Antiigipärand Euroopas (3)

Tartu Ülikool - Ajalugu - Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

3 KEHV

Antiigipärand Euroopas
Küsimused ja teemad kordamiseks 2010.a.
Nende teemade alusel tuleb 5 lühivastustega küsimust (4-5 lauset). Pikem analüüsiv vastus valmistada ette 2 teema jaoks. Teemade loetelu ja vastavad teosed on AY loengukavas (ÕIS) ja loengus jagatud materjalides. Iseseisva tööna on osa vastuseid vaja ette valmistada Antiigileksikoni ja Tragöödialeksikoni alusel. Mütoloogia teemade kohta vt. õpikud kirjanduse loetelust.

Millises seoses on omavahel mõisted humanism ja antiik (vt. ka Antiigileksikon, HUMANISM, UUSHUMANISM?
Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid , mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse.
http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessanss_Itaalias
Uushumanism oli edumeelne pedagoogikas uund 18 ja 19. saj Saksamaal, mis seadis eesmärgiks Vana-Kreeka kasvatusideaali (isiksuse harmoonilise ja igakülgse arengu). Võrdsus, vabadus ja enesemääratlus.

Nimetada kirjandusžanrid, mis said alguse antiikajal (nimetada nende žanrite tähtsamaid esindajaid Kreekas ja Roomas)? http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kreekakirjandus.ht m
Eepos – Homeros ( Ilias , Odysseia); Hesiodos ( Theogonia , Tööd ja päevad), tragöödia ja Rooma eepika (Eepika (kreeka sõnast epos) on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika žanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell , lühijutt, valm, muinasjutt , anekdoot (väikevormid). Eepiline teos kujutab tavaliselt üksikasjalikult, rahulikult ja objektiivselt tõepäraseid või tinglikult tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi. Autor sekkub harva teostesse või on ise tegelane. On proosa- ja värsskõnes eepilisi teoseid. Neis on esikohal jutustav element, mis seondub kirjeldava või dialoogilise esitusega).
Eepos: Homeros. Ilias, Odüsseia ( Odysseus , Paris , Helene ).
Hesiodos Theogonia, Tööd ja päevad (jumalad)
Tragöödia, teosed ja nende tutvustused (eesõnad: hypotheseis) ( Oidipus , Medeia , Phaidra, Antigone , Elektra jne.)
Rooma eepika: Ovidius Metamorfoosid , Vergilius Aeneis , Apollodoros Bibliothēkē.

Tuua näiteid, kuidas kajastub antiikaja mütoloogiline aines baroki- ja klassitsismiaja kunstis?
Barokk
Ideoloogia: praktiline ja kriitiline suhtumine antiiki, paavstikesksus.
Kultuur: elitaarne esteetika . Stiil: klišeed, liikuvus, kirg, paatos , teatraalsus, efektid , toretsev laad . Teemad, karakterid, žanrid antiikajast. Ooper : Monteverdi , Scarlatti , Purcell , Charpentier.
Arhitektuur : barokne Rooma, Bernini. Arhitektuur: palladionism Itaalias
Baroki esteetika: sotsiaalsed, intellektuaalsed, moraalsed ja religioossed piirangud, reeglid, normid. Kontrastid , kired.
Kunst : Caravaggio , Titian , El Greco.
Klassitsism (Prantsusmaa, Saksamaa)
Ideaal: korrapära, selgus, reeglid, piirangud aristokraatlikkus (Boileau, normatiivne poeetika), mõistuse ülimus. moraalne vaoshoitus.
Tragöödia: Corneille , Racine . Stiil retooriline, paatoslik .
Antiik kui Euroopa intellektuaalse ühtsuse alus.

Millised antiikajast pärit müüdimotiivid on enam levinud Euroopa kirjanduses erinevatel perioodidel (tuua näiteid)?
Marx ja Prometheus , Nietzsche ja Dionysos , kristlikud allegooriad vaimu ja keha vastuolust, estetismi ideed, moraaliideed – õiglus, kombekus.
Oidipus
Enne Sophoklest: Homeros, Odüsseia (8.-7. saj. eKr.) 11. rmt., 271-280.
Stesichoros Thebais (7. saj.).
Aischylos /Laios, Oidipus,/ Seitse Teeba vastu (467 eKr.)
Sophokles Kuningas Oidipus (u. 428 eKr., Oidipus Kolonoses (401 eKr.).
Euripides Foiniiklannad (u. 411/409 eKr.) Oidipus elab Teebas , Iokaste elab.
Seneca Oedipus (1. saj. AD) paatoslik, vägivaldne, isa vaim.
Keskaeg: Le Roman de Thèbe (1150).
Renessanss : Giovanni Boccaccio De mulieribus claris (1362).
L’ Edipo Tiranno (Teatro Olimpico 1585.a. Vicenza).
Aristotelese Poeetika mõju: sündmustik, kaastunne ja hirm (eleos, phobos ), katharsis, karakterid, hamartia.
Pierre Corneille Oedipe (1659) ; Voltaire Oedipe (1719); Dryden, John, Lee, Nathaniel Oedipus ( 1679 ) Heinrich von Kleist Der zerbrochene Krug ( 1803 -4).
von Platen , August Der romantische Oedipus (1829), naljamäng viies vaatuses.
Hugo von Hofmannsthal Ödipus und die Sfinx (1906);
André Gide Oedipe (1930) Jean Cocteau La machine infernale (1932); Igor Stravinski Oidipus Rex (1927); Carl Orff Ödipus der Tyrann (1959); Friedrich Dürrenmatt Das Sterben der Pythia (1976); Thomas Stearns Elliott The elder Statesman (1958); Heiner Müller Ödipus Tyrann (1967) jne.
Mati Unt Vend Antigone, ema Oidipus (2003).
Saksa kultuuriruumi tähtsus: müüt idealismi, romantismi ja folklooriuurimuste jaoks. Võrdlev mütoloogia: James Frazer The golden bough, 13 köidet.
F. Nietzsche ja dionüüsoslikkus; müüt ja psühhoanalüüs (Sigmund Freud ).
Ajalugu ja müüt: Varuse lahing 9 AD, Arminius ja Hermann saksa rahvuse kujunemisel. Rahvusmüüdi kasutamine poliitikas.

Milliste teemade kandjana on läinud Odüsseus Euroopa kultuurilukku ja millistes tuntumates teostes ta esineb?
Odysseus: Jean Giraudoux Trooja sõda ei tule (1935); Nikos Kazantzakis Odysseia (1938); James Joyce Ulysses (1922).
Kreeka kirjanik Kazantzakis on öelnud, et inimestest, kes tema hinge kõige sügavama jälje on jätnud, eristaks ta ise järgmisi: Homeros, Buddha , Nietzsche, Bergson ja Zorbas. Esimest kirjeldas ta ise kui päikeseketast, mis valgustab kõike oma vabastava säraga. Kazantzakise meelistegelane ja suurim eeskuju Homerose loomingust oli kahtlemata Odysseus, nii võib kreetalase teoste hulgast leida näidendi „Odysseus” ja eepose „Odüsseia”, mis kujutab endast järge Homerose samanimelisele teosele . Kazantzakist ennast võib õigusega nimetada kaasaegseks Odysseuseks, sest suur osa tema elust möödus reisides. Sinna, kuhu ta ei jõudnud ise, lasi ta jõuda oma raamatute tegelastel – eepose „Odüsseia” peategelane lõpetas oma elu lõunapoolusel.
Keskaegsetes Trooja-romaanides oli O. kahepalgeline – Dante ”Jumalikus komöödias” kannab ta vastutust oma süüteguse eest põrgutules.
Jean Giraudoux Trooja sõda ei tule (1935) draamas püüab O koos Hektoriga takistada ähvardavat kokkupõrget, ja hukkub. Näidend, mis oli suunatud konfliktile S/M ja FRA vahel osutus lausa prohvetlikuks, kui pidada silmas II MS ( Gerhard Fink-Kes on kes antiikmütoloogias).
Nikos Kazantzakis Odysseia (1938) – kangelasel hakkab varsti pärast kojujõudmist Ithakal igav, ta läheb taas pikale reisile, mis viib teda läbi Egiptuse Aafrika sisemaale ning lõpeb viimaks ühel jäämäel.
James Joyce Ulysses (1922) – üks päev Dublini väikekodanlase elus

Mida tähendab mõiste ‘ teism ’ ja kuidas see on mõjutanud suhtumist antiigipärandisse?
Teism on usk Jumalasse, kes on maailma loonud ja juhib kõike selles toimuvat. Antiikajastu jumalad on tähtsal kohal siiani. Näiteks planeedid ja tähed on saanud jumalate järgi oma nime.

Iseloomustada keskajal valitsenud lähenemist antiikaja kirjandusele allegooria (mõistukõne- moraal mingi tegevuse kaudu) kaudu.
Keskaja kultuuris hinnati Vergiliust ja Ovidiust (Rooma kirjanikud ).
Seneca ”Moraalikirjad” – rikkus ei tähenda midagi, peaasi moraalselt täiuslik.
Lucius Apuleius pilkab kerjusmunkadena naisteriideid kandvaid eunuhhpreestreid lustakas menuromaanis “ Kuldne eesel” (ehk “Metamorfoosid”), kui ta kirjeldab kiilakat vanameest, üht “sellest ringihulkuvast rämpsrahvast, kes linnatänavatel ja majade vahel tsimblitel ning kõristitel pläristavad ja Süüria jumalannat kaasa tassivad, pannes seda almust koguma” – kui sa oled uudishimulik ja oma ihasid taga ajad, muutud eesliks - Apuleiuse mõju on ulatuslik – tema romaani mõju on säilinud tänapäevalgi, inspiratsiooni on saanud kirjanikud Boccacciost Cervanteseni ning Shakespearest Kafka ja Salman Rushdieni.
Kirjandusest: retoorika , autoritest Vergilius, Ovidius, stoitsismi (materiaalse ja vaimse maailma vaheline probleem. Vaimne pole oluline) ideed (Seneca, Cicero ), tõe ja jumala otsimine (Apuleius)
Kreeka-rooma ajaloo ja müüdi kasutamine kunstilistel eesmärkidel (keerub - kristlikus religioonis kõrgeimasse hirarhiasse kuuluv ingel , paradiisi väravavalvur, tarkuseingel, jumala kaitsja, Fortuna ). Ovidiuse-teemad (Pyramus ja Thisbe - http://www.fl.ut.ee/532760 ).
Ülikoolide asutamine, benediktiinlaste raamatukogud (Subiaco).

Võrrelda renessansiaja ja barokiaja suhtumist antiikkultuuri pärandisse (tuua näiteid kirjandusest, kujutavast kunstist)?
Renessanss – Inimene tähtis – humanism (paavsti vastasseis) – antiikaja kultuuri taasleidmine ja väärtustamine. Jumala juurest inimese poole pöördumine. Katoliku munkade kultuuritusest paroodiad. Teatri taassünd ( tragoodia , komöödia).
Dante (”Jumalik komöödia”), Boccaccio (”Decameron”)

Müüdimotiivid kunstis ja kirjanduses ( Bacchus , Venus , 7 artes , Trooja sõda, Paris, Sibylla). Botticelli maalid. Ooperi teke ( Daphne Ovidiuse Metamorfoosid).
Tõlked, antiigiainelised teosed, nt. William Shakespeare tragöödiad rooma ajaloost (Coriolanus, Julius Caesar , Antonius ja Kleopatra jt.)
Arhitektuur: sambad ja kapiteelid. Teater Vicenzas: Palladio (Andrea di Pietro della Gondola 1508 –1580), Michelangelo Roomas (arhitektuur, skulptuur, maal).

Barokk : Reaktsioon renessanssile: kristluse rõhutamine, orienteerus prantsuse aristokraatlikule maitsele, juhindus klišeedest (kulunud väljend).
Antiigist teemad ja tegelased, klassikalise vormi diktaat, esteetiline kontroll ja ja moraalne talitsetus (reeglid, normid).
17.-18. saj. kunsti iseloom – liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus..
Giovanni Bernini ( 1598 -1680): Proserpina röövimine, Apollon ja Daphne.
Kunstis diagonaalne dünaamika, kontrastid, paatos mütoloogia ja usuteemade kujutamisel.
Michelangelo da Caravaggio ( Medusa ).
Muusikas arenes ooper, oratoorium : Claudio Monteverdi (Orfeo, Arianna); Domenico Scarlatti, Henry Purcell Dido ja Aeneas

Võrrelda klassitsismiaja kultuuripilti romantismiga suhtumises antiigipärandisse, tuua näiteid kirjandusest ja kunstist.
Klassitsism kui baroksuse ratsionaalne avaldus orienteerus antiigile, taotles korrapära, selgust.
Kirjandus: kontrastide kaudu vormiselgus.
Nicolas Boileau ( 1636 -1711) Poeesiakunst (L’art poétique, 1674 ). Normatiivne poeetika.
Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus. : intellektuaalsus,enesekontroll. Juhtiv žanr – tragöödia.

Pierre Corneille (1606-1684) Horace, Cinna, Polydeucte.
Jean Racine (1639-1699) Thebais, Andromaque, Alexander Suur, Bérénice, Mithridate, Iphigénie, Phèdre.
Arhitektuuris palladionism.

Kujunes ühtne kunstilise väljenduse laad Euroopas.

Romantism

18. saj. lõpp 19. saj., pöörduti aristrokraatlikust kultuurist, rahvakultuur oluline (loodusrahvaste elu ja kombed)
Uus elutunnetus: emotsioonaalsus, loomulikkus, improvisatsioon.
Idee: vabadus, suund kristluse vastu, paganluse idealiseerimine .
Kreeka avastamine (esiplaanile seadmine võrreldes Roomaga): keel, kirjandus, kultuur. Kreeka idealiseerimine.
Liikumapanev jõud protest: sotsiaalne, poliitiline, usuline, esteetiline, moraalne.
Märksõnad: tundelisus, avatus, tungid , igatsused, fantaasiad , alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid.

Sümbolite tähtsus, anripiiride segunemine.
Mineviku poetiseerimine, huvi folkloori, müüdi olemuse vastu.

Prometheus: oma aja kõige ilmekam tegelane
Saksamaa romantism Johann Joachim Winckelmann Geschichte der Kunst des Altertums (1764): die edle Einfalt und stille Gröe.
Gotthold Ephraim Lessing (1729-81) Laocoon
Fr. Schiller Ood rõõmule
J. W. Goethe 1749-1832 Iphigenia Taurises (1787), luulesari Rooma eleegiad
Saksa-Austria helilooja Christoph Willibald von Gluck (1714-1787) ooperid Orfeo, Alceste, Iphigénie en Aulide , Iphigénie en Tauride, Luigi Cherubini Médéé (1797).
George Gordon Byron (1788-1824) – baironism.
Arenes arheoloogia ( Herculaneum , Pompei).
Sümboolikas Prantsusmaal Kreeka-Rooma kujundid (arhitektuur – triumfikaar , Pantheon).
Percey Bysshe Shelley 1792-1822 Vabastatud Prometheus (värss- draama , kujunes inimlikkuse ideaalpildiks), John Keats 1795-1821 Ood kreeka urnile.

Mille poolest on Andrea Palladio tähtis antiikaja pärandiga seoses?
Palladio uuris põhjalikult antiikarhitektuuri ja sealt pärinevad ka tema otsesed eeskujud . Ta uuris ja mõõdistas varemeid, interpreteeris klassikalise perioodi tähtsama teoreetiku Vitruviuse (elas 1. saj. e.m.a.) kümmet raamatut arhitektuurist . Viimaste ajendil kirjutas Palladio ("Neli raamatut arhitektuurist", 1570 ).Tema hooned on kaunistatud rohkete sammastega. Üle kõige valitseb sümmeetria ja harmoonia , millele on sageli ohvriks toodud ruumide otstarbekas paigutus .
Palladio loomingul on olnud suur mõju kogu hilisemale arhitektuuri arengule, eriti klassitsismile. Tema loomingust mõjutatud ehituslaadi nimetatakse palladianismiks.
Tema klassikalised hooned andsid renessansile humanistliku suuna, harmoonia ja sünteesi, mis mõjutas hiljem ka demokraatia arengut ühiskonnas.

Selgitada J. Winckelmanni osa antiigipärandi tutvustamisel Euroopa kultuuris.
Kaks sakslast – arheoloog ja kunstiajaloolane J. J. Winckelmann ja maalikunstnik A. R. Mengs ühendasid maalikunsti reformimiseks „ideaalse ilu“ kreeka-rooma voorusliku sisuga. Winckelmann kirjutas, et vanakreeka kunsti iseloomustab „õilis lihtsus ja vaikne suurus“. Neid omadusi taotles ka klassikaline kunst.
Saksamaa romantism Johann Joachim Winckelmann Geschichte der Kunst des Altertums (1764): die edle Einfalt und stille Gröe.

Selgitada antiikaja draamateoste jõudmist Euroopa kultuuri eri perioodidel (renessanss, klassitsism, romantism, 20. sajand, vt. TL lk. 317-330 ja RETSEPTSIOON ).
Esimene originaalne uusaja tragöödia Giraldi Obrecche (Pärsia teemadel). A.Palladio projekteeris teatri (Kuningas Oidipus). Itaalias siiski tagasihoidlik , kuid inspireeris kirjanikke FRA-s ja GB-s
Prantsusmaal Jodelle´i Cleopatra (1552) – Seneca teosest tuntud motiiv vaimuga, Euripidese laadis unenäojutustus). Tragöödia suurkujudeks Sophokles ja Euripides (Aischylos hiljem)
GB – Marlowe Tamerlan Suur – Aishylose Pärslaste pateetika (kirglik vaimustus ). Shakespeare tundis Sophoklest ladina ja prantsuse tõlgete vahendusel
18. sajand – romantism – vabaduseideaal. Saksamaal sai Prometheusest Tormi ja tungi ajastu võtmekuju.
19. saj kreeka tragöödia mõju kõikehõlmav – ka muusikas
20. sajandi lõpu postmodernistlik stiil võttis kreeka tragöödiaga ette mitmeid ekstravagantsusi (naised mehe osades jne) Unt – Teeba müütide ainetel ” Vend Antigone ja ema Oidipus”
Trooja ja teeba müüditsükkel inspireerib ka praegu oma jõulususe, dramaatilisuse ja esteetilise rikkusega. Teatris tundub kestvat nähtus, et tuntud teemade uudne käsitlus inspireerib publikut ja kriitikuid. Kreeka tragöödiad on muutunud ka aktuaalseks tänapäeva sündmuste taustal (Pärslased – Lahesõda, Euripidese Bakhandid – vabaduseanarhia, kultuuriprotest, narkootikumid , seks, vägivlad)
Vaata retseptsioon lk 241

Milline oli teatrietenduste rituaalne taust Kreekas (vt. Tragöödialeksikon, lk. 313-316)?
Mask , muusika, koor. Tragöödia tõlkes soku (tragos) laul (ode) – rituaalne soku ohverdamine Dionysosele. Müüdid tekkisid rituaali sõnalise saatjana. Dionysosle olemuseks ümberkehastumine, ühendas tõe ja väljamõeldise – jumala kultus (teatri sünd nö) – 1960ndatel kriitika.

Millised silmapaistvamad arhitektuurimälestised Euroopas on loodud antiikaja eeskujudel?
Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi ; eeskujuks oli siin Rooma Panteon . Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel ) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid.
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/it_vara_arhitektuur.ht m

Millised keeled on välja kasvanud ladina keelest?
Romaani keeled on ladina keelest arenenud indoeuroopa keelte rühm. Romaani keelte hulka kuuluvad: itaalia keel, prantsuse keel, hispaania keel, portugali keel, rumeenia keel, katalaani keel, provansi keel ehk oksitaani keel, galeegi keel, leoni keel, korsika keel.

Milles avaldub ladina keele mõju rahvusvahelisele sõnavarale (tuua näiteid eri keeltest sõnatüvede tähenduse ja liidete kohta)?)
Ladina tähestik, grammatika mõjutused (romaani keeled, samuti sks. gramm aluseks)
Saksa keel ja seosed eesti keelega

Sõjandus: Kampf (campus), Pfeil (pilum).
Kaubandus: kaufen (caupo), Münze (moneta), Sack (saccus), Pflanze ( planta ), Fenster (fenestra), Wein (vinum), Zwiebel (cepulla), Keller (cellarium), Bete ( beta ), Rettich (radix, vüs. ratih), Kirsche (vüs. kirsa, vld. ceresia), Frucht ( fructus );
Linn, ehitus: Mauer (murus), Spiegel (speculum, vüs. spiagal), Küche (coquina, vüs. chuhhina);
Valitsus, võim: Kaiser (caesar), Kette (catena, vüs. ketina).
Haridus : Brief ( brevis sc. libellum), Meister (magister), Schule (vld. scola, kr. FP@8Z), Tafel ( tabula )
Kristlus : Bischop (episcopus), Kreuz (crux), Kloster (claustrum), Pein (poena); ja kreeka k.: Mönch (monachus, :@

.RTF Laadi alla originaalfail 10 lk · .rtf · 239 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

239 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sipsik Õppematerjali autor

Vastused kordamisküsimustele

antiigipärand euroopa kultuuriloos müüdimotiivid antiigipärand eksamimaterjal

Sarnased õppematerjalid

doc

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

võlvsammastik on võetud lähedal olnud (arvatavasti Isise) templist. * 4. sajandil valminud Constantinuse kaar Roomas, mille puhul on kasutatud varasemate ehitiste materjale. 21. Mida tähistatakse sõnaga „humanism“, kes on humanistid? Tooge näiteid. Humanism on maailmavaade, mille keskmes on inimene. Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Väärtustati haridust. Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse humanistideks (ld k-s humanus - inimlik). Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, tema vabanemise nimel keskaja kammitsaist. Humanistide idaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene. Näiteks Leonardo da Vinci tundis hästi matemaatikat ja tehnilisi teadusi, tegeles lendamise probleemidega. Pakkudes end aga Milano hertsogi juurde teenistusse, rõhutas ta oma

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

doc

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

saj lõpp ladina keele kui surnud keele 4 motiiv. IV. Taandumine teadustekstiloomest ja koolikeelena. Teadustekstidest kaob 18./19. saj vahetusel. Koolikeelena kaob 19/20. saj vahetusel. Pronuntiatio restituta taastatud hääldus. V. Taandumine katoliku kirikust- Leo XIII (1878-1903). 1965 rahvuskeelsed missad 21. Millal ja miks võeti Euroopas kasutusele võõrsõnastikud? Kuidas on see ladina keele arenguga seotud? Vastus: 16. saj. nii ladina sõnade selgitamiseks kui ladina keele kaudu tulnud kreeka sõnade. - oluline teaduskeele juures (teaduskeele areng). Ladina ja kreeka keelest laenatud sõnade rohkus viis 16. sajandil lõpuks uut tüüpi sõnastiku võõrsõnastiku tekkeni, et nende kasutamist reguleerida. 22. Millal ja miks tulid inglise keeles kasutusele raskete sõnade sõnastikud (Hard word dictionaries)? Vastus: 16

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

doc

Antiigi pärand Euroopa kultuuritsoonis

· Emakeelena kõnelejad surnud või läinud üle teise keele kasutamisele 9.12. sajand 813 Tours'i kirikukogu: preestrid peavad ladinakeelset piiblit ette lugema ja tõlkima romaani keelde. · PõhjaPrantsusmaa (karolingid) 9.saj I pool · LõunaPrantsusmaa (provansi k) 9. saj keskpaik · Itaalia 9. saj II pool · Hispaania 10. saj I pool jne. Pidevus keelearengust ja uuendustest mööda vaadata. Keele hääbumine. 21. Millal ja miks võeti Euroopas kasutusele võõrsõnastikud? Kuidas on see ladina keele arenguga seotud? 16. saj. nii ladina sõnade selgitamiseks kui ladina keele kaudu tulnud kreeka sõnade. - oluline teaduskeele juures (teaduskeele areng). 8 Ladina ja kreeka keelest laenatud sõnade rohkus viis 16. sajandil lõpuks uut tüüpi

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

docx

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

Nimeta 3 põhjust. Ladina keele taandumine elava keele staatusest: -Emakeele kõnelejad surnud või läinud üle teise keele kasutamisele 9.-12.sajand Keele areng on seiskunud valdaval osal keeletasandeist, uusi tekste luuakse vanade väljendusvahendite piires (1300-ca 1650/1700) Lõppeb ladina keelne ilukirjanduslik tekstiloome (alates 1650) Taandumine teadustekstiloomest ja koolikeelena (19.saj II pool) Taandumine katolikust kirikust (alates 1965) 23.Millal ja miks võeti Euroopas kasutusele võõrsõnastikud? Kuidas on see ladina keele arenguga seotud? 16.sajandil nii ladina sõnade selgitamiseks kui ladina keele kaudu tulnud kreeka sõnade- oluline teaduskeele juures (teaduskeele areng) Ladina ja Kreeka keelest laenatud sõnade rohkus viis 16.sajndi lõpuks uut tüüpi sõnastiku- võõrsõnastiku tekkeni, et nende kasutamist reguleerida. 24.Millisest ladina keele arenguperioodist on pärit halvustav nimetus köögiladina keel? Mida see tähendab?

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

doc

Antiigi pärand euroopa kultuuris

sajandil kirjandustegevuse lõpetamisega, 19.sajandil kadus ladina keel ka kooliõpetusest, surmahoobiks oli 20.sajandi algul ladina keele taandumine ka katoliku kirikust, viimane paavst, kes valdas ladina keelt korralikult, oli Leo XIII 52. Millistel ladina keele eripäradel tugineb seisukoht, et ladina keel on keeruline? Põhineb lauseõpetusel, lauselühendeid ja kõrvallauseid on palju. 53. Millal ja miks võeti Euroopas kasutusele võõrsõnastikud? Kuidas on see ladina keele arenguga seotud? Ladina ja kreeka keelest laenatud sõnade rohkus viis 16. sajandil lõpuks uut tüüpi sõnastiku võõrsõnastiku tekkeni, et nende kasutamist reguleerida. 54. Millal ja miks tulid inglise keeles kasutusele raskete sõnade sõnastikud (Hard word dictionaries)? Need tehti 17 sajandil, kuna kreeka ja ladina laenude hulk oli nii suur et emakeele kõnelejad ei saanud enam

Ajalugu

docx

Antiigi pärand Euroopa kultuuritradistsioonis

õpetas kreeka keelt 1397 15. sajandi sündmused 1400 Firenzes, hiljem Ida-Rooma riigi langus ehk mujal Itaalias Konstantinoopoli langemine türklaste kreeka keele õppimine kätte (1453) > kristlike õpetlaste Itaalias 700 aasta järel liikumine läände, kreeka keele oskuse tõlkis ladina keelde levik Homerost ja Platoni Trükikunsti kasutuselevõtt ,,Riigi" Euroopas (1464) > teoste eksemplaarsuse Leonardo Bruni (1370?1444) kasv Firenze kantsler, paavsti sekretär Erasmus Rotterdamist kreekaladina tõlked, (1466/691536) peamiselt proosa (nt kristlik humanism, salliv Aristoteles) kristlus ,,Firenze rahva ajalugu" ,,Adagia": antiigi esimene moodne mõtteterade kogumik

Ajalugu

doc

Antiikkirjandus

Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Atiikkirjanduse moodustavad vana-kreeka ja -rooma kirjandused, mis langeb ajavahemikku 8. saj eKr. kuni 5. saj pKr.. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kreeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas (Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia läänerannik). Hiljem levis kirjanduse ja kultuuri mõju Kreeka kolooniate tõttu nii ida kui ka lääne poole (Itaalia, Põhja-Aafrika rannik). 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teistele kirjandustele toetumata. Võrsus suulisest folkloorist ja on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema alles 3. sajandil eKr ja lähtus see

Antiikkirjandus

docx

Maailmakirjandus I. Antiik.

1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Vana-Kreeka ja Rooma (kultuuriruumi järgi), vanakreeka ja ladina (keelte järgi), ajalooperioodide järgi (8. saj eKr 5. saj eKr). 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk: 8.6. sajandil eKr; Klassikaline periood: 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk: 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? keeled (kreeka, ladina), kultuuriruumid (kelti

Kirjandus

Rohkem sarnaseid