Maarja Kangro - referaat (0)

Maarja Kangro (sündinud 20. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti kirjanik. Ta on Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar.Kunstnik Kirke Kangro on tema õde. Viimase kümne aasta eesti luule üks säravamaid komeete.
Haridus
Ta on tõlkinud inglise, itaalia (sealhulgas Umberto Eco "Ilu ajalugu") ja saksa keelest. Õppinud Tartu ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud ennast Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis, praegu 2007. aastast Tallinna ülikooli doktorant kultuuride uuringute alal
Looming
Kangro luulet iseloomustab intertekstuaalne mängulisus ja soov ühildada luules ühildamatut – peeni kultuurilisi teadmisi elusolemise tumedate kehamahladega
Libretod:
•• Raimo Kangro ooperile „Süda” (1999, koos Kirke Kangroga)
•• Tõnu Kõrvitsa ooperitele „Tuleaed” ja „Mu luiged, mu mõtted” (2006)
•• Tõnis Kaumanni ooperile „Kaubamaja” (2005)
•• Timo Steineri kantaadile „ Monument Muneja-Kukele ehk Kuked ja kanad” (2008)
Tõlkinud:
•• Andrea Zanzotto „Hääl ja tema vari. La voce e la sua ombra” (2005)
•• Umberto Eco „Ilu ajalugu” (2006)
•• Hans Magnus Enzensberger „Tõmba sobimatu maha” (2006)
•• Valerio Magrelli „Luule DNA. Il Dna della poesia” (2006, koos Kalju Kruusaga)
•• Giacomo Leopardi „Mõtted” (2008)
•• Giorgio Agamben „Homo sacer. Suveräänne võim ja paljas elu” (2009)
Teosed
"Kurat õrnal lumel " ( luulekogu ), Verb 2006
"Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006
"Tule mu koopasse , mateeria " (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2007
" Heureka " (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2008
" Ahvid ja solidaarsus " ( novellid ), Eesti Keele Sihtasutus 2010
"Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2010
"Dantelik auk" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2012
Tunnustused
2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest
2009 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest
2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest
2011 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest
2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" eest (Looming 2010, nr 2, lk 152–177)
Mis on hea luule olulisemad omadused?
Üks vana vastus on sisu ja väljenduse õnnelik koostoime : tekitagu see siis tunde loomulikust ühtsusest või andekast nihkest. Mõtete pingestatus, tugev haare. Energia ja selle nõtke suunamine. Aistitav keeleruum, meeldiv ehmatus , millega lugeja teksti sisse tõmmatakse.
Mulle on tähtis luuletaja viisakus , see, et ta oma lugejat respekteerivalt kõnetab. Näiteks ropendamine pole mulle võõras, seda tuleb lihtsalt teha endast ja teistest lugu pidades. Aususe ja empaatiaga.
Luules võiks kehtida « tarkuse presumptsioon », st lugejat tuleks pidada pigem targaks kui lolliks. Ei tohiks tema poole lamedamalt pöörduda, kui pöörduksime iseenda poole.
Luuletaja maailmapildi peenekoelisus või rohmakus määravad väga palju, esimesel juhul võib kirjutada raiuvaid ja lihtsaid luuletusi, ja need on ikka plastilised, teisel juhul hakkab varsti igav.
Kas sul eesti luules on eeskujusid ?
Muidugi olen ma eesti luule keskkonnast mõjutatud, aga „ees­kuju” on väga kõva sõna. Teiste luule lugemine annab ideid ja impulsse. Aga otsest eeskuju mul pole, ma olen ül­be­võitu. Sümpaatiad, kelle puhul ma võin kindel olla, et nende häälestus mulle ikka istub, on Hasso Krull ja Kalju Kruusa. On teisigi sümpaatseid, aga nendega on elusa sisemise dialoogi tekkimine juba veidi juhuslikum.
Sinu peategelane aina solvab ja provotseerib kaaskodanikke. Kui palju sa seda reaalses elus teed?
Oi, olen iseenese kujutluses küll väga kena ja südamlik! Tore inimene, kes kellelegi paha ei taha. Mingi provotseerivus on mu loomuses ilmselt olemas, aga see ei ole kurjasti mõeldud. Raamatu üks teema ongi: kuidas kujutleda ennast hea inimesena , tehes samal ajal selliseid tegusid . Ja põdemine selle pärast, kui sinu teod ja vaated kokku ei lähe.
„Ahvid ja solidaarsus“
Kümme novelli, mis räägivad solidaarsusest ja selle piiridest, õigluse ja maitse-eelistuste, eetilise ja esteetilise suhetest konkreetsete elusündmuste kaudu, mis vahel on üsna grotesksed. Raamatus on maailmavaatelisi väitlusi, intensiivset tegevust ja ka üks horrori-sugemetega lugu.

Kümnest novellist koosnev „Ahvid ja solidaarsus” on varem vaid luuleraamatuid välja andnud Maarja Kangro julge eneseavamine (tõsi küll, mõnigi novell on varem perioodikas ilmunud). Sarkastilised lood elust tuttavate tegelastega põhinevad suures osas vist tema enda läbi-elatul ja põnevamatel mõttekäikudel, näiteks kultuurilisest diskrimineerimisest või sellest, kellele on kunst ja kuidas see tema jaoks on.
Nii ongi lugudel ühelt poolt elus sündmustik, tuttavlikud tegelased ja kaval iroonia , teisalt on need aga täis huvitavaid ideoloogilisi küsimusi kunsti, eksistentsi ja muudel teemadel . Kangro tegelased peavad intellektuaalseid vestlusi, nende häbitud mõttekäigud on piiritu haardega, nad mõtestavad pidevalt maailma, suutes seda teha haaravalt ja muigamapanevalt.
Kasutas ära iseenda elu
Ühtaegu on Kangro tegelased tavalised tööinimesed, kirglikud stipendiaadid välismaal või isiklikus kriisis vaevlevad keskeale lähenevad naised. Ja see ei olegi niivõrd samastumiskirg ega isiklik empaatiavõime, mis meid neile lähendab, vaid mingi üldisemat sorti äratundmisrõõm käitumismustritest.
Maarja Kangro on teinud õigesti, et kasutas julmalt ära iseenda (ja oma tuttavate) elu, sest ilmselgelt on tulemus rohkem päris ja seega ka arusaadavam kui fiktsioon (nagu ütleb ka üks ta tegelasi „48 tunnis”: „/…/ millest sa siis ikka kirjutad. Nii on tekstil vähemalt mingi elu sees.”) Ausalt ja vähemalt pealtnäha põdemata kirjutatud novellid teeb eriti meeldivaks eestlastele nii südamelähedane sarkasm . Kangro ei halasta ühelegi tegelasele, sealhulgas omaenda alter ego’dele.
Selline tegelaste (olgu need siis kolkaküla abielupaar või karjäärinaine) vastu suunatud eestlaslik halastamatus on raamatupoodides ikka edu toonud . Mingil määral oskab eestlane ka enda üle naerda või vähemalt naerda teise eestlase üle. Kajar Pruuli toimetatud tekst on ilmselgelt viimistletud, mõjumata samas sugugi punnitatuna.
Kasutatud kirjandus
http://www.epl.ee/news/kultuur/intervjuu-maarja-kangro-tahan-enda-lugusid-kirja-panna-inimestele-hoiatuseks.d?id=51149608
http://wwx.postimees.ee/300307/esileht/kultuur/252685.php
http://et.wikipedia.org/wiki/Maarja_Kangro
http://www.epl.ee/news/kultuur/kangro-ullitas-kurja-ja-humoorika-novellikogu.d?id=51276064
http://lugemissoovitus.wordpress.com/2012/03/12/maarja-kangro-ahvid-ja-solidaarsus/
http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/maarja-kangro-fallose-asemel-vagiina.d?id=31816993
http://www.ekl.ee/ind/index.php?page=166&lang=166
http://www.epl.ee/news/kultuur/maarja-kangro-looming-on-nagu-onge-valja-viskamine.d?id=51276976
http://opleht.ee/arhiiv/?archive_mode=article&articleid=648
http://www.postimees.ee/420999/nimetagem-juhtunu-lihtsalt-kunstiks/
http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=2107&Itemid=239
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8367:maarja-kangro-moraalilugemine-kunstis-on-kole&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3244
http://www.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&t=258