Kuritegevus Eestis (0)

LÄÄNE-ViRU RAKENDUSKÕRGKOOL

Sotsiaaltöö õppetool
I ST
Annika Kukke
KURITEGEVUS
Referaat
Õppejõud: Reino Veielainen
Mõdriku
2010

sisukord

LÄÄNE-ViRU RAKENDUSKÕRGKOOL 0
sisukord 1
1 SISSEJUHATUS 2
1.1 Tapmine 3
1.2 Varavastased kuriteod 3
1.3 Organiseeritud kuritegevus 4
1.4 Ohvriteta kuriteod 4
1.5 Noorsookuritegevus 5
1.6 Valgekraeline ja organisatsiooniline kuritegevus 5
1.7 Narkokuriteod 6
1.8 Ametialased kuriteod 6
1.9 Majanduskuriteod 6
1.10 Liikluskuriteod 6
2 Kuriteod ja karistused 7
LISAD 8
kasutatud kirjandus 10

SISSEJUHATUS

Sõna kuritegu mainimisega tekivad inimestel erinevad mõtted ja eelarvamused . Kas siis seik oma ohvriks langemise kogemusest või ettekujutus mingist kohast, kus kuritegu võiks toimuda (näiteks pime park). Ettekujutusi aitavad tekkida ka meedias kajastatud info, loetud kriminaalromaanid või nähtud filmid. Kuna igale kuriteole peaks järgnema uurimine politsei poolt, süüdimõistmine ja karistuse määramine kohtus ning karistuse kandmine, siis ei ole kuritegu ainult ohvri ja kurjategija omavaheline asi, vaid midagi sellist, millele peab vajalikuks reageerida ka riik. Teame, et toimepandud teod, toimepanijad ja ka põhjused on väga erinevad. Kuid kõiki teo toime pannud isikuid ühendab see, et nad on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kohus on määranud neile karistused.
Valisin selle teema, kuna mind huvitab kuritegude uurimise ja lahendamise moment. Koostades referaati sain teada, kui palju erinevaid liike kuritegusid üldse on, kui erinevad on isikute motiivid kuritegusid sooritades ja kui palju on siiski kuritegevus meie väikeses Eestis kasvanud ja nii öelda arenenud. Kuritegude sooritamise statistilised näitajad ei ole sugugi positiivsed, kuid ka kuritegude lahendamiseks vajalikud võtted ja suunad arenevad, kuid nagu igal alal, on ka siin arenguruumi.
Kuritegude tüübid
Kuritegu on raske seaduserikkumine. Selleks, et saaks rääkida kuriteost, peab teo toimepanija olema süüdi nii oma tegevuse kui ka oma tahtluse poolest. Ainsaks erandiks on mittesüüline vastutus, mille puhul võib isik olla süüdi ka siis, kui ta ei tahtnud midagi halba. Koos teiste tunnustega moodustub igal konkreetsel juhul kuriteo koosseis. Kuriteo koosseisu koos süü küsimuse selgitamisega teeb kindlaks pädev kohus. 

Tapmine

Üks kõige julmemaid kuritegusid on tapmine. Suure tapmiste arvu seletamiseks Ameerika Ühendriikides on põhjustena välja pakutud rassikonflikti, töölisliikumist ja Lääne asustamist ümbritsevat tugevat vägivallatraditsiooni. Kuid teistes sarnase ajalooga riikides, nagu Austraalias, Kanadas ja Uus Meremaal , on tapmisi palju vähem. Mõned kriminoloogid väidavad, et tapmismäära saaks vähendada relvamüügi piiramisega. 1987.aastal kasutati 59% mõrvade juures USAs relva, kõige sagedamini kerget tulirelva .
Ometi on relva omamine kriminaalse vägivalla põhjusena kaheldav. Ühe uurimuse andmetel omandavad relvastatud kurjategijad oma relvad üldreeglina sõprade, sugulaste ja tuttavate käest ostes. Paljud neist ütlevad, et nad ostsid relva enesekaitseks, mitte kuriteo toimepanemiseks.
Mõned sotsioloogid viitavad kurutegeliku subkultuuri olemasolule. Vaesed noored mehed, eriti kui nad pärinevad sellistest etnilistest gruppidest, mis rõhutavad meheau, õpivad keskklassi noortest tõenäolisemalt kasutamata vägivalda vaidluste lahendamiseks.

Varavastased kuriteod

Isikuvastaseid kuritegusid on suhteliselt vähe võrreldes varavastaste kuritegudega. (1987.aastal teatati politseile rohkem kui 3 miljonist vargusest, ligi 6 miljonist röövimisest ja umbes 1 miljonist mootorsõiduki ärandamisest). Kuritegevus on muutnud paljud kodud kindlusteks. Varavastasest kuriteost tuleb rohkem teateid politseile suurtest linnadest kui maapiirkondadest.

Organiseeritud kuritegevus

Organiseeritud kuritegevuse lihtsam määratlus on organiseeritud püüe koguda seadusevastaselt rikkust. Organiseeritud kuritegevus on kriminaalõiguse valdkonda kuuluv seaduserikkumine (kuritegu), mille toimepanijaks on illegaalsete toimingute sooritamise eesmärgil organiseeritud  grupi  liikmed ehk  kurjategijad. Organiseeritud kuritegevus võib olla ka erinevate kuritegelike gruppide vaheline ja tegutseda üheaegselt mitmes riigis.
Organiseeritud kuritegevus on pikaajaline, teadlik ja tahtlik , omavaheliste ülesannete jaotusega tegevus, mis hõlmab kõiki üksikisikuid ja kuritegelikke gruppe (brigaade,  grupeeringuid  ja  kuritegelikke ühendusi), mille tegevuse eesmärgiks on majanduslik kasum, kasutades selle saavutamiseks nii legaalseid kui ka illegaalseid vahendeid ja luues enda kaitsmiseks vastavaid struktuure. Osa oma tegevusest sooritavad vägivalla või sellega ähvardamise teel. Organiseeritud kuritegevus tegutseb metoodiliselt, salaja , range distsipliiniga. Keeruka organisatsioonilise struktuuri abil hoiavad nad oma juhte isoleeritult, need ei võta aktsioonidest osa. Püütakse saavutada mõju riigivalitsusorganites ja majanduses.
Põhieesmärgiks on majanduslik kasum, ja mitte ainult illegaalse tegevuse tulemusena (narkoäri,  relvakaubandus  jne) vaid ka legaalselt (luues legaalses majandustegevuses osalevad äriettevõtted, mida kasutatakse kuritegelikul teel saadud vahendite  rahapesuks  ja kuritegelike tulude päritolu varjamiseks). Organiseeritud kuritegevuse traditsioonilisteks tegevusvaldkondadeks on: narkokaubandus, relvaäri, prostitutsioon, lõbustusasutused, inimkaubandus, viina - ja tubakaäri, salakaubandus. 85% organiseeritud kuritegevusest on seotud majanduskuritegudega (maksupettused  jne).

Ohvriteta kuriteod

Ohvriteta kuritegusid nimetatakse mõnikord ka pahedeks või moraalivastasteks kuritegudeks. See tähendab, et nad ei ole suunatud isiku või vara vastu, vaid neid arvatakse ohustavat ühiskonna moraalset kudet. Keeruliste ühiskondade moraalistandardid on segased ja muutuvad pidevalt. Mis solvab ühe grupi moraali, võib olla vastuvõetav teisele.

Noorsookuritegevus

Alaealine satub õigusekaitseorganite tähelepanu alla peamiselt kolmel juhul: 1) kui alaealine on sooritanud kuriteo; 2) kui teda on kuritarvitatud või omapäi jäetud ja 3) staatuse vastu eksimisel, see tähendab kui ta on sooritanud alaealisele lubamatu teo. Staatuse vastu eksimine on kuritegu, mida ei peetaks õigusevastaseks juhul, kui selle sooritaks täiskasvanu. Koolist puudumine, pärast lubatud aega väljas liikumine, suitsetamine ja alkoholi tarbimine ning kodunt lubamatu lahkumine on kõik eksimised alaealise staatuse vastu.
Erinevused vanuses, millest alates inimest peetakse täiskasvanuks, väljendavad eri gruppide käitumistavasid. Näiteks on kriminaalõiguses täpselt fikseeritud lapse vanus, millest alates ta on kriminaalõiguse mõttes teovõimeline. Sellest nooremate laste korral eeldatakse, et nad ei ole võimelised kuritegu sooritama . Samas on piisavalt näiteid vastupidisest.

Valgekraeline ja organisatsiooniline kuritegevus

„Valgekraeline kuritegevus“ on Edwin Shuterlandi poolt kasutusele võetud termin, kirjeldamaks kuritegusid, mille panevad toime lugupeetud, kõrge staatusega inimesed oma ametisoleku ajal. Ehkki valgekraelist ja organisatsioonilist kuritegevust kasutatakse tihti sünonüümidena, on nad erinevad kuriteoliigid. Valgekraeline kuritegevus koosneb seadusevastaselt, tavaliselt vägivalda kasutamata toimepandud tegudest, et saada raha või varandust, vältida nende kaotamist, või kindlustada ametialast või äriedu. Organisatsiooniline kuritegevus tähendab seaduslike ettevõtete ja nende ametnike seadusevastaseid tegusid, altkäemaksude andmist, valesid väärtuse määramisi ja maksude vältimist. Kuriteod sooritatakse pigem ettevõtte kui isikliku kasu eesmärgil.
Organisatsiooniline kuritegevus. Nagu oleme juba märkinud, erinevad organisatsioonilised kuriteod valgekraelistest kahes tähtsas küsimuses. Esiteks ei soorita neid isikliku kasu saamise eesmärgil, vaid ametniku või korporatiivse otsuse tegija rollis. Teiseks saab organisatsiooniliste kuritegude eest karistada nii avaliku kui ka eraõiguse raames, sellega väljuvad nad avaliku õiguse raamidest, mis muidu on ainus legaalne sanktsioon tavaliste kurjategijate vastu (Schwartz ja Ellison, 1982). Kohut , tingimisi karistust ja vangistust, mida kasutatakse kontrolliks valgekraeliste ja tänavakurjategijate üle, ei saa rakendada korporatsioonide või ärifirmade suhtes.

Narkokuriteod

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemisega seotud kuritegusid nimetatakse sageli lühidalt narkokuritegudeks. Levinuimad narkokuriteod on narkootilise või psühhotroopse aine vahendamine, edasiandmine alaealise ning unimaguna, kanepi või kokapõõsa ebaseaduslik kasvatamine. Samas narkootikumide ebaseaduslik tarvitamine või väikese koguse omamine enda tarbeks ei ole kuritegu- sel juhul on tegu väärtegudega, mille eest on ette nähtud karistus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses. 1990ndate teisel poolel hakkas narkootikumidega seonduv kuritegevus levima esmajoones Ida-Virumaal ja Tallinnas, kuid viimastel aastatel on olnud täheldatav teiste piirkondade osakaalu kasv. Niisugused arengud kajastavad narkootikumide tarvitamise laienemist Põhja-Eesti linnadest ka Lõuna- ja Lääne-Eestisse.

Ametialased kuriteod

Mitmed ametialased kuriteod mahuvad korruptsiooni mõiste alla ning on korruptsiooni väljenduseks, samas kuuluvad korruptsiooni alla ka erakonnaalsed süüteod. 2006.aastal registreeriti 511 ametialast kuritegu- ametialased kuriteod moodustavad vaid väikese osa registreeritud kuritegudest. Registreeritud ametialaste kuritegude arv on alates 2003. aastast suurenenud, eelkõige ametialaste võltsimiste kasvu tõttu.

Majanduskuriteod

Majanduskuritegudeks liigitatakse ebaseadusliku majandustegevuse, äriühingutega, pankrotiga, maksudega, rahapesuga, konkurentsiga jms seotud süüteod. 2006. aastal registreeriti 486 majanduskuritegu. Majanduskuriteod moodustasid sarnaselt ametialaste kuritegudega ca 1% registreeritud kuritegudest. Kõige levinumaks majanduskuriteoks olid maksukuriteod.

Liikluskuriteod

Liikluskuritegude all peetakse silmas sõidukijuhi poolt raske tagajärjega liiklusõnnetuse põhjustamist, korduvat joobes sõidukijuhtimist ja üksikuid muid rikkumisi. Kergemate liiklusalaste rikkumiste puhul on tegu väärtegudega, mida käsitletakse liiklusseaduses. Väärteona käsitletakse ka esmakordset joobes sõidukijuhtimist. Liikluskuritegusid registreeriti 2006. aastal kokku 4464, mis on 15% võrra rohkem kui 2005. aastal. Liikluskuriteod moodustasid 2006. aastal 9% kõigist registreeritud kuritegudest. Liikluskuritegude arv on viimase nelja aasta jooksul kasvanud tingituna korduva joobes sõidukijuhtimisega seotud kuritegude arvu kasvust.

Kuriteod ja karistused

Kas karmimad karistused vähendavad kuritegevust? Kuna ainult vähesed kuritegudest viivad vangistuseni, on arreteerimise ja süüdimõistmise tõenäosus väga väike. Isegi kui iga vang saaks eriti karmi karistuse, tasuks kuritegevus end ikka ära, sest karistada saamise risk on äärmiselt tühine. Registreeritud kuritegudest jääb 85% avastamata. Avastatud 15% puhul lõpetatakse enamiku kuriteos kahtlustatavate süüdistamine või süüd vähendatakse ning osale süüdistatutest määratakse tingimisi karistus ( Anderson , 1985). Igast sajast kinnipeetust jõuab keskmiselt 4 kohtuni ja nendest umbes 30% mõistetakse õigeks. Igast sajast süüdimõistetust ainult 71% viibib mingi aja vangis . Kui aga tõtatakse küsimus raha eraldamisest õiguskaitsesüsteemile, eelistab avalikkus ja enamik seadusandjaid karistuste karmistamist ja vangikongide juurdeehitamist. Loogiline järeldus on , et kuritegevust ei ole võimalik märkimisväärselt vähendada karistuste karmistamise ja vanglate juurde ehitamise abil. Kuritegu ja karistus peaks olema justkui kaksikud. See tähendab, et ükski kuritegu ei tohiks jääda karistuseta. Karistuse ring on mitmekesine: hoiatused, trahvid, arest , vabadusekaotus lühemaks või pikemaks ajaks või kõrgeim karistusmäär- surmanuhtlus.
Üksiku politseiametniku staatus on samuti ebaselge . Osaliselt on ta seotud kodaniku ja abikaasana tsiviileluga, osaliselt- bürokraatliku organisatsiooniga, kus mitmeid reegleid on raske järgida, ja lõpuks on ta osaliselt seotud kuritegeliku maailmaga . Samuti pole praeguses ühiskonnas politseinike elukutse piisavalt motiveeritud ja tasustatud, millest omakorda lähtuvalt võib juhtuda, et nad satuvad „libedale teele“ ja sooritavad omakorda kuriteo „ametivõimu kuritarvitamise“.

LISAD

Lisa 1. Nime/ aasta viitamine ja selle kajastamine kasutatud kirjanduse loetelus
VIITAMINE TEKSTIS
KASUTATUD KIRJANDUS
… (Schwartz ja Ellison, 1982)
Beth B. Hess, 2000. Sotsioloogia. Külim.
… (Anderson, 1985)
Beth B. Hess, 2000. Sotsioloogia. Külim.

kasutatud kirjandus

Asko Toomsoo, 1996, „Täisealiste ja alaealiste kuritegevus“, Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus.

Beth B. Hess, 2000, „Sotsioloogia“, Külim.

EV Sotsiaalministeerium , 2002, „ Ohvriabi käsiraamat“, Tallinn,.

Mari-Liis Liiv, 2007, „Kuritegevus Eestis 2006“, Tallinn, Justiitsministeerium.
10