Õiguse alused mõisted (2)

Ühiskond, riik, õigus
Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus.
Sugukonnas teostas võimu pealik , kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad.
Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutele regulatsioonimehhanismidele tugevat vastupanu.
Tootmises tekkis ülejääk ja selle vägivaldseks omandamiseks tekkis pealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes pealiku lähikond.
Riigi erinevus- veresuguluse asemel on territoriaalne võimukooslus, mis tähendab, et kui enne hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigis oli võimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond.
Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil avalikku võimu.
Riigi tekkimine: avaliku võimu tekkimine, võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, rahva tekkimine.
Avalik võim (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) on kogu riigi juhtimisaparaat, võimu ülesehitus, selle kasutamise eesmärgid võivad olla erinevad. Demokraatlikes riikides teostavad avalikku võimu riigiaparaat ja kohaliku omavalitsuse asutused. Antidemokr poliitilised riigid kasutavad sageli ka erinevaid mitteriiklikke sunniorganisatsioone.
Suveräänne võim- riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest ja võimu ülimuslikkus sisepoliitilises elus.
Territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu.
(Riigipiiriga piiratud maismaa, Territoriaal- ja siseveed , Õhuruum eelnevate kohal, Atmosfääris asuvad riigi lennu ja kosmoseaparaatide kabiinid, Maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all, Kauba ja reisilaevad avamerel riigilipu all, Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes)
Rahvas on inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ning samas ka riigivõimu teostaja .
Kodakondsus- isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos (kasutab riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Kas omandatakse sünniga v saadakse naturalisatsiooni korras ( paiksustsensus-peab mingi aja olema elanud selles riigis, vabatahtlikkus ja ustavusvanne, keele tundmine, põhiseaduse tundmine, võime end ja pere ülal pidada, võlgnevuste puudumine eelmise kodakondsuse riigis. )
Riigivormi mõistet kasutatakse õigusteoreetilises kirjanduses kolmes erinevas tähenduses (riigivalitsemise vorm, riikliku korralduse vorm, poliitiline režiim)
Riigivalitsemise vorm iseloomustab riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimuorganite loomist, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhted teiste riigiorganite ja indiviididega. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse riigipea institutsiooni järgi vabariike ja monarhiaid.
Monarhia on riigivalitsemise vorm, kus riigivõim on koondunud pärimise teel eluaegse monarhi kätte, monarh on juriidiliselt vastutamatu ning kuna võim on pärilik, siis on monarh teistest riigiorganitest sõltumatu ega vastuta kellegi ees. Monarh on ainuisikuline riigipea.
Piiramatu- monarhile kuulub kogu võim, riigipea on kõirgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja (despootia, türannia ja absoluutne monarhia).
Piiratud-
isevalitseja võimu kitsendab mingi riigiorgan või sesuslik esindus , kellega tal tuleb arvestada, selle tõttu puudub monarhi võimul absoluutne iseloom (seisuslik- esinduslik , konstitutsiooniline -monarhi pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Monarh täidab esindusfunktsioone. Tänapäeval kõige enam levinud monarhia vorm)
Vabariik on riigivalitsemise vorm, kus riigipeaks on kindlaksmääratud ajaks valitav president .
Antiikmaailmas orjanduslik - aristokraatlik (võim kuulus kitsale pärilikult privileegitud eliidil, valimisõigus puudus) demokraatlik vabariik (võim rahval , valida võisid kõik kodanikud)
Feodaalses- muidu monarhilised kui olid linnvabariigid.
Sotsialistlik- Kommuun (pariisi kommuun (1 katse) , nõukogude vabariik(rahvaesinduste ülesandeid täitev nõukogude süsteem), rahvademokraatlik vabariik)
Presdentaalne vabariik on riigivalitsemise vorm, kus võim koondub parlamendist sõltumatu presidendi kätte. President on täidesaatva võimu tipuks, mõnel juhul on ka valitsuse juht (USA), Valitsuse moodustab president parlamendiväliselt ja valitsus ei kanna parlamendi ees poliitilist vastutust.
Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, millel parlamendil on võimu ülimuslikkus.Presidendil on peamiselt esindusfunktsioon. President valitakse kas otseste või kaudsete valimistega. Toimib võimuse lahususe ka tasakaalustatuse põhimõte. Valituses peasb olema parlamendi usaldus ja ta vastutab parlamendi ees. (austria, iirimaa , itaalia, kreeka, portugal , saksamaa, soome)
Riiklik korraldus iseloomustab riigi territoriaal-poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Riikliku korralduse vorm iseloomustab näitab kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks üksusteks.
Unitaarriik e lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks ning need omakorda veel väiksemateks üksusteks. Igal üksusel on oma juhtimisorgan .
Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmestriigid või riiklikud moodustised ( subjektid ). Subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid , osariigid, maad, provintsid, kantonid jne.
Föderatsioonid on kujunenud erinevalt, sellest on ka lepingulised(tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel või riikide moodustustiste ühinemisel liitriigiks. Subjektil on oma konstitutsioon ja kodakondsus, tema piire ei või muuta ilma tema nõusolekuta) ja konstitutsioonilised föderatsioonid( luuakse riigivõimu aktide alusel“ülaltpoolt“. Subjektil ei ole vormiliselt suveräänsust, puudub konstitutsioon, piire võib muutavahel liitriigi keskorganite aktiga).
Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühtse eesmärgi saavutamiseks.
Autonoomia on riigi territooriumi mingile osale antud sisemine omavalitsus , mis annab õiguse langetada iseseisvaid otsuseid kohaliku elu küsimustes. Poliitilis-territoriaalne üksus, millele on antud eriline õiguslik ja poliitiline seisund, arvestades selle territooriumi elanike kultuuri, traditsioonide ja olme erisusi ( Ahvenamaa Soomes). Autonoomne moodustis luuakse seadusega, selle pädevus määratakse kindlaks kas riigi põhiseaduse või eraldi seadusega. Personaalne autonoomia- Kui hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid ., kes võtavad osa pol elust
Korporatiivne autonoomia- keelekoosluse olemasolu, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis.
Territoriaalne autonoomia- esineb etnoterritoriaalne autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul.
Etnoterritoriaalne e pol autonoomia- on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt. Pol autonoomial on riikluse tunnused (konstitutsioon, kohalik parlament , täidesaatva võimu organ) (Gröönimaa, Ahvenamaa, Põhja-Iirimaa)
Administratiivne autonoomia e haldusautonoomia- on piiratum, kuid on võimalus kohalike küsimustega arvestada kohalike etniliste rühmade huve. (Hiina)
Kultuuriautonoomia- luuakse seal kus etnilised rühmad elavad hajutatult muu elanikkonna hulgas. Valivad kultuuriautonoomia organid , organisatsioonid. Tegelevad kultuuri ja keele hoidmise, arendamisega ning osalevad seaduses määratud ulatuses riigi pol elus. (austria ja ungari)
Poliitilise režiimi all mõistetakse poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ja võimuorganite õiguslikku käitumist. (demokraatia-riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav, poliitiline pluralism , üldine valimisõigus, võimude lahusus, autoritaarne- rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse sunniviisiliselt, ühe isiku võim, totalitaarne- kodanike kõigi eluküsimuste allutamine riigivõimu kontrollile , kult ja ideoloogia politiseerimine, indiviidi huvid on riigivõimule allutatud.)
Riigi funktsioon- riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sots majandusliku ja pol iseloomustuse . Iseloomu määravad riigi eesmärgid ja ülesanded.
Sisefunktsioonid- riigivõimu säilitamine ja kindlustamine, õiguskorra tagamine, sots maj f-oon, kultuurilis -kasvatuslik f-oon.
Riigi välisfunktsioonid- kaitsefunktsioon, vastastikune koostöö ja abistamine
Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus.
Riigiorgan on riigiaparaadi funktsionaalne osa. Täidab temale seadusega pandud ülesandeid.
-riigivõimualased volitused, teostab riigivõimu
-on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon
-oma f-ooni teostamiseks on riigiorgan varsustatud vajaliku pädevusega
-kulud kaetakse riigieelarve vahenditest
-koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende kohustused ja õigused, nad on riigiteenistujad
Seadusandliku võimuna on parlament kesksel kohal- seaduste vastuvõtmine, võtab vastu riigieelarve
Täidesaatva võimu organite tegevus on suunatud seadustes õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimisele.
Kohtuvõimu organiteks on kohtud, mis on riigi ametiasutused-õigusemõistmine
Kõrgem seadusandlik võim on rahva esindusorgan -parlament (eesti riigikogu)
Kohalik esindusorgan-kohalike omavalitsuste esinduskogud( valla ja linnavolikogud)
Õigusnormide teke- Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga.
Õigus on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum, mille täitmist tagatakse riiklike sunnivahenditega ja mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusnormid kujutavad endast terviklikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest. Õiguses väljendub riigi tahe ning on üldkohustuslike normide kogum.
Õigus ja Õiglus- Mandri-Euroopa õigusperekonnas väljendus õigus seaduses. Mida õiglasem on seadusandja, seda enam võib rääkida õiguse vastavusest õigluse põhimõtetele. Õiguse rakendaja saab õigluse kriteeriumid valmiskujul seadusest ja ta ei saa neid kriteeriume seadust rikkumata eirata. Seega määrab õiguse õiglusele vastava või mittevastava sisu seadusandja.
Anglo-Ameerika õigusperekonnas on õigluse elluviimisel suurem osatähtsus kohtul, kes mõndadel juhtudel ei mõista õigust vaid õiglust, rakendades teatud piirkonnas väljakujunenud tava või üldiselt aksepteeritud lahendit.
Õigus teostub eelkõige moraalile tugineva regulatsiooni kaudu, õigluse inimestevahelistes suhetest väljendumise vahetuim vorm on mitte õigus vaid moraal.
Õiguse juriidiline käsitlus- õigus on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Jur käsitlus on ajalooliselt seotud rooma õigusega ning on seni olnud põhiliseks kontseptuaalseks aluseks Mandri-Euroopa õigusperekonnas.
Sotsioloogiline käsitlus- õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduste tekstid. Õigust tuleb otsida meid übritsevatest reaalselt toimivatest sotsiaalsetest suhetest. Riik peab seda kaitsma kohtu abil. See domineerib anglo-ameerika õigusperekonna õigussüsteemis.
Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele.
Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse.
Formaalsed tunnused- õigusriigis on tagatud põhiõigused, kehtib võimude lahusus, riigivõim on seotud põhiseadusega, õigusmõistmine sõltumatu kohtu poolt, riik ja üksikisik õigussuhtetes võrdsed õigussubjektid.
Materiaalsed tunnused- inimõiguste austamine riigi poolt, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide täitmine, seadusandja faktiline seotus põhiseadusega, inimväärikuse austamine ja kaitsmine riigi poolt jne
Õigus ja poliitika – õigusega reguleeritakse poliitilist tegevust. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis, milles osalevad kollektiivid ja indiviidid , vahel ka kogu rahvas ning ta leiab väljenduse seadusena. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus.
Õigus ja majandus- majanduslikud suhted arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi ja seda ei saa muuta õiglusega, samas aga kui õigus kehtestab majanduslikele suhetele õigusliku vormi, avaldab ta majandusele mõju. Õigus võib ühte võid teist majandussuhet mõjutada kas aeglustavalt või soodustavalt.
1.Õigusnormid ja õigussüsteem
Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, sots suhtlemise korrastamine.
Individuaalne e kasuaalne reguleerimine- in käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Eelis: võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni, isiku eripära jne. Puudus: võttaiga kord vastu uus otsus ja rohkem tööd, üheste lahendite puudumine.
Normatiivne reguleerimine- in käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel. Seda peavad järgima kõik indiviidid, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiku . Norm. Regul., on nüüdisaegse sots regulatsiooni aluseks. Eelis: ühtne kord ja stabiilsus ühiskonnas Puudus: ei arvesta konkreetse situatsiooniga.
Sotsiaalne norm- üldise sisuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist.
SOTSIAALSETE NORMIDE SÜSTEEM:
Moraalinormid - mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted.
Korporatiivsed normid- käitumisreeglid, mis on kehtestanud organisatsioon oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemiseks selle sees ja suhetes teistega.
Tava – harjumusel põhinev käitumisreegel, lähedane moraalinormile. Sinna hulka käivad ka traditsioonid, kuid on vähem seotud emotsioonidega.
Religioossed normid- usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga ja ka normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funtsioone.
Välise kultuuri normid- e kombestiku normid regluleerivad indiviidi käitumise välist külge.
Õigusnorm – riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused
-inimeste käitumise reegel
-üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele
-tema sisu on määratud ühiskonna sots, maj, ja pol elu tingimustega
-lähtub riigist, (kannab autoritaarset iseloomu)
-täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik
-üldkohustuslik käitumisreegel
-annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused
-formaalselt määratletud reegel
Õigusnormide liigitamine :
Subjekti järgi- kes normi on kehtestanud eristatakse seaduse norme (parlamendis vastu võetud, kõrgem juriidiline jõud) ja seadusjärgsete aktide norme( seadustest madalamates seadusaktides, madalama juriidilise jõuga).
Reguleerimisobjekti järgi- liigitatakse vastavalt õigusharudele ja õigusinstitutsioonidele
Ajalise kehtivuse järgi- võivad õigusnormid olla kas piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised vormid.
Territoriaalse kehtivuse järgi- eristatakse üleriigilisi (kehtivad kogu riigi territooriumil ja kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides), lokaalseid (kehtestatakse ainult riigi teatud paikkonna jaoks) ning kohalikke vorme (kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi juristiktsiooni all oleval territooriumil).
Ettekirjutuse iseloomu järgi- võivad õigusnormid olla määratletud (antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida ei saa pooled muuta), suhteliselt määratletud (rakendamisel kuuluvad täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel) ning dispositiivsed normid (juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele, kõik eelnev)
Täidetava funktsiooni järgi- eristatakse regulatiivseid (on vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele, on suunatud suhete loomisele) ja kaitsvaid õigusnorme (ettekirjutised, mis on suunatud juriidilise vastutuse vahendite kehtestamisele ja kasutamisele).
Vastavalt regulatsiooni viisile- võib norme omakorda liigitada kohutavateks ( sooritada kindlaid positiivseid tegevusi)subjektil kohustus hoiduda teatud tegevustest), keelavateks (subjektil kohustus hoiduda teatud tegevustest) ning õigustavad normid (määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusi).
Struktuur: 
Hüpotees – tingimused, mille puhul õigusnorm kehtib.
Dispositsioon – subjekti õigused ja kohustused antud tingimustel.
Sanktsioon – riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse normi rikkuja suhtes.
Õigusnormid väljendatakse õigusaktides, kõige olulisemad neist seadustes.
Õigussüsteem on ühe riigi ulatuses kehtivatest õigusnormidest moodustuv tervik. Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus ja selle moodustavad õigusharud, mis omakorda kujunevad õigusinstitutsioonidest ja õigusnormidest.
Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal alusel vms. (Rom-ger, ang-am)
Romaani-Germaani – ehk kontinentaalõiguse perekond kujuned Euroopas Rooma õiguse teadusliku uurimise ja praktilise rakendamise alusel. Keskaegsed ülikoolid. Õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile., mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. (ka eesti õigussüsteem kuulub sinna)
Anglo-Ameerika – ehk üldise õiguse perekond kujunes välja Inglismaal normannide vallutuse järel ja hõlmab nüüdisajal peaaegu kõiki nn inglisekeelseid riike. Üldine õigus loodi mitte seadusandja vaid kohtunike poolt. Eesmärgiks on käsiloleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine mitte üldise reegli sõnastamine tulevikuks. Peamiseks allikaks on kohtu- ja halduspretsedent.
Islami õigusperekond, hinduistlik ja judaistlik õigusperekond toetuvad religioossetele põhimõtetele ja normidele.
Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid.
Õigusliku reguleerimise objekt kujundab teatava eluvaldkonna ühiskondlikke suhteid. Seadusandja peab õigesti tunnetama reguleeritavate suhete iseloomu ja erisusi ning ühte liiki suhteid reguleerima ühesugusel viisil.
Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks.
-autonoomne meetod- selline suhte reguleerimise kogum, mille tulemusena subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. ( varalised suhted)
-autoritaarne meetod- üks subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool. (riigivalitsemine, avalik õigus)
Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatud osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest.
Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kuid üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod.
Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstitutsioonid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel (autoritaarne)
EESTI ÕIGUSSÜSTEEMI OLULISEMAD ÕIGUSHARUD:
1. Riigiõigus – reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sots-maj ja poliitilise süsteemi. Siia kuuluvad avaliku võimu organisatsioon, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem, õigusloome põhimõtteline korraldus, riigi ja üksikisiku suhted. Kõik normid on sätestatud üldisel kujul põhiseaduses. Riigiõigusel on juhtiv koht.
2. Haldusõigus – üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad. Reguleerib suhteid riigiorganite vahel. Sisaldab ka instituute, mis reguleerivad organite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. AUTORITAARNE meetod. Üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses.
3.Finantsõigus – reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Eelarvete kehtestamine ja vastuvõtmine, riigivahendite kulutamine ning maksude sissenõudmine. Suhted kodanike ja riigiasutuste vahel maksude valdkonnas. Autoritaarne
4. Karistusõigus – suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Näitab ära keelatud teod ja kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Autoritaarne, karistusseadustik
5. Kriminaalprotsessi õigus – reguleerib uurimisorganite, kohtu ja prokuratuuri tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Autoritaarne, kriminaalmenetluse seadustik
6. Tsiviilõigus – varalised suhtes ühiskonnas,sõltumata subjektidesr, ja mittevaralised isiklikud suhted. AUTONOOMIA, põhiseadus jpm
7. Tsiviilprotsessiõigus – kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevuse reguleerimine füüsiliste ja jur isikute õiguste kaitsmisel ja vaidluste lahendamisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustik, Autoritaarne, avalik õigus
8. Perekonnaõigus – abielu-ja perekonnasuhted. Abikaasade varalisest vahekorrast tulenevad suhted. Perekonnaseadus, autonoomia
9. Tööõigus – tööandja ja töötajate vahelised suhted. Tööleping, töö- ja puhkeaeg, palk, töövaidlused, ohutus ja töökaitse. Ühelt poolt autonoomne, samas ka ei ole, töölepingu seadus
10. Rahvusvaheline õigus – suhted riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, sõjalise suhtlemise pinnal.
1.Õiguse vormid ehk allikad
Õigusvorm ehk õigusallikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse.
Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava – vanim õigusvorm. Tekkis ühiskondlike tavade kasutuselevõtmisel riigivõimu imperatiividena ja nende täitmise tagamiseks riigi sunnivahendite tagamisel . Tavaõigus (õiguslikke tavasid tunnustav õigus) toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, st on püsiv ja konservatiivne .
Õigusteadus e juristide arvamus – etendas õiguse teadust vanas roomas, kus mõned silmapaistvamad juristid said õiguse avaldada arvamust tsiviilvaidlustes.
Kohtu- ja halduspretsedent – saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama siis kui riik omistab jõu samasisuliste asjade lahendamisel. Kohtu- või haldusorgan varustatakse õigustloova pädevusega.
Leping – ei ole üldjuhul õigusvorm, sest kujutab kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on kohustuslik vaid lepinguosalistele. Vahel võib lepingul olla ka kõrgem ja laiem juriidiline tähendus. Leping on õigusvorm siis, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja reguleerib nende edaspidiseid suhteid v õiguslikke vahekordi teiste subjektidega(rahvusvahelised lepingud ).
Normatiivakt e õigustloov akt – kõige levinum tänapäeval ja paljudes riikides ainus õigusvorm. Riigi poolt kehtestatud dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Võtavad vastu riigiorganid oma pädevuse piires. Suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse lõpetamisele.
Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õiguse allikana – need põhimõtted sisalduvad riikidevahelistes lepingutes ja dokumentides , aga ka vaikivalt tunnustatud tavaõiguslikes normides, on suunatud nii riikidevaheliste suhete rehuleerimisele kui ka inimõiguste tagamisele. ÜRO põhikiri ja Inimõiguste ülddeklaratsioon. Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.
Euroopa Liidu õigusaktid on eesti õiguse allikaks eesti vabariigi liikmelisuse tõttu selles organisatsioonis. EV EL-i kuulumise poliitiliseks ja õiguslikuks aluseks on EV EL-i liitumise leping. Euroopa Liidu liikmesmaade põhiline õiguslik regulatsioon peab olema omavahel kooskõlastatud, õigusloome protsessis toimus siseriikliku õiguse viimine põhimõttelisse vastavusse EL õiguslike põhimõtete ja normidega. EL esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav . Teisane õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest. EL institutsioonid (Euroopa nõukogu, parlament, komisjon ja kohus) annavad õigusakte volituse alusel. Määrused on kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid, direktiivid on liidu sots pol põhiallikas. Otsused on EL üksikaktid, mis on suunatud konkreetsele subjektide, soovitused ja arvamused väljendavad EL institutsioonide seisukohti käsitlevates küsimustes ja annavad adressaatidele dende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid.
Õigusakt on dokument, millega riigiorganid (vastavalt pädevusele) kehtestavad õigusi ja kohustusi. 
Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid (õigusnorme). Nende sisaldus eristabki teda mittenormatiivsest. Õigusnormide olemasolu annab talle üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi , mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Kuna norm akti kaudi loob riik objektiivset õigust, nim teda ka õigustloovaks aktiks .
Mittenormatiivne akt ehk üksikakt annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile – individuaalsed õigusaktid. Ei sisalda õigusnorme, baid rakendavad neid , mistõttu on nad iseloomult õiguse rakendamise aktid . (kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne).
Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid.
Iga riigi normatiivaktid mood hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on SEADUS.
Seadus on norm akt mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani(parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena(rahvahääletusel). Kõrgeim jur jõud tuleb seadusi vastuvõtva riigiorgani, parlamendi kohast riigiorganite süsteemis. Parlament on riigi kõrgeim seadusandliku võimu organ ja rahva esindusorgan. Seaduse ülimuslikkus(kõik muud aktid seadusega kooskõlas).
Seadus : põhiseadus, konstitutsiooniline seadus, lihtseadus .
Põhiseadus- riigi tähtsaim õigusakt, reguleerib riigi ja üh seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Vastu võtmiseks ning reguleerimiseks on keeruline eriline kord
Konstitutsiooniline e orgaaniline seadus- täiendab põhiseadust ja selle loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis.
Lihtseadused - mood seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega. (häälte enamus)
Seaduse vastuvõtmine:
1.Algatamine- esitada parlamendile eelnõu, parlament peab seisukopha võtma selle kohta.
2.Seaduseelnõu arutamine- kahel, kolmel lugemisel.
3.Vastuvõtmine seadusena- hääletamise teel
4.Väljakuulutamine- seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale.
5. Avaldamine. Riigikogu poolt.(Riigi Teataja )
Seadlus e dekreet on riigipea normatiivne õigusakt, mille jut jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. Seadusjärgne akt on juriidiliselt jõult seadusest madalam.
Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis on seadusest ja riigipea norm aktist madalam. Määruste andmise õigus on valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla-ja linnavalitsustel.
Vabariigi valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim, ta on kollegiaalne riigiorgan, kes teostab igapäevast riigijuhtimist, täites parlamendi suuniseid. Annab määrusi ja korraldusi oma f-oonide teostamisel.
Minister annab määrusi(normatiivne) ja käskkirju(mittenormatiivne) seaduste alusel ja nende täitmiseks.
Kohalikud omavalitsused otsustavad kohaliku elu küsimusi.
Norm akti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Jõustumise kord on kehtestatud õigusaktideda. Seaduste jõustumine on kehtestatud põhiseaduses.
Seadus jõustub 10 päeval pärast RiigiTeatajas avaldamist. On ka sätestatud seaduses eneses vahel. Normatiivakt lõppeb tema kehtivusaja lõppemisega v kehtivuse lõpetamisega.
Jõustunud norm aktil ei ole tagasiulatuvat jõudu st et akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. 2 erandit: (seadused mis seda sõnaselgelt sätestavad, kriminaalseadus kui kõrvaldab teo karistatavuse v kergendab karistust)
Normatiivaktide ruumiline kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Ühe riigi territooriumil üldjuhul teise riigi seadused ei kehti. Lokaalse iseloomuga norm aktid, mis kehtivad vaid teatud piirkonnas.
Normatiivaktide kehtivus subjektide suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normaktid kehtivad kõikide isikute suhtes seal riigis.
Normaktide süstematiseerimisel on suur tähtsus ka seaduslikkuse tagamise seisukohalt kui ka mugava ja ratsionaalse kasutamise seisukohalt. Õigusaktide paigutamine süsteemi toob nähtavale lüngad ja vastuolud õiguses kuid aitab ka välja selgitada kõige ratsionaalsemad lahendused puuduste kõrvaldamiseks. Ülevaatlikum ja kättesaadavam.
Aktide viimine kooskõlastatud süsteemi, rühmitamine kindlas järjestuses
- inkorporeerimine - seatakse aktid mingisse järjestusse, ei toimu sisulist muutust. Tulemuseks õigusaktide kogumik.
-koditsifeerimine- normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Tehakse seadusandlusesse parandusi, täiendusi, muudatusi, uued normid, vanad kehtetuks. Tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud kogumit tähistavat nimetust.
1.Õiguse realiseerimine
Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Realiseerimine toimub erinevalt. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimusest võib eristatakse kolme vormi:
-õigusnormide nõuetest kinnipidamine
-õigusnormide kasutamine
-õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine
Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv inimestevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele.
Õigussuhe on õigusega reguleeritud suhe.
-inimestavaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel
-inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu
-in vaheline seos, mille säilitamise tagab riik.
-in vah seos, mis kannab määratletud iseloomu.
Struktuur: suhte pooled(subjektid) ja subjektiivsed õigused, jur kohustused mis neid subjekte seovad.
Õigussuhte subjektid võivad olla kõik isikud, kes vastavad kindlale õiguslikule tingimusele.
Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhetest osavõtja. 
Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi/kohustusi.
Teovõime on isiku võime õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada.
Deliktvõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise ( delikti ) eest.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. 
Eraõiguslik on jur. isik, mis on loodud erahuvides. (AS, OÜ, MTÜ jne)
Avalik-õiguslik on jur. isik, mis on loodud avalikes huvides. (riik,kov,ülikool) 
Subjektiivne õigus- tekib õigusnormi alusel. Lubatud käitumise määr
Juriidiline kohustus- tugineb õigusnormile ja kujutab kahesugust seost:- kohustatud isiku ja riigi vahel, -kohustatud isiku ja õigustatud isiku vahel. Riigi poolt kehtestatud kohustusliku käitumise määr.
Õigussuhte objekt- nähtus, kus õigussuhte subjektide õigused ja kohustused on suunatud.(materiaalsed esemed, väärtused, au, väärikus jne.)
ÕIGUSSUHTE LIIGID:
Suhete valdkonna järgi- reguleeritavate normide õigusharulise kuuluvuse alusel
-riigiõiguslikud -haldusõiguslikud -tööõiguslikud -perekonnaõiguslikud jne
Õigussuhte struktuuri järgi-kahepoolsed ja ühepooldsed suhted
Õigussuhte f-ooni järgi- regulatiivsed ja kaitsvad õigussuhted
Juriidiline fakt on tegelikkuses toimuv muutus, millega tekivad/lõppevad õigused ja kohustused. 
Sündmus on muutus, mis ei sõltu inimese tahtest.
Tegu on muutus, mis toimub inimese tahtel.
Õiguspärane tegu- vastab kehtiva õiguse nõuetele
-juriidiline akt
-juriidiline toiming
-juriidilise resultaadiga tegu
Õigusvastane tegu on õigusrikkumine, õigusnormidega vastuolus olev käitumine.
Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse
-lihtfakt- toob kaasa ühe õigusliku tagajärje.
- liitfakt - mitme erineva teo tunnused, mitu õigulikku tagajärge
-juriidiline fakt- faktiline koosseis
1.Õiguse rakendamine
Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. 
Õiguse rakendamine on loominguline tegevus
Esimene staadium on asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktide analüüs.
Teine – õigusnormi valik ja analüüs.
Kolmas – kompetentse organi poolt otsuse tegemine.
Neljas – asjas tehtud otsuse täitmise tagamine
Õiguse rakendamine peab olema seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane.
Õiguse rakendamise akt on individuaalne õigusakt, millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile.
Regulatiivsed aktid- määravad kindlaks inimeste õigused ja kohutused seoses nende õiguspärase käitumisega.
Juristiktsioonilised aktid- aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seonduvad õigusrikkumisega
1.Õigusrikkumised ja juriidiline vastutus
Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud delektivõimeline isik.
Õigusrikkumise koosseis: 
Subjekt – õigusrikkuja (deliktvõimeline isik, jur. isik)
Subjektiivne koosseis – subjekti suhtumine oma teosse ja selle tagajärgedesse. 
Isiku süü on tahtlus (nägi ette ohtlikke tagajärgi ja soovis nende saabumist) või ettevaatamatus (möönas nende saabumist), mis väljendub õigusvastases teos.
Kuritegelik kergemeelsus – isik nägi ette tagajärgi, kuid lootis neid vältida.
Kuritegelik hooletus – ei näinud ette tagajärgi, kuigi oleks pidanud.
Objekt – õiguhüved, mille vastu õigusrikkumine on suunatud.
Objektiivne koosseis – õigusvastane tegu või tegevusetus , kahjulik tagajärg ja kasuaalne ehk põhjuslik seos nende vahel.
Teo õigusvastasust välistavad asjaolud :
-hädakaitse -hädaseisund -kurjategija kinnipidamine -kuritegude matkimine
-kohustuste kollisioon -kannatanu nõusolek
-teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu
-oma õiguste teostamisele suunatud tegu
-alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine
Kuritegu – karistatav tegu, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või vangistus (füüs. isik); rahaline karistus või sundlõpetamine (jur. isik)
Väärtegu – rahatrahv või arest .
Tsiviilõigusrikkumine ehk -üleastumine – lepingu rikkumine või varalise kahju tekitamine. Lepingu järgne karistus või kahju hüvitamine.
Distsiplinaarüleastumine ehk –süütegu – tööõigusrikkumine (kohustuste täitmatajätmine, joobes tööl vms). Noomitus , rahatrahv, ilma palgata töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine
Juriidiline vastutus on vastutus toime pandud õigusrikkumise eest. Riiklik sunnivahend, mis seisneb teo hukkamõistmises ja kitsenduste tegemises.
- kriminaalvastutus
-haldusvastutus
-varaline vastutus
- distsiplinaarvastutus
1.Tsiviilõigus
Tsiviilõigus on eraõiguse haru mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas.
Printsiibid :
-tsiviilõigussuhete osaliste võrdsuse printsiip
-rikutud õiguse taastamise printsiip
-omandi kaitse printsiip
-lepinguvabaduse pr
-tsiviilõigustetakistamatu teostamise tagamise pr
-tsiviilõiguse kohtuliku kaitse pr
-hea usu põhimõte
-mõistlikkuse põhimõte
-heade kommete instituut
Tsiviilõiguse allikad on seadused:
-tsiviilseadustiku üldosa seadus -asjaõigusseadus -võlaõigusseadus
-perekonnaseadus -pärimisseadus
Tsiviilõiguslikus suhtes olev subjekt peab vastama nendele nõuetele, mis asitatakse õigussubjektile ka teistes õigusharudes ja mis oma kogumis mood õigussubjektsuse.
Subjektideks on isikud(füüsiline v juriidiline)
Füüsiline isik-õigusvõime (omada tsiviilõigusi ja kohtustusi) ja teovõime( teha iseseisvalt tehinguid , 18.a täielik teovõime. Enne seda piiratud teovõime)
Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht
Teadmata kadunud on isik, kelle asukoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed nii pika aja jooksul, et tema elusoleku kohta on tõsiseid kahtlusi. Kohus võib tunnistada isiku surnuks, kui 5 aasta jooksul puuduvad andmed tema elusoleku kohta. (6 kuud õnnetuse järel, 2 aastat sõja/looduõnnetuse järel)
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil:
1. teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel
2. otse selle jur isiku kohta käiva seaduse alusel
-eraõiguslik-loodud erahuvides (äriühingud)
-avalik-õiguslik-loodud avalikes huvides (riik)
Täisühing- äriühing, milles kaks v enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga
Usaldusühing- äriühing, milles kaks v enam osanikku tegutsevad ühise nime all ja vähemalt üks neist vastutab kogu oma varaga ning vähemalt üks neist vastutav ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
Osaühing- äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, ühing aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.
Aktsiaselts-äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, aktsiaselts aga vastutab kogu oma varaga
Tulundusühistu- äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke hüve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad
Sihtasutus- eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
MTÜ on isikute vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks ei või olla majanduse kaudu tulu saamine.
Juriidilise isiku asukoht on koht, kus asub tema juhatus ja tal on nimi mis eristab teda teistest, vastutus on kindlaks määratud tegevust reguleerivate õigusaktidega. Jur isik asutatakse määramatuks ajaks kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juriidilise isiku lõpetamine:
-üldkoosoleku v muu pädeva organi otsusega
-isiku, organi v asutuse otsusel , kellel on selleks seadusega antud õigus
-seaduses, põhikirjas v ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel
-tähtaja saabumisel
-pankrot
-kohtumäärusega sundlõpetamise kohta
-muul seaduses, põhikirjas v ühingulepingus ettenähtud alusel.
Sundlõpetamine toimub ainult kohtumäärusega.
Likvideerimine- korraldavad likvideerijad. Vabatahtlikul korral on nendeks juhatuse liikmed, vastasel juhul kohus.
Pankrot- kui äriühing on maksejõuetu ja see ei ole majanduslikust olukorrast ajutine.
Tsiviilõigused ja kohustused võivad tekkida seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, samuti ka õigusevastastest tegudest
Tehing on toiming, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahe.
Tehing on tühine, kui vastuolus heade kommete või seadusega. Samuti näiline tehing.
Tehing on isiku tahteavaldus. Tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab dokument olema allkirjastatud , kui seadus ei sätesta teisiti. Tehingu kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne tõestamine või kinnitamine.
Tehing on tühine, kui kohustusliku seaduses määratud vormi ei järgita. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja selle alusel saadud tagastatakse alusetu rikastumise saadu . Vahel on ainult väike osa tehingust tühine.
Tühine on
-heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev leping.
-seadusega vastuolev leping
-näilik tehing
Leping- mitmepoolne tehing
Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikust asjaolust.
Pettus on isiku tahtlik eksitamine eesmärgiga kallutada isikut tehingut tegema.
Isik, kes tegi tehingu õigusevastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada kui oli nii tõsine et ei jätnud tehingu teinud isikule muud mõistlikku valikut.
Tingimuslik tehing- tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega .
Tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Selle võib anda volitusega või võib tuleneda seadusest. Ei tohi teha tehingut, mida tuleb teha isiklikult. Tegutseb esindatavalt saadud volituse alusel. Volitus lõpeb, kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud või volituse tähtaeg muutub vms.
Volikiri - kirjalik dokument volituse kohta
Tsiviilõigusi katstakse hagi esitamisega. Seda saab esitada aga aegumistähtaegade piires
Aegumistähtaega võib osapoolte nõusolekul muuta.
Asjaõigus
Asjaõigus annab kindla kaitse omanikule võimalike rünnete eest tema omandile ja tagab eraomandi puutumatuse ning võimaldab asjaõigusliku tagatise .
Asjaõigused on absoluutsed õigused, nad kehtivad kõikide isikute suhtes.
Avalikkuse põhimõte
Asjaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid.
Asjade liigitamine:
- kinnis (maatükk)- ja vallasasjad(asi, mis ei ole kinnisasi )
-asendatavad asjad ( vallasasi , mida käibes määratakse arvu, mõõdu v kaalu järgi)
-äratarvitavad asjad (vallasasi, mis lakkab olemast või võõrandatakse.
Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa eraldada. Asi ja selle osad ei saa olla eri isikute omandis.
Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud osad(mets, ehitis, vili)
Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast .
Asja reaalosa on tegelikkuses piiritletud
Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Päraldise ja peaasja vahekord on oluline. Kinnisajsa omandamise ja valdamise dokumendid on asja päraldised.
Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused , tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu.
Õigusvili on tulu, mida isik saab . vili kuulub asja omanikule.
Vajalikud kulutused. Säilitatakse v kaitstakse eset hävimise eest
Kasulikud kulutused- parendatakse eset
Toreduslikud- need, mis kulutatakse ilu,. Mugavuse või meeldivus epeale.
Asja hinnatakse kas hariliku väärtuse v valdaja erilise huvi seisukohalt. Harilik väärtus- kohalik keskmine müügihind (turuhind). Asja hindamine erilise huvi järgi põhineb kasul, mida valdaja saab
Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka nt rendi, üüri v muu suhte alusel. (ajutine valdaja).
Valdus võib olla
-seaduslik (on õiguslik alus) või ebaseaduslik.
- heauskne (valdaja ei tea et tema valdusel puudub seaduslik alus) või pahauskne ( teab või peab seda teadma)
Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle. Selle omandamiseks piisab kokkuleppest endise valdaja või omanikuga. Seadusega kaitstud omavoli vastu mning võib seda jõuga kaitsta ületamata hädakaitse piire.
Valdusel on kohtulik kaitse
Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõigustega peetakse kinnisturaamatut. Sinna kantakse kõikselle kohta vajalikud andmed, mis on seaduses ette nähtud. Avalik.
Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada.
Ühine omand- kuulub mitmele inimesele
Kaasomand - mõttelises osas ühine
Ühisomand-mitmele isikule kuuluv kindlaksmääramata osadel ühises asjas kuuluv omand
Ühine omand on kaasomand kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaasomandi osad on võrdsed. Kokkuleppe alused kasutavad.
Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel.
-üleandmisega -hõivamisega -leiu omandamisega -peitvara leidmisega
-asja ümbertöötamisel, segamisel, ühendamisel -igamisega
-loodusviljale tekib selle asjast eraldumisel
Kinnisomandi üleandmiseks vajalik ainuõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
Kui omanik on kantud kinnisturaamatusse ilma seadusliku aluseta, ei saa tema omandit vaidlustada.
Omanik võib kinnisomandist loobuda, see kantakse notariaalselt kinnisturaamatusse ning selle hõivamise õigus on riigil.
Kinnisomand ei ulatu maavaradele ega põhjaveele.
Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub omanikule.
Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega v seatakse kohtuotsuse või tehinguga.
Eraisiku kinnisasjal ei või võõrad omaniku loata viibida.(kui on piiratud)- kui ei ole siis ei või öösel.
Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja. Teeniv kinnisasi on kinnisasi, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides.
Reaalservituudid-koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt , et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama.
Tekib teeniva ja valitseva kinnisasja notariaalselt tõestatud õiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande kaudu.
Isiklik servituut- esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul.
Reaalkoormatised- Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid . Õigus peab olema notariaalselt tõestatud.
Lõpetamist on õigus nõuda mõlemal osapoolel.
Hoonestusõigus ulatub lisaks lisaks ehitusealusele maale ka kinnisasjja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel ehitis on püstitatud või soovivad seda püstitada võõrale maale. Ehitist ei ole võimalik võõrdandada, küll aga hoonestusõigust.
See on tähtajaline õigus (mitte kauemaks kui 99 a) ning on tasuline .
Pant on juba antiikajast peale olnud õiguslike kohustuste täitmise tagamise vahendiks.
Asja võib pandiga koormata nii, et isikul kellekasuks pant on satud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel.
Pantida võib kõike, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud.
Vallaspant: -käsipant - registerpant -kommertspant -õiguste pant
Käsipant: nõude tagamine vallasasjaga selliselt, et pantija annab asja üle pandipidaja valdusesse. Käsipandi leping tuleb sõlmida kirjalikult kui väärtus on suurem kui 500 krooni. Ühele asjale mitut käsipanti ei võis eada. Käsipant lõppeb tagatud nõude lõppemisel ja panditud asja hävinemisel.
Pandipidaja peab panditud asja säilitama ja korras hoidma.
Panditud asja müük toimub enampakkumisel.
Registerpant- koormatakse vallasasi pandiga selliselt, et panditud asi jääb pantija valdusesse ning pant registreeritakse seaduses sätestatud korras. Võib seada mitu panti.Pantija ei või võõrandada panditud asja.
Kommertspant-valduseta pandi liik. Registreeritakse äririgistris ja talle kohaldatakse asjaõigusseaduses registerpandi kohta sätestatud.
Seatakse pant ettevõtja kogu vallasvarale seaduses märgitud ulatuses ilma et ta annaks ära vara valdust.
Õiguse pantimine kujutab endast tagatise liiki. Õiguse pantimiseks on vaja pantija ja pandipidaja vahelist kokkulepet pandi seadmise kohta, kirjalikus vormis.
Kinnispant ehk hüpoteek
Isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud, on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.
Ka kinnisasja mõttelist osa saab koormata hüpoteegiga, kuid ainult siis kui see on kaasomaniku osa. Samas ei või hüpoteeki seada ainult kinnisasjareaalosale ega osale kaasomaniku mõttelisest osast.
Hüpoteeki võib käsitlena suhtena, milles osaleb kolm subjekti:
Hüpoteegipidaja on isik, kelle kasuks on hüpoteek seatud kinnistusraamatusse(seal peab ka näitama hüpoteegisumma). Tema ja võlgniku vahel ei pea olema tekkinud võlaõiguslikku suhet. Võlausaldajaks on hüpoteegipidaja, kellele kuulub hüpoteek
Omanik on hüpoteegi puhul koormatud kinnisasja omanik, kes ei pea tingimata olema võlgnik, kes laenu sai
Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Kinnisasja omanik võib kinnistut vallata ja kasutada kuid ei tohi selle väärtust vähendada
VÕLAÕIGUS
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb phe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
Võlasuhe võib tekkida:
-lepingust -kahju õigusevastasest tekitamisest -alusetust rikastumisest
-käsundita asjaajamisest -avalikust lubamisest - muust seadusest tulenevast alusest
Täielik võlaõiguslik kohustus on kohustus, mille täitmisest võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele.
Mittetäielik aga mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda.
-hasartmängust (mitte loaga loteriist või kihlveost)
-kõlbeline kohustus
-mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus
-kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud
Seadus kohustab võlgnikku ja võlausaldajat teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ja kahju tekitamise eesmärgil.
Mõistlikkuse all mõeldakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki
Heausksuse all mõeldakse isiku psüühilist suhtumist oma käitumisse
Leping esitatakse pakkumise esitamise ja sellele nõustumise andmisega.
Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi.
Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult vms
Notariaalselt peab olema tõestatud:
-kinnisasja võõrandamise ja omandamise lepingud - abieluvaraleping -hüpoteegileping jpm
Otsene tahteavaldus – sõnaselgelt väljendub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg
Kaudne- võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg
Kohustus tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule, tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.
Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuyleb kohustus täita sellel päeval.
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas.
Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või m ittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine
Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja:
-nõuda selle täitmist -oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda -nõuda kahju hüvitamist
- taganeda lepingust või öelda leping üles -alandada hinda -rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist
Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, va juhul kui rikkumine on vabandatav, kuid eeldatakse et see ei ole vabandatav.
On vaid siis kui rikkus vääramatu jõu pärast (asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta sellega arvestaks või seda väldiks)
Vastutus seondub süü mõistmisega.
Tahtlus- õigusevastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõppemisel
Hooletus- käibes vajaliku hoole järgimata jätmine
Raske hooletus- käibes vajaliku hoome olulisel määral järgimata jätmine
Mittevaraline kahju kuulub hüvitamisele:
-kehavigastuste v tervisekahjustuste tekitamisel
-isiku surma ppõhjustamisel või üliraske kehavigastuse tekitamisel
-vabaduse võtmise, au teotamisel
-muudel seaduses sätestatud juhtudel
Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava summana, v.a juhul, kui kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksudena.(surm, kehavigastused)
Kahjuhüvituse ulatuse määrab kohus.
Käendus – käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. (Kui käendajaks on tarbija-tarbijakäendusleping). Pole kirjaliku vormi nõuet. Käendust võib tõendada igasuguste lubatud tõenditega. Käendus lõppeb: tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku ees, tähtaja möödumisega.
Garantii - majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku lepinguga võetud kohustust võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse.
Kohustus lõpeb: garant maksab võlausaldajale rahasumma , mille maksmiseks ta on kohustatud, garantiitähtaeg on möödunud.
Käsiraha- on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma.
Käsirahalepingus on tähtis märkida, et üleantav raha on käsiraha, vastasel korral võidaks seda mõista avansina.
Peaks vormistama kirjalikult. Kui tagatud leping jääb täitmata siis jääb käsiraha võlausaldajale hüvitise katteks
Leppetrahv – lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selleks võib olla ka tegu.
Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta viivitamatule perast kohustuse rikkumise avastamist ei teavita teist poolt.
Juhul kui trahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda vähendada, kuid seda vaid kohustatud isiku nõudmisel.
Leppetrahvi saab nõuda vaid siis kui lepingu mittetäitmine ei ole vabandatav
Võlasuhte lõppemise alused on:
-kohane täitmine- vastavalt lepingule või seadusele. Õigel ajal, kohas ja viisil.
-tasaarvestus- kui mõlemal poolel on teineteise suhtes nõuded
-kokkulangemine- kui võlgnik ja võlausaldaja langevad kokku ühes isikus
-võlasuhte lõpetamine kokkuleppega-võlausaldaja tunnistab et võlga ei ole
-lepingust taganemine- taganemisavaldus , kui teine pool on oluliselt rikkunud
-lepingu ülesütlemine- kestvuslepingute puhul(püsivad, korduvad kohustused), korraline ülesütlemine(etteteatamistähtajaga), erakorraline( nt lepingu muutmine)
-füüsilisest isikust võlgniku surm, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta
-füüsilisest isikust võlausaldaja surm, kui kohustus tuli täita võlausaldajale
-muu seaduses või lepingus ettenähtud juht.
1. Võõrandamislepingud (toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine, omandi üleminek)
-müügileping- müüja kohustub andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava v müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub selle eest müüjale tasuma ostuhinna rahas, ja võtma asja vastu. Tagasiostuõigus, müügigarantii.
-vahetusleping- pooled kohustuvad vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Vahetatakse kaupa mitte raha, kuid kui ühe väärtus on teisest suurem ,siis tuleb se ekompenseerida rahas.
-faktooringuleping- üks isik kohustub teisele isikule loovutama rahalise nõude kolmanda isiku vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktoorignu võlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse. Faktoor peab tasuma nõude eest, või andma krediiti
-kinkeleping- üks isik kohutub tasuta teisele isikule üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale.
2. Kasutuslepingud (toimub valduse üleminek, asi antakse teisele kasutusse)
-üürileping- üürilenadja kohustub andma üürinikule kasutamiseks ajsa ja üürinik kohustub maksma üürileandjale selle eest üüri., lisaks sellele muid kulusid(kui on kokku lepitud). Tähtajaline, tähtajatu üürileping. Mõjuva põhjusega võivad mõlemad osapooled üles öelda. (erakorraline).
- rendileping - rendileandja kohustub andma rentnikule kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama selle vilja. Rentnik peab maksma selle eest tasu
- liisinguleping - liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse. Liisinguvõtja kohustub maksma selle kasutamise eest tasu.
- litsentsileping - litsentsiandjaannab saajale õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses , territooriumil, saaja peab maksma selle eest tasu
- frantsiisileping - frantsiisiandja kphustub andma võtjale õiguse kasutada f-võtja majandus- või kutsetegevuses f- andjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, õigust kaubamärgile, ärilisele tähistusele.
-ehitise ajutise kasutamise leping- kinnisasja, ehitise vm ajutise kasutamise lepinguga annab või kohustub kutse v maj tegevuses tegutev isik andma tarbijale õiguse kasutada ehitist vähemalt 3a jooksul kindlaksmääratud ajavahemikul kalendriaastas. Tarbija peab maksma selle eest tasu.
-tasuta kasutamise leping- üks isik kohustub andma teisele isikule üle eseme tasuta kasuramiseks.
-laenuleping ja krediidileping - laenuandja kohustub andma teisele isikule rahasumma või laenu, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja kvaliteediga. Krediidileping-krediidiandja kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma, saaja kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
3. Kindlustusleping (kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama juhtumi tüttu tekkinud kahju v maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt v osadena v täitmalepingu muul kokkulepitud viisil. Teine isik maksab kindlustusmaksed)
4. Toetamisleping (ühe subjektsi kohustus toetada teist subjektsi tema eluaja v muu kokkulepitud aja jooksul)
-elurendis- elurendise andja kohustub maksma saajale elurendise andja, saaja v kellegi muu eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma v andma üle elurendiseid.
-ülalpidamisleping- ülalpeetav kohustub andma ülalpidaja omandisse v kasutusse vara v teatud esemed ja ülalmidaha kohustub ülalpeetavat viimase eluaja v muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Peab olema notariaalselt tõestatud
5. Kompromissileping (leping õiguslikult vaieldava v ebaselge õigussuhte muurumise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel)
6. Seltsinguleping (kaks v enam isikut kohustuvad tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, panuste tegemisega)
7. Teenuste osutamise lepingud (ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis on teise suhte subjekti jaoks hüve)
-käsundusleping- käsusaaja kohustub vastavalt lepingule osutama andjale teenuseid, andja aga maksma talle selle eest tasu kui selles on kokku lepitud.
-töövõtuleping- töövõtja kohustub valmistama v muutma asja v saavutama teenuse osutamisega muu kokku lepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu.
- maaklerileping - maakler kohustub vahendama käsuandjale lepingu sõlmimist isikuga v osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, maaklertasu
-agendileping- agent kohustub teisele isiku jaosk ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama v neid käsuandja nimel ja arvel sõlmima. Käsuandma maksab tasu selle eest.
-komisjonileping- üks isik kohustub teise isiku jaoks oma nimel ja teise isiku arvel tegema tehingu. Eelkõige müüma teisele isikule kuuluva eseme v ostma talle teatud eseme. Teine isik peab maksma selle eest tasu
-maksekäsund- käsundatakse käsusaajat maksma v üle andma käsuandja arvel kolmandale isikule raha v väärtpabereid
-arveldusleping- vastavalt seadusele arveldamise õigust omav käsundisaaja kohustub avama käsundiandjale konto ja tegema käsundiandja korraldusel toiminguid kontol oleva rahaga v muude üigustega, tasu
-tervisehoiuteenuse osutamise leping- üks isik kohustub osutama oma patsiendile tervisehoiuteenust. sundleping
-veoleping
---kaubaveoleping- vedaja kohustub saaja ees vedama vallasjasja sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule. veotasu
---reisijaveoleping- vedaja kohustub reisijaid vedama sithkohta koos pagasiga või ilma, veotasu
-ekspedeerimisleping- ekspedeerija kohustub korraldama veose teise isiku arvel, satja aga peaks maksma tasu
-pakettreisileping- reisikorraldaja kohustub reisijatele osutama pakketreisi, tasu
- hoiuleping - hoidja kohustub hoiuleandja poole temale üle antud vallasjasja hoidma ja selle lõppemisel selle tagastama.
TÖÖÕIGUS
Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel. Eraõiguse eriharu.
Turvaline paindlikkuse põhimõte- töösuhete regulatsiooni alusel on osapooltel võimalik kujundada töösuhe, mis võtaks arvesse parimal võimalikul viisil lepingupoolte vajadusi ja huve.
Avalik teenistus- töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses, mis teostab avalikku võimu ja mida finatseeritakse riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest.
Tööõiguse allikad:
-Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konvensioonid
-Eurooma sotsiaalharta
-EL töösuhteid reguleerivad aktid
-EV põhiseadus
-seadused- töölepingu seadus
-Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused
-Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid
-Kollektiivlepingud
Töösuhe on oma olemuselt lepingline ehk võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguvabaduse põhimõte(pooled on lepingu sisu kujundamisel vabad).
Töölepingu alusel sotsiaalsed tagatised: õigus saada miinimumtöötasu, puhkust, ohutud töötingimused, tööajapiirangud jpm.
Töölepingu alusel teeb töötaja teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Kasutatakse mõistlikkuse ja hea usu põhimõtet.
Töölepingu seaduse kohaselt individuaalse töösuhte subjektiks on töötaja ja tööandja.
Töötaja- 18 a saanud teovõimeline füüsiline isik. Eriseadusena võib olla ka vanuseks kõrgendatud määr. Alla 15a alaealise töötamise keeld. Erandid: 7-12 a võib teha kerget tööd kultuuri, reklaami, spordi valdkonnas. 13-14a võivad teha kerget tööd Vabariigi valitsuse poolt kinnitatud nimekirjas. EI TOHI teha tööd: ületab võimeid, ohustab kõlblust, sisaldab ohte, takistab arengut, phustab tervist. Alaealiste töötamiseks on vajalik tema enda soovile ka seadusliku esindaja nõusolek.
Tööandja- juriidiline isik ja 18. A saanud teovõimeline füüsiline isik.
Tööleping alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale selle eest tasu
Tunnused:
-tööd tehakse alluvussuhtes -töötegija sõltub tööd andvast isikust
-tööd tehakse isiklikult -oluline on tööprotsess -tööd tehakse tasu eest
Töötaja teavitamine üldjuhtudel:
-nimed -töötaja tööle asumise aeg -tööülesanded -ametinimetus -töötasu
-muud hüved -tööaeg -töökoht -puhkuse kestus -töölepingu ülesütlemise tähtajad
-tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele - kollektiivleping
Erijuhtudel:
-seaduses sätestatud lühema katseaja kestus -tähtajalise töölepingu kestus
- konkurentsipiirang -saladuse hoidmise kohustus -kaugtöö tegemine
-renditöö tegemine -töötaja kulutuste hüvitamine -välisriigis töötamise aeg
Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Leping loetakse sõlmitud ajast, kui lepingupooled on alla kirjutanud.
Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni 5 aastaks järgmistel juhtudel:
-töö ajutisest tähtajalisesr iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused
- ajutiselt äraoleva töötaja asendamine
Töösuhe luuakse tähtajatuks:
-Sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui 2 korda
-Tähtajalist töölepingut pikendanud rohkem kui 1x 5a jooksul
Tööleping sõlmitakse katseajaga. 4 kuud.
Töölepingut saab muutavaid poolte kokkuleppel
Tööandja algatusel :
-tööaja korralduse muutmises -hädavajaduses
-töötasu vähendamises -töötasu alandamises
Töötaja algatusel:
-õigus keelduda töö tegemisest -terviseseisundile vastav töö
Töötaja võib keelduda töö tegemisest:
-puhkusel -ajutine töövõimetus -esindab teisi töötajaid -ajateenistuses või õppekogunemisel
Töötaja kohustused:
-teeb kokkulepitud tööd -teeb tööd kokkulepitud mahus
-täidab õigel ajal jatäpselt tööandja korraldusi -osaleb koolitustel
-hoidub tegudest, mis takistavad teistel oma tööd teha -teeb koostööd teiste töötajatega
-teatab viivitamata tööandjale töötakistusest -tööandja soovil teatab teda kõigist tööga seonduvatest asjadest
-hoidub tegudest, mis kahjustab tööandja mainet -teatab tööandjale esimesel võimalusel ajutisest töövõimetusest
Tööandja kohustused:
-kindlustama töötaja kokkulepitud tööga, selged korraldused -maksma töö eest tasu
-puhkuse andmine -pidama tööaja arvestust ja tagama töö ja puhkeaja
-koolitused -töötervishoid ja tööohutus - tuleohutus , tööohutuse tutvustamine
-kollektiivlepingute tingimused -teavitama tähtajalise lepinguga töötajatele uutest töökohtadest
-teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamisest ja vastupidi -austama töötaja privaatsust
-mitte avaldama töötaja nõusolekuta tema andmeid töötasu kohta
Konkurentsipiirang- töötaja kohustub mitte töötama tööandja konkurendi juures või mitte tegutsema tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Kaitsta tööandja erilisy majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi.
Tööandja surma korral läheb tööleping üle tema pärijatele, va juhul kui leping oli sõlmitud oluliselt tööandja isikut arvestades.
Töölepingu lõppemine poolte kokkuleppel võivad tööandja ja töötaja töölepingu igal ajal lõpetada, põhjus ei ole oluline ja algatus võib tulla mõlemalt poolt. Kokkulepe võib olla nii suulises kui ka kirjalikus vormis. Hüvitise maksmine ei ole kohustuslik
Lepingu tähtaja möödumisel töölepingu lõppemise eelduseks on tähtajalise töölepingu olemasolu. See lõppeb tähtaja möödumisel ja siin ei ole ajalisi ega isikulisi piiranguid. Kui töötaja jätkab töö tegemist, siis loetakse leping tähtajatuks.
Töölepingu ülesütlemine etteteatamisega on siis kui üks lepingu pool informeerib teist oma soovist töösuhet lõpetada. Ülesütlemisavalduse tegemisefa teisele lepingupoolele. Etteteatamistähtaja all käsitletakse perioodi, mis kestab töölepingu ülesütlemisest töösuhte lõppemiseni.
Töölepingu korraline ülesütlemine
Töötaja poolt tähtajaline tööleping, katseajal (15 kalendripäeva jooksul), tööandja olulise lepingurikkumise puhul.
Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tulenevatel põhjustel
-etteteatamistähtaja jälgimine
*alla 1 a- 15p *1-5 A- 30p
*5-10a – 60p *10-... – 90 p
-eelnev hoiatus -teise töö pakkumine -mõistlik aeg
Põhjused, mille pärast et tohi erakorraliselt üles öelda
-rasedus -olulised perekondlikud kohustused
-lühiajaliselt ei tule toime tööülesannetega tervise pärast
-täistööaajaga töötaja ei taha osalise tööajaga tööd teha -sõjavägi
Ülesütlemishüvitised- koondamise tõttu maksab 1 kuu keskmise töötasu ulatuses ning koondamise korral on töötajal õigus saada kindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel.
-töötaja suhe on kestnud vähemalt 5a -tööleping on üles öeldud koondamise tõttu
-töötasu vähendamise tõttu
Tööaeg on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid. Päevane töö ja öötöö (22.00-06.00) tööaeg ei tohi ületada 48h nädalas
Täistööaeg- 8h päevas 40h nädalas
Osaline tööaeg- täistööajast lühendatud tööaeg
Summeeritud tööaja puhul tööandja ja töötaja lepivad kokku et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt.
Ületunnitöö on töötegemine üle kokkulepitud tööaja.
PUHKUS
Põhipuhkus- 28p, alaealisel 35p, haridus ja teadustöötajal 56p
Puhkusetasuks on keskmine töötasu, makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval
Töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud või mis tuleneb seadusest v muust õigusaktist. , töötasu makstakse rahas. Ajapalgasüsteem ja tükipalgasüsteem
Ületunnitöö 1,5x
Öötöö 1,25x rahas v 1h15 min vaba aega iga tunni kohta
KARISTUSÕIGUS
Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusevastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega.
Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks, et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusevastaste rünnete vastu.
Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ül on hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas liigselt eraellu sekkumist.
Eesti karistusõiguse põhimõttelised alused on sätestatud põhiseaduses. Karistusõ peamiseks allikaks on karistusseadustik.
Karistust saab kohaldada vaid teo( tegevuse v tegevusetuse) eest, mis toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks ja oli toime pandud pärast selle seaduse jõustumist.
Tegu on ajaliselt toime pandud teo alustamisega, kohustuse tekkimisega vastavat tegu alustada, isikute grupi korral kas või ühe grupi liikme teoga süüteo alustamisel , osavõtu korral iga osavõtja teo algatusega.
Seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu.
Karistusseadus kehtib eesti territooriumil, eestis registreeritud laeval v õhusõidukil. Samuti ka välismaal, kui sellega kahjustati eesti elanike elu ja tervist, riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või keskkonda või toime pandi nn maailmakuritegu.
Karistatav on tegu, mis vastab süüteokoosseisule,on õigusevastane ja isik on selle toimepanemises süüdi- süütegu
Süütegu: kuritegu ja väärtegu
Kuritegu on selline süütegu, millekirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eesr on f,isikule ettenähtud rahaline karistus või vangistus, jur isikule aga rahaline karistus või sundlõpetamine.
Väärtegu on selline süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti.
Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest :
-tegevus v tegevusetus -seaduses ettenähtud tagajärg -põhjuslik seos tea ja tagajärje vahel
-isiku erilised isikutunnused -teo mentaliteedid
Ja subjektiivsetest tunnustest:
-tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel -teo motiiv -ajend -eesmärk vms
Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel tuleb silmas pidada:
-tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu
- ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis kui seadus näeb ette selle vastutuse
-tegu on tahtlikuna käsitlev ka siis kui süüteokoosseis eeldab tahtlust
-tahtlus on kavatsetus , otsene või kaudne;ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus
-väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste eristamine
Kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järg:
-kas teol esinevad kar seadustiku eriosas kirjeldavad teo tunnused
-kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu ja kas isik on süüdi selles
-kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll seaduss õigusvastasena kirjeldatud teoga, kuid on vaja hinnata kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita.
Õigusvastasust välistavad asjaolud:
-hädakaitseseisund
-hädaseisund
-kohuste kollosioon
-eksimus teo toimepanemisel
-muu seaduses ettenähtud õigusevastasust välistav asjaolu
Hädakaitseseisund- on seotud õigusevastase ründe tõrjumisega. Kar seadustiku kohaselt ei ole tegu õigusevastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire.
Hädakaitses:
-esineb õigusevastane rünne kaitsja v teise isiku individuaalsetele õigushüvedele
-sellest ründest on rünnatule tekkinud hädakaitseseisund
-hädakaitses olijal v teisel isikul keda kaitstakse, on kaitsetahe
-isikul on võimalik valida enda käitumisel eri variantide vahel, kuid tal on õigus ka aktiivsele kaitsele
-õigusevastase ründega rünnatul on ründe türjumiseks õigus kahjustada ründaja õigushpvesid, ületamata hädakaitsepiire
-nende ületamiseks on nii ennak- kui ka hilinenud katse, samuti ka ründe provotseerimine
-hädakaitsepiiride ületamisega on tegemist ka siis, kui kaitsja tõrjub rünnet kavatsetult või otsese tahtluse vahenditega, mis ilmselt ei ei vasta ründe ohtlikkusele.
Hädaseisund- tekib mitte inimese õigusevastasest ründest, vaid mingit ohtu põhjustava teguri toimel, selle ohu kõrvaldamine ei ole üldreeglina võimalik, tekitamata kahju teiste isikute õigushüvedele, vahend, mis valitud ohu kõrvaldamiseks on vajalik.
Kohuste kollosioon- teo õigusevastasust välistav asjaolu tekib siis, kui isik peab täitma üheaegselt mitut õiguslikku kohustust ja ta ei ole võimeline kõiki neid üheaegselt täitma, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus.
Eksimus õigusevastast välistavas asjaolus. Käitumise asjaolude ebaõige hindamine
Süüteo subjektiivsed tunnused
-tahtlus: -kavatsetus, otsene tahtlus, kaudne tahtlus
-ettevaatamatus: -kergemeelsus, hooletus
1. astme kuritegu: tegu, mille eest on rahaline karistus, tähtaegne vangistus 5a või enam või eluaegne vangistus ja jur isikule sundlõpetamine
2. astme kuritegu: rahaline karistus, vangistus, vangistus kuni 5a
SÜÜTEO TOIMEPANIJA
Täideviija:
-vahetu täideviija(paneb teo toime ise)
- vahendlik täideviija (paneb teo toime teist isikut ära kasutades)
-kaastäideviija (paneb teo toime koostöös vahetu või vahendliku täideviijaga)
Osavõtja:
- kihutaja (kallutab teise isiku õigusvastasele teole)
-kaasaaitaja (toetab teist isikut teo toimepanemisel)
Süüteokatse- süüdlane on alustanud süüteo toimepanemist, kuid see ei ole veel lõpule viidud . (lõpetamata süüteokatse, kui isik ei ole teinud kõike mis ta soovis)
(lõpetatud süüteokatse, kui isik tegi kõik endast oleneva lõpule viimiseks kuid tagajärg ei saabunud)
Süü on isikule tehtav etteheide, et ta otsustas oma tahteavaldust kasutades ebaõiguse kasuks ja käitus karistusseadusega keelatult, kuigi võinuks käituda õiguspäraselt
Isik on süüvõimeline:
-vähemalt 14a vanune -on võimeline aru saama teo keelatusest
-on võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima
Isik on süüdimatu:
-ei ole võimeline oma teo keelatusest aru saama
-ega oma käitumist vastavalt sellele juhtima
-vaimuhaigusega seoses
KARISTUS
Füüsilisele isikule on kuriteo eest kohaldavad põhikaristused rahaline karistus ja vangistus
Rahaline karistus- f isikule 30 kuni 500 päevamäära. Selle suuruse määrab kohus süüdimõistetu kuriteole eelnenud aasta sissetulekust keskmise päevasissetuleku järgi. Suurus ei saa olla väiksem kui 50 krooni (miinimumpäevamäär). Jur isikule võib seda mõista lisaks sundlõpetamisele, füs isikule koos vangistusega. Alaealistele võib kohus mõista 30 kuni 250 päevamäära(kui tal on iseseisev sissetulek)
Vangistus- 30p-20a või eluaegne. Alaealisele ei või suuremat kui 10 a v eluaegset
KURITEGU:
Põhikaristused:
-rahaline -vangistus -sundlõpetamine
Väärtegu, põhikaristused:
-rahatrahv -arest -sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine
Karistuse mõistmisel võetakse arvesse:
-teo iseloomu ja laadi -tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel
-vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
-võimalust valitud karistusega mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest
-õiguskorra kaitsemise huve
Karistuse aluseks on isiku süü teo toimepanemisel, mille karistusseadus on kirjeldanud süüteona.
Karistuse kergendamine: süüteo toimepanemine ettevaatamatusest, kaasaaitamisel, süüteo katse korral, eksimuse korral õigusevastasust välistaval asjaolul, piiratud süüdivus, keelueksimuse jms korral.
Koosseisuvälised karistust kergendavad asjaolud
-süüdlase poolt süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine -kahju vabatahtlik hüvitamine
-süüdlase süü ülestunnistamisele vabatahtlik ilmumine , puhtsüdamlik kahetsus
-süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul -ähvardusel või sunnil
-hingelise erutuse tõttu -raseda või kõrges eas isiku poolt
-hädakaitsepiiride ületamisel - leppimine kannatanuga
Karistust raskendavad asjaolud:
-omakasu või muu madal motiiv -eriline julmus, kannatanu alandamine
- noorema kui 12a, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku vastu
- perekonnaliikme , töökaaslase või muu lähedase suhtes -sõjaseisukorra ajal
-ühiskondlikku või loodusõnnetus ära kasutades -üldohtlikul viisil
-raske tagajärje põhjustamine -teise süüteo varjamiseks, hõlbustamiseks
-grupi poolt
Alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid:
-hoiatus -allutamine käitumiskontrollile -noortekodusse paigutamine -erikooli panemine
Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.
Arest- isikult vabaduse võtmine kuni 30p ja seda kohaldab ainult kohus.