime, et ema väikelapse eest ei hoolitse, ei toida teda korralikult, ei vannita, ei taga lapse heaolu. Armastus on aktiivne hoolitsus selle eest, mida me armastame.
Hoolitsus ja mure näitavad armastuse teist aspekti – vastutust. Tänapäeval mõeldakse vastutuse all tihtipeale kohustust, mis on väljastpoolt peale sunnitud. Vastutus tõelises tähenduses on aga täiesti vabatahtlik.
Inimesest on võimatu lugu pidada ilma teda tundmata. Hoolitsus ja vastutus oleksid pimedad , kui neid ei juhiks teadmised. Armastuse eelduseks on alati mõlemapoolne andmine.
ÕNN
Õnne avaldumisvormid on tohutult mitmekesised ning tavalises kõnekeeles paigutavad inimesed selle kolmetähelise sõna taha kõige erinevamaid suhtumisi, arusaamu, tundeid ning hinnanguid.
Igaüks mõistab õnne omamoodi.
KOHUS
Kohus on eetika põhikategooriaid, mis väljendab inimese erilist moraalset suhet iseendaga.
Kohati tundub, et kohus ja isiksuse kõlbeline vabadus on teineteisega vastuolus. Seda probleemi saab siiski lahendada. Kohus sisaldab eneses kindlasti sunduse elementi, kuid ei taandu ainult sundusele.
Iga inimene hindab oma kohust, lähtudes oma isiklikust arusaamast moraalist. Mida lähedasemad on indiviidi moraalinormid ühiskonna üldistele moraalinormidele, seda väiksem on konflikt kohuse ja isiksuse kõlbelise vabaduse vahel ja seda kindlam on ühiskonna korra säilitamine.

Töö ja eetika

Tööandja- töövõtja vahelised probleemid
Juhtkonna ja ülejäänud töötajate vahekord

Tippjuhi positsiooni konfliktsus väljendab ühtlasi konflikti firma ja töötaja vahel: kui töötaja (töövõtja) kaupleb oma palga eest, vastandub ta tööandjale ( firmale ) ja võib tööandjat süüdistada ekspluateerimises. Teiselt poolt peaks töötaja aga ju olema huvitatud sellest, te toodang oleks võimalikult kvaliteetne ja odav (s.t konkurentsivõimeline), seega peaks ta olema loogiliselt huvitatud ka sellest, et tema palk (üks omahinna osa) oleks võimalikult madal.

Pealekaebamine

Meile on lapsest saati sisendatud et pealekaebamine, eriti veel salaja, ei ole ilus. Seetõttu on pealekaebamisel ikka justkui halb maik juures.
Näiteid olukordadest, kus pealekaebamine on vajalik:

keskastmejuht on ebakompetentne või teeb ülekohut ja alluvad , kartusest kaotada tööd, ei julge avalikult protesteerida;
alluvad kahtlustavad, et keskastmejuht ajab omapoolse ülekohtu tippjuhtkonna „kraesse“;
alluvad kahtlustavad, et tippjuhtkond kahjustab firma huve;
alluvad kahtlustavad, et ettevõte kahjustab keskkonda ja püüab seda varjata.

Diskrimineerimise juhud

Diskrimineerimine võib olla sooline, rassiline , vanuseline jms. Kõige rohkem näiteid diskrimineerimises võiks tuua töötajate värbamise ja vallandamisega seoses. Diskrimineerimist on siin aga raske tõestada.
Teatud ühiskonnas esineb (riigi) ulatuses sooline diskrimineerimine tervete kutsealade lõikes.
Diskrimineerimiseks võib lugeda ka seda, kui ettevõte keelab palgata tööle oma töötaja lähisugulasi või kui töötajal on keelatud abielluda konkureeriva ettevõtte töötajaga. Teiselt poolt õigustab ettevõte abielukeeldu konkurendi töötajaga oma informatsiooni konfidentsiaalsuse kaitsmise vajadusega, sest abikaasadel on omavahelises suhtlemises võimatu täielikult välistada tööalaseid vestlusi ja nii võib salajast informatsiooni tahtmatult üle anda.
6. Sekretäri-eetika

Lojaalsus

Sekretäri tööle võttes toonitavad nii personalijuht kui ülemused, et ootavad sekretärilt ametilojaalsust. Ametilojaalsus eeldab, et sekretär

jagab asutuse või firma kohta väljaspool tööaega ja – keskkonda vaid sellist informatsiooni, mis kinnitab ja tõstab selle firma mainet,
jagab asutuse või firma partnerite ja klientide kohta vaid positiivset informatsiooni,
ei räägi teistele oma asutuse või firma töötajatele ega oma sõpradele ja sugulastele midagi sellist, mis võiks kahjustada tema asutuse või firma käekäiku.

Millist informatsiooni oma töö kohta sõpradele ja sugulastele jagada, selle määrab kindlaks asutuse või firma suhtekorraldaja või mõni teine avalike suhetega tegelev töötaja. Kaasa aitab sekretäri taiplikkus ning veendumus , et tema ise ja ta kolleegid teevad kasulikku tööd ja kasutavad selleks seaduslikke vahendeid.
Sekretär ei peaks hakkama kolleegidega olukorda arutama ja toimetama n.ö omaalgatuslikku juurdlust, kuna juhtkond võitab seda paratamatult lojaalsusetusena.
Juhtide perekonnaliikmetega käitutakse asjalikult ja heatahtlikult, üldjuhul ei ole neil eesõigust juhi jutule saamisele. Sekretäri suhe juhi abikaasaga ei pea olema midagi erilisemat, samuti nagu ülejäänud pereliikmetega.

Eetika ja kutse-eetika

Kutse-eetika spetsiifikast

Kutse-eetika on eetika rakendatud mingi elukutse puhul. Ehk teiste sõnadega – üldtunnustatud eetikaprintsiibid ja – normid, mis murduvad läbi mingi elukutse tingimuste prisma , kujundades kutseetika eripära. Professionaalse tegevuse eetilisi aspekte uurib kutse-eetika. Kutse-eetika spetsiifika seisneb elukutse keerukuses. On elukutsed, mis mõjutavad inimese arengut ja tervist, ja elukutseid, kus eetikanõuete eiramine kätkeb inimesele sootsiumile ohtu.

Kutse- eetika põhimõistetest

Kutse-eetika põhimõistete hulka kuuluvad need eetika üldmõisted, mis on kohandatavad kõigile tähtsatele kutsetegevuse liikidele. Neist kõige olulisem on professionaalse kohuse mõiste, milles fikseeritakse elukutse tähtsamad tööalased kohustused. Just professionaalne kohus tingib kõrgendatud vastutuse, stimuleerib ennastsalgavat käitumist. Ajaloost on teada juhtumeid, kus arst ohverdab patsiendi päästmiseks oma elu (katsetab enda peal ravimeid jne).Professionaalne au näitab ühe või teise elukutse tähtsust.
Kutse- eetika põhimõistete kõrval räägitakse ka printsiipidest. Neist tähtsam on humanismi printsiip, mis peab kõrgemaks inimsust, inimese erilisust .
Optimism tähendab usku oma elukutse vajalikkuses. Eetika põhimõisted ja printsiibid saavad lihaks ja vereks konkreetsetes elulistes situatsioonides, kus neil iga elukutse puhul on oma tähendus.

Reklaam ja eetika
Ammendatud eetiliste konfliktide allikas on reklaam. Kui tüütud reklaamipausid segavad televiisori vaatamist või kui me peame postkasti puhastama kirevast paberirämpsust, kirume reklaami ja peame seda enam kui tarbetuks. Ometi on igal asjal, mis eksisteerib ka mingi positiivne külg, otstarve. Tulenevalt tarbija õigusest informatsioonile on ausal reklaamil kaks tingimust:
1) ta peab sisaldama korrektset informatsiooni, mille järgi tarbija saab teha kaalutletud ostuotsuse,
2) ta ei tohi sisaldada eksitavat informatsiooni, mis võiks tarbijat segadusse viia jajuhtida ta vale otsuse tegemisele.
Neile kahele tingimusele vastav reklaam on legaalne ja eetiline. Tema vastand on eksitav reklaam, mis on illegaalne ja ebaeetiline. Sellisele lihtsale ja selgele põhimõttele on üles ehitatud reklaami- ja konkurentsiseadused, mis enamikus riikides tarbija õigusi kaitsevad .
Kerkib küsimus, et kui kõik on nii lihtsalt ja selgesti määratletud, miks tekib siis reklaamiaususe küsimuses nii palju konflikte ja kohtuasju. Põhjus on selles, et piir mõistete „legaalne“ ja „illegaalne“ ning „eksitav“ ja „mitteeksitav“ vahel on õige hägune ja küsitav – sinna vahele mahub potentsiaalselt eksitav reklaam, mis näib paljudele küll valelik või jääb eetilise- ebaeetilise piirile, kuid mille eksitavust ei suudeta piisavalt tõestada ja jääb seega legaalseks. Tootja tunneb ju loomulikult ahvatlust tuua võimalikult suurelt ja selgelt välja kõik oma kauba eelised, puudustest ei taha ta aga rääkida. See pole tingimata ja alati tahtlik valelikkus , vaid tihti peale psühholoogiline probleem, kus oma uut saavutust nähaksegi heas valguses ja konkurentide tööd pisut halvemas. Tundub ka üsna lootusetu oma tootjale lai ostjaskond kindlustada, kui suures kirjas kõik negatiivsed omadused üles lugeda. Eksitava reklaami piirimail mängivad tihti tootjad, kes püüavad tuntud kaubamärgi järeleaitamisest kasu lõigata.
Eesti pole ainus koht, kus võime kohata silmatorkavaid soodushinnareklaame ja tillukese kirjaga tähendusi, et see soodustus kehtib vaid kliendikaarti esitajale vms.
Näide Eestist: On suur reklaam, et helistamine on tasuta (näiteks zen, diil ) kuni aastalõpuni. Ja väikselt on kirjas, et laadides teatud summa, et siis on tasuta ja pealekauba ka teatud minutid. Kui tavainimene loeb seda reklaami, siis ta ei näe seda, et teatud minutid ja teatud summat laadides on tasuta.
Näide Saksamaalt: Veel hiljaaegu oli Saksamaal kombeks reklaamida mobiiltelefone hinnaga 1-50 marka ilma mingi täiendava selgituseta. Aastal 1998 otsustas Saksamaa Föderaalkohus, et taskutelefone võib kasvõi ühepennise hinnaga reklaamida, aga sama suure kirjaga peab olema lisatud ka kõik muud mobiiliostjat tabavat kulutused.
Teine konflikte tekitav probleem on reklaami agressiivsus, rõvedus jms. Tootjal on loomulik õigus informeerida tarbijaid oma uuest tootest ja tarbijal on õigus sellele informatsioonile.
Erilisi piiranguid püütakse kehtestada lastele mõeldud, lapsi kahjulikult mõjutava või laste abil teostatava reklaami suhtes, kuna lapsed on reeglina kergemini mõjutavad ega suuda ette arvestada oma tegude ja valikute tagajärgi.

Looduskeskkond ja eetika

Ühiskond kui tarbija – alus keskkonnaeetilisetele konfliktidele.

Ideaalsel juhul peaks kapitalistlik ühiskond toimima väga vastutustundlikult, s.t kui keegi tahab midagi teistele kahjulikku tarbida, peaks ta hüvitama ka teistele tehtava kahju, nii et kahjud peaksid kajastuma toote hinnas . Tegelikkuses valitseb aga olukord, kus esiteks ei osata hinnata ega ette näha kõiki võimalikke kahjusid, mis tuleneb meie inimliku tunnetusvõime paratamatust puudulikkusest ja mida võiks nimetada keskkonna kahjustamise objektiivseks teguriks , teiseks aga ei tahetagi võimalikke kahjusid näha. Niisuguses n-ö tahtlikus teadmatuses ei ole süüdi mitte ainult tootjad, vaid ka tarbijad.
10. Eetikakoodeks

Kas eetikakoodeksit on vaja?

Ettevõtte sotsiaalsed kohustused ühiskonna ees on kombeks jagada kolmeks:

filantstroopilised- mida ühiksond ettevõttelt sooviks,

eetilised- mida ühiskond ettevõttelt ootab,

õigusjärgsed ja majanduslikud- mille täitmist ühiskond nõuab.
Reaalses elus valitseb nende kolme kohustuste liigi vahel dünaamika. See, mida vanasti paremad ettevõtted oma töötajaile või ühiskonnale annetasid heategevuse näol , jõuab nüüd jõukates riikides inimesteni maksusüsteemi vahendusel. Kui aga needsamad riigid vaesuksid, muutuks tõenäoliselt ka ettekujutus sellest, mil määral peab riigi elanikkond olema seadusliku sotsiaalabiga kindlustatud.
Filantroopilisi ja eetilisi kohustusi ei saa ühiksond eraettevõttele kohustuslikuks teha, seda saab ettevõttelt vaid soovida ja oodata, nt loota , et ettevõtja ei kasuta ära seadustes esinevaid lünki või vigu, vaid järgib seaduse puudulikkusest hoolimata üldlevinud hea käitumise norme (tavasid). Järelikult võib öelda et, eetiline käitumine on hea käitumine vastavalt seadustele ja ka üle seaduslike normide.

Sekretäri eetikakoodeks
Sekretär on:

teadlik oma töökohustustest ega ületa oma võimupiire; ta esindab alati ning igas olukorras eelkõige oma organisatsiooni;
väljas juhtide, klientide ja kolleegide huvide eest, peab kalliks nende nõudmisi ja soove, jäädes igas olukorras usaldusväärseks ning väärikaks;
kompetentne , tunneb end kodus poliitikas, majanduses, kultuuriprobleemides; arvestab kliendi päritolu ja austab tema rahvuslikke ning religioosseid eripärasusi;
omandanud (võimalikult rohkem) võõrkeeli ja täiendab end neis;
sõbralik, viisakas, elurõõmus, käitumiselt korrektne ja ennast valitsev.
Peab alati meeles, et

ei tugine organisatsioonile osaks saanud usaldusele, vaid võidab selle iga oma kliendi puhul uuesti;
ei luba endale iial tagarääkimist ja hoiab kuuldud saladused vaid enda teada;
olemasolevatest teadmistest ja oskustest ei piisa, neile tuleb pidevalt lisa hankida;
klient soovib suhelda terve, optimistliku ja korrektse välimusega abilisega;
tema hoiak, käitumiskultuur ja professionaalsed teadmised on organisatsiooni ja tema enda arengu garantiiks.

Hoidub alati:

ebamäärasusest, kõhklemisest ja argusest;
kahjustamast oma organisatsiooni mainet;
liigsetest emotsioonidest, lobisemisest ja upsakusest;
eraasjade ajamisest tööajal, familiaarsest suhtlemisest ja väldib rangelt igasugust kahemõttelisust nii sõnades kui ka tegudes.

.ODT Laadi alla originaalfail 10 lk · .odt · 282 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

282 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

k2tike Õppematerjali autor

10 leheküljest koosnev arutelu eetikast.

eetika olemus ja kultuur mõisted eetika ajalugu tänapäev ärieetika eetika kategooriad töö ja eerika sekretäri-eetika eetika ja kutse-eetika reklaam ja eetika looduskeskkond ja eetika eetikakoodeks sekretäri eetikakoodeks

Sarnased õppematerjalid

doc

Eetika konspekt

1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) elulaad, karakter Eetika käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust.

Sotsioloogia

docx

Kutse-eetika

- - - ÕPIMAPP Iseseisev töö Juhendaja:- - Sissejuhatus kutse-eetika iseseisvas töös koostasin õpimapi. Selleks kogusin infot eetika ja selle alaliikide kohta. Mnu alaliikideks on eetikaprintsiibid, sekretäri-eetika printsiibid, äri-eetika, raamatupidaja-eetika printsiibid ning Õhtulehe artikli analüüs. Iseseisev töö algab eetika mõiste lahtiseletamisega, ja lõpeb artikli analüüsiga. Kutse-eetika Eetikakoodeks on kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Levinumateks eetikakoodeksite koostamise põhjusteks on elukutse sisemine vajadus, väline surve, ühtsete käitumisstandardite kujundamine, regulatsioonide täiendamine, maine kujundamine Esimesed eetikakoodeksid Moosese 10 käsku Budisti 10 käsku

Eetika

docx

Kutse-eetika

Maarja Janson EETIKA Iseseisev töö Tartu 2009 EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Eetika mõiste Eetikal on mitmeid tähendusi. Laiemas tähenduses on ,,eetika" ja ,,moraal" sünonüümid. Mores ( ladina k.) ja ethos ( kreeka k.) on algselt samatähenduslik: kombed, harjunud eluviis. Kitsamas tähenduses ,,eetika" ja ,,moraal" pole moraalifilosoofide arvates sama. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja norme. Mõiste ,,eetika" on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia).

Kutse-eetika

doc

Ärieetika

suured korporatsioonid, mis ühelt poolt mõjutavad tarbijat ja ühiskonda, teiselt poolt sõltub aga nende endi majanduslik edukus ühiskonna suhtumisest. -USA= Business ethics -Saksamaal= käsitletakse, kui ettevõtluseetikat, mis kajastab ainult ettevõttesiseseid eetilisi probleeme. -UK’s = jaguneb kaheks: narrow business ethcis ehk kitsas ärieetika ja broad business ethics ehk lai ärieetika. 2. Eetika printsiibid ja kategooriad Teleoloogilised printsiibid Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Selle alla kuuluvad:  Egoism- On standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. See ei tähenda, et tehtud

Ärieetika

doc

Eetika ja kapitalism

· V.Pareto arendas seda edasi · Ühiskonna piiratud ressursse kasutatakse tootjate poolt nii efektiivselt ja kaupu ning teenuseid jaotatakse konkureerivate turgude poolt samuti nii efektiivselt, et on võimatu veel enam suurendada ühe isiku tulu, ilma et sellega kahjustatakse mõnede teiste isikute huve Pareto optimum · Toota maksimaalset tulu ühiskonnale, arvestades sealjuures kõiki isiklikke ja ühiskondlikke kulusid, mis selle tulu saamiseks on tehtud · Kõik individuaaltootjad taotlevad kitsalt egoistlikku eesmärki kasumi (tulu) maksimeerimist üldine hüve on suurim · M.Friedman suurendada kasumit on majandusorganisatsiooni ainus sotsiaalne kohustus · Pareto optimum jääb vaid ideaaliks, tegelikkuses ei ole turukonkurents kunagi päris vaba, tihti saab kasumit maksimeerida ka kulusid minimeerimata, paljud kasusaamisviisid kahjustavad ühiskonda

Eetika

doc

Ärieetika

ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5

Ärieetika

doc

Eetika ja kapitalism

Ühiskond

docx

Kordamisteemad ärieetikas

Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika ehk moraalfilosoofia: · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; · praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eeetika jaguneb: normatiivne ja deskriptiivne. N- aktiivsed valikud hea-halb või õige- vale(mäng, õigus, religioon, moraal, kombed, etikett); D- erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused.

Ärieetika

Rohkem sarnaseid