Filosoofia 12.klass konspekt (2)

• KLASSIKALINE PERIOOD
  
• 
  
• SOKRATES 470-399 e.Kr
  
• 
  
• Sofist – õpetaja,
  
• Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele.
  
• Peamise meetodina kasutas ta dealektikat – küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine
  
• Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida
  
• Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha , maakera, plved jne vaid inimhinge universum .
  
• 
  
• Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema
  
• 
  
• “Ma tean, et ma midagi ei tea”
  
• “Tunne iseennast!”
  
• “Õpin, kuni elan.”
  
• “Keegi ei ole meelega halb.”
  
• “Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega”
  
• 
  
• pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule
  
• elu põhimission – tõsta noorte moraalset ja intelektuaalset taset ja aidata kaaskodanikke näha oma rumalust ja ühes sellega aidata ennast tundma õppida.
  
• Inimese esmane eesmärk peab olema tõeotsing ja enesekontroll ning ülim hüve peitub võimalikult suures hingeharimises ja kõlbelise mõistlikkuse otsingutes
  

Kõlbeline mõistlikus – ei tohi üle pingutada
Sokrates on see kes toob filosoofia taevast maapeale ja paneb inimese selle keskele.
Kodanikud peavad alati riigiseadusi austama
Miks sokrates nii ütles ja miks see nii on?

• 
  
• 
  
• PLATON (427-347 e.Kr)
  
• 
  
• Üks suuremaid antiikaaja mõtlejaid pühendas oma elu filosoofiale hoolimata aristrokraatlikust päritolust ja vanemate soovist, et ta valis poliitiku või luuletaja karjääri . Ta alustas Sokratese õpilasena, hiljem rahas oma filosoofia kooli “Akadeemia” .
  
• Tal oli mõjukas pilt maailma loomisest, mis on säilinud tema dealooogis “ Tiamaios” .
  
• Tema teos “Riik” on vb kõige oluilisem politoloogiline teks üldse.
  
• “Ülemääärasest vabadusest saab nii indiviidile kui ka riigile ülemäärane orjus”
  
• kui läheb asi liiga vabaks siis ei suuda kiireid otsuseid teha
  
• “Kes ei tee halba sel pole vajadust seaduse järele”
  
• inimene kes ei riku seadusi ei vaja ka neid
  
• “Kui ma pean kas ise halba tegema või laskma endale halba teha siis eelistaksin lasta endale halba teha”
  
• “ Nauding on kohutav kiusatus ”
  
• “Kui ma midagi ei tea siis ma ei väida end seda teadvat” tegeleme asjadega mida oskame
  
• 
  
• Platoni õpetus
  
• On idealistlik filosoof ,
  
• Maailm meie ümber ei ole tõeline, seda ei eksisteeri
  
• Tegelikult eksisteerivad eidosed ehk ideed, millele võlgnevad oma olemasolu meeltega tajutavad asjad
  
• On mittemateriaalsed vormid, muutumatud, surematud ja igavesed , saame tajuda üksnes mõistusega
  
• Iga materiaalne asjade liik vastab vastavale ideele
  
• Ideed olid juba enne asju olemas ja nad on inimmõistusest sõltumatud, ideest kõrgeim idee on hüveidee=saab samastuda üksnes jumalusega
  
• Koopa müüt – kujutage endale ette suurt koobast , seal on inimesed, kes on seal olnud terve elu aeg, nad on aheldatud näoga vastu koopa seina ja nad ei saa pead pöörata. Nende seljataga on tuli, ning nende ja tule vahel on tee, mille ääres on müür. Mööda teed lähevad teekäijad, kes kannavad erinevaid esemeid, eed heidavad varje koopa seinale, kus ees istuvad inimesed. See on näide sellest milline on olukord siin maailmas. Kujutage ette et tuleb keegi, kes vabastab vangid ahelatest ja hakkab neid valguse poole juhatama. Niimoodi viiakse need inimesed sealt koopast välja tõelisse maailam ja seal peavad need vangid harjuma valgusega. Tõeline maailm on ideede-maailm, seal särab jumalana headus, meie aga oleme unenäo maailmas.
  
• 
  
• Plaatoni poliitilised seisukohad
  
• Plaatoni jaoks ei ole poliitik mitte see, kellel läheb korda omandada poliitiline võim, vaid ainult see, kes mõistab mis on poliitika ja kuidas see kindlale vundamendile rajada. Dealoogist “riik” analüüsib ta põhjalikult inimeste poliitilist elu, rõhutades, et poliitiline kogukond on vaja rajada sellel juhul, kui inimesed ei saa seda vältida, poliitilise filosoofia ül on uurida täiusliku riigi loomise viisi ja täiuslikku riiki saab lüüa ainult õiglane inimene, ebaõiglased inimesed ei saa täiuslikku riiki luua, kodanike vooruslikuks muutumise abinõu on haridus .
  
• 
  
• Essee teema – tegelik maailm vs ettekujutatav maailm.
  
• 
  
• 
  
• KRISTLUSE KAASAEGNE FILOSOOFIA
  
• Ühiskond näitas väsimust ja ei tekkinud uusi ideid
  
• Tekkisid uued voolud:
  
• Skeptikud – (vaatlev uuriv ), kahtleja, sellised kes uurisid aga jätsid lõpliku otsuse vastu võtmata. Skeptitsism on filosoofiline suund mida iseloomustab kahtlus tõepäras tunnetuse võimalikkuses, tuntuimad skeptikud – Pyrrhon , Timon
  
• 
  
• Eklektism – tuleb sõnast eklektika – tähendab välja valima . Peamiseks eesmärgiks oli filosoofiliste üldteadmiste ja üldiselt tunnustatud tõdede populariseerimine. Eklektikud tegutsesid rohkem õpetajate ja popularisaatoritena, kui filosoofidena . Tänu neile on enamik filosoofilisest pärandist meieni jõudnud
  
• Tuntuim neist on roomlane Cicero – kuulus rooma kõnemees
  
• 
  
• Kerkib esile teema et filosoofia muutub ebareaalseks,
  
• inimesed vajasid lohutust, et nendes valitsev tühjus millegiga täidetakse, filosoofia hakkas tegelema rahu ja õnne küsimustega. Filosoofiasse religiooni sissetung .
  
• 
  
• Juutide monoteism – ühe jumala religioon , keskuseks kujuneb Aleksandria linn, seal elas palju juute . Vana testament tõlgiti kreeka keelde.
  
• Tuntud filosoof sellest ajast on Philon Aleksandriast(20.e.kr – 45.p.kr), sai juudi ja ellenistliku hariduse, õppis tundma vana testamenti, tundis huvi platoni ja stoikude filosoofia vastu. Püüdis oma filosoofias need kaks kultuuri ühendada, vanatestamentlik monoteism + platonism.
  
• “ainuke õige teadmine jumala kohta on vanas testamendis ”
  
• ta vabastab jumala igasugusest inimnäolisusest
  
• jumal on inimlikule tunnetusele absoluutselt kättesaamatu, võime teada et jumal on olemas, aga kes ta on jääb meile saladuseks. Jumal on tõeliselt olev.
  
• Jumal on kõigest kõrgemal
  
• Eksisteerib jumalale vastandik suurus, mis on mateeria . Jumal kasutas mateeriat maailma loomisel.
  
• Logos - mõistus, jumala esmasündinud poeg, et me saaks mõista miuke see maailm on
  
• 
  
• Kristluse tähtsus mulle ja meie ajale
  
• Minule isiklikult kristlus ei ole tähtis, ma ei käi kirikus, ei järgi jumalat. Aga see mõjutab meid kaudselt , me elame selle sees. Kasvõi kiriklikud laulatused ja matused. Pühad mida me peame ja isegi meie ajaarvamine . See on kindlasti tähtis meie ajale, traditsioonid hoiavad inimesi koos.
  
• 
  
• KESKAJA FILOSOOFIA
  
• Keskaeg algas 476.a Lääne - Rooma langemisega
  
• 1453 – Ida-Rooma langemine
  
• 1492 – Kolumbus
  
• 1517 – Reformatsioon Saksamaal reformatsioon – püüe katolikku kirikut reformeerida
  
• 
  
• keskaja filosoofia – teatud filosofeerimise viis
  
• iseärasuseks oli seotus religioosse ideoloogiaga
  
• religioosne ideoloogia toetus:
  
• 1) ilmutuse tunnistamine kõrgeimaks autoriteediks
  
• 2) monoteism
  
• 
  
• varasel keskajal oli päevakorras küsimus kuidas panna filosoofiat religiooni teenima
  
• “tõeline filosoofia on kristlik religioon”
  
• 
  
• hilisel keskajal kujunes probleem kuidas filosoofiat religioonist lahutada
  
• W.Occam (1285-1345)
  
• A. Thomas (1225-1274) tähtsaim religioosne filosoof , tänapäevase katoliku kiriku ametliku ideoloogia autor
  
• 
  
• Keskaegset filosoofiat isel. Fundamentaalne(põhjapanev) sõltuvus deoloogiast(usuteadus)
  
• Keskaja filosoofid olid enamasti mungad ja deoloogid
  
• 
  
• Keskaja fil. Isel.:
  
• Retrospektiivsus – minevikku suunatud,
  
• Traditsionaalsus – mineviku pööratus
  
• “Mida vanem ja iidsem, seda algupärasem ja ehtsam, aga mida algupärasem ja ehtsam seda tõesem”
  
• kõige tähtsam teadmiste allikas on piibel , selgitades piibli tõelise mõtte saame eksimatu vastuse kõigile küsimustele
  
• 
  
• filosoofi ül oli selgitada piibli ja teiste pühade tekstide mõtteid,
  
• keskaja filosoofia – eksekees, filosoofi - eksekeediks(seletaja)
  
• 
  
• kolm eraldi tasandit
  
• 1) semantiline või etümoloogiline analüüs – annab võimaluse moraliseerida
  
• 2) kontsuptuaalne analüüs – pole tähtis teksti analüüs vaid autoriteedi mõtete kommenteerimine
  
• 3) konstruktiivne analüüs – autoriteetne tekst või fragment saab siin vaid aiendiks edasisele mõttearendusele
  
• 
  
• Milliste maailmavaatelistele põhimõtetele keskajafilosoofia põhines?
  
• 1. Teotsentrism – jumala kesksus, igasuguse olemise hüve ja kauniduse allikaks on jumal.
  
• 2. Kreatsonism – maailm on loodud jumala poolt mittemillestki
  
• 3. Provedentsialism – ette nägemine, jumal valitseb loodud maailma ajaloo ja sammuti ka iga inimese üle. Kõigil sündmustel maailmas on oma mõte
  
• 4. Revelatsionism – ilmutus, kõige kindlam ja usaldusväärsete tähtsate tõdede teadasaamise viis seisneb pühade tekstide mõttest arusaamises, mis on antud inimestele ilmutuse kaudu .
  
• 
  
• Aquino (akvino) Thomas 1225-1274
  
• Rakendas enda töödes Aristotelese filosoofiat
  
• Sündis Lõuna Itaalias, 1244 astus dominiiklaste ordusse
  
• Õppis oma aja kuulsama teadlase ja teoloogi Albertus Magnuse käe all Kölnis ja Pariisis
  
• Tegutses Pariisis ülikoolis õppejõuna
  
• Tuntuimad teosed on “Summa Theologiae” ( teoloogia summa ) ja “Summa contra gentiles(summa paganate vastu)
  
• summa on teadusliku töö vorm
  
• 
  
• põhiliselt käsitleb oma teostes kristliku ilmutuse ja usu ning inimmõistuse vahekorda
  
• ta ei näinud usu ja mõistuse vahel mingit vastuolu. Usutõdesid ei vaidlustatud mõistus pidid tegema oma järeldused kasutades Aristotelese loogikat. Katoliku õpetuse arendamisse antud pannuse eest kanoniseeriti ta 1323 aastal pühakuks
  
• 
  

1252a läks ta Pariisi magistrikraadi omandama
1272.a astus uue studium generale Napolis
1274.a akguses saatis paavst ta Teisele Lyoni kirikukogule. Teel jäi tõsiselt haigeks . Ta suri Fossanova kloostris Sonnino lähedal 7.märtsil 1274
Kaasaegsete kirjelduste järgi oli Thomas suurt kasvu tüse ja tõmmu suure peaga ja poolkiilakas. Tema käitumine oli peen, lahke ja armastusväärne.
Ülevaade loomingust:
Ta ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga
Usudogmad on inimmõistusest kõrgemad
Kõrgeim tarkus on teoloogia
Mõistus ja ilmutus ei ole omavahel vastuolus – osa dogmasid ei saa mõistuslikult tõestada, vaid peab usu kaudu omaks võtma
Jumala olemasolu tõestused:
Jumal “liikumatu liigutaja”
Jumal kui põhjus
Kui Jumalat olemas ei ole siis pole ka muud
Jumal kui väärtuste ja hinnangute absoluutne alus
Jumal kui mõistuslik olend
Kokkuvõte:
Tema õpetus on ka tänapäeval katoliku kiriku ametlik filosoofia
1323.a kuulutas katoliku kirik ta pühakukus – Pühaks Thomaseks
UUSAJA FILOSOOFIA
Isaac Newton 1642-1725
Inglise füüsik, matemaatik , astronoom, teoloog ja alkeemik
Sündis 25 dets 1642
Kesk inglismaal
Vanemad keskklassit
Esimene haridus lähedalolevatet algkoolidest
Kekskkoolis rohkem tempe kui õppeedukust
Ülikoolis käis Cambridges
Professor oli seal 30 aastat
Lõplikult lahkus seal 1763 aastal
Ööl vastu 28 märts 1727 suri
Looming:
1672 hakkas uurima vagust ja raskusjõudu ning tegelema integraalarvutustega
1668 ehitas ta esimese teleskoobi
Lootis viia kõik matemaalilistesse alustesse
Newton lähtus sellest et on olemas jumal
Gravitatsioon ja inerts seletavad orbiiti
Ülistab analüüsi
Sõnastas looduse seatused
Sulatas metalle mida moondada, et leida tarkade kivi
Töötas välja mehaanika üldised seadused, tähtsad avastused optikas ning pni aluse diferentsiaal ja integraalarvutusele.
Francis Bacon 1573-1626
Inglise filosoof
13 aastaselt asus Cambridge’I ülikooli
1576 võe
1576 võeti drancis vastu Gray’s Inni
1580 taotles ametikohta õukonnas
1603 löödi rüütliks
1626 suri Highgat’is
162 esitati Bavonile süüdistus altkäemaksuvõtmises ja teistes õigusrikkumistes, suri 1626 külmetusse, kui ta toppis tibu lund täis et näha kas tibu saab niiviisi säilitada
Looming:
Iidolid: Tunnetust takistavaid inimmõistuse iseärasusi nim Bavon iidoliteks ning liigitas nad neljaks :
Sugukonnaiidolid –
Koopaiidolid -
Tutuiidolid
Teatri-iidolid
Töötas välja induktsuonistliku teaduse metodoloogia , mida nim Baconi meetodiks
Ütlused:
Teadlased on võimeid valesti rakendanud
Õige tee on mesilase meetod
Iinduktsioon
Teadmised on jõud
Thomas Hobbes 1588-1679
Sai hea hariduse
1603 läks Oxfordi ülikooli, 1608 lõpetas
1640 otsustas lahkuda inglismaalt, asus elama Pariisi
1646 sai temast Krooniprints Charlesi matemaatikaõpetaja
1651 tugevasti kodusõjast mõjutatuna ilmus tema peateos “Leviaatan”
1660 kui taastati monarhia , kutsus tema õpilane Charles ta oma õukonda.
Suri 4 dets 1679
Peateema :
Inimloomus – kõik on loodud võrdsena, kõigil on samad eesmörgid ja vahendid nende saavutamiseks, inimloomuse põhikomponendiks on soov, iha.
Loomuõigus ja loomuseadus – suur osa tema ühiskonnafilosoofias, õigusspsteem on rajatud loomuõigusele. Loomuseadused on vajalikud et nad piiraksid kirgede ja ihaderikast loomust. loomusseadus on praratamatu käitumise vorm, mis on vajalik olenditele
Riigist – inimestel o oma julgeoleku tagamiseks vaja leida jõudu, mis tagaks ühise huvi
Et kaitsta inimesi väliste vaenlaste vastu ja omavaheliste tülide eest tuleb anda jõud ja võim õhele inimesele
Riigi institutsiooni eesmärgiks on rahu ja turvalisus, see välhendab tema õigust otsustada nende tagamiseks vajalike vahendite üle.
Vabadusest ja religioonist – vabadus tähendab vastaseisu pouudumist
Vabaduse mõistet ei saa kasutada liikumatute objektide suhtes
Hobbes kartis kõige rohkem kirikut
Ta oli nõus erinevate religioonide eksisteerimisega, kui need asetasid ennast kindlalt tähtsuselt riigi alla.
RENE DESCARTES
Sündis 31.märts 1596 hollandis – suri 11 veb, 1650 Stockholmis kopsupõletiku
1606 asus õppima jesuiidide kollegiumisse
1616 sai ta õigusteaduste diplomi Poitiers ’ist
1628 läks teenima Hollandi Nassau Maurice’I armeesse
Looming:
1633 ilmus Traktaat maailmast ja valgusest, milles toetas Gakukeu avastust maakera pöörlemisest
1638 avaldas raamatu Arutlusi Meetodist mis sisaldas kolme esseed matemaatika ja teaduse teemadel
“ Meditatsioonid esimesest filosoofiast” avaldati koos kuue filosoofi ja teoloogiga.
1641 ilmus ta tuntuim teos “Metafüüsilised mõtisklused” mida ründasid jesuiidid ja hollandi ülikoolid
1644 avaldas oma põhiteostest “Filosoofilised printsiibid ”
1649 kirjutas ta oma viimase teose “ Hinge passioonid”
Tõsikindel teadmine ja süstemaatilise kahtluse meetod - tema filosoofia eesmärk oli leida tõsikindel teadmine, milles saab täiesti kindel olla
“ cogito ergo sum”(mõtlen, järelikult olen olemas)
jumala olemasolu – filosoofias väga läbiv teema, tema lähenemisviis oli mõistuspärane, eelistab uskuda et jumal on hea, tema arvates peab jumala olemasolu tõestama kuna ratsionaalne inimene usub vaid tõestatud asju
JOHN LOCKE
1632 Sündis 29 augustil Wrigtoni linnas Bristoli lähedal
1646 Westministeri kool
1642 Oxfordi ülikool
huvi filosoofias tekita s R. Boyle
1675 pidi riigist põgenema
1689 tuli tagasi Inglismaale
suri 28.okt 1704
teosed:
kiri ususallivustest
teine kiri
kolmas kiri
….
Locke’I empirism
Tabula rasa – mõistust on sündimisel nagu valge paber, ideed puuduvad
Idee . mõtlemise objekt
Ideed pärinevad kogemustest
Kogemus võib olla tulla kahest kohast

aisting – välismaailma tajumine

reflektsioon –sisemaailma ratsionlaalne seletamine
esmased omadused – omadused, mida keha säilitab kõigi muutuste ja mõjutuste puhul. Need on kõvadus ulatus, kuju ja liikumine
teisted omadused – omadused, mida mõistus tõlgendab. Need on värv, heli, maitse, soojus /külmus
lihtideed – ümbruse vaatlusel tekkinud ideed(mõistus passiivne)
keerulised ideed – mõistuse poolt töödeldud lihtideed
loomuliku õiguse teooria:
loomulik seisukord – võrdsuse seisukord, loodusseaduse piires, kus iga võim ja iga õigus on vastastikused.
Loodusseadus – mõistus, see on vajalik loomuliku õiguse tunnetamiseks
Inimesed võiksid eksisteerida ilma pooliitikata, kuid mitte moraalsuseta
JONH STUART MILL
Inglise filosoof ja majandusteadlane
Sündis 1806 aastal Londonis
Juba 3 aastaselt hakaks isa Millile kreeka keelt õpetama
1826 aastal läbis Mill kriisi, peale mida, hakkas huvituma luulest ja kujutlusvõimetest
1851 aastal abiellus ta Harriet Tayloriga, abielu kestis 6 aastat
Kuni oma surmani aastal 1873 jätkas ta tegutsemist sotsiaalse reformaatorina,
Mõtted Iirimaa , orjus, hukkamine ….
Looming:

• Mill ise pidas end sotsialistiks
  
• 
  
• Tema positivistlik filosoofia rajaneb väitel, et tunnetuse objektiks saavad olla ainult aistingud. Mateeria on püsiv aistingute võimalus
  
• Milli kuulsaim töö oli “Poliitilise ökonoomia alused”
  
• Mill väitis, et majandusteadus nagu iga ühiskonnateadus ei saa olla päris täpne ja deduktiivne , sest inimesed seda alati ei ole.
  
• 
  
• Mill uuendas arusaamu majandusest, samas on tema tulemused väga laialiulatuvad
  
• 
  
• VOLTAIRE
  
• Francos – Marie Arouet
  
• 21.November 1964 pariis -30 Mai 1778 Pariis
  
• Prantsuse kirjanik, filosoof, näidendikirjanik ajaloolane
  
• Üks euroopa valgustusliikumise liige
  
• 
  
• 1704 saadeti jesuiitide Vollege Louis - le- Grand’I kus oli 1711 aastani
  
• 17 aastaselt valis kirjaniku elukutse
  
• 1171 – 1718 Bastille vanglas
  
• 1726 aus Inglismaale
  
• 1734 avaldas töö “Filosoofilised kirjad”
  
• 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks
  
• 1750 -1753 elas Pootsdamis, märati Preisi Teaduste Akadeemia presidendiks, petuus Friedrich II valgustuses
  
• 1759 ostis Sveitsi Freney’sse lossi, elas oma mõttetera järgi: “Kui ollakse noor, tuleb armastada nagu pöörane, vanana tuleb aga töötada nagu kurat”
  
• 1788
  
• 
  
• vaated:
  Filosoofia põhijoon oli mõõdukas ja skeptiline ratsionalism
  
• ei uskunud inimese sünnipärast headust
  
• …..
  
• usust:
  
• võitles katoliku kiriku türannia vastu
  
• pidas vajalikuks vabastada mõistus usulistest eelarvamustest
  
• tunnistas Jumala kui kõige algpõhjuse olemasolu
  
• Draama “ Muhamed ” illustreerib teesi religioonist kui võimuvahendist
  
• 
  
• Poliitikast :
  
• Tema poliitiline ideaal oli valgustatud basolutism
  
• Voltaire loetakse prantsuse poliitilise ajakirjanudse rajajaks
  
• Üldiselt “inimesed on harva väärt iseennast valitsema ” Võitles sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest
  
• Üldiselt oli demokraatia vastane
  
• Haridus:
  propageeris haridust
  
• Pidas teadmiste allikaks vaatlusi ja kogemust
  
• 
  
• Ta on suur arvustaja – “ naerev filosoof”
  
• Pani aluse meie kaasaegstele arusaamadele
  
• Andis tõuke prantsuse revolutsioonile
  
• Oma kriitilise ja võitleva mõistusega on Voltaire mõjutanud kogu euroopa vaimsust
  
• 
  
• Immanuel Kant
  
• Empiiriline – kogemusel põhinev
  
• 22 aprill 1724 – 1804
  
• õppis Köinigsbergi ülikoolis
  
• õppis Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat
  
• 1769 sai temas loogika ja metafüüsika professor
  
• 1781 “Puhta mõistuse kriitika”
  
• 1783 “ Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale”
  
• 1785 “Ausepanek kommete metafüüsikale”
  
• 
  
• Filosoofia – teadmine
  
• Teadmine välhendub otsustena, see sisaldab subjekti ja predikaati. Need jagunevad analüütilisteks, sünteetilisteks ja aposterioosseteks otsusteks
  
• “koperniklik pööre” me ei saa maailmale keskendudes avastada , seda, mis meil on võimalik teada. Pigem tuleb kesekenduda taipamisvõime struktuurile ja uurida, kuidas see kogetavat…..
  
• 
  
• “Asi iseeneses” objektiivne maailm, kuid me ei saa selle kohta midagi väita, see mõjutab meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid, mille tule,usel tekib “asi meje japks”.
  
• Nähtusi saab tunnetada nagu nad meie läbi meeleorganite on antud, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud.
  
• Me mõistame kõike läbi oma viie meele, aju ja kesknärvisüsteemi.
  
• …
  
• kogemus –
  
• kuidas tegelikkus mõjutab meie tunnetust?
  
• Kõik, mida me teame on määratud meie meele ja tunnetusparaadi omadustega
  
• Kui inimteadmine algab kogemusega, nõuab see inimmõistuse korrastamist
  
• Mõistuse abil n võimalik määrata, illise struktuuri see kogemus peab omandama ja nii avastada universaalseid tõdesid maailma kohta
  
• Aeg ja ruum on meelekogemuse aprioorsed tingimused ning moodustavad meie poolt kogemustele seatud vajaliku struktuuri
  
• Meil ei saa maailma kohta olla muud teadmiste peale näiva
  
• 
  
• Eetika –
  
• Vaba tahte allikaks peab olema meie noumenlik mina ja see võimaldab tegutseda moraalselt
  
• Me ei saa oodata, et kõrgem võim jagaks meile ülesandeid, peame need ise avastama m, kasutades oma mõistust autonoomselt
  
• Käitumise muudab moraalseks ajendatus kohustuse ratsionaalsest tunnistamisest, mitte muud motiivid
  
• Moraalne kohtustus on tingimusteta nõudmine meie käitumisele – see ei sunni meid tegema midagi võimaliku kasu pärast, see ütleb, et oeame seda tegema sest see on meie kohus
  
• 
  
• 
  
• Psühholoogia –
  
• “teadus on organiseeritud teadmised, tarkus on organiseeritud elu”
  
• teadusena on psühholoogia võimatu, sest inimhinge mõistmine on inimesele võimatu, kuna kõik arutlused inimese kohta saavad alguse väitest “mina olen”, mis on empiiriline mitte ratsionaalne väide.
  
• Seega saab psühholoogiat käsitleda empiirilise teadusena.
  
• 
  
• Denis Diderot 1713 – 1784
  
• 5 oktoober 1713 Langres’I linnas
  
• Õppis jesuiitide kolleegiumis, hiljem Pariisi ülikoolis
  
• 1743 abiellus Antoinette Championiga
  
• alates 1746 aastast tegeles Entsüklopeediaga
  
• 1749 mõisteti artikli “kiri pimedatest nägijatele kasutamiseks” eest kolmeks ja pooleks kuuks vangi
  
• 1762 aastast oli kirjavahetuses Vene tsaarinna Katariina Iiga kes määras Diderot endale eluaegseks raamatukoguhoidjaks
  
• 
  
• Looming:
  
• 46 Pensees pholosophiques - valik adorisme
  
• 47 Promendade du sceptique
  
• 48 Les bijoux indiscrets
  
• 49 “Kiri pimedatest nägijatale kasutamiseks”
  
• 96 Fatalist Jacques ja tema isand ” avaldati postuumselt
  
• 
  
• Encyclopedie projekt
  
• Avaldati 1751-1772
  
• Dierot’elutöö
  
• 35 kõidet
  
• Keelati võimude poolt, kuid ilmus “salaja” edasi
  
• Teadmiste jagamine rahvale
  
• 
  
• Filosoofia:
  
• Ei olnud lõpetatud süsteemi
  
• Loodust ei saa kirjeldada vaid matemaatiliselt, filosoof peab olema ka kirjanik ja luuletaja
  
• Tegeltb ka determinismi ja tahtevabaduse probleemiga
  
• Omas maailmast absoluutselt materialistlikku pilti
  
• 
  
• Kokkuvõte:
  
• Jäi Voltaire ja Rousseau varju
  
• Kirjutas tuhandeid artikleid, avaldas esseesid, romaane ja muid teoseid
  
• On tugevalt mõjutanud liveralismi ideid
  
• Diderot’ mõtted aitasid valla päästa Suure Orantsuse Revolutsiooni
  
• 
  
• 
  
• ARTUR SCHOPENHAUER
  
• Sündis 22. veebruaril 1788 aastal Danzigis
  
• Saksa filosoof
  
• 1813 omandas Schopenhauer filosoofia doktori kraadi
  
• 1831 kolis Berliinist….
  
• Peateos “maailm nii tahe kui kujutlus ”
  
• Suri 1860 aastal 21. Septembril
  
• 
  
• Looming:
  
• “maailm nii take kui kujutlus”
  
• “Elutarkus”
  
• “koomilise teooriast”
  
• “Parerga ja Paralipomena
  
• “Naistest”
  
• 
  
• Põhimõtted:
  
• Kinnitas pessimismi
  
• Peateos sisaldab tema pessimismi süsteemi valmimis kujul
  
• Tema pessimistliku filosoofia tuumaks on metafüüsiline õpetus maailmas kui tahtest
  
• Ta lähtus lausest – “Maailm on minu kujutlus”
  
• Eetika põhialuseks on empiirilise ja intelligiibse iseloomu eristamine
  
• Erinevalt Kantist väitis ta et me võime siiski tunnetada ka asja iseeneses
  
• Inimene on vaid iseenda jaoks nii tahe kui ka kujutlus
  
• 
  
• Tahe on maailma tõeliseks olemuseks . Maailm on tahe.
  
• 
  
• Ütlused:
  
• Tahe on loomulikult tahe elada ja elada maksimaalselt
  
• Tahe igavene vaenlane on surm
  
• Mitte jõukus, vait tarkus on õige tee
  
• 
  
• 
  
• KARL MARX
  
• Sündis 1818 aastal Saksamaal Trieri linnas
  
• Oli Marx oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marc ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija
  
• Peateos oli “ Kapital ”
  
• 
  
• 1833. aastal 17 märtsil viibis vaid 11 leinajat
  
• 
  
• haridus:
  
• käis kolmes ülikoolis
  
• Bonni ülikoolis õppis õigusteadust aga lahkus sealt alkoholismi pärast
  
• Berliini ülikoolis, kus hakkas õppima filosoofiat
  
• 15. aprillil 1841 aastal vaid üheksa päeva pärast dissertatsiooni saatmist Jenasse, omistati Karl Marxile doktorikraad
  
• 
  
• vaated:
  
• kommunismiteooria tänap’evase kontseptsiooni looja.
  
• Kapitalistliku majandusfilosoofia looja
  
• Vägivaldne revolutsioon polnud Marxi arvates ainuke võimalus tootmissuhteid välja vahetada
  
• Väitis et religioon on oopium rahvale.
  
• Inimkonna areng toimub inimkogukonnast sotsialismini.
  
• Marx annab materialismile uue sisu, kus filosoofia põhiküsimuseks teadvuse ja materialismi suhe.
  
• Teadvus kujuneb materiaalsete tingumuste baasil
  
• Inimene loob religiooni, religioon ei loo inimest
  
• Klass, kes kujutab valitsevat materiaalset võimu, on ka valitsev vaimne jõud
  
• 
  
• “Kapital: dialektika
  
• esimene osa ilmus 1867
  
• väidab, et kapital, kui ühiskonnakord on määratud hukkumisele
  
• dialektika on Marxile inimreaalsuse kõige sügavam liikumisloogika
  

• Mõju:
  
• 20 sajandi ajalugu võib pidada lausa Marci pärandiks. Stalin , Mao, Che, Castro – kõik need tänapäeva ikoonid ja koletised esindasid täna pärandit.
  
• 
  
• Faktid:
  
• Füsioloogiliselt oli Karl Marx väljapaistev mees, mitte oma ilu vaid metsiku karvakasvu poolest
  
• Marx, vene kommunismi filosoofiliste aluste looja, ei käinud kunagi Venemaal
  
• 
  
• Oli päritolult juut aga ise eitas seda.
  
• 
  
• JEAN-PAUL CHARLES AYMARD SARTRE
  
• 21. juuni 1905 – 15. aprill 1980
  
• tuntuim romaan “Iiveldus”
  
• teda autasustati Nobeli preemiaga, aga ta lõkkas selle protesti nimel süsteemi vastu tagasi
  
• 
  
• eksistentsialismi põhieesmärk oli leida otsene side reaalsusega, tajuga.
  
• “Eksistentsialistliku osa Sartre’I ideedes moodustab inimeseks olemise tegeliku kogemuse rõhutamine ning seda kogemust kaardistab ta korduvalt romaanides, näidendites ja traditsioonilistemates filosoofilistes teostes
  
• inimese olemine eelneb tema olemusele.
  
• Inimene on maha jäetud.
  
• Inimne on määratud olema vaba, sest sünd ei sõltu tema tahtest.
  
• Inimene on oma tegude kogusumma
  
• 
  
• olemine:
  
• olemine on iseendas , seega olemist ei saa luua, sest see eeldaks looja…
  
• 
  
• valikud :
  
• jumalasse uskumine on Sartre’I arvates isiklik valik – see on valitud elu ja eesmärk
  
• ta eristab selgelt füüsilist mateeriat ja teadvust, kusjuures viimast iseloomustab vabadus
  
• inimene saab teha valikuid vaid oma eksistentsi piirides
  
• 
  
• vabadus ja sellega kaasnev koorem
  
• inimene ise ja seosed teistega
  
• “inimene on kas alati ja täielikult vaba või inimest polegi olemas
  
• teine inimene ei ole ainult see, keda nähakse, vaid see, kes näeb ka sind
  
• 
  
• JOHN DEWEY
  
• 20.okt 1859 .
  
• õppis Vermonti ülikoolis
  
• 1882 immatrikuleerus Baltimore ülikooli
  
• Chicagos rajas ta eksperimentaalkooli
  
• 
  
• Tähtsamad teosed:
  
• “Minu pedagoogiline usutunnistus”
  
• “kuidas me mõtleme”
  
• “ Avalikkus ja selle probleemid”
  
• “Vana ja uut individualismist”
  
• avaldas kokku üle 700 artikli ja ligikuadu 40 raamatut
  
• 
  
• pedagoogika:
  
• tähtis on kasvatada noori valmis demokraatlikule ühiskonnale
  
• industriaalses ühiskonnas peaks kool olema miniatuurne töökoda ja miniatuurne ühiskond
  
• ta pidas välismaal kaks aastat leonguid kooliuuendustest
  
• 
  
• kokkuvõte:
  
• “haridus e ole eluks valmistumine, haridus ongi elu ise”
  
• tema elutööd on palju kritiseeritud tema enda õpilaste poolt
  
• 
  
• Martin Heidegger
  
• Sündis 1889 sept 26 saksamaal
  
• 1923 aastal sai tuntuks teosega “olemine ja aeg”
  
• ta suri 1976 26.mail
  
• 
  
• filoosiast:
  
• peamiseks võib pidada olemisküsimust, mille üha taas küsimine tema mõtlemise põhiosa moodustab
  
• oli üks eksistentsialismi rajajatest
  
• eksistentsialistliku filosoofia põhieesmärk on indiviidi eksistentsi teadvustamine
  
• see toimub vaid kogemustest lähtuvalt
  
• tema juures on tegemist on väga laia hermeneutika teemamääratlusega
  
• suhtumine relogiooni pole ühene, eristatakse religioosset ja ateistlikku suunda
  
• 
  
• “Olemine ja aeg” – eesmärk oli avada taas küsimus mis on olemine,
  
• 
  
• Michel Foucault 1926-1984
  
• Sündis 15.oktoobril.
  
• Õppis filosoofiat ning psühholoogiat pariisis, filosoofia doktorikraadi omandas ta 1961 a
  
• 1950-1953a oli ta kommunistliku partei liige
  
• 1952-1960 a õpetas ta Lille ’I, Uppsala, Varssavi ja Hamburgi ülikoolides, 70ndatel õpetas Usas
  
• tegeles psühhiaatria, meditsiini, vanglasüsteemi ning inimese seksuaalsuse uurimisega. Hilisemas elus oli ka poliitaktivist. 1984 suri AIDS’I tõttu
  
• 
  
• Looming:
  
• Teosed sarnanevad ajalooraamatutele
  
• Tugib arhiivi uuringutele
  
• Isiklik kokkupuude vaimuhaiglaga
  
• Võib jaotada kolmeks perioodiks :
  
• 60ndad – teadmiste, psühhiaatria ja meditsiini teke
  
• 70ndad – võim, karistamine ja distsipliin
  
• 80ndad – seksuaalsus
  
• 
  
• Hullumeelsuse ajalugu:
  
• Tema üks tähtsamaid teoseid
  
• Põhiosa valmis 1950ndate teisel poolel ning 1961 maikuus kaitses ta seda oma doktoriväitekirjana
  
• Kolm osa
  
• 
  
• Psühhiaatriline Võim:
  
• 1973-1974 aastal peetud loengusari
  
• jätkab sealt kus Hullumeelsuse ajalugu lõpetas
  
• 
  
• Distsipineeri ja karista
  
• Uuris prantsuse mõrvareid ja nende vaimset tervist
  
• Hullumeelsuse piir on seotud ajastuga
  
• Arutab vanglate ja uute karistusmeetodite tekkimise üle
  
• 
  
• Seksuaalsuse ajalugu
  
• Planeeris kuueosalist teost, valmis sai 3
  
• Uurib kuidas seksuaalsus muutus teaduse, meditsiooni, religiooni ja eetika üheks tähtsaimaks teemaks
  
• Väidab et keha ja seks on muutunud võimu üheks instrumendiks , mille abil valitseda ja domineerida.
  
• 
  
• David Hume
  
• Sündis 1711, suri 1776
  
• Oli šoti filosoof, ajaloolane ja esseist
  
• 1751-1757 tegutses Edinburgji Advokaatide raamatukogu hoidjana
  
• 
  

filosoofia:
kahekordne empirist
peab filosoofiat empiiriliseks teaduseks
Empirist tavapärasemas tähendused
Filosoofia on teaduste isand
Üldprintsiip, mille järgi ideed sõltuvad muljetest ei ole veatud
Põhjuslikkus:
Miks me arvame et igas sündmusel peab olema põhjus?
Miks me arvame, et igal konkreetsel põhjusel on just see tagajärgm mida me usume tal olevat?
Materiaalsed asjad:
Kas kehad on olemas või mitte?
Mis põhjused ajendavad meid uskuma kehade olemasolu?
Inimese mina ehk ise:
Kui inimne vaatab endasse siis leiab sealt vaid üksiktajumuste ja muljete ning meele….
Ta ründab arusaama, et hing on mittemateriaalne substants ,
Poliitika:
Huvitus poliitilistest üldistustest,
Teosed:
“Traktaat inimloomusest ”
“Uurimus inimmõistusest”
“ vestlused loomulikust religioonist”
“uurimus moraali printsiipidest”
SOREN KIERKEGRAAD
1813-1855
sündis Kopenhaagenis
inimesena : vastuoluline ning tasakaalutu psüühikaga
filosoofiline suund: eksistentsialism
haridus: teoloogia, 1830-1838 kopenhaageni ülikool
1840 a. kihlus. Mõne aja pärast nad aga lahkusid
sorenis avaldus kirjanik
suri 11.Novembril 1855 üksiku ja häbistatuna
isiklik filosoofia –
filosoofia peab puudutama mind isiklikult
sellega tegelemine peab puudutama minu elu
iseloomulik on suvjektivism, irratsionaalsus, inimesekesksus
eksistents :
kierkegraadi eksistentsialismi põhitõeks on minu oma eksistents
purjus kutsar – pole mingisugust kontrolli toimuva üle
virge kutsar – mõtestatud eksisteerimine , kutsar juhib hobust mitte vastupidi, kutsaril endal on siht
usk ja paradoks :
rääkides usust võtab filosoof kasutusele mõise “hüpe”
usu sügavaim olemus ilmneb paradoksis
mis on usu objektiks? Selleks on absurd , usk võimatusse
mõistus lõooeb seal, kus algab usk
BENEDICT DE SPINOZA
Sündis 24 nov 1632 Amsterdamis
Käis Portugali emigrantide asutatud juudi koolis
20ndates aastates võttis üle isa äri
“kohutav eksiõpetuse” e…….
1670 elas Haagis ja ilmus tema teos Teoloogilise poliitika traktaat
1673 tehti ettepanek asuda Heidelbergi ülikooli õppetoolile - millest ta keeldus
suri 21 veb 1677
materialistlik filosoofia:
püüdis rajada filosoofiat tõsikindlatele lähte eeldustele
peateos “eetika”
ülesehitus: alguses on antud definitsiooni, siis sõnastas aksioomid, edasi on definitsioonide ja aksioomide alusel tõestatud teoreemid .
Õpetus loodusest:
Õpetas, et eksisteerib ainult üks substants – loodus mis on iseenese põhjuseks
Loodus on ühelt poolt “loov loodus” teiselt poolt “ loodud loodus”
“loova loodusena” on ta substant ehk jumal, välistades loodusest kõrgemal asuva olendi olemasolu.
Loodus on õpetuse järgi igavene ja lõputu, loodus on noiihästi põhjus kui tagajärg, niihästi olemus kui eksistents.
Loodus kui substants koos kõikide tema pmadustega eksisteerib iseendas, mõistusest sõltumatult ja väljaspool mõistust
Eetikaõpetus:
“naturaliseerib” eetika
eetiline naturalism oli antihistoristlik, mehhanistlik, abstraktne
psüühika keerukuse ja mitmekesisuse kahele põhilisele lihtsalt algele:
mõistusele
kirgedele
tunnetusõpetus:
tunnetusteooria on materialistlik ja ratsionalistlik
madalaim aste põhineb kujutlusvõimel
kõrgem aste põhineb mõistusel
kõige kõrgem aste on teadmus
ta ei tunnista kogemust tõsikindla teadmuse allikaks
ateism :
usk peab jätma tedlastele täieliku mõtte- ja uurimisvabaduse.
Väitis et piibel ei ole jumaliku ilmutuse vili, vaid on inimeste poolt kirjutatud ja nende kõlbeliste veendumuste taset kajastavate raamatute kogumik
Poliitilised seisukohad:
Võtab omaks Hobbesi teooria
Oli arvamusel et võim ei saa olla kõlbeline, inimesi tuleks juhtida nii et nad arvaks et elavad oma mõistuse ja vaba tahte järgi.
FRIEDRICH NIETZSCHE
15 okt 1844 – 1900 suri süüfilisse
sündis kirikuõpetaja pojana.
1870 nimetatai ta Baseli ülikooli korraliseks professoriks.
1875 oli kutsutud Tartu Ülikooli aga ta ei võtnud seda vastu
Teosed:
“Anti-Kristus” – raevukas teos suunatud Wagneri pihta, vihastas kuna Wagner muutus kristlaseks. Ristiusk on enesehävitamise õpetus. Ristiusu viga – ta kuulutab valmisolevaid jumalikuks tõetatud väärtusi.
Tunnetusteooria: selle taustaks on tema vaatepunkti õpetus, mille kohaselt iga tõde on tõde mingist vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele.
Ecce Homo – ülevaatlik autobiograafilise ning kokkuvõtva teiste ülevaatega. jaguneb kaheks osaks: traktaatliku maitsega autobiograafia ja elamisõpetus, teine lühiülevaade teostest ja filosoofiast.
Üliinimine - üliinimene ei esinda mingit tulevast kõrgemat inimrassi. Üliinimene on vaid indiviidi omadus,
Igasugune kollektivism on võõras sellele mehele, kes otsib inimese kõrgemaid võimalusi
Üliinimene on inimsuse ideaal, inimene loob oma väärtused ise.
Ta arvab et inimene on iseenda peremees .
“mis ei tapa teeb tugevaks ”
“Seaduse kristluse vastu”
preester jutustas kristliku jutlust , nii nagu see oleks ainutõde.
Kurjategijate kurjategija on järelikult filosoof – paljud filosoofid olid kasutanud piiblit ja tuginenud sellele, ei ole suudetud uusi väärtusi luua
Iga inimene peaks ise endale väärtused looma,
preester rääkis enda arust absoluutsest tõest, ja silmakirjalikkus mida kirik väljendas
“Püha ajalugu tuleb nimetada nimega, mille ta on ära teeninud – see on neetud ajalugu”
antikristus – kujutletav teose autor
LUDVIG WITTGENSTEIN
1889 . 1951
sai koduõpetust
õppis 3 aastat 3 aastat Linzi reaalkoolis
1906 hakkas õppima mehaanikainseneriks
1912 siirdus Cambridge ülikooli
1916 saadeti Vene rindele, kus ta sai medali vapruse eest
1918 langes ta itaallaste vangi
1919 vabanes
asus tööle algkooliõoetajana
1925 loobus õpetajatööst
1939 nimetati Cambridge ülikooli prodessoriks ja kaitses oma doktorikraadi
loogilis - filosoofiline traktaat
kirjutas selle Esimese maailmasõja ajal
1966 ilmus eesti keeles
“Mida üldse öelda saab, saab öelda selgelt; ja millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida”
filosoofilised uurimused:
analüüsib selleskuidas keelt kasutatakse. Tema meelest tulevad filosoofilised probleemid sellest , et filosoofid mõistavad keele reefleid vääriti, sellel on tema arvates filosoofilises uurimusttöös osutatav tähtsu
filosoofia :
peamine teema on leida tõde
igat lauset saab teisest tuletada, kuid tekib probleem, kas eelmine oli õige
igal asjal peab olema tähendus

• 
  
•