Kultuuriti võrdlev psühholoogia, konspekt (0)

S O P H . 0 0 . 3 0 9  C r o s s - C u l t u r a l   P s y c h o l o g y  | 1 
 
Heine, S. J. (2008).  Cultural psychology. New  York : WW Norton. 
 
I PEATÜKK: Introduction  
Kaks peamist teemat 
-  Meie kogemused kujundavad psühholoogilisi protsesse 
-  Universaalne aju/mitmesugused kogemused dihhotoomia 
Kultuur 
1.  Informatsioon – sotsiaalse õppimise kaudu (ideed, uskumused, tehnoloogia , harjumused, praktikad ) 
2.  Indiviidide grupp – jagatud kontekst 
Kõige üldisemal tasandil väga laialt võetud populatsiooni osa (Ida-Lääs) 
Probleeme: 
-  Piirid on hägused 
-  Kultuurid muutuvad ajas (dünaamilised) 
-   Inimgruppide  heterogeensus: 
o   Temperament  
o  Sotsiaalsed grupid 
o  Individuaalsed kogemused 
Uurimused peegeldavad kultuurigruppide keskmisi tendentse. 
Kultuur – dünaamiline grupp indiviide, kes jagavad sarnast konteksti, puutuvad kokku sarnaste kultuuriliste 
sõnumitega ja hõlmavad suurt hulka erinevaid indiviide, keda need sõnumid mitmetel viisidel mõjutada 
võivad. 
 
Psühholoogia vs kultuuripsühholoogia 
Universalismid (human universals) – 10-70 foneemi keeles, rõõm = naeratus, värvile ’must’ on vastav sõna, 
intsest vanemate ja laste vahel rõve, number kaks. 
Psühholoogia kui CPU uurimine  st uuri protsesse ilma kontekstita, leiad ühisosa , sest kontekst ei mõjuta 
(klt =  müra , tõlkevead, tuttavlikkuse puudumine). 
Kultuuripsühholoogia. Aju on plastiline, keskkond mõjutab aju, keskkond = kultuur. Tähendus (meaning) 
on oluline. Jagatud ideed konstrueerivad kultuuri. Sama kultuur – samad kultuurilised ideed – 
töötlussügavus suurem –  juhteteed tugevamad – hiljem tugevamate juhteteede abil (kiirus) tõlgendab uusi 
kogemusi. Inimesed on nii kultuuris sees, et käituvad alati kultuuriliste aktoritena (cultural actors). 
Kultuurid sünnivad nendes elavate inimeste interaktsioonide tulemina ja samas kujundavad kultuurid seda, 
kuidas inimesed tegutsevad. 
Sambia  üleminekuriitus ja  seksuaalsus . Millised seksuaalsuse  aspektid on universalismid? Seksuaalsed 
motiivid vormuvad kultuurikontekstis. 
 
Neli universaalsuse taset: 
-  Nonuniversals -  kognitiivne  vahend, mis ei ole kõikides kultuurides,  ei kasutata sama probleemi 
lahendamiseks ega ole kõikidele kultuuridele samavõrra kättesaadav ( abacus reasoning, numerical  
reasoning). 
-  Existential universals - kognitiivne vahend, mis on kõikides kultuurides, aga ei kasutata sama 
probleemi lahendamiseks ega ole kõikidele kultuuridele samavõrra kättesaadav (intrinsic motivation). 
-   Functional universals - kognitiivne vahend, mis on kõikides kultuurides, kasutatakse sama probleemi 
lahendamiseks aga ei ole kõikidele kultuuridele samavõrra kättesaadav (costly punishment, attraction to 
similarity, role  of negative  affect in depression). 
-  Accessibility universals – kognitiivne vahend, mis on kõikides kultuurides, kasutatakse sama probleemi 
lahendamiseks ja kõikidele kultuuridele samavõrra kättesaadav ( social  facilitation, folk understanding of 
the laws of physics). 
 
WEIRD   valim  –  Western , Educated, Industrialized, Rich, Democratic  – ühiskonnad ( kallutatus ). Veel 
kallutatust: psühholoogiatudengid. 
Kultuuripsühholoogia peamine eesmärk on koguda teavet paljude kultuuride kohta, et kindlamatel 
alustel uurida  küsimusi  universalismide (universals) ja mitmekesisuse kohta. 
 
S O P H . 0 0 . 3 0 9  C r o s s - C u l t u r a l   P s y c h o l o g y  | 2 
 
„Värvipime“ lähenemine  („color- blind “  approach ) – Inimesed on igal pool ühesugused. Samas, gruppide 
eristumisel – oma-võõras.  
Multikultuurne lähenemine (multicultural approach) – Gruppide erinevusi tunnistatakse ja austatakse. 
Samuti kipuvad inimesed end samastama grupiga kui see on väiksem või mingil moel ebasoodsamas 
olukorras ( vähemusgrupid ). 
NB! Grupid, mis rõhutavad multiklt lähenemist, on paljudes aspektides tunduvalt  edukamad kui 
värvipimeda lähenemise korral. (Teineteisemõistmine, klt erinevuste hindamine). 
 
Oleme oma kultuuri tooted, samas jääb oma kultuur meile nähtamatuks. Kultuuripsühholoogia pakub: 
-  Oma kultuuri suuremat hindamist, 
-  Mõistmist, et meie väärtushinnangud on kultuurikesksed 
Etnotsentrism – oma kultuurikeskne hinnang teiste kultuuride  liikmetele . 
 
Ajaloost 
Vene kultuurilis-ajalooline koolkond ( Võgotski , Luria , Leontjev). Kultuuri „ tööriistad “. 
Ruth Benedict  – kultuur/ populatsioon = isiksus/indiviid. 
Kultuuripsühholoogia vs sotsiaalpsühholoogia (grupid kunstlikes olukordades ). 
Triandis  (1989) – enesetaju (self- concept ) + kultuuridimensioonid = arusaamine kultuuridest. 
Bruner (1990) – psühholoogia = tähendus, mida inimesed tuletavad kokkupuutes maailmaga . 
Shweder – mõistus ja kultuur loovad teineteist vastastikku. 
Markus & Kitayama (1991) enesetaju abil saab vaadelda taju, emotsioone, motivatsiooni => klt erinevused 
kui enesetaju erinevad vormumised erinevates kultuurides. 
 
V PEATÜKK:  Development  and Socialization 
Kultuur mõjutab norme nt „kohane“ isikliku ruumi suurus. 
 
Ilma võimeta omandada klt informatsiooni, oleksime tõenäoliselt arengus ikka inimahvlaste tasemel.  
Kultuurilise teadmise kõige olulisem aspekt on, et see on omandatud (vs instinktiivne teadmine, kuhu nt 
kudema ujuda). Teadmiste omandamise eeltingimuseks on liigispetsiifilised algoskused, kuid teadmised ise 
omandatakse kultuurispetsiifilises kontekstis. Inimestena oleme sotsialiseeritud klt keskkonda, mis mõjutab 
kuidas tajume ja mõistame endit ja maailma. 
 
Tundlik periood ( sensitive  period) on ajavahemik  organismi arengus, mis võimaldab konkreetsete oskuste 
võrdlemisi lihtsat omandamist. 
Kohese keskkonnale spetsialiseerumise (nt vermumine) vs võime õppida ja kohaneda erinevates 
keskkondades  trade-off. 
  Keele omandamise tundlik periood (kuni puberteedini) 
o   Foneemide  diskrimineerimine (150 foneemi kokku, keeles u 70). Meil oleks raske mõista 
kuuldavaid helisid , kui neid ei kategoriseeriks, seetõttu kaob universaalne foneemide  eristus , 
andes teed keelespetsiifilistele foneemidele. 
o  Kakskeelsed inimesed fMRI skänneris → noorena mõlemad keeled  omandanud , aktiivsus samas 
piirkonnas, hiljem teise keele omandanud aktiivsus erinevas piirkonnas (vrld emakeel ); Broca 
alas mõlemad piirkonnad. 
o  La/ra  foneemid jaapanlastel, kurdid, Kissinger ja tema vend, Aveyroni metsik poiss, Genie , 
Rochom P’ngieng (Kambodža naine, džunglis 8-26 a-d). 
  Kultuuri omandamise tundlik periood (0-15) 
o  Uue  kultuuriga  kohanemine immigrantidel.  
1.  Rahvuslikku identiteeti ei mõjuta teise kultuuri immigreerumise vanus ega seal veedetud aeg. 
  0-15 aastaselt teises klt-s → identifitseerisid end teise kultuuriga, mida kauem seal elasid. 
  16-30 aastaselt → ei identifitseerinud end teise kultuuriga, seal viibitud aja pikkusest 
sõltumata, st ei omandanud teise riigi klt-i. 
  31+ → identifitseerisid end teise riigi klt-ga pisut vähem, mida kauem nad seal viibisid. 
Inimestel paistab olevat klt tundlik periood uue kultuuriga kohanemiseks. 
 
S O P H . 0 0 . 3 0 9  C r o s s - C u l t u r a l   P s y c h o l o g y  | 3 
 
Kultuurilised erinevused süvenevad ajas. Ida- Aasia ja Põhja-Ameerika elanikud erinevad oma ootustes 
tulevikku. Esimesed eeldavad muutust võrreldes olemasoleva trendiga, teised eeldavad sama trendi 
jätkumist. Märgatavad vanuselised lahknevused tekivad juba pärast seitsmendat eluaastat .  
Erisusi on täheldatud psühholoogilistes kogemustes nagu inimeste käitumise seletamises, sotsiaalne 
looderdamine  (social loafing) ja soodumuses keskenduda enda positiivsetele omadustele. 
 
Kogemused varases lapsepõlves 
  Imikute isiklik ruum. Füüsiline vs näost-näkku kontakt emaga, võimalus kogeda ümbritsevat ruumi 
(mähkimise eripärad ), kõndimiseelse perioodi kultuurilised erisused → mõjutavad laste füüsilist 
arengut. 
  Kus lapsed magavad? Õige-vale käitumisviis, vanemate otsused on ühiskonnaliikmete hinnangu all (klt 
kasvatamine  nt ajalehe nõuanderubriigid), st vanemate otsuseid nähakse peegeldavat nende moraalseid 
väärtusi.  
o  Ruumi küsimus. India vs USA. Samad ressursid  – erinevad tulemused. 
India: 
1.  „incest avoidance“ – murdeealised erisoost lapsed eri tubades. 
2.  „protection of the vulnerable“ – väikseid lapsi ööseks üksi ei jäeta. 
3.  „ female chastity anxiety “ – vallalised suguküpsed naised peavad alati olema järelevalve all, et neid 
häbistavast sugulisest tegevusest eemal hoida. Indialastele kõige olulisem printsiip neljast. 
4.  „ respect for hierarchy“ – murdeealised poisid omavad kõrgemat sotsiaalset staatust ja ei peaks 
jagama tuba vanemate ega noorte lastega. 
USA: 
1.  „incest avoidance“. Seda vaadeldakse ka kultuuriuniversaalina. 
2.  „ sacred couple“ – abielupaaridel eraldi ruumid (intiimsus). 
3.  „autonomy ideal“ – väiksed lapsed peavad iseseisvuma, selleks vaja oma tuba. 
Erinevused sotsiaalses maailmas õpetavad juba väikestele lastele väga erinevaid ideid, kuidas tajuda 
iseennast ja suhteid teiste inimestega. 
 
Kasvatusstiilid  
Hiina – Tiger Mom’id. 
Baumrind ’i (1971) trihhotoomia: 
1.  Authoritarian parenting (autoritaarne).  
2.  Authoritative parenting ( autoriteetne ). 
3.  Permissive parenting (minnalaskev). 
See  tüpoloogia on klt spetsiifiline, sest 
1.  Paljudes aasia klt- ides erinevad 
kasvatusstiilid sõltuvalt lapse 
arengustaadiumist;  
2.  hoolivust näidatakse erinevates klt-ides 
erinevalt; 
3.  autoritaarne kasvatusstiil ei hõlma endas 
„the role of training“ arusaama. Vanem on 
küll nõudlik, aga õpetab ka oma eeskujuga. 
Üldiselt on leitud, et: 
-  Range ja kontrolliva kasvatusstiili tõhusus varieerub kultuuriti ; 
-  Autoritaarne (authoritarian) kasvatusstiil on seotud pigem kehvema psühholoogilise kohanemisvõimega 
(maladjustment); 
-  Väga kontrollivate vanemate lapsed on vähem õnnelikud.  
Trade-off  between happiness and achievment. 
Suhtlus vanematega. Lapse perspektiivi tunnistamine (independent agents) vs juhtimine vanemliku eeskuju 
abil (relational beings). Ma olen selline vs ma  kuulun sinna ehk individualistlik/kollektivistlik. 
 
Nimisõna - eelistus ( noun  bias) ehk nimisõnade eelistus lastel, võrreldes teiste sõnaliikidega. Ei ole nii 
kultuuriülene kui arvati.  
S O P H . 0 0 . 3 0 9  C r o s s - C u l t u r a l   P s y c h o l o g y  | 4 
 
-  Nimisõna-eelistus kui keeleliste erisuste  peegeldus ? 
-  Nimisõna-eelistus kui suhtlema  õppimise viis erinevates klt-ides. Auto kui objekt, auto kui sotsiaalsete 
suhete koondkuju nt. 
Lääneriikide lapsi suunatakse objektide poole, Ida-Aasia lapsi suunatakse objektidevaheliste seoste poole. 
 
Üleminekustaadiumid 
-  Kohutavad kahesed. Kasvatuseesmärgiks laste iseseisvumine , mitte teistega  kohanemine ja 
harmoonilise sotsiaalse grupi osaks saamine. 
-  Teismeea mässumeelsus .  Teismeiga näib olevat seostatud vägivallaga.  Traditsionaalne vaade – 
hormoonid. Universalism  – teismeiga on eristuv eluperiood . Valdav enamus kultuure ei eelda , et 
teismelised käituksid väga sõnakuulmatult. Teismeea ülesanded: kohaneda täiskasvanurollidega, rollide 
paljusus viib omakorda hilisema iseseisvumiseni. 
Täiskasvanuks saamise kriteeriumid: (1) kooli  lõpetamine , (2) kodust  lahkumine , (3) rahaline 
iseseisvumine, (4) abiellumine, (5) vähemalt ühe lapse sünd. 
 
Sotsialiseerumine  hariduse kaudu 
Kooliharidus mõjutab mõtlemisprotsesse 
1.  2D-mustrite analüüsimine e info ( taksonoomiline )  organiseerimine  (nt clustering). Luria katsed 
Usbekistanis 1930’tel. 
2.   Abstraktne loogiline mõtlemine (formaalloogika). 
3.  Küsimuste raamistamise  implitsiitne  olulisus. 
Stevenson (1982)  Peruu  – kooliharidus parandas kontekstuaalset mälu, ruumilist mälu, seeriamälu ( serial  
memory ) ning visuaalset ja sekvensaalset analüüsi. 
 
Juhtumiuuring : Ida-Aasia ja matemaatikaharidus 
Haridustee valik näitab, mida ühiskonnas väärtustatakse, millised õppimisstiilid on au sees ja millised 
õpetamisviisid on kõige  tõhusamad . 
Keskmiselt on aasia riikide matemaatikaharidus USA omast tunduvalt parem.  
  Erinevused koolisüsteemis 
1.  Lapsed veetsid rohkem aega koolis (180 vs 240 päeva) 
2.  Suurem hulk aega pühendati matemaatikaõppele 
3.  Õpetajad veetsid rohkem aega klassi ees õpetades 
4.  Elulisi näiteid ~80% materjalist vrld USA ~10% 
   Psühholoogilised erinevused õppimises (hariduse väärtustamine). Haridust vaadeldi kesksemal kohal 
laste elus (nt lastele õppimiseks oma laud). 
  Ootused lastele. Ootused tõusevad ajas vrld USA, kus ootused langevad ajas. Tähelepanu juhtimine 
puudujääkidele (et veel paremaks saada). 
  Keelelised erinevused. Inglise keeles ebareeglipärased arvsõnad nt üksteist mitte kümme-üks jne. 
 
VI PEATÜKK: Self and Personality (194-238) 
Enesekontseptsioon (self-concept) varieerub kultuuriti. Twenty- Statement Test (TST). 
Enesekirjeldus ja kultuuriline taust. Pealiskaudne  vaatlus  – mis spordimeeskonnaga inimene end samastab. 
Sügavam vaatlus – väitekategooriad, kuidas/kellena inimene end identifitseerib. 
„Ma olen loov“ 
„Ma olen noorem vend“ 
-  Abstraktne 
-   Viitab olulisele teisele 
-  Stabiilne 
-   Defineerib rolli 
-  Iseseisvalt eksisteeriv omadus 
-  Rõhutab hierarhilist suhet 
Individualistlik, sisemised omadused 
Teistega seotud, välised omadused 
 
Mõned kultuurid suunavad inimest keskenduma oma sisemistele omadustele, teised rollide, suhete ja 
gruppikuuluvusele. See üks viis kuidas inimesed ennast näevad on märkimisväärselt kultuuripsühholoogiat 
mõjutanud. 
 
Sõltumatu (independent) vs kuuluv (interdependent) mina 
S O P H . 0 0 . 3 0 9  C r o s s - C u l t u r a l   P s y c h o l o g y  | 5 
 
Sõltumatu mina saab oma identiteedi sisemistest omadustest. 
Neid eeldatakse peegeldavat indiviidi olemust: 
-  situatsiooniüleselt ja eluaegselt stabiilsed, 
-   unikaalsed (keegi ei oma täpselt sama komplekti), 
-  indiviidist tulenevad (self-contained), 
-  käitumise reguleerimiseks olulised, 
-  inimesed tunnevad vajadust end järjepidevalt nende 
omadustega avalikkusele esitleda. 
 
Joonis: 
1.   Ringid ei kattu, st isiksus on suhetest eraldiseisev. 
2.  X-id peegeldavad identiteedi aspekte. Suuremad on eriti 
olulised isiksust defineerivad omadused. Nt inimese 
hoiakud, iseloomujooned, eelistused, arvamused, võimed, 
omadused. 
3.  Tugev joon ümber isiku enda viitab, et isiksus on 
piiritletud , seega on ka kogemused stabiilsed ja ei muutu 
olukorraspetsiifiliselt. 
4.  Punktiirjoon kuuluvusgrupi (ingroup) ja välisgrupi (outgroup) vahel viitab sellele, et indiviidid  
saavad gruppide vahel võrdlemisi lihtsat liikuda . Kuuluvusgrupp on küll lähedasem, kuid seda ei 
vaadelda fundamentaalselt  erineval moel.  
Mina ja mitte-mina (ning suurel määral ka teiste) vahe seisneb selles, et teistega suheldakse kui mitte-
minadega. 
 
Kultuuris, kus indiviide tajutakse suuremate sotsiaalsete üksuste osana ( Masai , Samburu), on neile oluline 
arvestada kuidas nende käitumine mõjutab teisi, ning need kogemused defineerivad teise suurema mina – 
kuuluva mina. 
Joonis: 
1. 
Erinevalt sõltumatust minast, on siin indiviidi ja teda 
ümbritsevate vahelised ringid punktiirjoontega ja kattuvad, mis 
näitab, et kuuluv mina on tihedalt seotud teistega, ning ei ole tajutud 
sedavõrd eraldiseisvana nagu sõltumatu mina puhul. 
2. 
Suured X-id tähistavad  kuuluva mina võtmeaspekte, ning nende 
asetus viitab, et  minapilt tugineb  suhetel teiste inimestega. Erinevad 
suhted nõuavad erinevaid rolle, mis määratlevad, kuidas isik 
olukorras käitub ja tunneb. Seega saab minapilti määratleda ka 
gruppidesse  kuuluvuse alusel. 
3. 
Indiviidi ümbritsev punktiirjoon viitab ka sellele, et indiviidi 
minakogemus erinevates olukordades on varieeruv . 
4. 
Pidev joon ümber kuuluvusgrupi näitab võrdlemisi tähtsat ja 
stabiilset eristust. Suhted kuuluvusgrupiga on kuuluva mina jaoks 
ennastdefineerivad.  Identiteet põhineb suhetevõrgustikel. 
 
Eneserepresentatsioonidega on seotud medial prefrontal cortex. 
Enesekontseptsioonid organiseerivad teavet, mis meil enda kohta on, suunava tähelepanu olulisele, 
vormivad meie huvisid, juhivad meid meie partneri- ja suhtevalikutes, mõjutavad olukordade  tõlgendamist  
etc. 
 
Individualism  ja kollektivism 
Kuidas läänes loodud psühholoogilised teooriad teistes kultuurides toimivad?  
Võimudistants (power distance ), ebakindluse  vältimine (uncertainty avoidance), vertikaalne-horisontaalne 
sotsiaalne struktuur (vertical-social horizontal structure), suhtestruktuur ( relationship structure), 
intellektuaalne autonoomia, kontekstisõltuvus ( context dependance), sotsiaalne küünilisus (social synicism) 
ja ühiskonna  seotus (social tightness) ei ole dimensioonid, mis omaksid sõltumatu ja kuuluva mina 
S O P H . 0 0 . 3 0 9  C r o s s - C u l t u r a l   P s y c h o l o g y  | 6 
 
kontseptsiooni seletusjõudu. Sealjuures tuleb ka märkida, et kultuurisisesed erinevused võivad olla 
suuremad kui kultuuridevahelised erinevused – kultuurid ei ole  homogeenne  mass. 
 
Sugu ja kultuur 
Me võiks väita, et mehed on Aasiast ja naised Ameerikast, sest neljast erinevast  sõltumatu/kuuluva mina 
mõõtmest – collectivism, agency , assertiveness, relatedness – said naised suurema skoori ainult 
relatedness’is. Läänekultuurid said suuremd skoorid mõõtmetes agency ja assertiveness, idakultuurid 
collectivism’is ja relatedness’is.  
Uuringust, mis kasutas Sex Role Ideology (SRI) skaalat 14. riigis uurides kuidas mehed ja naised peaksid 
käituma,  ilmnes mitu märkimisväärset tähelepanekut: 
1.  Sugude võrdust nähakse erinevates riikides rabavalt erinevalt. 
2.  Sihtkultuurist hoolimata jagasid mehed ja naised samas kultuuris võrdlemisi sarnaseid vaateid 
sugudevahelisele võrdsusele.  
3.  Peaaegu igas riigis (va Malaisa ja Pakistan, kus vahe oli olemas, aga pmst tähtsusetu) suhtusid 
mehed soorollidesse traditsionaalsemalt kui naised (v-o seetõttu, et traditsionaalsed soorollid on 
meestele kasulikumad kui naistele.  
Konkreetse religiooni tunnistamine muutis kultuuri suhtumist  egalitaarsetesse soorollidesse. Kristlus 
( protestantism ) = egalitaarsemad vaated soorollidesse; moslemid traditsionaalsemad. Klt geograafiline 
asukoht mõjutab: põhjamaades egalitaarsem, lõunapoolsemates maades traditsionaalsemad vaated, 
urbaniseerunud klt’id egalitaarsemate vaadetega – korrelatiivsed andmed! 
Ajalooline vaade soorollidele: 
1.  „Shifting cultivation“ (alepõllundus) naised teevad suurema osa põllutöid. 
2.  „plough cultivation“ (põlispõllundus)  maaharimine  adraga – mehed; naised traditsiooniliselt 
kodumajapidamistöödele pühendatud, isegi täna analoogsed tendentsid märgatavad klt’ides. 
Gender essentialization (vähem paindlik sotsiaalselt heakskiidetud käitumisviiside raamistik ). 
USA’s mehed st ei ole kummaline kui naised käituvad mehelikumalt, aga vastupidi ei ole soositud. Reeglina 
on rohkem essentialized sugu see, mida seostatakse klt’is suurema võimuga.  Hindudel naine essentialized 
(naine kui puhas, tugev ja võimas/võimukas). 
 
Veel viise kuidas self-concept kultuuriti erineb 
Klt erinevused sõltumatu ja kuuluva mina minapiltides (self-concept). 
Self-consistency – minapildi järjepidevus läbi olukordade. Jaapanlaste minapilt oli varieeruvam – nad olid 
tunduvalt enesekriitilisemad kellegi juuresolekul, mis tähendab et kontekstist olenevalt võivad indiviidide 
hinnangud enda minapildile märgatavalt varieeruda, samuti ei ole selge missugune kontekst annab kõige 
adekvaatsemaid tulemusi. 
Leon Festingeri kognitiivse  dissonantsi  teooria. Viise kuidas kognitiivset dissonantsi vähendada: 
1.  Käitu järjepidevamalt 
2.  Muuda oma suhtumist, nii et käitumine ei näiks enam ebajärjepidev (s.o dissonance reduction).  
Otsuste tegemine kui kognitiivse dissonantsi allikas.  
  Ratsionaliseerimine (otsusejärgne). 
Jaapanlased ei näidanud ratsionaliseerimistendentsi oma otsustele, nende sooviks oli pigem, et nende 
käitumine oleks kooskõlas teiste ootustega nendest. 
Sa oled meid varem aidanud – ürituste korraldajate viis manipuleerida inimestega kasutades vajadust teha 
järjepidevaid otsuseid. 
Miks inimesed erinevad vajaduses olla järjepidev? USAs tunnevad järjepidevalt käituvad inimesed end 
paremini, ning teised näevad neid kui eriti sotsiaalselt pädevaid ja meeldivaid inimesi. Korealastel sellist 
seost pole. Samas ei muuda järjepidevuse puudumine aasialasi ennustamatuteks – nende minapilti võib 
kirjeldada kui-siis (if-then) minapildina (kui = kontekst ja siis = viis, kuidas end nähakse). 
 
Eneseteadlikkus  (self-awareness) 
  Subjektiivne eneseteadlikkus – mina interakteerun maailmaga (H arvab, et mul on hea huumorimeel) 
– USA,  first -person memory 
  Objektiivne eneseteadlikkus – mind jälgitakse ja teised suhtlevad minuga (mina kui pealtvaataja), 
aasia, third-person imagery . 
S O P H . 0 0 . 3 0 9  C r o s s - C u l t u r a l   P s y c h o l o g y  | 7 
 
Accuracy of self-views – objektiivne eneseteadlikkus andis täpsema pildi kui suvjektiivne (inimestel 
moonutatud taju enda kohta).  
Kuidas self-awarenessi saab muuta teatud stiimulitega (video, enda hääl jm) – westernersidel objektiivne 
eneseteadlikkus ja suurenenud kriitikameel, jaapanlased mõjutamata.  
 
Implitsiitsed teooriad self-i olemuse (nature) kohta (peegeldavad inimeste uskumusi) 
   Incremental  theory of self. Inimese võimed ja iseloomujooned ( traits ) on vormitavad ning neid saab 
parendada, omadused ei ole konstantsed vaid arendatavad. 
  Entity theory of self. Oskused ja võimed fikseerunud, sisemised omadused, mida ei saa muuta, 
kaasasündinud. 
-  Raskustele reageerivad erinevalt. Kui su võimed on pingutuste tulem on loogiline, et pingutad kui 
tulemused pole piisavalt head. Incremental pigem aasiamaades levinud.  
 
Isiksus 
Jaapanlased nt võivad seostada  isiksuseomadusi veregruppidega.  
Isiksuse viiefaktoriline mudel on kõige enam aktsepteeritud, viis tuumiseloomuomadust: avatus  
kogemusele, neurootilisus , sotsiaalsus, ekstravertsus , meelekindlus –  akronüüm OCEAN.  
Hiina isiksusemudelis ilmnes, et OCEANiga kattus kolm: neurootilisus ja dependability; extraversion ja 
social potency ning individualism = agreeableness. Kogemusele avatus ei korreleerunud millegagi ning 
interpersonal relatedness (reflecting  harmony , thrift, relational orientation and tradition ). 
Filipiinidel ilmnes temperamentalness ja negatiive valence dimentions. 
 
VII PEATÜKK: Motivation (239-283) 
 
VIII PEATÜKK: Cognition and Perception (284-338) 
Taka Masuda ja kunstigaleriide näide – maalide kultuurilised erinevused. 
Käesolev peatükk käsitleb viise, kuidas põhilised kognitiivsed ja tajulised protsessid kultuurides 
varieeruvad. Neid käsitletakse selle raamatu kahe peamise teema valguses: 
1.  On kognitiivseid vahendeid, mis on universaalselt kättesaadavad, kuid ilmneb, et neid ei kasutata 
alati sama sagedusega, ega samal eesmärgil. 
2.  Kultuurilised erinevused mis nendes alusprotsessides ilmnevad, tekivad seetõttu, et inimestel on 
erinevates kultuurides kasvades erinevad kogemused. 
 
Analüütiline ja holistiline  mõtlemine 
Vt ptk 5 - taksonoomiline organiseerimisstrateegia (taxonomic categorization strategy ), eriti levinud 
läänemaailmas vs temaatiline organiseerimisstrateegia (thematic categorization strategy), levinud idamaises 
klt-s viitavad kahele viisile, kuidas maailma on võimalik vaadelda: 
  Analüütiline mõtlemine (analytic thinking ). Iseloomustab keskendumine  objektidele ja nende 
omadustele. Objekte tajutakse kontekstist eraldi, ning mõistetakse nende komponentide summana. 
Omadused, mis moodustavad objekti on nende kategoriseerimise aluseks (ie taksonoomiline org. str). 
Platonistlik filosoofia. 
  Holistiline mõtlemine ( holistic  thinking). Iseloomustab keskendumine kontekstile kui tervikule. 
Esindab assotsiatiivset mõtteviisi, mis pöörab tähelepanu objektidevahelistele suhetele ning objektide 
ja neid ümbritseva konteksti vahelistele suhetele. Peab oluliseks kogemusliku teadmise rolli vrld 
kindlaksmääratud abstraktsetele reeglitele keskendumist. Konfutsiaanlus, taoism, budism .  
Juured eeldatakse paiknevat erinevates sotsiaalsetes kogemustes (erinevad minakontseptsioonid nt). 
Arvatakse ka, et holistlik mõtlemine on levinud üle kogu maailma ja analüütiline mõtlemine on omane vaid 
läänekultuuris formaalset kooliharidust saanud isenditele ie suhteliselt  ebatavaline . Nt araablastel holistiline 
mõtlemine, töölisklass holistlikum kui keskklass (sama kultuuri sees). Holistiline mõtlemine ka seal levinud, 
kus on vähe psühholoogilisi uuringuid tehtud. Richard Nisbett ja tema õpilased nende kahe mõtlemisstiiliga 
palju tööd teinud. 
 
Tähelepanu (attention) 
S O P H . 0 0 . 3 0 9  C r o s s - C u l t u r a l   P s y c h o l o g y  | 8 
 
Üks kõige fundamentaalsemaid psühholoogilisi protsesse – meie kognitiivse tegevuse suunatus. Erinevused 
Rorschach’i projektiivtesti katses euroopa-ameeriklaste ja hiina-ameeriklaste vahel (1949) kinnitasid 
mõtlemisviiside erinevust.  
Joonekatse (rod and frame   task ). Analüütilistele mõtlejatel välja sõltumatus ( field independence) st 
eristavad objekte neid ümbritsevast väljast vs holistilistel mõtlejatel välja sõltuvus (field dependence) st 
vaatavad objekte koos neid ümbritsevaga. Ekstraverdid (inimesed, kes pigem häälestavad end teistele) 
pigem väljast sõltuvad vs introverdid; farmerid (teistest sõltuvad), pigem väljast sõltuvad vs kütid- korilased . 
Kalvinistid rohkem väljast sõltumatud vs juudid -katoliiklased. 
Stseeni vaatamises erisused. Kala originaaltaustal – jaapanlased tundsid kala ära suurema tõenäosusega kui 
ameeriklased . 
Kas inimesed erinevates kultuurides näevad tõesti maailma erinevalt või ammutavad lihtsalt oma mälust 
teistsugust infot? 
  Eye-tracker ja emotsiooni tuvastamine . 
o  Jaapanlased otsustasid inimese emotsioonide üle kaasates otsustusse ka ümbritsevate 
emotsioonid.  Ameeriklastel seda mõju polnud. 
o  Esimesel 1,000 millisekundil (ms) vaatasid nii jaapanlased kui ameeriklased inimese nägu 
90% ajast, kuigi am tulemus oli pisut suurem kui jap oma. 
o  Kaks järgmist ms-i – mõlemad rühmad vaatavad juba rohkem ka tausta, kuid jap’id tunduvalt 
rohkem (tähelepanu esiplaanil  ~70-80%) kui am’id (kes pühendavad ikka ~90% tähelepanust 
figuurile esiplaanil). See muster on ilmne ka siis kui tagaplaanil ei ole inimesi. 
See viitab, et erinevates klt’ides näevad in’d samu asju vaadates neid erinevalt. 
  Maalid ja horisontide/figuuride erinevus (Masuda). 
o  Kõrgem horisont – tõmbab tähelepanu pildi setting’ule ja pakub võimalust seostada pildil 
olevaid objekte/subjekte. Holistlikum. Pigem aasiamaades. 
o  Madal horisont – tähelepanu pildil on suunatud konkreetsetele kesksetele objektidele.  
o  Sama muster ka figuuride suurusega seotud (suurem, kontekstist eralduvam – läänemaades). 
o  Välistamaks vanadel maalidel moetrendide vms mõju, lasti lastel 5 min jooksul joonistada 
pilt. Samad tulemused.  
Maastikufotod (st linnad), neile tehti ’particle  analysis ’, millest ilmnes, et Jaapani fotodel oli tunduvalt 
rohkem detaile/objekte kui USA fotodel, ie inimesed saavad erinevaid visuaalseid signaale juba keskkonnast 
kus nad elavad. 
„Change blindness“ – võimetus märgata muudatusi stseenis (nii esi- kui tagaplaanil). Lennujaamapiltide 
katsest ilmnes, et: 
1.  jaapanlased märkasid rohkem muudatusi tagaplaanil, kui ameeriklased, 
2.  nii ameeriklased kui jaapanlased tuvastasid rohkem muudatusi, kui neid oli praimitud Jaapani 
fotodega vrld kui neid oli praimitud Ameerika fotodega. 
 
Teiste inimeste käitumise mõistmine 
-  Üritada mõista teiste käitumist nende sisemisi iseloomujooni (inner characteristics) arvestades on 
analüütilise mõtlemise väljendus, sest see hõlmab objektide mõistmist kasutades selleks objektide endi 
omaduste kompleksi, nt inimeste puhul nende isiksuseomadusi, ehk siis lääne kultuurides tehakse pigem 
dispositional attributions’eid.  
-  Üritada mõista teiste käitumist, seletades viimast olukorrast tulenevate mõjutuste näol, on holistlik 
mõtteviis. Ida Aasias tehakse pigem situatsioonilisi omistusi (situational attributions). 
 
Fundamentaalne  omistusviga  (fundamental attribution error) 
Näide: essee kirjutamine Fidel Castrost. 
Tendentsi ignoreerida olukorrast tulenevat informatsiooni (nt nõuded, mida essee kirjutajad peavad täitma), 
keskendudes dispositsionaalsele infole (nt essee kirjutajate eeldatav suhtumine) nimetatakse 
fundamentaalseks omistusveaks. 
Kui fundamentaalne on fundamentaalne omistusviga? Clifford Geertz ’i (1975) andmete kohaselt ei ole see 
nii fundamentaalne, kui meile meeldiks mõelda. Bali inimesed nt vaatlevad inimese käitumist tulenevalt 
tema rollidest.  
Indialaste ja ameeriklaste võrdlus.  
S O P H . 0 0 . 3 0 9  C r o s s - C u l t u r a l   P s y c h o l o g y  | 9 
 
-  indialased: ta toob pidupäevaks kooki (situatsiooniline); 
-  ameeriklased: ta on sõbralik (dispositisooniline). 
Sama võrdlus, üritati teada saada, millal (ealiselt) erinevad arusaamad inimkäitumisest tekivad ->  8-
aastased andsid vrld sarnaseid (klt üleseid) kirjeldusi, edasi mida vanemaks  seda erinevamaks (11, 15, 
täiskasvanud). 
India täiskasvanutel ei olnud fundamentaalset atributsiooniviga , pigem võib väita, et neil on vastupidine  
fundamentaalne atributsiooniviga ( reverse  fundamental attribution error), nad omistavad liiga palju 
käitumist olukorrale. 
Millele  omistatakse  inimeste käitumine omab olulisi tagajärgi: 
-  ajaleheartiklites kirjeldatud antisotsiaalsed aktid (massimõrvad jm). USA lood dispositsioonilased, Hiina 
lood situatsioonilised (samast sündmusest). 
Järelikult: teavet isiksuse kohta ei vaadelda kõikides kultuurikontekstides käitumise seletajana sama 
olulisena, kuigi kultuurilised erinevused on seda paremini väljendunud, mida rõhutatum on situatsiooniline 
teave. 
 
Arutlemisstiilid 
Erinevused arutlemisstiilides holistilise ja 
analüütilise mõtlemisega indiviididel. 
Lillede grupeerimise katse ( application of 
a rule vs family resemblance judgements) 
– abstraktne reegel, midagi, mis on kõigil 
lilledel ühist; „perekondlikud“ sarnasused, 
üleüldised sarnasused lillegruppides, ei 
olnud kõigil lilledel ühised. 
 
Euroopa-ameeriklased pigem abstraktne reegel (analüütiline), ida-aasialased pigem perekondlikud 
sarnasused (holistiline). NB! On täheldatud, et ida-aasialased kalduvad holistilise mõtlemise poole pigem 
siis, kui on konflikt analüütilise ja holistilise lahenduse vahel (sama loogika  peaks töötama ka tagurpidi). Nt 
matemaatikaülesannete lahendamisel, kus ei ole konflikti holistilise/analüütilise lahenduse vahel on 
aasialased suurepärased (vt ka ptk 5). 
Millist teavet inimesed ülesande jaoks oluliseks peavad? 
-  Holistilised mõtlejad näevad tegudel ka distaalseid ja teinekord ootamatuid tagajärgi.  
-  Analüütilised mõtlejad peaksid muretsema rohkem tegude  ja olukordade omavaheliste vahetute suhete 
üle.  
 
Tolerants vastuolude suhtes 
Aasialastel on vaade, et reaalsus on pidevas liikumises ( flux ). Tai chi, yin/yang kontseptid.  
Lao Tzu „To shrink smth you need to expand it first. etc“.  
Samal ajal Aristoteles  „No statement could be both true and false  ie „A“ could not equal „not A“. 
Näha vastuolusid millegina, mida ei pea tagasi lükkama, vaid millega võib leppida, vaadeldakse kui 
tolerantsi vastuolude suhtes ehk (naïve dialecticism).  
  Uuringust, kus USA ja Hiina  tudengid pidid argumentide paikapidavust  hindama  ilmnes, et Hiina 
tudengid pidasid kahte vasturääkivat argumenti koos usaldusväärsemateks, kui samu argumente 
üksikuna lugedes ja vastupidi. 
Tolerants vastuolude suhtes ei ilmne ainult välise suhtes, vaid seda on näha ka sellest, kuidas inimesed ise 
ennast näevad.  
  Uuring, kus USA ja Hiina osalejad pidid end avatud küsimustiku abil kirjeldama –  hiinlased  
kasutasid pigem väiteid, mis paistsid esmapilgul vastuolulistena.  
Läänemaailmas nähakse maailma muutumise pigem lineaarsena (mis läheb üles, läheb üles jne), idamaades  
pigem mittelineaarse (mis läheb üles, peab tulema alla, et uuesti minna üles jne) ja ennustamatuna. 
 
Loov mõtlemine 
Kuidas on loovus kultuuriti võrreldav? On inimesed  mõnes klt’is loovamad kui teises?  
S O P H . 0 0 . 3 0 9  C r o s s - C u l t u r a l   P s y c h o l o g y  | 10 
 
Nobeli preemiad pigem lääneriikidesse; aasia kunst pigem tehnika meisterlik omandamine, lääne kunst 
pigem uuele ja innovatiivsele suunatud. 
Mis on loovus? Ideede tootmine, mis on (a) uudsed ja (b) kasulikud ning kohased. 
Uute ideede genereerimine (divergentsed ideed) seostub pigem individualismi, ning seega 
läänekultuuridega, samas kui kasulike ja kohaste lahenduste loomine  pigem kollektivismi ning idamaiste 
klt’ idega . Säärane  suunitlus viib pigem praktiliste oskusteni, mis loovad üldkasutatavaid lahendusi. 
Kasulikkuse  komponent vs uudsuse vajadus. Nt Jaapan on juhtiv riik patentide osas.  Huvitaval kombel 
ilmneb sama kasulik/uudne dihhotoomia ka sama klt erinevate ettevõtete seas (ettevõtteklt) – ettevõtted, kes 
teevad palju kasulikke asju, teevad suure tõenäosusega vähem läbimurdelisi avastusi vms fundamentaalselt 
uut. 
 
Rääkimine  ja mõtlemine 
Rääkimine kui eneseväljenduse vorm (lääneklt) vs rääkimine kui mõttetühjuse näitamine (idaklt). 
  Sõna kui loov üksus ja rääkimine = eneseväljendus kui  põhiõigus , mõte on sõnast lahutamatu. 
  Kes teab ei kõnele, kes kõneleb, ei tea. Tõde läbi vaikuses mediteerimise. Isegi jaapani emad 
räägivad oma lastega vähem kui USA emad. 
On oluline mõista, et vähem kõnet ei tähenda vähem kommunikatsiooni. Lähedased suhted sõltuvad 
tunduvalt enam mitteverbaalsest kommunikatsioonist. 
  Rääkimise ja mõtlemise seosed:  Raveni progressiivsete  maatriksite lahendamine vaikuses ja valjusti 
mõeldes või tähestiku kordamine (articulatory suppression). Tulemustest ilmnes, et euroopa-
ameeriklased lahendasid vaikuses ja valjusti mõeldes asju u sama kiiresti ie rääkimine ja mõtlemine 
lahutamatud. Aasia-ameeriklased sooritasid testi valjusti mõeldes palju kehvemini ehk vaikne aasia-
ameeriklane = mõttetööga  tegelev inimene, mitte igavlev tuim tükk. Tähestiku loetlemine – euroam 
tulemused palju kehvemad; aasia-am tulemusi ei mõjutanud ie nende ajutöö ei toimunud sõnaliselt . 
Miks? Holististilise mõtlemise olemus muudab sõnalise väljendumise keerukaks, sest kõne on siiski jada 
(sequential task). Seda interferentsi on vaadeldud nt nägude kirjeldamise ülesannetes ie kas sa tunned  
paremini ära näo, mida oled kirjeldanud või selle, mida lihtsalt vaadelnud.  
Kui su sõnu võrdsustatakse sellega, mis sul peas toimub omandabki kõne olulise rolli eneseväljenduses. 
 
Eksplitsiitne vs implitsiitne kommunikatsioon 
Edward Hall’i (1976) eristus: 
-  High context culture – inimesed on üksteisega sügavalt seotud, seetõttu on neil palju jagatud infot, mis 
juhib nende käitumist ehk siis palju implitsiitseid reegleid, mida peab teadma ja mida sõnades ei 
väljendata. Oluline teave antakse edasi mitteverbaalselt, sinna juurde käiv jutt võib olla sisutühi. 
-  Low context culture – vähem seotust indiviidide vahel, seega palju vähem jagatud teavet, inimesed on 
sunnitud omavahel detailsemalt rääkima, et välistada seda, et miski oluline ütlemata jäi. 
Katse telefoni automaatvastajatega (HCC) jaapanlastel peaks see palju raskem olema (neil on vaja 
tagasisidet) kui (LCC) ameeriklastel. See ka välja tuli.  
V-o asi seotud jaapani keelega (kuulmiskatse kus meeldivaid/ebameeldivaid sõnu öeldi 
meeldiva/ebameeldiva tooniga e raskused eristamaks sõnu toonist, millega neid öeldi). Sama muster (LCC 
vs HCC) ilmnes ka filipiinlaste (ka kollektivistlik HCC klt) juures. 
 
Lingvistiline  relatiivsus  
Kui palju mõjutab keel, mida me räägime seda, kuidas me mõtleme ie Sapir -Whorf’i hüpotees . 
Arutluskäik seisneb selles, et keel mitte ei võimalda inimeste teatud ideedest mõelda, vaid keel sunnib 
inimesi mõtlema teatud ideedest. 
Värvitaju ja mälu. 
-  Värv olemuselt on järjepidev muutuja ( continuous  variable), keeleliselt  aga  diskreetne muutuja (discrete 
variable). On väga suured erisused kultuuriti, kuidas värve nimetatakse. Kõigis keeltes on min kaks 
mõistet tume ja hele (must/valge). Kolmas värv on punane, neljas on kas roheline või kollane; viies kas 
kollane või roheline; kuues sinine  ja seitsmes pruun. Edasi läheb kirjumirjuks (kas lilla, roosa, hall v 
oranž). Rabavalt sarnane kultuuriülene muster (värvi fookuspunkt sama, põhivärvid samas järjekorras).  
-  Jaapanlased ja ameeriklased. Sinine ja roheline, jaapanlased kasutavad sama sõna taeva ja muru jaoks 
(ao, sinine). Kas jaapanlased ja ameeriklased näevad muru eri karva olevat? 
S O P H . 0 0 . 3 0 9  C r o s s - C u l t u r a l   P s y c h o l o g y  | 11 
 
-  Dugum Dani (kaks värvi) vs USA. Ilmnes, et värvitaju ja mälu olid suuresti iseseisvad keeles 
olemasolevatest ja kasutatud sõnadest. 
Hiljem leiti, et see uuring tugines ideele, et erinevad värvikategooriad peaksid mõjutama inimeste 
kategoorilist värvitaju (categorical perception of colours ). Pmst inimesed kipuvad tajuma  stiimuleid 
kategoorilistena st et nad kuuluvad eraldiseisvasse, diskreetsesse kategooriasse, nt foneemid ’pa’ ja ’ba’. 
Katsetest ilmnes, et inimesed teevad kategoorilisi otsustusi sõnade piires, mis nende keeles on olemas.  
Kuidas keel võib mõjutada, mida inimesed mõtlevad –  tegija tajumine (perception of agency). Kui tekst on 
vormistatud tegijakeskselt (agentive way), paistab tegija olevat rohkem  vastutav . 
Ruumikirjeldused, ie kuidas objektid on ruumis jaotatud. Inglise keelt kõnelevad inimesed kirjeldavad  
objekte, kuidas viimased on paigutunud kirjeldaja suhtes, samas kui  Austraalia  aborigeenihõim Guugu 
Yimithirr kirjeldab asukohti mitte relatiivselt, vaid kardinaalselt st ilmakaari kasutades.  
-  Katse hollandlaste ja aborigeenidega, kaks tuba – esimeses vaatasid pilte, teises olid vrld esimesega 
suunatud teise suunda ja pidid pildil nähtud objektid korrektselt reastama.  
Ilmneb, et  tendents seostada suundi enda egotsentrilise asukohaga on võrdlemisi hiljutine nähtus, ning mis 
on levinud pigem industrialiseeritud klt’ides (nt ka šimpansid tajuvad asukohta vastavalt kardinaalsele 
punktidele). 
Aeg ja ruum. Inimeste arusaam aja  liikumisest on kooskõlas nende ruumitajuga. Nt kardinaalsetele 
punktidele orienteeritud aborigeenid näevad aja liikumist idast läände, mitte eest taha. 
Eelnev näitab, et ruumi- ja ajataju on seotud lingvistiliste markeritega e nõrk Sapir- Whorfi  hüpotees 
võiks kehtida. Tugev Sapir-Whorfi hüpotees on peaaegu üleüldiselt ümber lükatud, kuigi on üks 
uurimissuund, mis võiks seda kinnitada. Matemaatika paistab olevat valdkond , mis on kultuurist sõltumatu 
ie printsiibid eksisteerivad väljaspool klt’i, hoolimata meie võimekusest neid mõista. Samas on see ka 
valdkond, kus on näha klt erinevusi in arusaamises. (nt baasnr-ite süsteemid erinevates klt’ides erinevad, 
tõenäosuse v nulli  kontseptsioon ka). 
-  Numbrisüsteemid erinevates klt’ides. Ehk kui palju meie matemaatilist kompetentsi  õpetab meile klt ja 
kui palju on meis seda ’seesmist’ kompetentsi. Piraha’del ainult numbrid 1, 2 ja palju. Katsetega tehti 
aga kindlaks, et kuigi neil olid ainult kaks numbrit, oli neil olemas võime koguseid umbkaudu hinnata 
(see võime võib olla klt ülene).  
Kokkuvõtlikult võib väita, et konkreetsete lingvistiliste  terminite  puudumisel numbrite  puhul, ei ole teatud 
klt gruppide inimesed võimelised mõistma nende all peituvaid numbrikontseptsioone, ehk nagu tõestaks 
tugevat Sapir-Whorfi hüpoteesi. 
Lastel ei ole ka numbritest lineaarset süsteemi, vaid on logaritmiline. 
 
Kuidas mõistame inimeste paika maailmas 
Kui palju sarnaneme/erineme teistest elusorganismidest?  
Laste arusaam on fundamentaalselt antropotsentriline (anthropocentric) ie lapsed (~10a) kannavad 
inimlikke omadusi üle loomadele (aga mitte vastupidi), omentumi näide. Õpivad loomi mõistma üldistades 
inimkeskkonnast saadud kogemusi.  
Kui palju erinevad lääne lapsed teistest ie on see kultuuriülene? Tehes omentumi katse Menominee ja 
Yukatek Maya lastega, ilmnes, et nemad kandsid loomade omadusi ka inimestele üle, ehk  antropotsentrism  
ei ole inimloomuse olemuslik osa. Loomade mõistmine ja klassifitseerimine tuleneb kogemustest 
loomadega. 
 
XIII PEATÜKK:  Morality , Religion, and Justice (491-527) 
 
Pilakoomiksi näide (2006). Huntington (1993) väitis, et tulevased konfliktid võrsuvad religioossete ja 
kultuuriliste erinevuste pinnalt. 
Ilmalikustumise teooria (secularization theory) kohaselt asenduvad seni religioossete vahenditega seletatud 
teooriad teaduse arenedes ratsionaalsete ja teaduslike seletustega. Samas kasvab religioossete inimeste hulk 
ning erinevate uskude vaheline vaen samuti. 
Moraali rikkumine on kultuuriüleselt problemaatiline teema, eriti arvestades, et mis kvalifitseerub 
moraalinormide rikkumisena on kultuuriti erinev. 
Kolm lähenemist moraaliteemaliste kultuuriliste erinevuste klassifitseerimiseks: 
S O P H . 0 0 . 3 0 9  C r o s s - C u l t u r a l   P s y c h o l o g y  | 12 
 
  Universalism.  Perspektiiv , mille kohaselt on nähtavad kultuurilised erinevused pinnapealsed ja 
sisuliselt on kõik kultuurid suuresti ühesugused. Nt keeled. Noam Chomsky universaalne 
grammatika. Ka pidžin (pidgin) ja kreooli (creole) keeled, [Kreoolkeeleks nimetatakse kahe või 
enama erineva keele pideval kokkupuutel ja segunemisel tekkinud keelt, mida vastavas keskkonnas 
sündinud lapsed omandavad esimese keelena. Kreoolkeele eelastmeks on pidžinkeel, mis on samuti 
kahest või enamast keelest pärit sõnavara sisaldav segakeel, aga seda ei omandata emakeelena.] 
  Relativism. Universalismist diametraalselt erinev vaatenurk, mille kohaselt kultuur ja mõte loovad 
vastastikku üksteist. Relativistid pigem ei anna hinnanguid erinevatele kultuuridele. 
  Evolutsionism. Tõlgendab kultuurilisi erinevusi kui mõtteviise, mis peegeldavad erinevaid 
arengustaadiume, kus kultuurid olla võivad ie kui klt’id oma arengus samale staadiumile jõuavad, 
mõtlevad kõik ühtmoodi. Kuidas: 
1.  Identifitseeri konkreetne  psühholoogiline protsess kui küpse/arenenud mõtlemise 
standard. 
2.  Võrdle teisi klt’e selle standardiga. 
Nt. Müller -Lyeri illusioon . 
 
Etnotsentrism ja kultuurilise varieeruvuse tõlgendamine 
Evolutsioonililine perspektiiv – kõige suurem vastuseis klt psühholoogidelt, sest kas on võimalik 
psühholoogilise fenomeni standardit objektiivselt identifitseerida? Pigem võetakse  relativistlik perspektiiv, 
mille kohaselt tajuline süsteem vormub kogemuste käigus.  
Reeglina viib etnotsentrism eelduseni, et inimese enda kultuur ja eluviis on mingil moel paremad kui teiste 
omad. Etnotsentrismi kalde (ethnocentrism bias) tõttu on raske kaaluda enda kultuuristandardist erinevaid 
viise üldise standardini, kuhu poole püüelda. Nt kuidas määratleda kõige kõrgema elustandardiga kultuuri? 
Reeglina kipuvad inimesed kõrgemalt hindama/eelistama neid omadusi/saavutusi, mis on enda kultuuris 
kõrgel tasemel. 
 
Lawrence  Kohlberg’i moraalse arengu staadiumid (1971) 
Kõige mõjukam moraalse mõttekäigu mudel on evolutsioonilisest perspektiivist tuletatud ehk siis inimeste 
moraalse argumenteerituse tase sõltub nende (kultuuri) moraalse arengu staadiumist .  
1.  Prekonventsionaalne staadium. Inimesed tõlgendavad moraalsust selle alusel, kui palju paremini 
või halvemini nad ennast teatud viisil käitudes tunneksid. 
2.  Konventsionaalne staadium. Inimesed identifitseerivad end konkreetse grupi ning sotsiaalse 
korraga ja on sellele lojaalsed. See staadium dikteerib moraali kui reeglite järgimise ja indiviidid ei 
peaks nende reeglite kohta küsimusi esitama. 
3.  Postkonventsionaalne staadium. Heaks käitumiseks peetakse seda, mis on kooskõlas universaalsete 
eetiliste printsiipidega, mis rõhutavad õiglust ja individuaalseid õiguseid.  
Kohlbergi kohaselt need kolm  tasandit  moodustavad universaalse mustri, kuna tasemed on järjestikulised st 
enne ei saa konventsionaalselt arutleda kui prekonventsionaalne staadium on läbitud. Tase kuhu konkreetne 
kultuur jõuab varieerub kultuuriti (seda ei nähta universalismina). 
Kultuuriti võrreldes leiti mõningane universaalsus moraalses arutluses: 
-  Kõikides klt’ides oli täiskasvanuid kes arutlesid konventsionaalsel staadiumil, 
-  Mitte üheski klt’is ei arutlenud täiskasvanud prekonventsionaalsel staadiumil, kuigi lapsed seda tegid. 
Samas postkonventsionaalse arutluse kohta ei leitud kõikides kultuurides tõendeid ie on põhjust arvata, et 
see staadium on (lääne) kultuurispetsiifiline, mitte universaalne. 
 
Ethics of autonomy, community and divinity 
1.  Autonoomia  eetika  – moraali vaadeldakse individuaalsete õiguste ja vabaduste rikkumisena, rõhk 
on isiklikul valikul. Tegu on ebamoraalne kui rikub teiste vabadusi ja/või õiguseid. 
2.  Kogukonnaeetika – eetilisena vaadeldakse interpersonaalsete kohustuste täitmist. Tegu on 
ebamoraalne kui indiviid oma kohustusi teiste ees ei täida. 
3.  Jumalikkuse eetika – seotud pühaduse ning asjade „loomuliku korraga“. Tegusid nähakse 
ebamoraalsetena kui need põhjustavad enda või teiste rüvetamist (impurity) või alandamist 
(degradation) või kui ei näidata üles austust Jumala või Jumala poolt loodu üle.  
S O P H . 0 0 . 3 0 9  C r o s s - C u l t u r a l   P s y c h o l o g y  | 13 
 
Need kolm eetilist koodi on moraalsed koodid sel määral, et (1) peegeldavad arusaama õigest ja valest, mis 
ei tugine  individuaalsetele eelistustele (ie ei ole isiklik valik) ja (2) ei ole ka kogukonna valik (ie ei ole tava). 
 
Kogukonnaeetika (ethic of community) 
Interpersonaalsed kohustused esindavad teatud laadi moraali, mis erineb inidividuaalsete õiguste 
rõhutamisest, ning naised omavad valdavalt seda mõttelaadi ( Carol Gilligan). 
Gemeinschaft ja gesellschaft suhted 
1.  Gemeinschaft  = community, väiksemad rahvaorganisatsioonid, kus interpersonaalsed suhted 
mängivad eriti suurt rolli. Suhted on indiviidi identiteedi jaoks kesksed ning peegeldavad arusaamist 
iseenesest, mis on kooskõlas teistest sõltuva (interdependent) minaga. Nt tuumikperekond. 
2.  Gesellschaft = association; society, grupid mida kirjeldatakse tänaste Lääne ühiskondade joontega – 
kohtlevad suhteid imaginaarsetena, instrumentaalsete ning tulemuse saavutamise vahenditena. Nende 
gruppide esmane fookus on autonoomsetel indiviididel, kes on teineteisega seotud läbi sotsiaalsete 
tavade ja konventsioonide. Suurem reguleeritus. 
Kogukonnaeetika Indias 
Mida inimesed tõlgendavad moraalse kohustusena? 
1.  Moraalseid kohustusi vaadeldakse objektiivsete kohustustena (isegi kui  ametlikku reeglit selle kohta 
pole) 
2.  Moraalseid kohustusi tajutakse (percieved) olevat legitiimselt reguleeritud st inimesi tuleb takistada 
moraalselt vääralt toimima, või kui tegu on tehtud, siis peab järgnema karistus . 
Lääneühiskond peaks taskuvargust moraalselt vääraks. Samas interpersonaalsete kohustuste moraalne  jõud 
on väga suur! Nt indialased kaitsevad pigem interpersonaalseid moraalseid kohustusi, ameeriklased õigusest 
(justice) tulenevaid kohustusi.  
Kultuurides on väga suur  variatiivsus , kuid sellest hoolimata tulevad erinevate kultuuride võrdlusel välja 
selged kultuurisevahelised erinevused. 
 
Jumalikkuse eetika (ethic of divinity) 
Jumalikkuse eetika seisneb selles, et inimene on kohustatud austama või säilitama asjade loomuliku korra 
pühadust, nagu see on transtsendentaalse moraalse  autoriteedi (Jumala) poolt määratletud. 
Kanaga seksimise näide.  
Miks erinevad grupid leiavad sama teo olevat kas moraalselt väära või mitte? 
Ebamoraalsust vaadeldi kahel teljel: kõrgema staatusega osalejad vaatlesid tegu ebamoraalsena, kui see 
põhjustas teos osalejatele  kahju või halba, madalama staatusega osalejad vaatlesid tegu ebamoraalsena kui 
see oli neile häiriv või vastik. Selle pinnalt saab järeldada, et moraaliotsused ei ole kaalutletud ja 
ratsionaalsed, vaid tulenevad pigem emotsioonidest ning ratsionaliseeritakse hiljem. 
 
Kultuurisõjad 
Ortodokssete religioonide  jüngrid on pühendunud transtsendentsele autoriteedile. Progressiivsete 
religioonide jüngrid teisest küljest rõhutavad tegija (agency) rolli moraalse koodi mõistmisel ja 
formuleerimisel. Jumalikkuse eetika paistab olevat lähedalt seotud ortodoksse moraalikontseptsiooniga, 
samuti on autonoomia  eetikal palju sarnasusi  progressiivide moraalikontseptsiooniga. 
Kogukonnaeetika, mis defineerib moraalsed tegijad sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvuse alusel ning 
vaatleb moraalseid kohustusi tulenevalt indiviidi liikmelisusest nendes gruppides, näib iseloomustavat kõiki 
religioosseid suundi, hoolimata sellest, kas nad on ortodokssemad või progressiivsemad. 
Progressiivsed 
Ortodokssed 
-  Autonoomia eetika (individuaalsed õigused) 
-  Jumalikkuse eetika (moraal autoriteedi poolt) 
-  Kogukonnaeetika (kohustused teiste ees) 
-  Kogukonnaeetika (kohustused teiste ees) 
  
Haidt ja Graham (2007) laiendasid: kolmele eetikale viis moraalset intuitsiooni , mis moraalseid mõttekäike 
juhivad. 
Autonoomia eetika 
Kogukonnaeetika 
Jumalikkuse eetika 
-   Avoid harm  
+ 
+ 
-   Protect  fairness 
-  Loyality to ingroup 
-  Achieve purity 
-  Respect hierarchy 
S O P H . 0 0 . 3 0 9  C r o s s - C u l t u r a l   P s y c h o l o g y  | 14 
 
 
Neid viit intuitsiooni peetakse olevat universaalsed kõikidele inimestele, kuigi inimesed erinevad kultuuriti 
selles osas, millistele intuitsioonidele rohkem rõhku pannakse.  
Tugevalt liberaalsed ameeriklased panevad enam rõhku autonoomia eetikale omastele intuitsioonidele 
(avoid harm, protect fairness), tugevalt  konservatiivsed ameeriklased panevad kõigile  viiele  intuitsioonile 
palju rõhku. 
 
Kultuur ja õiglus (fairness) 
Inimeste õiglaselt kohtlemine tundub olevat universaalne, aga samas erinevad inimesed kultuuriti selles, 
mida peetakse õiglaseks. 
Ressursside jaotamise alusel saab õiglust hinnata järgnevate printsiipide alusel: 
1.  Vajaduse printsiip (principle of need) – ressursid jaotatakse nende vahel, kes vajavad neid kõige 
enam. 
2.  Võrdsuse printsiip (principle of equality) – ressursid jagatakse kõikide vahel võrdselt, 
3.  XXX printsiip (principle of equity) – ressursid jagatakse vastavalt individuaalsetele panustele.  
Meritokraatia  baseerub the principle of equity’le, laiemalt  levinud individualistlikes ühiskondades.  
Seniority system – peegeldab võrduse  printsiipi , sest vähendab konkurentsi. 
Jõupingutuste ning võrdsuse ja equity vahelised suhted erinevad kultuuriti. 
Vajaduste printsiip on institutsionaliseeritud valdavas enamuses tänastes industriaalühiskondades nt riiklik 
tervisekindlus, sotsiaalabi süsteem. Inimesed rakendavad vajaduste printsiipi ka vähem 
institutsionaliseeritud meetodeid kasutades, nt annetades heategevustele. 
Lääneriikide inimesed peavad teistest kultuuridest enam õiglaseks equity printsiipi. Indialased võtavad kõige 
enam arvesse vajaduse printsiipi.  
„Dictator Game“.  
Eeldus: Inimestel on internaliseeritud õigluse motiivid, mis annavad aluse tänase majandussüsteemi tekkele.  
1.  Ameeriklased olid selles mängus valimi ääres (ei ole hea valim inimkonna kirjeldamiseks): 
2.  Kaks muutujat ennustasid millised ühiskonnad tegid suuremaid (st õiglasemaid) pakkumisi – 
turuintegratsioon (market intgration) ja religioon. 
Järeldus: mida enam on kultuuril kogemusi turgudega, seda õiglasemaid pakkumisi inimesed teevad ehk 
vastupidine eeldusele. Mõned õigluse aspektid paistavad seega olevat kultuurievolutsiooni tulem. 
Üldiselt näib, et suurematel ühiskondadel on religioonid, mis pakuvad enam moraalseid juhtnööre (vrld 
hõimuühiskonnad) ja nendes religioonides osalemine mõjutas inimesi isegi anonüümsetes mängudes 
õiglasemalt käituma (kõikenägev Jumal). 
Väga erinev arusaam õiglusest on kultuurides kus grupi huvid on indiviidi huvidest ülimuslikumad ie 
peetakse moraalseks ohverdada grupi huvides üks indiviid.  
 
Mõtete moraalsus 
Kas me oleme vastutavad oma mõtete eest? See oleneb religioossest taustast . Juudid ja  kristlased erinevad 
oma pühakirjade poolest. Üldine: ’olen hea inimene’ → ’käitun moraalselt’, rõhk tegudel (juudid – Vana 
Testament ); ’olen hea inimene’ → ’mõtlen moraalselt’, rõhk mõtetel (kristlased – Uus Testament). 
Religioonide vahel ei olnud erinevust selles, mida nähti ebamoraalsena. Kui inimest saab moraalselt 
vastutavaks võtta oma mõtete eest on implitsiitne eeldus selles, et inimesed suudavad oma mõtteid 
kontrollida; teisalt  nähakse ebamoraalseid mõtteid kui  samme  ebamoraalsete tegudeni – ie protestandid 
usuvad pigem seda, et ebamoraalsed mõtted viivad ebamoraalsete tegudeni kui juudid. 
 
IV PEATÜKK: Methods for  Studying  Culture and Psychology 
 
IX PEATÜKK: Interpersonal Attraction,  Close Relationships, and Groups (339-382) 
 
XII PEATÜKK: Mental Health (458-490)