11. klassi ajaloo üleminekueksam (0)

• Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914.
  
• Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja, vastuses kuulutas Venemaa väklja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad.
  
• Euroopas üksteisega liitlaslepingutega seotud riikidest jäi esialgu kõrvale vaid Itaalia.
  
• Saksamaa sõjaplaan – Schlieffeni plaan – Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu.
  
• Prantsuse sõjaplaan – plaan 17 - eesmärgiks vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaal. Hoogne pealetung .
  
• Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba.
  
• Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel.
  
• Austria-Ungari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et Austria-Ungaril tuleb võidelda mitmel rindel.
  

• Saksa väed hõivasid Luksemburgi. Seejärel algas Saksamaa sissetung Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu.
  
• Prantslastele langes ootamatult lõunaosa suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi.
  
• Marne ’i lahing. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne’i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud.
  

• Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond . Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai lääneringe esimestes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff. Nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida- Preisimaal taanduma sundida .
  
• Kuigi mõlemad sõdivad pooled olid saatnud enamiku oma jõududest Euroopa lahinguväljadele, möllas sõda ka mjal. Antandi riigid asusid vallutama Saksamaa kolooniaid , võttes emamaast ära lõigatud alad ja tugipunktid tavaliselt suurema vastupanuta üle.
  

• Positsioonisõja põhjusts sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja –vahendid olid ründerelvadest tõhusamad. Katse positsioonidest läbi murda lõppes ründajatele igal juhul suure kaotusega. 1915.aasta aprillis kasutasid Saksa väed mürkgaasi, üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi tungida . Kaitseks selle vastu võeti kasutusele gaasimaskid, mistõttu mürkgaaside kasutamine jäi suurema sõjalise efektita.
  

• 1915.aasta mais kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja, avades sellega esimeses maailmasõjas uue rinde, see tähendas, et sakslastel -austerlastel tuli ka sinna saata osa oma jõude.
  
• Saksamaale tõi kergendust tema ammuse liitlase Bulgaaria sõttaastumine. Bulgaaria ühinemine Keskriikidega otsustas Serbia saatuse. Serbia väed purustati.
  

• 1915.aastal üritasid inglased oma kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates selleks Dardanellide suudmes asuvale Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid inglaste edasitungi ning operatsioon takerdus edutusse ja verisesse positsioonisõtta.
  

• 1915.aastal otsustati koondada peamised jõud idarindele, kus manööversõda tundus veel võimalik. 2.mail 1915 algas venelastele ootamatult tugeva tulelöögiga Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti sügavalt läbi. Rinne stabiliseerus.
  
• Kuigi sakslased olid saavutanud suurt edu ning tekitanud Vene vägedele olulisi kaotusi, polnud neil ometi õnnestunud Venemaad sõjast välja lülitada
  

• Verduni kindlus – rünnaku koht – kaitses juurdepääsu Pariisile
  
• Verduni alla koondati ennenägematult võimas suurtükivägi, mille toel asusid Saksa üksused 1916.aasta veebruaris rünnakule ning murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Verduni kaitse juhiks nimetatud kindral Petain suutis oma võitlejaid innustada purustatud kindlustustes vastu panema . Verduni lahing kestis ligi kümme kuud, kuid sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda.
  
• Verduni kaitsjate olukorda kergendas 1.juulil 1916 alanud Somme’i lahing, mis kestis väiksemate vaheaegadega kuni novembri lõpuni. Somme’i all võtsid inglased 15.septembril 1916 esimest korda kasutusele suured soomusmasinad – tankid.
  

• 1916.aasta juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi ning liiguti laial rindel mitukümmend kilomeetrit edasi, tekitades vaenlasele suuri kaotusid. See julgustas 1916.aasta augustis Rumeeniat Antandi poolel sõtta astuma, millest tõusis abi asemel vaid häda. Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee ja Venemaal tuli oma rinnet liitlase abistamiseks veelgi pikendada.
  

• Järjest rohkem kasutati allveelaevu, mis olid sõja algul edukalt rünnanud Inglise sõjalaevu. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. Kuna inglistel õnnestus Saksa mereväešiffer lahti murda, varitsesid nad vaid sobivat juhust, et Saksa laevastik sisse piirata ning hävitada. Kuigi sakslased kuulutasid Jüüti merelahingu oma võiduks, jäi tegelik võit pigem inglastele, sest edaspidi käitus Saksa laevastik passiivselt, söandades vaid haruharva oma baasidest välja tungida.
  

• Oma positsioonide kindlustamiseks rajasid sakslased eesliini taha varuliine, kuhu vastase suurtükitule eest võis tõmbuda, lastes vastasel tühje kaevikuid pommitada. 1917.aprillis lõid sakslased just seda taktikat kasutades tagasi liitlaste rünnaku Reisi ja Soissons’i vahel, Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle ’i nime järgi läks see lahing ajalukku Nivelle’i tapatalgutena.
  
• Põrunud inglaste rünnak 1917.aasta novembris-detsembris Cambrai all. Ootamatu läbimurre saklaste kaitseliinist tekitas Saksa vägedes hetkeks aanika. Inglaselt ei suutnud seda aga maksimaalselt ära kasutada ja sakslastel õnnestus läbimurre peatadee.
  
• 1917.aasta oktoobris Caporetto all alanud pealetundi käigus said Itaalia väed raskelt lüüa.
  

• Rahutused sõjaväes. Üle 6 miljoni sõduri kaotus. Vilets varustamine ja suured kaotused.
  
• Majanduslik kaos . Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. Suuremates linnades võis oodata näljamässe.
  
• Keisrivõimu autoriteedi langus. Moraalne laostumine – selle sümboliks sai ,,pühamees’’ Grigori Rasputin , kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavae toetajate seas.
  
• Rahulolematuse üldine kasv. Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik. Aktiviseerus töölisliikumine. Sõda oli Venemaa elu segamini paisanud.
  

• Revolutsiooni ajendiks sai Peterburi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle.
  
• Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning andis võimu üle Ajutisele Valitsusele.
  

• Kaksikvõimu ühe poole moodustasid revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga ning teise poole IV Riigiduuma koosseisi kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonis tagadademokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse.
  
• Tegevust alustas Rahva Vabaduse Partei ( kadetid ), mis oli mõjukaim kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina. Sotsialistide-revolutsionääride Partei ( esseerid ) oli suurim pahempoolne partei, kellel oli eriti suur mõju talurahva hulgas. Venemaa Sotsiaal-demokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlikul organisatsioonil ( vähemlased) oli suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; Venemaa tuleviku küsimuses olid vähemlased ühel meelel esseeridega. VSDTP marksistlik organisatsioon ( enamlased ) oli liikmete arvult teitest suurematest erakondadest tunduvalt väiksem, kuid paremini organiseeritud.
  

• Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid : nii rahu, leiba kui ka maad. Nende tegevust toetas ka Saksamaa.
  
• Venemaale jõudnud, käivitas Lenin kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa viivitamatud väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele.
  
• Eriti oluline oli enamlastele ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogus.
  

• Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks.
  
• 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla
  
• Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.oktoobil 1917 II nõukogude kongress , mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekteedi. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus.
  

• Asutava Kogu valimistel said ülekaaluka võidu esseerid. Asutav Kogu tuli kokku 1918.aasta detsembris ja võttis enamlastevastase hoiaku.
  
• 1918.aasta kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed esseerid valitsusest välja. Esseeride juhid lasti maha või saadeti vangilaagritesse. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem.
  

• Rahuläbirääkimied toimusid Brest -Litovski kindluslinnas. Sakslaste esitatud tingimused olid rängad, muu hulgas nägid need ette Poola ja Ukraina eraldamise Venemaast.
  
• 17.veebruaril 1918 alustasid saksalased uuesti sõjategevust.
  
• 3.märtsil 1918 sõlmitud Bresti rahuga loovutati sakslastele maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ning kolmandik põllumajanduslikust maast. Tegemist oli ajutise lepinguga.
  
• Venemaa väljumine sõjast oli raskeks hoobiks Inglismaale ja Prantsusmaale. Saksamaa oli oma käed idas vabastanud ning võis nüüd kõik jõud koondada läände sõja lõpetamiseks õhe otsustava rünnakuga
  

• 6.detsembril 1917 iseseisvus Soome. 16.veebruaril 1918 deklareeris oma iseseisvust Leedu ning 24.veebruar 1918 Eesti.
  
• 1918.aasta sügis – iseseisvumiste laine. Üksteise järel kuulutasid end iseseisvaks Tšehhoslovakkia, Poola ja Ungari. Serbia ja Autria-Ungari koosseisus olnud slaavlased moodustasid Serbia- Horvaatia - Sloveenia kuningriigi, hilisema Jugosliivi. 18.novembril 1918 teatas oma iseseisvumisest Läti. Iseseisvuse kuulutasid välja ka Ukraina, Valgevene ning Taga- Kaukaasia .
  
• Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad.
  

• Maailmasõjajärgne suurim kodusõda peeti maha Venemaal. Esialgu õnnestus enamlastel vastuhakud maha suruda, kuid 1918.aasta kevadel puhkes kodusõda uue hooga . Mitmel pool tekkisid ,,valged’’ valitsused, mis tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele. Valgete eesmärgiks oli ,,ühtse ja jagamatu’’ Venemaa taastamine
  
• Venemaa väljumine sõjast tõi kaasa Antandi interventsiooni: et Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks, võttis Antant need oma kontrolli alla.
  
• Antandi sekkumine ja materiaalne abi aktiviseeris Vene valgete tegevuse, kuid otseselt enamlasi kukutama Antant ei tõtanud.
  
• Enamlaste olukord jäi raskeks, nende kontrolli all oli vaid neljandik Venemaast.
  

• 1918.aasta sügisel kuulutasid enamlased avalikult välja punase terrori. Asutati koonsduslaagrid Venemaal, tapmised sagenesid. Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee eesotsas Feliks Dzeržinskiga.
  
• Ka valge terror ei jäänud punasest maha. Kokku hukkus Vene kodusõjas erinevatel andmetel 8-12 miljonit inimes.
  
• Rakendati sõjakommunismiks nimetatud majanduspoliitikat: kogu majandus allutati riigi kontrollile , kaotati palgad , aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima, millega tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad.
  

• Saksamaa kokkuvarisemine 1918.aasta novembris. Enamlaste juhid olid veendunud, et Euroopa on jõudnud revolutsiooni lävele.
  
• Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee kuulutas Bresti rahulepingu kehtetuks ja Punaarmee marssis läände.
  
• Eesti Vabariigi jaoks oli tegu põhjendamata kallaletungiga, mis tõi kaasa Vabadussõja (1918-1920). Selle käigus löödi Punaarmee 1919.aasta algul tagasi.
  
• Eesti viis 1919.aasta kevadel sõjategevuse oma piiridest välja ning aitas nn Landeswehr ’i sõjaga Lätis võimule vahepeal kukutatud rahvusliku valitsuse.
  

• Enamlaste vägivald ning ebaõnnestunud maapoliitika viisid ulatuslike vastuhakkudeni, mis andsid vahepeal juba peaaegu lämmatatud valgele liikumisele uut hoogu.
  
• Valgete lüüasaamise põhjuseks olid ennende enda vead ning tegevuse koordineerimatus, mis võimaldas Punaarmeel nad ükshaaval puruks lüüa. Enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemad raudteesõlmsed, mis võimaldas vägesid kiirelt ümber paigutada.
  
• Esimesena sõlmiti 2.veebruaril 1920 Tartus rahu Eesiga, järgnesid rahulepingud Läti, Leedu ja Soomega .
  

• Talurahvas hakkas vastu vilja konfiskeerimisele, ei toetanud kollektiivmajandite loomist ning nõudis selliste vabade nõukogude moodustamist, mis ei seisaks ühe partei kontrolli all.
  

• Punaarmeel tuli oma teelt pühkida Poola ning tungida Saksamaale, et ärgitada võitlusele sealne töölisklass. Peagi läks Punaarmee vastupealetungile, jõudes 1920.aasta augusti alguseks Varssavi lähedale.
  
• Poolas tõusis sissetungijate vastu kogu rahvas. See võimaldas Pooli juhil marssal Jozef Pilsudskil rünnata pealetungiva Punaarmee tiiba. Tulemuseks oli nn Visla ime – lähiajaloo suurim ratsaväelahing, milles Punaarmee eliitüksused löödi puruks ning tõrjuti seejärel Poolast välja.
  
• 18.märtsil 1921 sõlmisid Venemaa ja Poola Riias rahu.
  

• 1920. aasta lõpul hõivas Punaarmee ägedate lahingutega kogu poolsaare; Krimmi poolsaare admiraril, Wrangelil, õnnestus suurem osa oma vägedest siiski evakueerida.
  
• Kuigi partisanisõda enamlaste vastu jätkus veel aastaid, oli kodusõda 1922.aastaga lõppenud. Kodusõja tulemusel suutsid enamlased enda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil, suutmata siiski endale allutada iseseisvunud piiririike.
  
• Maailmas tekkis esimene totalitaarne riik, mis kujunes eeskujuks totalitaarsetele ideoloogiatele Euroopas.
  

• 6. aprillil 1917 kuulutasid Ühendriigid Saksamaale sõja.
  
• Saksamaa mõistis, et enam ei saa passiivselt oodata Antandi kokkuvarisemist, vaid Saksamaa peab oma vaenlased purustama enne, kui nende uus liitlane täies võimsuses vaenuväljadele ilmub.
  

• 8.jaanuaril 1918 tegi USA president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Saksamaa lükkas Wilsoni ettepaneku tagasi, olles veendunud, et suudab sõjategevuse enda kasuks pöörata, ja asus läänerindele vägesid koondama.
  
• 21.märtsil 1918 Somme’i all alanud pealetung oli sakslastele esialgu edukas.
  
• Sakslaste takerdumine võimaldas liitlasvägede uuel ülemjuhatajal kindral Fochil koondada jõud otsustavaks vastulöögiks, kasutades selleks ka järjest suuremas ulatuses rindele saabuvaid ameerika üksusi.
  
• 18.juulil 1918 läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn teises Marne’i lahingus sakslased tagasi. Saksa pealetung oli läbi kukkunud
  

• 1918.aasta juuli lõpuks oli sakslastel läänerindel jõud otsas.
  
• 8.augustil 1918 andsid Prantsuse ja Inglise korpuseg 600 tanki toetusel sakslastele Amiensi juures ränga hoobi ning paiskasid nad tagasi. Kindral Luddendorff nimetas 8.augustit Saksa armee ajaloo ,,mustaks päevaks’’.
  
• Saksamaa on sõjaliselt löödud ning tegi 29.septembril 1918 keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi.
  

• Saksa vägede lüüasaamine läänerindel kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast. 29.septembril 1918 alustas Bulgaaria Prantsusmaa ja Inglismaaga vaherahuläbirääkimisi. Maailmasõda küllalt edukalt alustanud Türgi oli 1918.aasta sügiseks asamuti jõudnud kokkuvarisemise äärele. 30.oktoobril 1918 kirjutas Türgi alla vaherahukokkuleppele.
  
• 1918.aasta oktoobris asus rahu otsima ka Austria-Ungari. Austria kapituleerus 3.novembril 1918.
  

• Liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris , siis hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks.
  
• 11.novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne ’i metsas kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas esimese maailmasõja ja oli ka sissejuhatuseks veelgi rängemale rahulepingule.
  

• 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele.
  
• Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versailles’i rahuleping, mille kohaselt mpidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uuutele riikidele.
  
• Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud ehk maksta reparatsioone, mille suuruses Pariisis siiski kokku ei suudetud leppida.
  
• Pariisi rahukonverentsil sõlmitud lepinguis leidus hulgaliselt ebaõiglust. Probleemide lahendamise asemel tekitasid lepingud uusi pingeid, mis paarikümne aasta pärast viisid uue maailmasõjani.
  
• Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Rahvasteliit aga loeti ebatõhusaks organisatsiooniks, kuna ei suutnud täita võetud ülesandeid.
  
• 1922. aastal kukutati Türgis ülestõusnud sultan ning kuulutati 1923. välja vabariigi, mille presidendiks sai Mustafa Kemal. Uuenenud Türgil õnnestus sõlmida uus rahuleping, mis andis talle osa kaotatud alasid tagasi. Kemal võttis nimeks Atatürk (,,türklaste isa’’) ja käivitas Türgis ulatuslikud reformid , et riiki moderniseerida.
  

• Hukkus umbkaudu 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit, kellest 3.5 miljonit jäi vigaseks. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa, mille varemetele kerkis hulk väiksemaid rahvusriike.
  
• Maailmasõda purustas paljud illusioonid ja seadis kahjtluse alla lääne tsiviliatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse. Maailm kalestus.
  
• Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal lahendada ühtki suurt probleemi, need püsisid ja viisid maailmasõja teise etapi ehk teise maailmasõjani!
  

Veebruarirevolutsioon

• 1917.a. Venemaa jõudnud katastroofi äärele. Idarinne varises kokku 1,5 milj sõdurit deserteeerus. Puudus kütusest, toiduainetest ja tarbekaupadest. Sõjatüdimus ja umbusaldus keisri vastu. Töölisrahutused Peterburis kasvasid revolutsiooniks
  
• Sõjavägi läks rahva poolele üle. Nikolai II loobus troonist. Venemaast sai vabariik. Ajutine Valitsus (soovib iga hinna eest sõda jätkata). Vasakpoolsete (bolševike, menševike ja esseeride) suur mõju ühiskonnale.
  
• 2.märts 1917. Rahutused Tallinnas. 20000 osalejaga miiting. Üldstreik. Tallinna vanglate rüüstamine. Vangide vabastamine. Rünnati politsei- ja kohtuasutusi. Ohvitseride ja politseinike tapmine. Tulekahjud . Röövimiste ja rüüstamiste laine
  
• Korratused likvideeriti kiiresti, politsei asemel loodi omaalgatuslik miilits .
  

Autonoomia

• Autonoomia – ühe rahva osaline iseseisvus mingi teise riigi koosseisus.
  
• Revolutsiooniga avanesid uued väljavaated Vene impeeriumi väikerahvastele. 1917.a. kuulutasid iseseisvuse välja Soome ja Poola. Ukraina soov autonoomiaks. 1917.a. autonoomiaseaduse esitamine. Asjad venisid
  
• 26.märts Peterburis eestlaste meeleavaldus 40000 inimest võttis osa (15000 relvastatult). 30.märts – Eestimaa ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendamine rahvuskubermanguks. Eesotsas kubermangukomissar Jaan Poska 1866-1920
  
• Võim eestlaste käes. Mais Maanõukogu e. Maapäeva valimised. Eesti esimene parlamentaarne rahvaesindus. Täidesaatev võim kuulus Maavalitsusele. Esimeseks juhiks Jaan Raamot. Hiljem Konstantin Päts. Riigikeeleks eesti keel
  
• Rahvusväeosade loomine. Eesti Diviisi kujunemine – ülemaks Johan Laidoner 1884 – 1953. Iseseisva Eesti loomise idee!
  

Oktoobripööre

• Erakondade kujunemine Eestis. Rahvuslike huvide rõhutamine. Enamlased rahvuslust eitaval seisukohal. Eesti enamlaste arv kasvanud 8000ni. Mõjukad Narvas ja Tallinnas.
  
• Vastutustundetu demagoogia . Ei teatud kuidas tegelikult probleeme lahendada. Saksa kindralstaap finantseeris enamlasi heldelt – eesmärk Venemaa destabiliseerimine. Okt. ettevalmistused relvastatud riigipöötdekatseks. Tähelepanu ka Tallinnal
  
• 27.okt. Enamlased haaravad võimu Tallinnas. Viktor Kingsepp . Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Juhiks Jaan Anvelt . Kohalikud omavalitsused asendati enamlaste nõukogudega. Miilits asendati Punaarmeega. Kohtumõistmine oma suva järgi
  
• Ühe partei diktatuur. Vägivald teisitimõtlejate suhtes. Baltisakslaste ja eesti rahvuslaste arreteerimine.
  

• Veebruarirevolutsioonile järgnenud segadus, enamlaste võimuhaaramine oktoobripöörde näol lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Venemaast
  
• Eeldused olid olemas juba varem:
  

• Septembris 1917 tungisid Saksa väed saartele
  
• Enamlased muutusid seeläbi Eestis populaarsemaks ja valmistasid ette relvastatud võimuhaaramist
  
• Segases olukorras tekkis Eesti täieliku iseseisvumise idee
  
• 15.nov võttis Maanõukogu vastu otsuse kuulutada end kõrgemaks võimuks Eestis
  

Iseseisvuse väljakuulutamine

• Asuti ühendusse välisriikidega
  
• 1918a tungisid sakslased saartelt edasi
  
• Moodustati Eesti Päästekomitee (Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik)
  
• Päästekomitee eesmärgiks oli iseseisvuse väljakuulutamine
  
• Koostati iseseisvusmanifest
  
• Iseseisvusmanifest loeti esmakordselt ette 23.veeb 1918 Pärnus
  
• Ülejäänud Eesti linnades 24.veeb, mida loetakse ka Eesti Vabariigi iseseisvumiseks
  
• 24.veeb loodi ühtlasi Ajutine Valitsus
  
• Järgmisel päeval jõudsid Tallinna Saksa väed ja algas Saksa okupatsioon (veeb-nov)
  
• Sakslased Ajutist Valitsust ei tunnistanud, taas tuldi kokku 11.nov 1918
  
• Pärast Saksamaa lüüasaamist I maailmasõjast lootis Nõukogude Venemaa taastada Vene impeeriumi endised piirid ning viia revolutsioon läbi ka teistes Euroopa riikides
  
• Venemaa koondas Eesti piirile suured väed, 28.nov algas vabadussõda
  

• 1918 novembris tungisid enamlased suure hooga peale ja saavutasid edu (Narvas)
  
• Eestlaste löögijõõu moodustasid suures osas vabatahtlikud, sh palju koolinoori
  
• 1919 toimus ootamatu pööre – eestlased olid organiseerunud, abistasid Soome vabatahtlikud, merelt Inglise laevastik
  
• Kindral Laidoneri juhtimisel löödi 1919 jaanuari lõpuks punaväed Eestist välja
  
• 1919 alanud pealetungi käigus vallutasid eestlased Pihkva ja Põhja-Läti
  
• Enamlaste võim Lätis likvideeriti
  
• Eesti-Läti väed sattusid vastamisi Saksa vägedega nn Landeswehri sõjas
  
• Saksa väed purustati, taastati Läti vabariik
  

Vabadussõja lõpp, rahuleping

• Punaarmeel ei õnnestunud vaatamata rasketele lahingutele edu saavutada
  
• Ka Eesti pool oli sõjast kurnatud
  
• Venemaa tegi ettepaneku rahuläbirääkimisteks, lootes murda Lääneriikide blokaadi, eestlased nõustusid
  

Tartu rahu (2.veebruar 1920)

• Rahuläbirääkimised olid rasked, Venemaa üritas nende vältel Narva rinnet läbi murda
  
• Alles peale rünnakute läbikukkumist nõustus Venemaa sõjategevuse lõpetada
  
• 2.veeb 1920 kirjutati Tartus alla rahuleping, millega Venemaa tunnustas Eesti sõltumatust, kehtestati riigipiir
  
• Tartu rahu tähistab Eesti iseseisvumisprotsessi lõppu
  

• Ainsaks selgeks võitjaks I maailmasõjal osutus USA, mille territoorium jäi sõjast puutumata, mis kaotas teiste maadga võrreldes suhteliselt vähe inimesi ning mille majanduslik võimsus kasvas.
  
• Kõige suurem oli pettumus pärast maailmasõja lõppu Saksamaal. Saksamaa polnud rahul Versailles’ rahulepingu tingimustega, sest luges neid ebaõiglaseks.
  
• Ungari pidi loovutama koguni enamiku oma senisest territooriumist.
  
• Kaotajaks pidas end ka Venemaa, kes seadis samuti eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada.
  
• 1922.aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles’ süsteemi vastase koostöölepingu..
  
• Antandi poolel võidelnud riikidest olid sõja tulemustega kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, mis jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid .
  

• Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus.
  
• Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida.
  
• Saksamaa nõrkus tõi kaasa ka tööpuuduse ning inflatsiooni mujalgi. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumise levikuks.
  

• Kogu sõjajärgne olukord tugevdas 1920.aastate algul Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919.aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern.
  
• Mitmes Euroopa riigis kujunes kommunistlik partei mõjukaks poliitiliseks jõuks ja see oli ka valimistel edukas.
  
• Kommunistide eesmärk oli lihtsalt haarata võim – kui vaja, siis vägivallaga – ning kehtestada ,,proletariaadi diktatuur’’
  
• Kõige suuremaid lootusi asetas Komintern ülestõusule Saksamaal, kus 1923.aastal valitses sügav poliitiline kriis.
  
• Kominterni katse maailmarevolutsiooni käivitada kukkus läbi.
  
• Mitmel pool Euroopas tõi kommunistliku liikumise aktiviseerumine kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekke. Saksamaal kukkusid sedalaadi katsed esialgu läbi, Itaalias saatis ennast fašistlikuks nimetavat liikumist aga edu.
  

• USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning mpikendati maksete tasumise tähtaegu
  
• Eriti kiire oli majanduskasv 1920.aastate teisel poolel Ameerikas. Paraku tugines majanduskasv pigem soodsatele laenuvõimalustele kui suuremale tootlikkusele.
  
• Üha suureneva tarbimise tõttu püsis majandus mõnda aega tõusuteel. Väiksemgi ebakõla rahvusvahelises rahanduses võis kaasa tuua kriisi.
  

• Majandusliku ja poliitilise olukorra stabiliseerumine aitas kaasa välispoliitiliste vastasseisude leevenemisele.
  
• 1925.aasta lõpul toimus Locarno konverents, millest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia ning Saksamaa, kes esimest korda pärast maailmasõda osales mitte võidetu, vaid võrdõigusliku partnerina. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles’s paika pandud läänepiiri
  
• Patsifistlike unistuste kulminatsiooniks oli Briand ’i- Kelloggi pakti allakirjutamine 1928.aastal. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Uut maailmasõda ei suutnud sellised deklaratsioonid paraku ära hoida.
  

• Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. Ületootmine.
  
• 29.oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika . Hakati müüma väärtpabereid ning nende hinnad langesid kohutava kiirusega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suurema osa oma varandusest.
  
• Elanikkonna ostujõud langes järsult, see vähendas tootmist aga veelgi. See viis kriisi Euroopasse ning seejärel teistessegi maailmajagudessi.
  

• Enneolematult suur oli tööpuudus, nälg ja rahulolematuse. Kõige rängemalt lõi kriis välja USAs, kus kiire elatustaseme tõus oli tuginenud heldele tarbimislaenude jagamisele ning aktsiaspekulatsioonidele.
  
• Elatustaseme langus.
  
• Põhimõte ,,Igaüks on oma õnne sepp ’’ tõsise kahtluse all. Kriisist pääsemiseks asus riik senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse.
  
• Paljud inimesed arvasid, et nende probleemid laheneksid päevapealt, kui riigi etteotsa valitaks tugev juht, kes kindla käega kõik probleemid lahendaks, inimestele tööd ja leiba annaks.
  

• Demokraatlike riikide ( sealjuures vabariikide) arv suurenes sõja järel järsult. Demokraatlikud vabadused laienesid. Uus valimisseadus suurendas valimisõiguslike kodanike hulka peaaegu kolm korda.
  
• Mitmes riigis ei osutunud demokraatia paraku jätkusuutlikuks. Peamiselt olid selle põhjuseks demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes.
  

• Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades sellega liberaalidelt valijaid enda poole.
  
• Teiselt poolt kaotasid liberaalid valijaid tööliskonna huve kaitsvatele sotsialistidele ehk sotsiaal-demokraatidele. Pahempoolsed erakonnad toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu ning kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid.
  

• Ameerikas kehtestati nn kuiv seadus. Inimesed aga ei loobunud alkoholist. Selle valmistamise ja levitamise võttis enda peale organiseeritud kuritegevus ehk maffia , rikastudes salaalkoholi toel ja suurendades seega märkimisväärselt oma mõju.
  
• 1929. aasta majanduskriis. 1932. aastal valiti USA presidendiks demokraat Roosevelt , kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Uus kurss . Roosevelt tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, see omakorda eeldab elanike sissetulekute suurendamist.
  
• Tööstuse elavdamiseks asus riik senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid. Tunduvalt suurndati ametiühinguti õigusi.
  
• Põllumajandust hakkas reguleerima riik. Põllumajandussaaduste hinnad ja põllumeeste sissetulekud hakkasid selle tulemusel taas kasvama.
  
• Välispoliitikas ajasid Ühendriigid maailmasõdade vahel isolasionismipoliitikat, püüdes maailmas toimuvast eemal hoida.
  

• Inglismaa osa maailma majanduses kahanes.
  
• Inglismaa peamiseks probleemiks kujunes aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega.
  
• 1918.aasta valimisreformiga suurendati valimisõiguslike isikut arv pea kolmekordsks. Tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas tugevdas Tööpartei ehk leiboristide positsioone.
  
• Poliitiline olukord stabiilne. See aitas Inglismaal edukamalt kui paljudes teistes riikides toime tulla ülemaailmse majanduskriisi mõjudega.
  
• Välisoliitikas oli Suurbritannia sunnitud järjest rohkem tegelema impeeriumi rahvaste iseseisvuspüüetega. Esimesena suutis end Suurbritannia võimu alt vabastada Iirimaa.
  
• 1931 .aastal võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispuoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele.
  

• Sõja tulemusena liitis võitjariik Prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke.
  
• Poliitiline ebastabiilsus. Ei olnud stabiilseid parteisid.
  
• Ülemaailmne majanduskriis tabas ka Prantsusmaad. Suurenes tööpuudus ning halvenes elujärg. Hakkasid tugevnema äärmusliikumised, mis lubasid riigi karmil käel kriisist välja tuua.
  
• Rahvarinde idee 1934.aastal. Kuigi Rahvarinde valitsus 1938.aastal lagunes , suutis rahvarinde teke siiski poliitilise olukorra stabiliseerida.
  
• Välispoliitikas pürgis Prantsusmaa jätkuvalt Euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks. See muutis ta erinevalt Suurbritanniast aktiivseks ka Kesk-ja Ida-Euroopas.
  

• Demokraatia kriis. Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatlikku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ning viiks riigi majanduslikule õitsengule.
  
• Esimesena välja kujunenud kommunistlik liikumine soovis kehtestada töölisklassi nimel kommunistlikku diktatuuri ning pidas hävitamisele kuuluvaks kihiks kodanlust
  
• Fašistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine tähtsustasid klassivõitluse asemel aga rahvuse ühtsust, oma vaenlasteks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ning kommunise.
  
• Olulisemad tunnusjooned
  

• Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Peetakse tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena.
  
• Totalitaarne riigikorraldus. Lisaks võimu koondumisele ühe juhi ja tema sõltlaste kätte iseloomustab totalitarismi kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse, tegelikult kogu nende elu üle.
  

• Üks esimesi Euroopa autoritaarseid riike oli Portugal .
  
• 1926.aastal toimus sõjaväeline riigipööre ka Poolas. Samal aastal loobus demokraatiast ka Leedu.
  
• 1924.aastal muutus autoritaarseks riigiks end Albaania .
  
• 1929.aastal kehtestas Jugoslaavia diktatuuri
  
• Uue tõuke autoritaarsete süsteemide esiletõusuks andis ülemaailmne majanduskriis, mis suurendas ühiskonnas seesmisi vastuolusid ning kasvatas ihalust kõva käe järele.
  

• Itaalia rahulolematust kasutasid ära kommunistid , kes paiskasid Itaalia streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaosesse. Kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fašistide liikumine, mida juhtis Benito Mussolini . Mussolini õpetuses oli tähtsaimal kohal rahvuse kui terviku heaolu.
  
• Mõne aastaga likvideeris Mussolini demokraatliku riigikorralduse. 1925.aastal kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce ’le anti seadustega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ning rahati koonduslaagrid.
  
• Majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud.
  
• Agressiivne välispoliitika.
  

• Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Wimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler . 1923.aastal üritas Hitleri Münchenis (Baieris) võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti kiiresti maha. Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi.
  
• Uus võimalus avanes natsidele siis, kui puhkes ülemaailmne majanduskriis. Saksmaa majanduslikku kokkuvarisemist kasutasid ära ka kommunistid, kes kritiseerisid demokraatlikku riigikorraldust ning üritasid oma lööksalkade abil agressiivselt võimu võtta.
  
• Esialgu tegutses Hitler põhiseaduse raamides ning tema valitsusse kuulus ka teiste erakondade esindajaid. Peagi suutis ta aga kogu võimu enda kätte koondada. Natslik Riigipäev võttis 1933.aasta märtsis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused. Kehtestati üheparteisüsteem, kõik parteid peale NSDAP saadeti laiali. Hitlerist sai Saksamaa diktaator ehk füürer.
  

• Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike institutsioonide ning vabaduste kaotamist ning nende asemele tuli riiklik meelsusjärelevalve. Majandus võeti riigi kontrolli alla.
  

• Riigi ülesandeks sai ka rassilise puhtuse tagamine, milleks kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seaduse. 1935.aastal kehtestatud seadustega piirati oluliselt juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi.
  
• Hitleri võimu tugisambaks oli SS, mida juhtis Hitleri lähim kaastööline Heinrigh Himmler. SS-ile allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo .
  
• Tööpuuduse täielik likvideerimine ning rahva elatustaseme tõus.
  
• Välispoliitika agressiivne ning jultunud
  

• 1918.aasta kevadest alates kehtis Venemaal üheparteisüsteem, kõik teised parteid peale kommunistliku olid keelatud. Kommunistide võimuala laienedes kuulutati lisaks mitmed uued vabariigid. 1922.aastal ühendati need Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas.
  
• Eriti rahulolematud olid kommunistidega talupojad, keda laostas toiduainete andmise kohustus ja kes alustasid mitmel korral mässu.
  
• 1921.aastal puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas. Kommunistidele ustavaks jäänud üksised suutsid ülestõus Kroonlinnas. Kommunistidele ustavaks jäänud üksused suutsid ülestõusu suurte kaotuste hinnaga maha suruda, kuid rahulolematus sellega ei lõppenud.
  

• 1921.aastal olid kommunistid sunnitud muutma senist röövellikku majanduspoliitikat. Uus majanduspoliitika – NEP. Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga, mille tasumise järel võis talupoeg toodangu ülejäägid turule viia. Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus tegutseda. Enamik majandusest, nagu näiteks suurtööstus, jäi riigi kontrolli alla.
  
• Kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus ja esimesel võimalusel tuli see likvideerida .
  

• Peale Lenini surma tõusis esile väliselt tagasihoidlikul partei peasekretäri kohal töötanud Jossif Stalin , keda Lenin oli kritiseeinud liigse võimuahnuse pärast.
  
• Stalini võimuletõusule järgnes tema lõputu ülistamine ehk isikukultus . Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu ning võltsiti ajaloolisi fotosid , nii muudeti Stalin Lenini ,,lähimaks’’ kaastööliseks. Kommuniatlikes noorteorganisatsioonides õpetati lapsi muu kõrval oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama.
  

• Stalini võimuletõus tähendas NEP-i lõppu. Saavutamaks täielikku kontrolli ühiskonna üle, otsustas Stalin likvideerida igasuguse eraettevõtluse, kaasa arvatud põllumajanduses.
  
• Stalin käivitas ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Industrialiseerimine . Viisaastaku plaanid. Kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis Nõukogude Liitu ei mõjutanud.
  

• 1920.aastate lõpul tekkisid Nõukogude Liidul raskused viljavarumisega. Talupoegadelt konfiskeeriti jõuga kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. 1932.-1933.aastal puhkes NSVL ’is suur nälg. Kannibalism .
  
• Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Kokku küüditati 9 miljonit talupoega. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi. Vähenes nii teraviljasaak kui ka loomade arv, tootlikkus ei tõusnud isegi 1930.aastate lõpuks esimese maailmasõja eelsele tasemele .
  

• Et oma võimu enne uut maailmasõda kindlustada, alustas Stalin 1934.aastal vägivallakampaaniat, mis on tuntud suure terrori nime all. Terrori all kannatasid kõik vastased, Punaarmee juhtkond. Mõrvati või vangistati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti
  
• Terrori ohvriks langesid ka NSVL’i rahvusvähemused. Hävitati enamik nende juhtivaid kommuniste, teiste seas tähtsamad eesti kommunistid.
  
• Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem ( GULAG ).
  
• Ohvrite arv 20-40miljonit
  
• Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, milleta on võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida.
  

Sisepoliitiline areng

• Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega.
  
• Põhiseaduse koostamiseks astus 23.aprillil 1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu, kes võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.juuni 1920.
  
• Põhiseadus sätestas ka kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne.
  
• Kõrgeimaks võimukandjaks rahvas,kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu.
  
• Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100-liikmeline), täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus
  
• Valitsuse tegevust juhtis riigivanem , kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid (riigivisiidid jne)
  
• Põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle.
  
• Riigipea puudumine.
  
• Demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvaste erakonnad.
  
• Koalitsioonivalitsustes osales tavaliselt neli-viis erakonda, mis kõik tegid valitsuse moodustamise käigus järeleandmisi.
  
• Kujunesid ületamatud vastuolud. Sellele järgnes koalitsiooni lagunemine , valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis .
  

• Radikaalne maareform , mille aluseks oli 10.oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus . Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jne. Loodi 35000 uut asundustalu .
  
• Kõigepealt said maad vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel ülejäänud soovijad.
  
• Pärast vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus.
  
• Majanduskasvus oli oma osa ka Venemaal: Vene tellimused elustasid metalli- ja paberitööstuse, Vene transiit soodustas kaubanduse arengut, mitmed ettevõtted loodi edukalt Venemaal sooritatud ärioperatsioonide järel.
  
• Majandus tõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923.aastal kaasa kriisi. See sai alguse rahandusest, sest pangad olid jaganud hiiglaslikke laene, kusjuures sageli anti neid ka viljatute äriplaanide koostajatele.
  
• Väliskaubanduse negatiivne bilanss , tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus .
  
• 1924.aasta kevadel käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika.
  
• Orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule.
  
• Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus: riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele, maaparandusele ja sordiaretusele, kutseoskuste levitamisel
  
• Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform (üleminek markadelt kroondidele.
  
• Uus majanduslik tõus: suurenes põllumajandus- ja tööstustoodand, kasvas eksport , tõusis elatustase, avanesid võimalused uuteks investeeringuteks
  

• Eesti pigi hankima oma iseseisvusele tunnustuse. Eesti asus seda taotlema juba 1918.aastal, kuid de jure tunnustuseni jõuti alles pärast vabadussõda.
  
• Tõsteti esile kaks võimalikku ohuallikat – Saksamaa ja Venemaa. Saksamaa oht pigem teoreetiline, seevastu teine võimalik ohuallikas – kommunistlik Venemaa – oli Eesti iseseisvuse hävitamisest jätkuvalt huvitatud, oodates vaid sobivat võimalust
  
• Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) oli nõrk, kuid tema selja taga seisis Komintern, mis finantseeris heldelt kõiki ettevõtmisi, eriti kommunistlikku propagandat.
  
• Täites Moskva ettekirjutisi, üritas EKP 1.detsembril 1924 relvastatud riigipöördekatset.
  
• Suhete normaliseerimine võimalike vastastega.
  
• Otsiti sõpru demokraatlike suurriikide seast.
  
• 1920.aastate algul pandi suuri lootusi Balti liidule, mille all mõeldi Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola sõjalis-poliitilist koostööd võimaliku välisagressiooni, ennekõike Vene, aga ka Saksa rünnaku tõrjumiseks. Seda ei suudetud luua Balti riikide omavaheliste vastuolude tõttu.
  
• Eesti-Läti kaitseliiduleping.
  
• 22.september 1921 astus Eesti Rahvasteliidu liikmeks.
  
• Julgeoleku seisukohalt peeti eriti olulisteks Briandi-Kelloggi sõjakeelupakti (1928) ja 1932.aastal alanud desarmeerimiskonverentsi.
  

• Suure kriisi aastatel (1930-1934) kasvas järsult rahulolematus senise liberaaldemokraatliku riigikorraga ning kujunesid eeldused üleminekusks autoritaarsele režiimile.
  

Majanduskriis

• Kriis tabas esmasjoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail ligi kaks korda (45% võrra)
  
• Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks, hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läks pankrotti , mitmed tehased sulgesid ajutiselt uksed või piirasid tootmist, lühendades tööpäeva ja kärpides tööliste arvu.
  
• Suurbritannia naelsterlingi devalveerimine – selle tulemusena vähenes Eesti krooni kattevara 1/3 võrra ning Eesti kaupade konkurentsivõime välisturul langes.
  
• Halvenes rahva olukord: üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. Tööpuudus.
  
• Hädaabitööd – suuremahulised käsitsi tööd raudteede, maanteede, lennuväljade jms rajamiseks.
  
• Eesti krooni devalveerimine.
  
• Devalveerimisest algas kriisi taandumine.
  

Sisepoliitiline kriis

• Aastavahetusel 1931/32 ühinesid omavahel agraarerakonnad ning liberaalsed tsentrumiparteid ning Riigikogu viiendas koosseisus jäid tegutsema vaid kolm suurt fraktsiooni – Ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond ., Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei – ning kolm pisirühma.
  
• Kõigis hädades süüdistati poliitikuid. Rahulolematuse kasv tähendas riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemist ja rahva võõrandumist riigist
  
• Liikmete lahkumine suurerakondadest
  
• Kujunes surnud ring: rahulolematus põhjustas ebastabiilsust, see omakorda sünnitas uut rahulolematust.
  
• Vabadussõjalaste esiletõus – sõjaveteranid (Eesti Vabadussõjalaste Keskliit – vapsid ) ei suutnud säilitada erapooletust ja sekkus poliitilisse võitlusesse.
  
• Kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikui ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valitsemise alal.
  

Põhiseaduse kriis

• Eesti põhiseaduse kritiseerimine . Väljapääsu nähti uues konstitutsioonis ja presidendi ametis.
  
• Esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks augustis 1932 lõppes napi läbikukkumisega
  
• Vapsid esitavad oma põhiseaduse projekti.
  
• Teisel rahvahääletusel 1933 kukkus vapside parandatud variant taas läbi.
  
• Üleriigiline kaitseseisukord . Sellega piirati kodanike õigusi ja vabadusi, kehtestati tsensuur ajakirjanduse üle ning suleti mitmed poliitilised ühingud, sh vapsid.
  
• Kolmas rahvahääletus 1933 – vapside koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas ülisuure võidu
  

Üleminekuaeg

• Eesti kõrgemt võimu hakkas teostama riigivanem.
  
• Riigikogu võimu ja liikmeskonda vähendati, valitsusest, mille eesostsas seisis peaminister , sai riigivanema tahte täideviija
  
• Taastus vabadussõjalaste tegevus.
  

Riigipööre

• Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid 12.märtsil 1934 riigipöörde. Keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ja suleti vapside ühingud.
  
• Käivitati puhastustöö riigiametites.
  
• Vallandati nii vabadussõjalasi kui ka teisi isehakanud riigijuhtidele vastumeelseid inimesi.
  
• Vaikiv olek – saadikutel ei lubatud enam kokku tulla.
  

Tasalülitamine

• Ajakirjanduse sõnavabaduse piiramine. Mitmed ajalehed suleti ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile.
  
• Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitlus.
  
• Üleriigilised kampaaniad : nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu levitamine jm
  
• Isamaaliit , mida esitleti üldkultuurilise apoliitilise ühinguna, kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks.
  
• Opositsiooni lämmatamine veeretades vastasrinna teele kõikvõimalikke takistusi
  
• 8.detsembriks 1935 valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõjalased.
  
• Autoritaarse režiimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim.
  

Põhiseaduse muutmine

• Ebademokraatlikult moodustatud Rahvuskogu , mis koostas Pätsi isiklike suuniste alusel uue põhiseaduse, is seadustas autoritaarse valitsemisviisi.
  
• Eesti riigipeaks oli president, kellel olid laialdased õigused.
  
• Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu (alamkoda) ja Riiginõukogu (ülemkogu)
  
• Vabariigi valitsus, mille eesotsas seisis peaminister, kujunes ennekõike presidendi tahte ja otsuste täideviijaks. Valitsus oli vastutav Riigikogu ees, kuid määravat tähtsust omas presidendi usaldus valitsuse vastu.
  
• Veebruaris 1938 toimusid Riigivolikogu valimised.
  
• Moodustati eriline valimisorganisatsioon – Rahvarinne .
  
• Presidendi otsevalimistest loobuti ning 24.aprillil 1938 kinnitas Riigikogu Eesti presidendiks Konstantin Pätsi.
  
• Riigikogu hoolde usaldati vaid kolmandajärgulised seadused, olulisemad ilmusid presidendi dekreetidena.
  
• Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt.
  
• Majanduslik rahvuslus, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu.
  
• Plaanimajandus .
  
• Kasvas riigi otsene roll majanduses.
  
• Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele.
  
• Põllumajanduse puhul näitasid edenemist haritava põllupinna ja kariloomade arvu suurenemine ning maaparanduse, sordiaretuse ja tõuparanduse laialdane rakendamine.
  
• Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks
  
• Rahva heaolu paranes : kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus.
  

Välispoliitika

• Rahvasteliidu jõuetus: relvakonflikte ei suudetud lahendada, desarmeerimiskonverents lõppes fiaskoga, liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia.
  
• Esimene häirekell – 1935.a Inglise-Saksa mereväeleping
  
• Venemaa aktiviseerumine.
  
• Balti Antant. Leping nägi ette kolme riigi tihedat välispoliitilist koostööd ja sätestas välisministrite regulaarsed kohtumised , kuid julgeoleku tagamise seisukohalt polnud sellel tähtsust.
  
• Neutraliteedipoliitika.
  
• Saksamaale lähenemine, nähes Saksamaas ainsat reaalset jõudu, mis suudaks takistada Vene agressiooni.
  
• Pärast teise maailmasõja puhkemist muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks .
  

• (Pariisi pakt,1928)):
  
• patsifimiajastu kõrghetk.
  
• Briand: on saabunud uus, leppimise ja üksmeele ajastu.
  
• 27.08.1928 rahvusvah leping, mõistis hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi.
  
• 15riiki: USA, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, Saksamaa, Austraalia , Belgia, Kanada , Tšehhoslovakkia, Prantsusmaa, India, Iiri Vabariik, Uus- Meremaa , Poola, Lõuna-Aafrika. Kokku kinnitasid seda 62 riiki, ka NSVL.
  
• Tulenevalt sanktsioonide(heakskiidu) puudumisest ei olnud pakt efektiivne ega leidnud laialdast toetust; ei andnud rahvusvahelisel areenil ühtegi märkimisväärset panust (va 1929 Hiina ja NSVL vaheline arusaamatus Mandžuuria küsimuses);
  
• pakt mõttetu, sest 1931 Jaapan tungis Mandžuuriasse, Itaalia Etioopiasse 1935, Saksamaa okupeeris Austria 1938.
  

• NSVL juhitud kommunistlike parteide ja nende mõju all olnud vasakparteide rahvusvahelisi organisatsioone. Asutati Moskvas. Sellega liitunud eri maade kommunistlikke parteisid(sh NSVL võimuparteid ÜK(b)Pd) käsitleti Kominterni sektsioonidena, mis pidid organisatsiooni keskjuhatusele alluma . Tegemist ei olnud eri maade kommunistlike parteide vaba foorumiga, vaid Komintern oli kogu oma eksisteerimise aja NSVL kontrolli all ning täitis Moskva võimupoliitilisi eesmärke.
  
• Kominterni kaudu rahastati, suunati, kontrolliti välisriikide kommunistlike parteide tegevust, selle kaudu levitati maailmarevolutsiooni ideed, kutsuti asendama kapitalistlikku maailmakorda proletariaadi diktatuuriga.
  
• Kasutati eri meetodeid : 1920ndate algul riigipöördekatsed ja mässud mitmes Eur riikides. Koguti luureandmeid NSVL kasuks, mõjutati välisriikide poliitikat. Kuna paljudes riikides olid kommunistlikud parteid keelustatud, organiseeriti Kominterni kaudu vasakpoolsete parteide ülevõtmisi kommunistide poolt ja toetati ühisrinnete moodustamist vasakparteidega.
  

• II MS ajal 1943 saadeti Komintern laiali. NSVL püüdis rahvusvahelist kommunistlike parteide organisatsiooni taaselustada 1947 Kominformi Kommunistlik Informatsioonibüroo moodustamisega, kuid selle tegevus lõpetati 1956.
  

• (29.09.1938)
  
• Suurbritannia, Saskamaa, Prantsusmaa, Itaalia nõudsid, et Tšehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad;
  
• lootsid ära hoida sõja puhkemise.
  

• (1.09.1939-2.09.1945)
  
• Ettevalmistused: Rahvasteliidu võimu kaotamine, Vnm, Sks, Jp, It sõjakas poliitika.
  
• Eesmärgid: Sks(luua Suur-Sks, saada aaria rahvale rohkem ruumi), Vnm(kommunismi levitamine maailmas, saada tagasi kaotatud piirkonnad), It(soovis muuta Vahemere sisemereks, taastada antiikse võimsuse), Jp(soovis Ida-Aasiat endale, kontrollida sealset majandust).
  
• Anšluss-Sks okupeeris Austria, liitusid . Tšehhoslovakkia läks järk-järgult Saksa võimu alla: 1938 nõudis Hitler Tšehhilt Sakslastega asustatud alasid endale; Lääneriigid valmistusid Tšehhi kaitseks sekkuma;
  
• SB peaministri Chamberlaini sõlmiti sõja vältimiseks sept 1938 Müncheni kokkulepe - Sudeedimaa läks Tšehhilt Saksale; 1939 kevadel vallutasid sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud , Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta.
  
• Eesmärk: rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (Poola koridor ). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada.
  
• Lepingud ja paktid :1922 Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 1936 Sks ja Jp Kominterni vastane pakt(Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid.1936 Pr+NSVL vastastikuse abistamise leping.
  
• MRP 23.08.1939 mittekallaletungileping NSVL+Sks; erapooletus kui teine mõne kolmanda riigiga sõtta astub ; Sks oli paika pannud Poola ründamise aja ja tahtis teada NSVL seisukohta-Hitler oli nõus kokkuleppele jõudmise korral osa Poolast Venemaale andma; salaprotokoll, millega jagati Ida-Euroopa: Saksale Poola lääneosa ja Leedu, NSVL-le Poola idaosa , Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia (Moldova).
  
• Kasulikkus-Sks: võis julgelt rünnata Poolat, Vnm sai kergemini ka SB ja Pr vastu seista, Vnm jäi Sks vallutuste puhul neutraalseks. Vnm: võis laiendada läände teades, et Sks ei sekku. Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu läänemerele.
  

• Poliitiline: rahvasteliit ei saanud hakkama; sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada ; MRP sõlmimine; Versailles’ süsteemi ebapüsivus.
  
• Majandus: Sks ja Vnm arendasid sõjatööstust; Sks vajas vallutussõdu; sõjavägi rakendust.
  
• Ideoloogiad: sakslased vajavad eluruumi; kommunismi mõjuvõimu laiendamine läände.
  

• Sks ründas Poolat 1.09.1939,
  
• NSVL ründas Poolat 17.09.1939;
  
• SB ja Pr kuulutasid 3.09.1939 Sks-le sõja, reaalselt sõjategevust ei alustanud.
  
• 1939 nov NSVL alustas sõda Soomega.
  

• Põhjused: kuna esialgselt kuulus Soome Vnm-le, siis otsustas Vnm seda tagasi vallutada. Esitas Soomele karmid nõudmised, viimane lükkas need tagasi.
  
• Konkreetne ajend sõja alustamiseks: 1939 nov süüdistas NSVL Soomet NSVL vägede tulistamises.
  
• Tulemused: 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu: Soome pidi loovutama mitmeid alasid, aga siiski tundsid end võitjatena.
  

• (25.06.1941) NSVL alustas Soome pommitamist, Soome vallutas tagasi Karjala , kuid kaotas uuesti selle;
  
• vaherahu 19.09.1944.
  
• 1940 kevad Sks vallutas Norra, Taani, Hollandi, Belgia, Luksemburgi, ründas Pr-d. 5.06.1940 okupeeris NSVL Baltimaad .
  
• 6.06.1940 sõlmisid Pr ja Sks vaherahu, millega suur osa Pr-st läks Sks okupatsiooni alla. „ Iseseisvas ” lõunas pandi ametisse Sks sõbralik VICHY valitsus. Saksa vastased prantslased rajasid SB-s vabastusliikumise eesotsas kindral de Gaulle .
  
• 1940 suveks oli SB jäänud ainsaks iseseisvaks võitlejaks Euroopas Sks vastu.
  
• Sks püüdlused: plaanis teha meredessandi SB, mis kukkus läbi. Ründas Briti asumaid Põhja-Aafrikas, mis ei õnnestunud. Sks lennukid alustasid Inglismaa linnade ägedaid pommitamisi.1940 sügis Sks+It ründasid Kreekat, vallutas Jugoslaavia.
  
• 22.06.1941 Sks ründab NSVL. 10.12.1941 ründas Jp ootamatult USA mereväebaasi Vaikses ookeanis Pearl Harboris.
  
• Eellugu : Jp okupeeris osaliselt Hiina, Vietnami, valmistus röövima Kagu- Aasia rikkusi. Sks vallutas suure osa Euroopast, oli valmis alistama NSVL-u. Selle tulemusel oleks Sks-st saanud kogu Euroopa valitseja ja USA oleks igatpidi Euroopast ära lõigatud. Jp oleks võtnud üle Pr-l ja SB-s asuvad kolooniad ja oleks USA ka ülejäänud maailmast ära lõiganud.
  
• Et seda vältida aitas USA rahaliselt ja sõjaliselt SB-d (Lend-Lease Act) ja otsiti põhjust sõtta sekkumiseks.
  
• Pearl Harbor . Jp korraldas ühe päeva jooksul kaks rünnakut, millega hävitati 19 USA sõjalaeva ja peaaegu kõik lennukid. Samal ajal toimus rünnak ka Filipiinide baasile, mis täielikult hävitati. See oli piisav põhjus USA’le, et kuulutada Jaapanile sõda ja sekkuda teise maailmasõtta.
  

• 1940 sügis Kolmikpakt Sks, It ja Jp vahel.
  
• 1941 aug kirj USA (Roosevelt) ja SB ( Churchill ) alla Atlandi hartale(sõja eesmärgid ja tulevane maailmakorraldus: sõjas ei otsita omakasu; aidatakse sõjasokupeeritud riikidel uuesti vabaks saada;
  
• 1942 jaan allkirjastasid 26 riiki deklaratsiooni kolmikpakti riikide vastu. Sellega pandi alus ÜRO loomisele (ametlikult 1945).
  

• Sks ja NSVL vallutused 1939.09–1941.06: Sks(Norra, Taani, Lux, Belgia, Holl, Poola, osa Pr.; NSVL(Poola ida, Baltimaad, Bessaraabia, Karjala).
  

• 1942 sügis alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses, appi tulnud ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põ-Aafrikas alistuma.
  
• Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942-43. Palju langes vangi, palju suri. Pärast lahingut õnnestus Saksa kindral E. von Mansteinil rinne taas stabiliseerida.
  
• 1943 suvel sakslaste katse suur Punaarmee koondise ümberpiiramine. 
  
• Kurski lahingu esimesel nädalal edukas pealetung tuli katkestada, kuna USA ja Briti väed olid maabunud Sitsiilias. It kuningas tagandas Mussolin , uus valitsus sõlmis vaherahu. 
  
• 1943 sügis jõudsid liitlasväed ka It lõunasse. Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põ- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsas fašistliku vabariigi; It kuningriik aga kuulutas Sks-le sõja. Pärast Kurski lahingut asusid venelased pealetungile.
  
• Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud NL-i alasid. Nõukogude rünnakud kestsid kogu suve ja sügise. Kiiev vallutati ning talve saabudes lõid venelased Dnepri paremal kaldal tugialad.
  

• Stalin, Roosevelt, Churchill.
  
• Otsustati Pr-l teise rinde avamine, pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast.
  
• NSVL tahtis ka peale Sks purustamist Jp-le sõda kuulutada.
  
• Liidrid jõudsid kokkuleppele Sks jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes; USA ja SB tunnustasid NSVL 1941a piirides(=>Baltimaad taas nõuk võimu all).
  

• Punaarmee alustas pealtungi piki NSVL-Sks rindejoont;
  
• Leningradi blokaaad murti 27.01.44;
  
• USA, SB, Kanada, Poola sõjajõud maabusid Normandias 6.06.44, sks kaitse hakkas lagunema , vastupanuliikumised Sks poolt okupeeritud riikides;
  
• ’44 teisel poolel vabastasid liitlased Pr, jõudsid Sks piirile. Punaarmee pealetung oli sama võimas;
  
• pealöök anti Valgevenes , sügiseks jõuti Ida–Preisimaa piirini . Põhja pool taganesid Soome väed Karjalast, septembris sõlmitud rahulepinguga lõppes ka Jätkusõda.
  
• Sept–okt vallutati Mandri-Eesti ja Ida-Läti;
  
• 1945 Poola pealinn Varssavi.
  

• 1945 veeb Jalta konverents (Stalin, Roosevelt ja Churchill): kooskõlastati Sks purustamine, sõjajärgne maailmakorraldus.
  
• Määrati Ühinenud Rahvaste Org, asutamiskonverentsi aeg ja koht (aprill San Francisco ), põhikiri jõustus 24.10.1945.
  
• Aprillis alistusid viimased Sks üksused.
  
• 7-8.05.1945 kirj Sks ülemjuhatuse esindajad alla tingimusteta kapituleerumise aktile.
  
• Sõda Euroopas oli lõppenud.
  
• Sks jagati SB, Pr, USA ja NSVL vahel okupatsioonideks, Berliin 4 sektoriks.
  
• Potsdami konverents 1945 juuli (Sks sõjajärgse haldamise küs-d).
  

• USA jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. S
  
• eepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale ( Hiroshima , Nagasaki), jaapanlaste vastupanu oli murtud . Nõukogude väed tungisid Mandžuuriasse ja Koreasse, purustades Jp-i miljonilise armee.
  
• Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma.
  
• 2.09.1945 allkirjastasid Jp ja USA esindajad Am sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. II MS ametlikult läbi.
  

• Liitlaste võit,
  
• Hitleri-Sks lagunemine,
  
• ÜRO loomine,
  
• USA ja NSVL muutumine superjõududeks,
  
• Külma sõja algus.
  

• BERLIINI LAHING(16.04-2.05.1945) viimane Euroopas peetud suur lahing, mille tulemusena Punaarmee vallutas Berliini, sundis Sks alistuma.
  
• KURSKI LAHING(4.07-23.08.1943) idarindel, NSVL võit, Sks hävitamine.
  

• JALTA KONVERENTS(4-11.02.1945) Krimmis, NSVL(stalin), USA(roosevelt) ja SB(churchill) jaotasid II MS järgse Euroopa ja Aasia.
  
• POTSDAMI KONVERENTS(16.07-2.10.1945) USA( truman ), NSVL(stalin), SB(churchill) arutasid Sks sõjajärgse korralduse küsimusi määrasid kindlaks pol ja maj põhimõtted Sks sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega.
  

Molotovi-Ribbentropi pakt(MRP)

• Revanšistlikud ideed Saksamaal
  
• Kommunistliku maailmarevolutsiooni loosungit propageeriv Nõukogude Liit.
  
• Lääneriigid, kes ei söandanud rakendada agressorite suhtes resoluutseid vastumeetmeid.
  
• 23.augustil 1939 kirjutasid Nõukogude Liidust Vjatšeslav Molotov ja Saksamaalt Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingule, mis sai tuntuks kui Hitleri-Stalini pakt või Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP). Selle salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa: Vene huvisfääri läksid Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale jäid ülejäänud Poola alad ja Leedu.
  
• Saksamaa kallaletung Poolale tähistas teise maailmasõja algust ning Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid 3.septembril Saksamaale sõja.
  

Baaside leping

• Hoiduti mobilisatsioonist.
  
• Moskva ootas oma plaanide käivitamiseks Baltikumis sobivat ettekäänet. Selleks sai Poola allveelaev Orzel , mis sisenes Tallinna saamasse
  
• Allveelaev põgenes
  
• Esitati nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid.
  
• Eesti andis Nõukogude Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses.
  
• Venemaale anti õigus kasutada Tallinna sadamat .
  
• Soomes põrkusid Moskva nõudmised parlamendi resoluutsele vastuseisule. Talvesõda. Soome võitis
  

Baaside aeg

• Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi.
  
• Maavägede sissemarss Eestisse algas 19.oktoobril
  
• Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allakirjutamist Nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabris.
  
• Olukorda raskendas talvesõda. Püüti jätkuvalt säilitada ranget neutraliteeti.
  
• Rahva poolehoid kuulus soomlastele.
  
• Olulisem sündmus baaside ajal: baltisakslaste lahkumine! Seitsme kuuga lahkus Eestist 12660 baltisakslast, lisaks tuhatkond eesti soost kadakasakslast.
  
• Ka uue valitsuse esimesed sammud näitasid, et demokraatia juurde tagasi pöördumist ei maksa lähiajal oodata.
  
• Endiselt kehtisid kaitseseisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur ja muud piirangud.
  

Eesti okupeerimine

• Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust.
  
• Paralleelselt tehti sõjalisi sõjalisi ettevalmistusi: Baltimaade piiridele koondati kolm armeed , kuhu kuulus pool miljonit punaväelast, 3500 soomukit ja 2600 lennukit
  
• 16.juunil esitati Eestile ja Lätile ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse koostamist.
  
• Narva diktaat – sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad.
  

Juunipööre ja valimised Balti riikides

• Andrei Ždanov – tema suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust.
  
• 21.juuni õhtul andis president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus.
  
• Saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised (Riiginõukogu ei moodustatud.
  
• 21.juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ( ENSV ) ja otsustas paluda selle vastuvõtmist Nõukogude Liidu koosseisu.
  

Ümberkorraldused

• Esimeseks ülesandeks senise riigiaparaadi lammutamine .
  
• Riigivolikogu nimetati Ülemnõukoguks (esimeheks Johannes Vares - Barbarus ) ning senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu.
  
• Moodustati täitevkomitee.
  
• Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes n.ö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon .
  
• Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamisega. Natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted jne. Kogu maa riigi omand.
  
• Kultuurirevolutsiooni raames hakati koolides õpetama marksismi -leninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni. Teatrites, kinodes ja kontserditel nõukogude autorite looming.
  
• Riigijuhtide paraadportreed ja propagandaplakatid.
  
• Ülirange tsensuur.
  
• Kultuuriväärtuste hävitamine: purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus
  
• Repressioonid . 1941.aasta 14.juuni massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis kolmes Balti riigis.
  

Suvesõda

• Piirilahingud.
  
• Saksa väejuhatuse tähelepanu Tallinnale, mis oli muudetud Balti sõjalaevastiku peabaasiks.
  
• Metsavendade salgud, mille juhtideks olid ohvitserid, kaitseliitlased, politseinikud või lihtsalt aktiivsed kohalikud mehed.
  
• Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Viimased moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning võitluseks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu.
  
• Suvesõja jooksul mõrvati ligi 2000 tsiviilisikut, keda kahtlustati sidemetes metsavendadega või ebalojaalsusega nõukogude korra suhtes.
  

Võimustruktuurid

• Suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku režiimi mõjul: aasta jooksul pöörati eestlaste maailmapilt põhjalikult pea peale ning vihatud ajaloolisest rõhujast sai hoopis oodatud päästja.
  
• Viidi ellu Berliini poliitikat
  
• Eesti Omavalitsus – püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat, kuid need katsed põrkusid Berliini vastuseisule ning tegelikkuses jäi Omavalitsus pelgalt sakslaste käepikeduseks.
  
• Eesti kindralkomissariaat oli ajutine moodustis, sest sõja võidukale lõpule pidi järgnema ,,uue Euroopa’’ kujundamine.
  

Majandusolud

• Põllumeestele määrati kohustuslikud toiduainete müüginormid
  
• Natsionaliseeritud varasid jäeti sõjasaagina Kolmanda Riigi käsutusse.
  
• Üldine elatustase sõja-aastail langes.
  
• Linnaelanikke varustati toidu- ja tarbeainetega ostulubade alusel.
  
• Eesti Rahva Ühisabi – eesmärk oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. Ühisabi keskendus toiduainete, seemnevilja, küttepuude, rõivaste jms jaotamisele, kusjuures eelistati kommunistliku režiimi ohvrite ja Saksa sõjaväes teenivate eestlaste perekondi, samuti paljulapselisi peresid.
  

Repressioonid ja genotsiid

• Saksa okupatsiooni aastail hukati umbes 7800 Eesti elanikku. Enamik ohvreid olid eestlased.
  
• Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse, ennekõike juutide täielikku hävitamist.
  
• 1.juulil 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,,Eesti on juudivaba’’. Hinnanguliselt hukati Eestis kokku umbes 10 000 Euroota juuti. Sama süstemaatiliselt hävitasid natsid mustlasi
  
• Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest , hinnanguliselt kuni 15 000 inimest, moodustasid nõukogude sõjavangid. Enamik neist suri vangilaagris nälja, haiguste ja kehvade elutingimuste tõttu, osa hukati
  

Eestlased sõdivate poolte relvajõududes

• Suvesõja päevil osales umbes 1500 eestlast Saksa sõjaväe koosseisus võitluses Punaarmee vastu.
  
• Omakaitse – asendas Kaitseliitu ning oli mõeldud Eesti puhastamiseks Punaarmee riismetest ja sõjaliselt oluliste objektide valvamiseks
  
• Peagi hakati sakslaste korraldusel formeerima uusi vabatahtlikest koosnevaid väeosi – idapataljone ja politseipataljone.
  
• Augustis 1942 kuulutati välja Eesti SS-leegioni asutamine. Sundvärbamise ja mobilisatsiooni tulemusena kasvas leegionäride arv 1944.aasta alguseks 11000 meheni ning neist moodustati 20.Eesti SS- diviis .
  
• Soome armeega liitunud eestlased – soomepoisid .
  
• Umbkaudu paarkümmend tuhat eestlast osales teises maailmasõjas ka Punaarmee poolel.
  
• 22.territoriaalne laskurkorpus
  
• Sundmobilisatsioon puudutas aastatel 1905-1922 sündinuid ja hõlmas Põhja-Eestit. Mobiliseerituid saadeti tööpataljonidesse, mis sarnanesid suuresti sunnitöölaagritega: sinna koondati poliitiliselt ebausaldusväärseid mehi, keda ei söandatud rindele saata, neid kasutati füüsiliselt rasketel töödel, nende toitlustamine, varustamine ja arstiabi olid allpool igasugust arvestust.
  
• Uuralites formeerus 1942-aasta sügiseks 8. Eesti laskurkorpus, millesse kuulus umbes 27000 meest.
  

Sõda jõub taas Eestisse

• Võitlus Narva pärast.
  
• Kodumaale toodi Eesti väeosad: 20. Eesti SS-diviis ning ida-ja politseipataljonid .
  
• 30.jaanuaril 1944 kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, mida sedapuhku asusid toetama ka rahvuslikud ringkonnad .
  
• Narvat ähvardas kaitsvaid üksusi sissepiiramisoht.
  
• Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi üksjagu terrorirünnakuid Eesti linnadele.
  

Punaarmee vallutab Eesti

• Sinimägede lahing.
  
• Sinimägede lahingu olulisus – selle ajal avanes elanikel paguluseks mitmed võimalused!!
  
• Tartut ei suudetud kaitsta.
  
• Halvima vältimiseks otsustasid sakslased Eesti ja Põhja-Läti maha jätta
  
• 22.septembriks oli Eesti pealinn punaväelaste käes. Järgnes kogu mandriosa okupeerimine. Organiseeritud vastupanu enam ei avaldatud.
  
• 1944.aasta septembris kulmineerus Suur põgenemine, kokku lahkus Eestist kuni 80 000 inimest, nende hulgas rohkesti loovharitlasi.
  

Taasiseseisvumiskatse

• 1944.aasta veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee.
  
• Jüri Uluots võttis omale presidendi kohused, kandes seega EV juriidilise järjepidevuse ideed.
  
• 20.septembri pärastlõunal heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp .
  
• 21. Septembril otsustas valitsus Eestist lahkuda, et jätkata võitlust iseseisvuse eest eksiilis.
  

Sõjakaotused

• Teise maailmasõja kaotused suured. Rahvastik vähenes ligi veerandi – 280 000 inimese – võrra. Täielikult hävis Narva.
  
• Sadamad hävitatud
  
• Katse iseseisvuse taastamiseks luhtus ning Eesti langes uuesti, sedapuhku peaaegu pooleks sajandiks , Nõukogude Liidu võimu alla.
  

• Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused:
  

• On kujunenud ühiskondlik tööjaotus.
  
• Peamine eeldus : viljelusmajandus ja metallitöötlus
  
• Riik oleks eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks
  
• Suure hulga inimeste mobiliseerimine ja juhtimine tõi kaasa ülemkihi esiletõusu ja aitas kaasa range riikliku korralduse väljakujunemisele.
  
• Riik on eelkõige sunnivahed ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks ja majandusliks ekspluateerimiseks.
  
• Tsivilisatsiooni tekkimise konkreetsed põhjused kui ka arenguteed olla eri piirkondades erinevad.
  

• Egiptus paikneb Niiluse kesk-ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks.
  
• Niiluse jõe kaldad !
  
• Põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele.
  
• Geograafiline eraldatus hoidis Egiptust võõraste sissetungi eest ja kaitsevajadused ei nõudnud kuigi palju tähelepanu. See andis Egiptusel võimalust iseseisvalt kujuneda.
  
• Muistse Egiptuse ajalugu jaguneb kolmeks suureks perioodiks : Vana riik (u 2650 -2100 eKr), Keskmine riik (u 1950 – 1650 eKr) ja Uus riik (u 1550- 1075 eKr)
  

• Egiptuse kuningas – vaarao – oli piiramatu võimuga valitseja. Vaarao isik ja võim olid jumalikud.
  
• Vaaraod samastati mitme jumalaga . Valitsejana oli ta eelkõige pistrikukujuline taevajumal Horos . Pärast surma sai vaaraost surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris . Peale selle oli ta Egiptuse kõrgeima jumaluse, päikesejumal Ra poeg
  
• Vaaraode võimu kõige suurejoonelisemaks materjaalseks kehastuseks said püramiidid (tähtsamad: Giza püramiidid). Püramiid varjas endas vaarao hauakambrit.
  
• Püramiidid annavad tunnistust vaaraode reaalse võimu erakordsest ulatusest.
  
• Võimu teostamiseks vajas vaarao arvukat ametnikkonda, mis koosnes suursugustest aukandjatest, kes olid Vana riigi kõrgajal peamiselt valitseja sugulased.
  
• Vaarao oli riigi kõrgeim preester ning inimeste ja jumalate ainus täievoliline vahendaja . Oma volituste konkreetseks elluviimiseks määras ta ametisse preetrid.
  
• Kõrgema ametnikkonna hulka kuulusid ka kõrgemad väepealikud.
  
• Kõige rohkem oli keskmise ja alama astme ametnikke – kirjutajaid, kes kontrollisid töötajate tegevust: märkisid üksikasjalikult üles kõigi kohustused, jälgisid töö kulgu ja fikseerisid ülesannete täitmise.
  
• Enamik egiptlasi olid talupojad.
  
• Käsitöölised – müürsepad, puusepad , nahaparkalid, pottsepad, kullassepad jt – töötasid enamasti vaarao ja ülikute losside ning templite juures ning allusid samuti riigivõimu karmile kontrollile.
  
• Egiptuse sõjaväe moodustasid suures osas talupojad.
  
• Orjad olid peamiselt kohustuste täitmatajätmise eest orjusse langenud endised talupojad ja käsitöölised ning võõramaist päritolu sõjavangid. Neid kasutati mitmesugustel töödel vaarao ja ülikute majapidamistes, templite valdustes, suurtel riiklikel ehitustel ja isegi sõduritena.
  
• Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline.
  

• Egiptuse ühiskonna kõige haritum osa olid preestrid. Ühtlasi kujundasid eeskätt nemad ka egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma.
  
• Horos – pistrikukujuline taevajumal. Võis olla päikesejumal Ra poeg kuid neid kahte võidi ka üheks pidada.
  
• Ra – päikesejumal. Kujutati tavaliselt eaka mehena . Ra oli maailma looja ja esmane valitseja.
  
• Amon – tavaliselt jäära peaga. Samastati Ra-ga.
  
• Osiris – viljakuse jumal ja ühtlasi inimkonna suur heategija. Õpetas rahvale põlluharimist, kanalite ehitamist, käsitööd jne.
  
• Isis – egiptlaste kujutuses noor naine, kel peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas.
  
• Seth – kõrvetav ja viljatu läänetuul.
  
• Hathor – lehmakujuline, lehmapea või –sarvedega jumalanna, kes kehastas loomade ja inimeste viljakust, kaitses eriti naisi ja edendas tantsu ning muusikat
  
• Anubis – šaakalikujulise või šaakalipäine surnute jumal. Matusetalitused ja surnute palsameerimine .
  
• Thot – egiptlaste kuujumal. Soolind iibise või paaviani peaga. Ühtlasi hieroglüüfide leiutaja ja kogu kirjatarkuse kaitsja
  
• Pühad loomad – skarabeus (tõusev päike), must härg ( Apis)
  
• Surnukeha mumifitseerimine – spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks
  
• Matusetseremoonia algas surnu väljakandmise ja palsameerimismajja toimetamisega. Keha viidi Niiluse läänekaldal. Toimetati surnu paadiga üle jõe.
  
• Hauakambrid – püramiidid, kaljusse raiutud hauakambrid. Kuningate org – vaaraode matmiskoht.
  
• Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Et muumiat kaitsta, suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi.
  
• Egiptlaste ettekujutuses jätkas lahkunu pärast surma suurel määral samasugust elu, nagu tal oli olnud siinpoolses maailmas.
  
• Ehnaton asendas traditsiooniliste jumalate kultuse päikeseketta Atoni austamisega ja püüdis teha Atonist Egiptuse ainujumalat. Sellega seoses rajas Teeba ja Memphise vahele uue pealinna Ahet-Atoni.
  

• Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa.
  
• Hauakambrid – mastaba (piklik längusküljelise kasti taoline ehitis, mille all paiknes hauakamber sarkofaafiga. Valeuks, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Astmikpüramiid ( kuus kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Püramiidid (kiviehitised, mille sees asub hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks.
  
• Surnute linn – väikesed püramiidid kuningannadele, mastabad õukondlastele, templid ning alleed.
  
• Giza püramiidid – tähtsaim Hufu ehk Cheopsi püramiid.
  
• Kaljuhauad – haua- ja varakambrini viis pikk koridor, sissepääsud olid hoolikalt peidetud.
  

• Sumerid . Niisutuspõllundus, asulad, piltkiri .
  
• IV at lõpuks eKr, jõudsid sumerid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele. Sumeri riikide ja kultuuri hiilgeaeg kuulub III at eKr.
  
• Sumerite rajatud tsivilisatsiooni kõige iseloomulikumad tunnused on savitahvlitele kohane kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Eripärane religioon, kõrgetasemeline kirjandus ja kunst . See kõik kujundas Mesootaamia tsivilisatsiooni ilmet ka pärast sumeri rahva kadumist.
  
• Templid ja preesterkond etendasid ühiskonna elus olulist osa. Neile kuulusid linna ümber suured maavaldused, mis olid osalt nende endi kasutuses.
  
• Aja jooksul läks riigijuhtimine üha suuremal määral preesterkonnast sõltumatu kuninga kätte. Kuningas oli eelkõige sõjapealik. Kõrgem kohtupidamine, suurmaaomanik.
  
• Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud – sõltumatud talupojad ja käsitöölised. Nemad moodustasid linnriigi sõjaväe põhijõu ja seetõttu kuulus neile õigus rahvakoosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes teatud määral kaasa rääkida.