Eetika koodeks (0)

KUTSEEETIKA
EETIKA - ' kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi.
EETIKAKOODEKS - tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu.
MORAAL – kirja pandud väljas poolt ; ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
KÕLBLUS- inimese kui ühiskondliku või kultuurilise subjekti sisemine käsk, kohustav hääl, südametunnistus, sisemine tunne.
Kõlbelisuse aluseks on inimese hinnanguline suhtumine teise inimesse . Suhtumine teise väljendub mitmeti: sõnades, žestides, miimikas, millesse inimene paneb oma head või halvad tunded. Sõnad annavad edasi vaid 5% infost, hääl 45% infost, kehakeel aga 50% infost.
EBAEETILINE – kahjusaajaid rohkem ,kui kasusaajaid
EETILINE – kasusaajaid rohkem kui kahjusaajaid. Suuresti sõltub eetilisus isiku väärtushinnangutest, milledest ta juhindub mõtlemisel ja tegutsemisel.
TERVITAMINE
Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt.
Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist.
Kombeks on ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning paljastada pea; lõunapoolsetel rahvastel on alles ka põsesuudluse tava. Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine. Kuna tavaliselt on tervitamine esimene ja viimane füüsiline kontakt kahe inimese kohtumisel, kannab see formaalne žest üsna palju informatsiooni ning mõjutab otseselt või kaudselt ühe inimese suhtumist teisesse.
Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma. Näoilme peaks olema lahke ja sõbralik. Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Väga noored inimesed teevad tervitamisel vanemate inimeste ees sügavama kummarduse.
Erinevatest kultuuridest inimeste puhul tuleks ennast eelnevalt kurssi viia teise poole kommete ja tavadega, et mitte eksida ja teisest rahvusest inimest solvata. Nii peaksite teadma, et moslemi naised ja mehed ei puuduta ega suru kätt (kui just naine pole väga läänestunud), nii et esimesena tuleks lasta alati naisel käsi ulatada. Jaapani kultuur välistab samuti puudutamise, kuid tänapäeval on jaapanlased läänemaailma inimeste kommete tõttu viisakusest kasutusele võtnud ka käesurumise rituaali. Aasia ning Vaikse ookeani piirkonna riikide kultuuridele on omane, et tervitamisel kummardatakse ja ulatatakse ka visiitkaart . Tais asetavad inimesed tervitades mõlemad peopesad rinna kõrgusel kokku, kummardavad ja naeratavad, mille kaudu näitavad nad teie vastu üles suurt austust .
Tervitamisel kehtib reegel, et noorem tervitab vanemat, mees naist, alluv ülemat, saabuja kohalolijaid (olenemata soost ja vanusest ). Mitteametlikul koosviibimisel, kohtumisel või perekonnapeol on kombeks:
Külalised tervitavad kõigepealt perenaist ja seejärel peremeest ;
Kui tervitatavate seas on ka võõraid, siis tervitatakse kättpidi ka neid;
Külalisi, kes istuvad , võib tervitada istumise järjekorras, arvestamata nende sugu ja vanust ;
Eesminevat tuttavat tervitab tagant tulija esimesena, kui on jõudnud temani;
Esimesena tervitab see isik, kes möödub seisvast tuttavast;
Üle õla tervitada pole viisakas;
Üksik mees tervitab esimesena oma meestuttavat, kui viimane on kaaslasega;
Saabuv naine tervitab oma abikaasat kõige viimasena;
Saabuv mees tervitab oma abikaasat naistest viimasena ja vahetult enne meeste tervitamist. Erand – kui seltskonnas viibib eakas ning lugupeetud mees. Sellisel juhul abikaasaga ei kätelda ja meestest esimesena tervitatakse teda.
Raamatud:
„Ärieetika“
„Organisatsiooni käitumine“
„Uurimustöö metoodika“
www. eetikakeskus .ee
TEENINDAJA KUTSE EETIKA
Kliendisuhete eetika peamised küsimused puudutavad usaldust, adekvaatse informatsiooni edastamist, konfidentsiaalsust, mõjutamist kingituste ja soodustuste abil, vastutust oma toodangu eest. Ettevõtja kohustused tarbija ees on seadustega täpsemalt reguleeritud ja tarbija kaitsmisega tegelevad nii riiklikud institutsioonid kui ka vabatahtlikud ühendused. Tarbija põhiõigused on õigus füüsilisele ja majanduslikule turvalisusele, õigus valida mitme pakkuja vahel, õigus enda arvamust ja kaebusi kuuldavaks teha ning õigus korrektsele informatsioonile. Lisaks klientide huvidele tuleb toote loomisel ja teenuse pakkumisel arvestada intellektuaalse omandi õigustega, mis kaitsevad avastusi, leiutisi, kunstiteoseid, tööstusdisaini lahendusi ja kaubamärke ning millega sätestatakse kaitse kõlvatu konkurentsi vastu.
Võiks, tahaks, oleks – ebakindlad väljendid , inimene ei tea mida täpselt tahab.
Sõimusõnade kasutamine – „ jobu “ puudub eesti keele sõnavaras – järelikult tähenduseta.
TEMPERAMENT
Sõltuvalt emotsionaalsest reaktiivsusest ja meeleolust on inimesed erinevate afektiivsete stiilide ehk temperamentidega. Kuigi temperament on osa inimese isiksusestruktuurist ning suuremal või vähemal määral stabiilne ning kestev afektiivse käitumise süsteem (ja mõningate arvamuste kohaselt temperament ja isiksus kattuvad), sisaldab isiksus siiski rohkem tunnuseid kui temperament. Temperament on üks selgemalt avalduvaid isiksuse omadusi. Ta ilmneb inimese igapäevases käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes. Mõne inimese kohta võib öelda, et ta on temperamentne, teise kohta mitte. Tuleb väljal, et ühel inimesel on temperament olemas, teisel aga mitte. Mõistagi see niimoodi ei ole - igal inimesel on oma temperament, oma temperamendiomadused ja temperamenditüüp. Ühed inimesed lihtsalt reageerivad välisärritustele intensiivsemalt ja energiliselt, teised aga vastavad igasugustele ärritustele loiult ja väheenergiliselt. Üks inimene tajub ja mõtleb kiiresti, tema pea töötab tempokalt, teisel toimuvad needsamad protsessid aeglaselt, ta ei suuda läbi seedida kiiresti vahelduvaid probleeme. Ühe inimese tundmused on sügavad ja tugevad, teisel aga pinnapealsed ja nõrgad. Sellega seoses võivad ühed ja samad ärritused mõnedel inimestel esile kutsuda tugevaid tundmusi, teistel aga vaevumärgatavaid meeleolusid. Ka tundmuste väline avaldumine on temperamenditi üsna erinev: ühtedel inimestel on tugev ja väljendusrikas miimika, teistel on see vaene ja väheütlev, ühtede inimeste tundmused avalduvad selgelt nende sõnades ja liigutustes, teistel mitte.
TEMPERAMENDI TÜÜBID:

sangviiniline - elav ja aktiivne, lõbus, elurõõmus ( Toots )

Koleeriline – keevaline , tujukas, mitte küllaldane enesevalitsemine (Teele)

Melanhoolne - emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Uues olukorras kaotab ta harilikult pea, tunneb raskusi inimestega kontakti loomisel, kartlik,samas aga tubli (Kiir).

Flegmaatik - rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik ,raske naerma panna, kurvastada ,vihastada, pikaldase tegemisega( Tõnisson , Arno )
Maslovi püramiid