Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

11. klassi ajaloo üleminekueksam (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
11. klassi ajaloo üleminekueksam
I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I)
Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2)
Suurriikide blokkide kujunemine
  • Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879 .aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia – Kolmikliit
  • Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama . Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma , kuid asjata.
  • 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides.
  • 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suurriikide blokkide moodustamise lõpule.
  • Kuigi väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, lõi tegelikult just see protsess eeldused esimese maailmasõja puhkemiseks.
  • Oma osa sõjaka meeleolu tekkeletendas sõjatehnika areng ning võidurelvastumine. Raudteede ehitamine muutis riikide saatuse sõltuvaks täpsetest mobilisatsiooniplaanidest ning nende veatust elluviimisest.

Kolmikliit
  • Saksamaa toetus Austria-Ungarile.
  • Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult sattunud Itaalia.
  • Sootuks tähtsamaks koostööpartneriks Saksamaale ja Austria-Ungarile oli 20.sajandi esimesel kümnendil Türgi. Türgi lootis neilt toetust eeskätt Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu.

Antant
  • Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit
  • Venemaa peamine vaenlane oli Türgi. See tulenes Venemaa enam kui tuhande aasta vanusest kinnisideest vallata Konstantinoopolit ja Dardanelle.
  • Antandi kolmas osapool Inglismaa. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks
  • Inglismaa ammuse liitlase Jaapani peamiseks huviks oli Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmine Aasias.

USA tulek maailmapoliitikasse
  • Ameerika esimene märk imperialismist oli Ameerika- Hispaania sõda 1898 .aastal. Hispaania loovutas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid ja Guami.
  • Ühendriigid asusid Ladina-Ameerikas teostama nn kahuripaatide diplomaatiat, millega nõuti, et sealsed sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist.
  • Ühendriikide tähtsaimaks partneriks Euroopas oli Inglismaa, keda peale muude tegurite sidus ameeriklastega tihe kaubavahetus

Rahvusvahelised kriisid 20.sajandi algul
  • Oma osa olukorra teravnemiseks etendas poolsaarel ülevõimule pretendeeriva Serbia agressiivne poliitika. Nüüdsest tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga
  • Vene- Serbia ambitsioonidega põrkusid Austria-Ungari plaanid. 1908. Tehtud otsus liita enda riigile otsa Bosnia ja Hertsegoviina, viis Austria-Ungari teravasse vastasseisu Serbia ja tema selja taga seisva Venemaaga
  • Oma osa järgnevates sündmustes mängis Türgi jätkuv nõrgenemine, mis õhutas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. 1912.aastal kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma valdused Euroopas peale Konstantinoopoli.

Esimese maailmasõja põhjused ja algus. (ptk.5)
Maailmasõja põhjused
  • Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel poolel Saksamaa.

  • Alahinnati ohtu – suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt.
  • Sõda romantiseeriti – 20.sajandi algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav
  • Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine - maailmas polnud 1914.aastal organisatsioone, mis oleks suurnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite kohtumisi.
  • Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia – riikide valitsustes otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused isegi oma kindralstaapides koostatud sõjaplaane.
    Maailmasõja ajend
    • Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914.
    • Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja, vastuses kuulutas Venemaa väklja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad.
    • Euroopas üksteisega liitlaslepingutega seotud riikidest jäi esialgu kõrvale vaid Itaalia.
    • Saksamaa sõjaplaan – Schlieffeni plaan – Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu.
    • Prantsuse sõjaplaan – plaan 17 - eesmärgiks vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaal. Hoogne pealetung .
    • Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba.
    • Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel.
    • Austria-Ungari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et Austria-Ungaril tuleb võidelda mitmel rindel.

    Sõjategevus läänerindel
    • Saksa väed hõivasid Luksemburgi. Seejärel algas Saksamaa sissetung Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu.
    • Prantslastele langes ootamatult lõunaosa suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi.
    • Marne ’i lahing. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne’i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud.

    Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel
    • Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond . Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai lääneringe esimestes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff. Nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida- Preisimaal taanduma sundida .
    • Kuigi mõlemad sõdivad pooled olid saatnud enamiku oma jõududest Euroopa lahinguväljadele, möllas sõda ka mjal. Antandi riigid asusid vallutama Saksamaa kolooniaid , võttes emamaast ära lõigatud alad ja tugipunktid tavaliselt suurema vastupanuta üle.

    Sõjategevus 1915-1917. (ptk.6)
    Positsioonisõda
    • Positsioonisõja põhjusts sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja –vahendid olid ründerelvadest tõhusamad. Katse positsioonidest läbi murda lõppes ründajatele igal juhul suure kaotusega. 1915.aasta aprillis kasutasid Saksa väed mürkgaasi, üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi tungida . Kaitseks selle vastu võeti kasutusele gaasimaskid, mistõttu mürkgaaside kasutamine jäi suurema sõjalise efektita.

    Itaalia ja Bulgaaria sõttaastumine
    • 1915.aasta mais kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja, avades sellega esimeses maailmasõjas uue rinde, see tähendas, et sakslastel -austerlastel tuli ka sinna saata osa oma jõude.
    • Saksamaale tõi kergendust tema ammuse liitlase Bulgaaria sõttaastumine. Bulgaaria ühinemine Keskriikidega otsustas Serbia saatuse. Serbia väed purustati.

    Lahingud Türgi rindel
    • 1915.aastal üritasid inglased oma kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates selleks Dardanellide suudmes asuvale Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid inglaste edasitungi ning operatsioon takerdus edutusse ja verisesse positsioonisõtta.

    Saksa rünnak idarindel 1915.aastal
    • 1915.aastal otsustati koondada peamised jõud idarindele, kus manööversõda tundus veel võimalik. 2.mail 1915 algas venelastele ootamatult tugeva tulelöögiga Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti sügavalt läbi. Rinne stabiliseerus.
    • Kuigi sakslased olid saavutanud suurt edu ning tekitanud Vene vägedele olulisi kaotusi, polnud neil ometi õnnestunud Venemaad sõjast välja lülitada

    Verduni lahing
    • Verduni kindlus – rünnaku koht – kaitses juurdepääsu Pariisile
    • Verduni alla koondati ennenägematult võimas suurtükivägi, mille toel asusid Saksa üksused 1916.aasta veebruaris rünnakule ning murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Verduni kaitse juhiks nimetatud kindral Petain suutis oma võitlejaid innustada purustatud kindlustustes vastu panema . Verduni lahing kestis ligi kümme kuud, kuid sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda.
    • Verduni kaitsjate olukorda kergendas 1.juulil 1916 alanud Somme’i lahing, mis kestis väiksemate vaheaegadega kuni novembri lõpuni. Somme’i all võtsid inglased 15.septembril 1916 esimest korda kasutusele suured soomusmasinad – tankid.

    Venemaa vasturünnak idarindel
    • 1916.aasta juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi ning liiguti laial rindel mitukümmend kilomeetrit edasi, tekitades vaenlasele suuri kaotusid. See julgustas 1916.aasta augustis Rumeeniat Antandi poolel sõtta astuma, millest tõusis abi asemel vaid häda. Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee ja Venemaal tuli oma rinnet liitlase abistamiseks veelgi pikendada.

    Sõda merel
    • Järjest rohkem kasutati allveelaevu, mis olid sõja algul edukalt rünnanud Inglise sõjalaevu. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. Kuna inglistel õnnestus Saksa mereväešiffer lahti murda, varitsesid nad vaid sobivat juhust, et Saksa laevastik sisse piirata ning hävitada. Kuigi sakslased kuulutasid Jüüti merelahingu oma võiduks, jäi tegelik võit pigem inglastele, sest edaspidi käitus Saksa laevastik passiivselt, söandades vaid haruharva oma baasidest välja tungida.

    Lahingud läänerindel 1917.aastal
    • Oma positsioonide kindlustamiseks rajasid sakslased eesliini taha varuliine, kuhu vastase suurtükitule eest võis tõmbuda, lastes vastasel tühje kaevikuid pommitada. 1917.aprillis lõid sakslased just seda taktikat kasutades tagasi liitlaste rünnaku Reisi ja Soissons’i vahel, Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle ’i nime järgi läks see lahing ajalukku Nivelle’i tapatalgutena.
    • Põrunud inglaste rünnak 1917.aasta novembris-detsembris Cambrai all. Ootamatu läbimurre saklaste kaitseliinist tekitas Saksa vägedes hetkeks aanika. Inglaselt ei suutnud seda aga maksimaalselt ära kasutada ja sakslastel õnnestus läbimurre peatadee.
    • 1917.aasta oktoobris Caporetto all alanud pealetundi käigus said Itaalia väed raskelt lüüa.

    Venemaa kokkuvarisemine . (ptk.8)
    Kriisi küpsemine Venemaal
    • Rahutused sõjaväes. Üle 6 miljoni sõduri kaotus. Vilets varustamine ja suured kaotused.
    • Majanduslik kaos . Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. Suuremates linnades võis oodata näljamässe.
    • Keisrivõimu autoriteedi langus. Moraalne laostumine – selle sümboliks sai ,,pühamees’’ Grigori Rasputin , kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavae toetajate seas.
    • Rahulolematuse üldine kasv. Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik. Aktiviseerus töölisliikumine. Sõda oli Venemaa elu segamini paisanud.

    Veebruarirevolutsioon
    • Revolutsiooni ajendiks sai Peterburi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle.
    • Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning andis võimu üle Ajutisele Valitsusele.

    Kaksikvõim Venemaal. Ajutine Valitsus ja selle poliitika
    • Kaksikvõimu ühe poole moodustasid revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga ning teise poole IV Riigiduuma koosseisi kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonis tagadademokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse.
    • Tegevust alustas Rahva Vabaduse Partei ( kadetid ), mis oli mõjukaim kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina. Sotsialistide-revolutsionääride Partei ( esseerid ) oli suurim pahempoolne partei, kellel oli eriti suur mõju talurahva hulgas. Venemaa Sotsiaal-demokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlikul organisatsioonil ( vähemlased) oli suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; Venemaa tuleviku küsimuses olid vähemlased ühel meelel esseeridega. VSDTP marksistlik organisatsioon ( enamlased ) oli liikmete arvult teitest suurematest erakondadest tunduvalt väiksem, kuid paremini organiseeritud.

    Enamlaste esiletõus
    • Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid : nii rahu, leiba kui ka maad. Nende tegevust toetas ka Saksamaa.
    • Venemaale jõudnud, käivitas Lenin kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa viivitamatud väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele.
    • Eriti oluline oli enamlastele ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogus.

    Oktoobripööre
    • Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks.
    • 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla
    • Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.oktoobil 1917 II nõukogude kongress , mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekteedi. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus.

    Enamlaste võimu laienemine 1917-1918
    • Asutava Kogu valimistel said ülekaaluka võidu esseerid. Asutav Kogu tuli kokku 1918.aasta detsembris ja võttis enamlastevastase hoiaku.
    • 1918.aasta kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed esseerid valitsusest välja. Esseeride juhid lasti maha või saadeti vangilaagritesse. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem.

    Bresti rahu
    • Rahuläbirääkimied toimusid Brest -Litovski kindluslinnas. Sakslaste esitatud tingimused olid rängad, muu hulgas nägid need ette Poola ja Ukraina eraldamise Venemaast.
    • 17.veebruaril 1918 alustasid saksalased uuesti sõjategevust.
    • 3.märtsil 1918 sõlmitud Bresti rahuga loovutati sakslastele maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ning kolmandik põllumajanduslikust maast. Tegemist oli ajutise lepinguga.
    • Venemaa väljumine sõjast oli raskeks hoobiks Inglismaale ja Prantsusmaale. Saksamaa oli oma käed idas vabastanud ning võis nüüd kõik jõud koondada läände sõja lõpetamiseks õhe otsustava rünnakuga

    Kodusõda Venemaal. (ptk.10)
    Uute riikide teke Kesk-ja Ida-Euroopas
    • 6.detsembril 1917 iseseisvus Soome. 16.veebruaril 1918 deklareeris oma iseseisvust Leedu ning 24.veebruar 1918 Eesti.
    • 1918.aasta sügis – iseseisvumiste laine. Üksteise järel kuulutasid end iseseisvaks Tšehhoslovakkia, Poola ja Ungari. Serbia ja Autria-Ungari koosseisus olnud slaavlased moodustasid Serbia- Horvaatia - Sloveenia kuningriigi, hilisema Jugosliivi. 18.novembril 1918 teatas oma iseseisvumisest Läti. Iseseisvuse kuulutasid välja ka Ukraina, Valgevene ning Taga- Kaukaasia .
    • Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad.

    Kodusõja algus Venemaal ja välisriikide interventsioon
    • Maailmasõjajärgne suurim kodusõda peeti maha Venemaal. Esialgu õnnestus enamlastel vastuhakud maha suruda, kuid 1918.aasta kevadel puhkes kodusõda uue hooga . Mitmel pool tekkisid ,,valged’’ valitsused, mis tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele. Valgete eesmärgiks oli ,,ühtse ja jagamatu’’ Venemaa taastamine
    • Venemaa väljumine sõjast tõi kaasa Antandi interventsiooni: et Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks, võttis Antant need oma kontrolli alla.
    • Antandi sekkumine ja materiaalne abi aktiviseeris Vene valgete tegevuse, kuid otseselt enamlasi kukutama Antant ei tõtanud.
    • Enamlaste olukord jäi raskeks, nende kontrolli all oli vaid neljandik Venemaast.

    Punane ja valge terror . Sõjakommunism
    • 1918.aasta sügisel kuulutasid enamlased avalikult välja punase terrori. Asutati koonsduslaagrid Venemaal, tapmised sagenesid. Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee eesotsas Feliks Dzeržinskiga.
    • Ka valge terror ei jäänud punasest maha. Kokku hukkus Vene kodusõjas erinevatel andmetel 8-12 miljonit inimes.
    • Rakendati sõjakommunismiks nimetatud majanduspoliitikat: kogu majandus allutati riigi kontrollile , kaotati palgad , aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima, millega tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad.

    Enamlus tungib läände. Eesti vabadussõda
    • Saksamaa kokkuvarisemine 1918.aasta novembris. Enamlaste juhid olid veendunud, et Euroopa on jõudnud revolutsiooni lävele.
    • Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee kuulutas Bresti rahulepingu kehtetuks ja Punaarmee marssis läände.
    • Eesti Vabariigi jaoks oli tegu põhjendamata kallaletungiga, mis tõi kaasa Vabadussõja (1918-1920). Selle käigus löödi Punaarmee 1919.aasta algul tagasi.
    • Eesti viis 1919.aasta kevadel sõjategevuse oma piiridest välja ning aitas nn Landeswehr ’i sõjaga Lätis võimule vahepeal kukutatud rahvusliku valitsuse.

    Otsustav 1919.aasta
    • Enamlaste vägivald ning ebaõnnestunud maapoliitika viisid ulatuslike vastuhakkudeni, mis andsid vahepeal juba peaaegu lämmatatud valgele liikumisele uut hoogu.
    • Valgete lüüasaamise põhjuseks olid ennende enda vead ning tegevuse koordineerimatus, mis võimaldas Punaarmeel nad ükshaaval puruks lüüa. Enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemad raudteesõlmsed, mis võimaldas vägesid kiirelt ümber paigutada.
    • Esimesena sõlmiti 2.veebruaril 1920 Tartus rahu Eesiga, järgnesid rahulepingud Läti, Leedu ja Soomega .

    Talurahvasõda
    • Talurahvas hakkas vastu vilja konfiskeerimisele, ei toetanud kollektiivmajandite loomist ning nõudis selliste vabade nõukogude moodustamist, mis ei seisaks ühe partei kontrolli all.

    Poola-Vene sõda
    • Punaarmeel tuli oma teelt pühkida Poola ning tungida Saksamaale, et ärgitada võitlusele sealne töölisklass. Peagi läks Punaarmee vastupealetungile, jõudes 1920.aasta augusti alguseks Varssavi lähedale.
    • Poolas tõusis sissetungijate vastu kogu rahvas. See võimaldas Pooli juhil marssal Jozef Pilsudskil rünnata pealetungiva Punaarmee tiiba. Tulemuseks oli nn Visla ime – lähiajaloo suurim ratsaväelahing, milles Punaarmee eliitüksused löödi puruks ning tõrjuti seejärel Poolast välja.
    • 18.märtsil 1921 sõlmisid Venemaa ja Poola Riias rahu.

    Kodusõja lõpp
    • 1920. aasta lõpul hõivas Punaarmee ägedate lahingutega kogu poolsaare; Krimmi poolsaare admiraril, Wrangelil, õnnestus suurem osa oma vägedest siiski evakueerida.
    • Kuigi partisanisõda enamlaste vastu jätkus veel aastaid, oli kodusõda 1922.aastaga lõppenud. Kodusõja tulemusel suutsid enamlased enda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil, suutmata siiski endale allutada iseseisvunud piiririike.
    • Maailmas tekkis esimene totalitaarne riik, mis kujunes eeskujuks totalitaarsetele ideoloogiatele Euroopas.

    Sõja lõpp läänes. Versailles rahuleping
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    11-klassi ajaloo üleminekueksam #1 11-klassi ajaloo üleminekueksam #2 11-klassi ajaloo üleminekueksam #3 11-klassi ajaloo üleminekueksam #4 11-klassi ajaloo üleminekueksam #5 11-klassi ajaloo üleminekueksam #6 11-klassi ajaloo üleminekueksam #7 11-klassi ajaloo üleminekueksam #8 11-klassi ajaloo üleminekueksam #9 11-klassi ajaloo üleminekueksam #10 11-klassi ajaloo üleminekueksam #11 11-klassi ajaloo üleminekueksam #12 11-klassi ajaloo üleminekueksam #13 11-klassi ajaloo üleminekueksam #14 11-klassi ajaloo üleminekueksam #15 11-klassi ajaloo üleminekueksam #16 11-klassi ajaloo üleminekueksam #17 11-klassi ajaloo üleminekueksam #18 11-klassi ajaloo üleminekueksam #19 11-klassi ajaloo üleminekueksam #20 11-klassi ajaloo üleminekueksam #21 11-klassi ajaloo üleminekueksam #22 11-klassi ajaloo üleminekueksam #23 11-klassi ajaloo üleminekueksam #24 11-klassi ajaloo üleminekueksam #25 11-klassi ajaloo üleminekueksam #26 11-klassi ajaloo üleminekueksam #27 11-klassi ajaloo üleminekueksam #28 11-klassi ajaloo üleminekueksam #29 11-klassi ajaloo üleminekueksam #30 11-klassi ajaloo üleminekueksam #31 11-klassi ajaloo üleminekueksam #32 11-klassi ajaloo üleminekueksam #33
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-06-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Katre Liis Kallas Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed (Lähiajalugu I)2. Ptk.27-29 (Eesti ajalugu II)3. Maailm kahe maailmasõja vahel (Lähiajalugu I)4. Eesti vabariik (Eesti ajalugu II)5. Teine maailmasõda (Lähiajalugu I)6. Eesti teise maailmasõja ajal (Eesti ajalugu II)7. Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat (Inimene, ühiskond ja kultuur)8. Ajaloolised isikud
    esimene maailmasõda , teine maailmasõda , eesti vabariik , isikud , demokraat , sakslas , poliitika , armee , kommunistid , iseseisvus , põhiseadus

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    204
    pdf
    Eesti uusima aja ajalugu
    147
    docx
    Eesti XX sajandi algul
    222
    doc
    Nõukogude Liidu ajalugu
    89
    doc
    Ajalugu
    80
    pdf
    11-klassi ajaloo konspekt
    48
    doc
    Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
    43
    docx
    12 klassi esimese kursuse ajalugu
    19
    docx
    AJALUGU-I ja II maailmasõda



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun