Õpetaja koolis ja ühiskonnas (0)

Õpetaja koolis ja ühiskonnas
Elukestev õpe
Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega .
4 eesmärki EL dokumentides :

• enesearendamine
  
• aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine
  
• sotsiaalse tõrjutuse vähendamine
  
• konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul.
  

Prioriteedid :

• õppimise väärtustamine
  
• informatsioon, juhendamine ja nõustamine
  
• aja ja raha investeerimine õppimisse
  
• õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine
  
• uued põhioskused – lugemisoskus , arvutioskus, võõrkeeled
  
• innovatiivne/ uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine
  

Õpetajakoolituse kriitika
Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul.
Ignoreeritakse vajadust aidata noorel õpetajal kohaneda kooli pofessionaalse kultuuriga ja luua talle pideva professionaalse arengu perspektiiv.
Õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja õpetaja edasise edutamise vahel ei ole järjepidavust.
Puuduvad süsteemsed seosed õpetaja koolituse, koolide personaliarenduse ja kooliarenduse vahel ( Holland ).
Puudub piisav seos õpetajahariduse ning kõrgkoolidestoimuva uurimis - ja arendustöö vahel.
Õpetajakoolituse eesmärk

• õpetaja kui hea teenistuja , ametnik (USA, Belgia)
  
• õpetaja kui noorem professor
  
• õpetaja kui täisväärtuslik isiksus (keskendub õppijale endale)
  
• õpetaja kui innovaator (valmistatakse ette õpetamist ideaaltingimustel)
  
• õpetaja kui mõtlev ja arutlev professionaal (tähelepanu pööratakse enesereflektsioonile, palju uurimismeetodeid)
  

Õpetaja roll erinevatel ajaetappidel
50 - 60ndad – õpetaja kui rahvuslik tulesüütaja, õpetaja kui „maa sool“, oluline oli kutsumus õpetajatööks.
70ndad – arusaam õpetajatööst muutus tehnilisemaks, rõhutati ametialaseid oskusi, didaktika asend õpetajakoolituses muutus keskseks , õpetaja oli eelkõige õpetamisoskuste valdaja.
80ndad – õpetajas nähti eelkõige oma ala asjatundjat, tähtsaks muutus õpetuse sisu, rõhutati fakte
90ndad – õpetaja puhul hakati rõhutama reflektiivsust, kriitilist suhtumist omaenda töösse, enesehindamist (globaliseerumine, infotehnoloogia , võrgustikud õpikeskkonnana)
21. saj. Algus – taas kerkib esiplaanile õpetaja roll sotsiaalsete muutuste vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK – riiklik õppekava )
Õppijakeskne õpetamine

• humanistlik õpetamisviis
  
• kommunikatiivsed õpetamismeetodid (rühmatööd)
  
• teadlik tähelepanu erinevatele õpistrateegijatele
  
• individualiseeritud lähenemine õpilasele
  

Profesiooni piiritlus D.C.Corrigani ja M.Habermani järgi

• baasteadmised ja oskused – peavad olema teadmised, mida tavainimesel ei ole
  
• kvalifikatsiooni kindlustamine
  
• ressursid
  
• praktiseerimistingimused (temperatuur, mööbel)
  

Poolprofessionaali tunnused

• kehv lühiajaline koolitus
  
• madal ühiskondlik staatus
  
• tagasihoidlik teadmiste ja oskuste pagas
  
• nõrk vastutustunne nende ees, kellele teenet osutatakse
  
• kutsetööga seoses huvi puudus elu suurte küsimuste vastu (elu mõte, töö mõte)
  
• vähene autonoomia otsuste tegemisel
  

USA, Inglismaa (H. Niemi, 2005)
Uusprofessionalism - Niemi

• Lisaks sellele, et õpetaja on ise oma kutse arendaja, peab ta olema pidevas dialoogis nii kolleegide kui ka teatavate võtmeisikutega.
  
• Kool areneb vaid siis, kui õpetajad teevad omavahel koostööd ja on võrgustikusuhetes ka kooli ümbritseva keskkonnaga.
  
• Õpetaja peab oma tööd pidevalt hindama ja uuendama, mistõttu õpetajas tuleb näha uurijat ja elukestvat õppijat , kes oma töö edendamise nimel teeb koostööd kolleegide ja teiste partneritega
  

Soome
Üliõpilase arenguetapid :

• varajane idealism
  
• ellujäämine
  
• raskuste tunnistamine – Mingisuguste asjadega tulen toime
  
• platoole jõudmine
  
• edasiminek – jõuab üks osa üliõpilastest
  

Ootused noore õpetaja kutsealasele kompetentsusele (T. Goodi järgi, 1996)
1. aasta

• Õpetaja kui ...
  

... töö korraldaja klassis
...õppematerjali esitaja – sõnavara peab olema õpilastele arusaadav
...diskussiooni juht – hoida teemat, mis teile oluline
...õpitulemuste hindaja
2. aasta

• Õpetaja kui...
  

... ülesannete kavandaja tööks klassi ja õpilasrühmadega – vaja teha rühmatöösid
...iseseisva õppimise võimaluste looja ja õhutaja
...sidepidaja vanematega
...õpilaste emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule kaasaaitaja – räägin, mida tohib teha ja mida ei tohi ning püan märgata ohumärke
3. aasta

• Õpetaja kui...
  

... kolleeg
...teadmiste kaaslooja
...juht
...õpilaste enesereflektsioonivõime õhutaja ja arendaja
Õpetaja professionaalne areng (T. Baron, D. Berliner , 1996)

• uustulnuka tase (novice level)
  
• eduka algaja tase (advanced beginner level) - On juba oma käekiri välja kujunenud
  
• kompetentsuse tase (competent level) – umbes 5. tööaastast. Õpetaja töö on muutunud paindlikuks ja läbimõelduks
  
• professionaalsuse tase (proficient level) – osad tegevused on muutunud automaatseks
  
• meisterõpetaja tase ( expert level) – toimitakse intuitiivselt
  

Eneseanalüüsi ring (J. Moon , 2004) = SAKA
Reflektsiooni eesmärgid:

• enesest teadlikuks saamine
  

• oma tegevuse ja selle suutlikkuse analüüsimine
  
• enese arendamine
  
• õpivajaduste teadvustamine
  
• vabanemine – teadmine, uskumus , vaade
  
• oma rolli ja selle võimaluste mõtestamine
  

Reflektsiooni tasemed:

• kirjeldav kirjutis
  
• kirjeldav refletsioon – toon analüüsielemendid sisse
  
• dialoogiline reflektsioon – toon välja 2 poolt – kuidas juhtus ja kuidas oleks võinud juhtuda
  
• kriitiline reflektsioon
  

Reflektsiooni eesmärgiks on õppimine, mille aluseks on tunded, arusaamad, väärtused, uskumused (Moon, 2004).
Lihtsustatud arusaam õpetajarollist (A. Pollard, P, Triggs)

• Õpetamine tähendab lihtsalt teadmiste edasiandmist ja faktilise informatsiooni talletamist õpilaste poolt
  
• Lapsed on puhtad lehed – nad ei tea midagi
  
• Koolis õppimine erineb õppimisest, mis leiab aset õpilase elus väljaspool kooli
  
• Õpilase poolt õige vastuse andmine näitab arusaamist
  

Algaja õpetaja professionaalse arengu dimensioonid:

• Personaalne dimensioon – seotud õpetaja kui isiksuse arenguga, enesekontseptsiooni kujunemisega (mina õpetajana)
  
• Teadmiste ja oksuste dimensioon – seotud õpetajatööks vajalike professionaalsete oskustega
  
• Sotsiaalne dimensioon – seotud kooli kui keskkonnaga kohanemisega, koolikultuuri ja kolleegidega, juhtkonna ootustega.
  

Enesekontseptsiooni kujunemine

• arusaam endast kui õpetajast
  
• enesekontseptsiooni kujunemist toetab ümbrusest saadav tagasiside
  
• kui enesekontseptsiooni kujundamine ebaõnnestub, satutakse raskustesse ja tajutakse pidevalt rahulolematust, mis viib õpetajaametist loobumiseni
  

Kooliga kohanemise etapid:

• I veerand – varajane idealism: et ma üldse hakkama saan
  
• II veerand – masendus: kolleegidega võrreldes tundusin ma endale tõeliselt saamatuna
  
• III veerand – leppimine olukorraga: pole mõtet tegeleda enesepiitsutamisega
  
• IV veerand – tagasi reaalsusesse: minus valitsevad üsna vastakad tunded
  

Eesti õpilane = maailmakodanik? 13-09-10 (külalislektorid)
* lai silmaring
* tolerants
* võõrkeelte oskus
* enda indentiteet
* rahvusvahelised võimalused
* keskkond
* majandus
* sooline võrdõiguslikkus
* inimõigused
* laste tervis
* maailmamajandus
* rahvastikukasv
* kodanikuühiskond
Maailmaharidus (global education) on aktiivne õppimisprotsess , mille eesmärk on kasvatada aktiivseid maailmakodanikke, kes on teadlikud sellest, mis maailmas toimub, millised on toimuvate sündmuste põhjused nind kuidas kõik see meid mõjutab. Aktiivne maailmakodanik tahab ja oskab läbi oma avatud oleku ning teadliku ja eesmärgipärase tegutsemise (näiteks säästva tarbimise, loodussõbraliku käitumise) maailma paremaks teha.
Milleks vaja?

• Annab teadmisi ja oskusi toimetulekuks ja üleilmastuvas maailmas
  
• Kujundab väärtusi: solidaarsus , ebaõigluse ja vaesuse vastu võitlemine
  
• Valeinformatsiooni ja stereotüüpide ümberlükkamine
  
• Tugevdab kodanikuühiskonda
  
• … ja kooli!
  

Ole ise see muutus mida tahad maailmas näha! (Gandhi)
Millises suunas me liigume ?
Kuidas suunda muuta?
Kas on midagi, mis mina saan selleks teha?
Mis mind takistab midagi ette võtmast?
Mis on kooli/õpetajate roll?
Teemad:

• Üleilmne säästev areng ja universaalsed inimõigused („Jätkusuutlikud koolid“)
  
• Aastatuhande arengueesmärgid
  
• Ettevõtete sotsiaalne vastutus ja õiglane kaubavahetus
  
• Solidaarsus, diskrimineerimise puudumine, kodanike kaasatus
  
• Mitmekesisuse hindamine – sooline, sotsiaalne, kultuuriline, filosoofiline , religioosne, keeleline , etniline …
  

Interaktiivsed õppemeetodid:

• on kõige tõhusam viis motiveerida mõtlema, muutma hoiakuid, olema aktiivne (arutelud, väitlused, grupitööd, mängud, viktoriinid, simulatsioonid, draama , kunst jne.)
  
• filmid aitavad mõista elu erineval pool maakera, ainest aruteludeks (miniature earth on YT – appreciate what you have)
  
• Isiklikud kogemused (külalised, sõpruskoolid) jäävad meelde
  
• Võimalused olla ise aktiivne (filmiklubid, kampaaniad , korjandused jne.)
  

Aastatuhande Delkaratsioon (MDGs) – viktoriin selle ainetel:

• –
  
• –
  
• +
  
• +
  
• +
  
• +
  
• +
  
• – +
  

un.org/millenniumgoals
whiteband.org
mdgmonitor.org
maailmakool.ee
RÕK põhiväärtused :

• Üldinimlikud väärtused (ausus, hoolivus , aukartus elu vastu, õiglus , inimväärikus , lugupidamine enda ja teiste vastu)
  
• Ühiskondlikud väärtused (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus , sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus, ja sooline võrdõiguslikkus)
  
• Õigluse austamine nii oma ühiskonnas, üleilmselt kui ka põlvkondade vahel (jätkusuutlik areng)
  

KLASSI FÜÜSILINE KESKKOND
Milline peaks olema klassiruum, kus õpetate? - puhas, hästi valgustatud
Kes vastutab teie klassiruumi väljanägemise eest?
Milliseid ja toole vajate?
Milliseid tehnilisi vahendeid vajate õpetamiseks?
Soovitused õpetajatele:

• Klassiruum peab olema turvaline, puhas ja atraktiivne
  
• Seadke klassi mööbel nii, et see vastaks teie õpetamisvajadustele
  
• Jätke pinkide või ridade vahele piisavalt liikumisruumi, et ei tekiks ummikuid
  
• Kindlustage, et ruumijaotus ja mööblipaigutus võimaldaks hõlpsasti liikuda ja ei tekiks ummikuid
  
• Kindlustage, et õpetamistegevused ja demonstratsioonid oleksid õpilastele hõlpsasti jälgitavad
  
• Mõelge varutsenaariumidele ja õppevahendite olemasolule
  
• Klassi materiaalne keskkond peab olema nii korraldatud, et see aitaks kaasa õpilaste iseseisvuse ja vastutuse suurendamisele.
  
• Klassiruum peaks peegeldama õppekava ning õpilaste huvisid ja vajadusi
  
• Mõelge, millistele tegevustele peab teie klassis olema ruumi
  
• Mõelge kappide ja riiulite vajadusele ja paigutage klassis
  
• Õppematerjalidele sisu tuleb vahetada.
  

Väljapanekud klassiruumis

• Teated (tunniplaan, reeglid, õppimise meelespea)
  
• Esitamine ja edendamine (lisamaterjal)
  
• Arutelu (probleem, sündmus)
  
• Võistlemine ja käästöö (rühmatööd)
  
• Tähistamine
  
• Õpilastööde avalamine
  

See, mis me õpimine , on ees, mida kordame, on külje peal, mis ei ole aktuaalne , on taga
Emotsionaalne keskkond
Vajalikud oskused: Interpersonaalsed oskused – suhtlemisoskus ; tehnilised oskused – vahendite kasutamine; kontseptuaalne oskus – klassist lähtumine, õppeainest lähtumine
Roll – planeerimine ; motiveerimine; organiseerimine ; kvaliteedi kindlustamine
Maslow püramiid :
Õpetaja juhtimisstiilid ja nende kujunemise lähtekohad.
Liberaalne , mittesekkuv – vaenulikkus ja iseseisvus
Demokraatlik, partnerlus – iseseisvus ja armastus
Autoritaarne, sekkuv – armastus ja kontroll
Autoritaarne,sekkuv – kontroll ja vaenulikkus
Mittesekkuv õpetaja

• esmane kontroll oma käitumise üle lasub õpilastel
  
• on laste vastu lahke ja sõbralik ega sea kindlaid piire
  
• usub, et ei ole õige oma soove ja arvamusi õpilastele peale suruda
  
• usub, et jõu kasutamine on vale, kuid viimase piirini endast välja viiduna, vihastab ja karjub.
  
• ei mõtle tulevikule
  
• nõuded sõltuvad tujust ja situatsioonist
  
• paneb õpilastele vähe nõudmisi ja kontrollib neid ka vähe
  
• õpilased on vähese sotsiaalse kompetentsuse ja enesekontrolliga
  
• õpilastel on raske õppida sotsiaalselt aktsepteeritavat käitumist
  

Autoritaarne õpetaja – sobib neile, kes on vähe motiveeritud

• õpetaja seab kindlad piirangud kontrolli õpilaste käitumise üle
  
• õpilased on tunnis vaiksed
  
• on kindel, et võib oma arvamust õpilastele peale suruda, sest tema teab, mis on õige
  
• vihastub sageli, kui õpilane ei allu tema korraldustele
  
• arvab , et õpilased peavad talle alluma ja teda austama, sest on vanem ja targem
  
• usub, et allumist võib saavutada mistahes vahenditega
  
• eirab õpilaste õigusi ja lahendab probleeme enda seisukohast
  
• õpilastele pole võimatu õppida või praktiseerida kommunikatiivseid oskusi
  
• ei innusta ega motiveeri õpilasi seadma isiklike eesmärke
  
• õpilastel ei kujune välja sisemine enesekontrolli mehhanism
  

Autoriteetne õpetaja

• kontroll õpilase käitumise üle lasub nii õpilastel kui ka õpetajal
  
• austab teisi ja iseennast
  
• ei luba endale õpilaste solvumist
  
• tegeleb distsipliiniprobleemide põhjuste analüüsiga
  
• usub, et nii õpetajal kui ka õpilastel on õigus oma arvamusele
  
• usub, et distsipliin saavutatakse õpilastega koostöös
  
• lahendab probleeme paindlikult ja järjekindlalt
  
• ei suru õpilastele oma arvamust peale
  
• õpetaja on avatud verbaalsele suhtlemisele, õpilased saavad prakiseerida oma kommunikatiivseid oskusi
  
• kasutab palju õpilaste kiitmist ja innustamist
  
• julgustab õpilaste sotsiaalset kompetentset käitumist
  

Tunni juhtimine

• Asja sees olemine – näed kõiki
  
• Sünkroonsus – ehk kattuvate tegevuste jälgimise suutlikus, õpetaja suudab samaaegselt mitme asjaga tegeleda; õpetaja suudab klassi niipalju jälgida, et ta saab aru, kui palju aega mingi tegevus nõuab
  
• Tempo valimine – et kõik saaksid jälgida
  
• Eneseesitlus
  

Tunniosade juhtimine

• Tunni algus – õpilane peab aru saama, millal on vahetund lõppenud ja millal tund alanud – peaks tekkima vaikusemoment
  
• Üleminekud – näiteks kirjuta tahvli peale harjutused
  
• Tunni lõpetamine – väga oluline, lõpus lihtne ülesanne
  
• Kriisid – leebemad välis- või sisetegurid, mis võivad tundi segada
  

Distsipliiniprobleem esineb alati seal, kus:

• Käitumine segab õppeprotsessi
  
• Segab teiste õigust õppida
  
• Psühholoogiliselt või füüsiliselt ohtlik
  
• Kahjulik kellegi varale
  

Ebakohase käitumise neli ekslikku eesmärki:

• Tähelepanu saamine – keegi meeldib; ei ole pahatahtlik
  
• Mõjuvõimu saamine – on pahatahtlik; jaguneb kaheks – õpetaja või kaasõpilane
  
• Kättemaks – need õplased tunnevad kõige tugevamat meeleheidet ja väärtusetust
  
• Oma käitumise ebaadekvaatne hindamine
  
• Igavus
  

Ebakohase käitumisega toimetulek

• Mitteverbaalsed võimalused – kuri pilt, astud juurde, võtad ära segavad faktorid , paned käe õlale (ainult põhikoolis)
  
• Verbaalsed võimalused – ütled nime, nimetad, mida õpilne tegema peab, individuaalne vestlus , vestlus vanematega, saadad õppealajuhataja juurde, kutsutakse direktsioon välja (käskkiri), edasi tegutseb õppenõukogu (õpilane koos vanematega), noorsoo politsei
  
• Õpilaste kiitmise ja karistamise kord koolis
  

Õpilaste karistamine

• Karistus peab paistma õiglase ja mõstlikuna ning seda tuleb järjekindlalt rakendada
  
• Õpilased peavad tegema selget vahet väiksemate ja tõsisemate rikkumiste puhul määratavate karistuste vahel
  
• Karistus peab alati olema proportsioonis korrarikkumisega ning (asjassepuutuvad) õpilane (õpilased) peavad seda aksepteerima ja mõistma.
  
• Karistuse ranguse osas võib läbi rääkida
  
• Rikkumise heastamine võib olla efektiivsem kui tavaline karistus
  

Millised on tagajärjed

• lapsele, vanemale – eesmärk ei ole see, et laps saaks kodus füüsiliselt karistada või tekitada peresiseselt konflikte
  
• õpetajale
  
• klassile, koolile (näidispoomine)
  

Õpetaja testimine õpilaste poolt

• Kas õpetaja suudab korda hoida?
  
• Kas ta saab õpilastest aru?
  
• Kas ta saab naljast aru?
  

Õpilaste ootused

• Hoiavad korda (on pigem ranged kui leebed)
  
• Panevad õpilased tööle
  
• Seletavad materjali arusaadavalt ja on abivalmid
  
• On huvitatud, pakuvad vaheldust
  
• On õiglaselt järjekindlad, ei soeta pailapsi ega kiusa kedagi
  
• On sõbralikud, heatahtlikud, räägivad vaikselt ja naljatavalt
  

Õpetaja ootab, et õpilane

• Suudaks kontrollida ja reguleerida oma käitumist ning oskaks allutada oma isiklikud soovid õpetaja nõuetele ning kooli ja klassi reeglitele
  
• Omandaks õppeaine põhivara
  
• Rakendaks õpitut eluliste probleemide lahendamisel
  
• Osaleks klassivälistel üritustel
  
• Omandaks isamaalisi hoiakuid ja tundeid ning nende väljendamise oskusi
  

TÖÖ LAPSEVANEMATEGA
Õpetaja

• Näeb last koolis – lapsevanem annab oma kõige kallima vara sinu kätte
  
• Tal on omad ootused
  
• Võrdleb last varasema arenguga
  
• Võrdleb last klassikaaslaste edusammudega
  
• Teab, kuidas selles vanuses laps käitub
  

Lapsevanem

• Näeb last kodus
  
• Suhtub lapsesse emotsionaalsemalt – lemmiklaps, traagiline sündmus
  
• Puudub võrdlus eakaaslastega
  
• Tal on oma seisukoht lapse probleemide suhtes
  
• Ei süüvi alati põhjustesse (üritavad „välja tirida“)
  

Õpetaja ootused lapsevanematele

• Hoolitseksid lapse põhivajaduste rahuldamise eest
  
• Omaksid häid laste kasvatamise oskusi
  
• Oleksid oma lastele eeskujuks
  
• Oleksid seotud oma lapse õppetööga nii kodus kui ka koolis
  
• Toetaksid, julgustaksid ja kuulaksid oma lapsi
  
• Käiksid lastevanemate koosolekut
  
• Toetaksid kooli
  
• Soodustaksid ja kindlustaksid kodust õppimist
  
• Suhtleksid pidevalt kooliga
  
• Julgustaksid ja kasvataksid lastes iseseisvust
  
• Oleksid teadlikult oma väga tähtsast rollist laste haridusteel
  

Lapsevanemate ootused koolile

• Tahavad olla informeeritud oma laste edasiminekust
  
• Tahavad jagada oma muresid õpetajaga
  
• Tahavad, et õpetajad kuulaksid neid ja arvestaksid nende arvamusega
  
• Tahavad saada posiitvset informatsiooni oma laste kohta, mitte saada ainult lugeda lapsele kirjutatud märkusi
  
• Tahavad sagedasemat suhtlemist õpetajaga.
  
• (Tahavad, et õpetaja saadaks koju kirju postiga , mitte õpilasega – ametikud kirjad)
  
• Tahavad, et õpetajad teeksid omavahel koostööd
  
• Tahavad, et õpetajad aitaks lapsel kooli sisse elada
  
• Tahavad, et neil oleks kindel aeg kooli külastamiseks – konsultatsiooniajad.
  
• Tahavad, et õpetaja ja juhtkond teevad omavahel koostööd
  
• Tahavad, et neid koheldakse kui võrdseid
  

Kodu ja kooli koostööd segavad faktorid

• Lapsevanema varasem negatiivne kogemus ja hirm
  
• Negatiivse info kartus
  
• Vanemal on endal probleeme
  
• Lapsevanem varjab koduseid muresid
  
• Probleemid ei lahene
  
• Tuntakse piinlikkust oma lapse pärast
  
• Puudub huvi lapse käekäigu vastu
  
• Hirm tõtt teada saada
  
• Ollakse kooli suhtes negatiivselt häälestatud
  
• Ei loodategi midagi asjalikku kuulda
  
• Ollakse tööga väga hõivatud
  
• Õpetaja ja lapsevanema vanusevahe on suur
  
• Isiklikud suhted
  
• Laps keelab vanemaid kooli tulla
  
• Koosoleku aeg on liiga varajane
  
• Koosoleku ajal on teleris huvitavad saated
  
• Töö on halvasti organiseeritud
  

Tagasiside lapsevanematelt

• Mida vanemad koolist mõtlevad
  
• Ettepanekud koolielu parandamiseks
  
• Seisukohad lapse arengu osas
  
• Ootused koolile ja õpetajatele
  
• Millega ollake väga rahul
  
• Mida laps teeb kodus väga hästi ja meelsasti
  

Eelpraktika - viisakus
Kutse- eetika
Moraali alused põhinevad kahest allikast:

• Inimesest väljaspoolt tulenevate jumalike käskude ja moraalnormidena. Näiteks 10 käsku.
  
• Iinimesest endast, rajanedes ta tahtele, tunnetele ja mõistusele
  

Moraal on ühiskondliku teadvuse vorm, sotsiaalne institutsioon , mille funktsiooniks on reguleerida inimeste käitumist kõigis ühiskondliku elu valdkondades
Vana aja eetika üheks enesestmõistetavaks jooneks oli, et inimese moraalse tegevuse eesmärgiks oli olla õnnelik, milleks tuli järgida kehtivaid eetilisi ja moraalseid norme.
Dalai-Laama ütleb, et inimese moraalse tegevuse eesmärk on olla õnnelik ja vältida kannatusi (ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse)
Eetika on filosoofia valdkond , milles arutletakse õiget a väära käitumist puudutavate probleemide üle.
Eetika püüab määratleda hea ja õige tegevuse kriteeriumid.
Õpetaja kutse-eetika on õpetamise, õppimise, kasvamise ja kasvatamisega seotus eetika.
Kui arutletakse teatud ametialase praktikaga seotud heakskiidetava ja soovitava tegevuse üle.
Õpetaja kutse-eetikasse kuuluvad kasvatuse, õpetamise ja suunamise küsimused õigest ja valest, heast ja halvast , heast ja õnnelikust elust ja seda puudutavatest otsustest.
Eetiliste probleemide üle juureldakse eri kutsealadel erinevalt. Mida enam iseseisvaid valikuid ja võimu ameti juurde kuulub, seda eetiliselt tundlikuma ametiga on tegemist.
Paljudes ametites hinnatakse tööd tihti soorituse või tulemuse alusel, aga õpetajal ei saa pelgalt hinnata tulemuse alusel; viis, kuidas need tulemused saavutati on samavõrd tähtis.
Kui tulemused on saavutatud jõuga, ahvardades, sundides, siis võib väite, et õpetaja on ebaeetiliselt käitunud.
Õpetajalt oodatakse tundlikkust just seetõttu, et tema partneriks on laps, kes ei suuda kaitsta oma õigusi või kes isegi ei tea neid.
Kasvav laps vajab turvalisust ja abi maailma tõlgendamisel. Kui keegi ei sea lapsele turvalisi piire, on tulemuseks psüühiline ülekoormatus, mis ületab lapse vaimsed võimed ja võib tekitada ebakindlust ja juuretuse tunnet .
Õpilasega seotud eetilised põhimõtted:

• Ei takista õpilast iseseisvalt õppida
  
• Ei keela õpilasel omada isiklikku seisukohta
  
• Ei varja õpilase eest tema õppimisprotsessiga seotud vajalikku informatsiooni
  
• Teeb kõik selleks, et kõrvaldada õpilase õppimist, tervist ja turvalisust ohustavad tegurid.
  
• Ei rassi, soo, usu, sotsiaalse staatuse jne alusel keela õpilast õppimast, eelista kedgi või anna eriõigusi
  
• Ei kasuta ametialaseid suhteid õpilaste eraellu sekkumiseks
  
• Ei anna õpilase eraelu kohta informatsiooni kui see pole tööalaselt vältimatu või seda ei nõua seadus.
  

Õpetajaametiga seotud eetika

• Ei anna enda pädevuse kohta väärinformatsiooni töökoha taotlemisel
  
• Ei aita õpetajatööks ebapädevail inimestel saada õpetajana tööd
  
• Ei anna kolleegide pädevuste kohta informatsiooni kui see pole vastuolus seadustega
  
• Ei räägi kolleegidest halba
  
• Ei võta lapsevanematelt vastu teeneid ja kingitusi, mis võivad mõjutada professionaalsete otsuste vastuvõtmist
  

Õpetaja kõlbelised väärtused

• Väärikus
  
• Ausus
  
• Õiglus
  
• Iseseisvus
  

Õpetaja suhtluspartnerid koolis

• õpetaja – õpilane
  
• õetja – õpetaja
  
• õpetaja – lapsevanem
  
• õpetaja – kooli juhtkond
  
• õpetaja – muu personal
  

Õppekava koostamine ja arendamine
J. Milton „Traktaat kasvatusest “ (17. saj)
9 a jooksul (12 – 21) pidi õpilane õppima:
emakeel , astronoomia, arhitektuuri, 5 võõrkeel, agronoomia , meditsiini, piiblilugu, geograafia, eetika, kiriku ajalugu, üldine ajalugu, poliitika, õigusteadus , navigatsioon, retoorika , loogika
Reformatsiooni järel vajas iga talupoeg :

• lugemisoskust
  
• väikese katekismuse tundmist
  
• palveid
  
• kirikulaulu oskust
  

Esimeste tegelike õppekavadena Eestis võib nimetada dokumente:
„ Liivimaa Lutheri usu maakoolide säädus“, „Maakoolide õpetuse plaanidega“, „Koolipidamise seadus Eestimaa Ewangeliumi Luteruse usu maakoolides“ - neil oli juba õppekava sarnane struktuur, kus sätestati:
hariduse üldeesmärgid
aineõpetuse eesmärgid
ainesisu loendid
õppetöö korraldamise juhised õpetajatele
Üldhariduse õppekavad Eesti Vabariigis
1919 – Avalikkude rahvakoolide tunnikava ja õppekavad.
1928 – Algkooli sihid ja ülesanded; õppekavad; seletuskirjad õppekavadele.
1937 – Algkooli õppekavad; algkooli sihid ja ülesanded; õppekavad
1938 – Algkooli, keskkooli, gümnaasiumi õppekavad
1940 – Algkooli õppekavad
Nõukogude Eesti programmid :
Aineprogrammid ka lasteaedadele
Tunnijaotusplaanid
Programmid olid ühesugused kogu NSVL -s
Eesti NSV-s õnnestus siiski üht-teist „ kohandada “, eriti Ferdinand Eiseni haridusministriks oleku ajal.
Hilda Taba, Johannes Käis
Õppekavad taasiseseisvunud Eestis
EHA (Eesti Hariduse Arenduskeskuse) töögrupp
1992 – Põhikooli õppekava
1993 – Keskkooli õppekava
TPÜ Haridusuuringute Instituut ja HM ainenõukogud
1994 – õppekavaprojekt
1996 – Eesti põhi- ja keskhariduse riiklik õppekava ( rakendus kolme aasta jooksul kooliastmeti)
2002 – Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava „ Curriculum tüüpi“ õppekava.
Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava
28. jaanuar, 2010 – Vabariigi Valitsuse määrus nr 14. Hakkab kehtima järgmisest aastast.
RÕK-i alusel koostab iga kool oma õppekava
RÕK (Riiklik Õppekava) koosneb:

• üldosast (lähtealus, eesmärgid, kohustuslikud ained, õppekorraldus , üldpädevused)
  
• ainekavadest (valdkondlikud)
  
• läbivatest teemadest
  

Ainekavade struktuur RÕK-is

• sissejuhatus
  
• õpetuse eesmärgid
  
• õppesisu
  
• õpitulemused
  
• õppetegevused
  

Regulatsiooni tasand

• Eesti Vabariigi Haridusseadus (1992)
  
• Eesti Riiklik- ja Gümnaasiumiseadus (1993)
  
• Eesti Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklik Õppekava (2002)
  
• HTM ministri määrused
  
• Koolide õppekavad ja arengukava
  

Haridust reguleerivad dokumendid
Riigikogu --> EV Haridusseadus
HTM, REKK --> RÕK
Hariduspoliitika poolt reguleeritavad valdkonnad

• Koolikohustuslik iga, koolikohustuse sisu, vastutajad (riik, vanemad, kool)
  
• Kooliaasta pikkus, vaheajad , tundide arv, ained
  
• Ainete jaotus nädalas, päevas – 175 päeva ja 35 nädalat
  
• Õppekava sh kooli vabadusaste selles
  
• Õppevahendid, valik, finantseerimine , kinnitamine, autoriõiguste omandamine
  
• Eksamid , tasemetööd, hindmine, tagasiside
  
• Õpetajate, koolijuhtide kvalifikatsioon , palgad , koolitus, pädevus
  
• Finantseerimine, õppemaks, õppetoetused, rahade kasutamise vabadus
  

Minimaalne tundide arv gümnaasiums – 32
Egalitaarsus/ elitaarsus
Tendents on egalitaarne koolisüsteem – õppimise võimaluste võrdsus; kooli lõpetamisel ühtne stardipositsioon
Eesti on eliraarne, sest Eestis on eliitkoolid ja tavakoolid
Hariduspoliitiline debatt

• Kas Eestisse egalitaarne või elitaarne kool?
  
• Kas väikesed koolid kinn? Põhikool ja gümnaasium lahku?
  
• Milline hindamissüsteem?
  
• Kas üldhariduskool tasuliseks?
  

KODUTÖÖ – RÕK analüüs. Prindi RÕK välja. Vajalikud paragrahvid – 2, 3, 4, 9, 11.
Minu ülesanne – valin 5 teemat/pädevust – mida ma saaksin mingi teema juures käsitleda, kuidas oleks mingi jutu või teemaga võimalik siduda (rühmatöö, debatt, harjutus).
Iga teema kohta – umbes pool lehekülge. Tähtaeg – viimane nädal.
Kooli eesmärgid:

• sorteerimine ja selekteerimine
  
• sotsialiseerimine
  
• haritud elanikkonna produtseerimine
  
• ühiskondlike väärtuste ja hoolivuse kujundamine
  
• lastele sotsiaalselt aksepteeritud „kinnipidamise“ võimaldamine
  

Õppekava liigid

• ametlik õppekava
  
• tegelik õppekava
  
• varjatud õppekava
  
• nullõppekava
  
• ekstraõppekava – õpilastele antakse teadmisi väga palju rohkem, ei ole võimalik aga kuskile kirja panna. Süstematiseeritud lisaõpetus, aga seda ei saa tunnistusele kirja panna.
  

Kooli arengukava struktuur:

• kooli roll oma piirkonnnas, sellest tulenevad eesmärgid ja tegevused lähiaastateks
  
• kooli omandivorm
  
• eelarve, kooli rahaallikad
  
• koostöö omavalitsusega – omavalitsus nimetab ametisse direktori
  
• koostöö lapsevanematega
  
• õppekorraldus (tavaõpe, perioodõpe, kohustuslik õppetegevus, huvitegevus )
  
• õpetajate kvalifikatsioon
  
• täiendkoolituse vajadused, ümberõpe, kaadriotsingud
  
• kooli materjal – tehniline baas (raamatukoge, võimla, staadion, arvutiklass , kooliaed jm)
  
• õppekirjandus, tehnilised vahendid
  

Kooli arengukava (tehakse 3-5a või 10-12a peale) struktuur (soovitatavalt):
 

• Kooli roll oma piirkonnas, sellest tulenevalt eesmärgid ja tegevused lähiaastateks;
  
• Kooli omandivorm;
  
• Eelarve, kooli rahaallikad;
  
• Koostöö omavalitsusega;
  
• Koostöö lapsevanematega;
  
• Õppekorraldus (tavaõpe, perioodõpe, kohustuslik õppetegevus, huvitegevus);
  
• Õpetajate kvalifikatsioon (kogu info õpetajate kohta)
  
• Täiendkoolituse vajadused, ümberõpe, kaadriotsingud (6-7a enne teada laste arv umbes)
  
• Kooli materjal-tehniline baas (raamatukogu, võimla, staadion, arvutiklass, kooliaed, jm) – pannakse paika järjekord , kuhu alla raha pannakse
  
• Õppekirjandus, tehnilised vahendid
  
• Kooli poolt lastevanematele osutatavad teenused (koolisöökla, internaat , huvikoolitus, psühholoogiateenistus, meditsiiniabi jm)
  
• Kooli ajaleht, almanahh, kroonika jm trükised
  
• Kooli sisehindamine (mida, keda jälgitakse, nt kevadel lõpuklassid; mingi aine)
  
• Õpilasomavalitsuse tegevus
  

 
Arengukava koostab koolis direktsioon koos aineosakonna juhtidega.
RÕK ja arengukava on kaks täiesti erinevat dokumenti, arengukava on suunatud eraldi sellele koolile kui institutsioonile .
Aineraamatus esitatakse:
 

• Õppesisu valiku ja õpetamise printsiibid
  
• Õppesisu käsitlus teemade ja alateemade lõikes
  
• Õpitulemused (ainestandard)
  
• Õpikeskkonna ainespetsiifiline kirjeldus (seotud uue RÕKiga)
  
• Ainespetsiifilised õpioskused
  
• Soovitused õppemetoodika valikuks ja hindamiseks
  
• Soovitused diferentseeritud õpetamiseks
  
• Võimalused ainetevaheliseks lõiminguks
  
• Läbivate teemade käsitlusvõimalused
  
• Soovitused ainega seotud klassivälilseks tööks
  

 
Üldpädevus
 

• Väärtuspädevus – inimsuhted, üldkehtivad moraalinormid
  
• Sotsiaalne pädevus – eneseteostus , ühiskonnas kehtivad väärtused ja normid
  
• Enesemääratluspädevus – teada oma tugevaid ja nõrku külgi
  
• Õpipädevus – organiseerimine, planeerimine, õppimine
  
• Suhtluspädevus – eneseväljendus arvestades olukorda ja suhtluspartnerit
  
• Matemaatikapädevus – käsitleda probleeme matemaatika seisukohalt
  
• Ettevõtlikkuspädevus
  

 
 
Erinevus VANA     ja     UUE     vahel
 
Vana:
·      Õpipädevus
·      Tegevuspädevus
·      Väärtuspädevus
·      Enesemääratluspädevus
 
 
Uus: 
·      Väärtuspädevus
·      Sotsiaalne pädevus
·      Enesemääratluspädevus
·      Õpipädevus
·      Suhtluspädevus
·      Matemaatikapädevus
·      Ettevõtlikkuspädevus
 
 
 
Õppekava kohustuslikud läbivad teemad (vana)
 

• Keskkond ja säästev areng
  
• Tööalane ja karjäär ja selle kujundamine
  
• Infotehnoloogia ja meediaõpetus
  
• Turvalisus
  

 
Õppekava kohuslikud läbivad teemad (uus)
 

• Elukestev õpe ja karjääri planeerimine
  
• Keskkond ja jätkusuutlik areng
  
• Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus
  
• Kultuuriline identiteet
  
• Teabekeskkond
  
• Tehnoloogia ja innovatsioon
  
• Tervis ja ohutus
  
• Väärtused ja kõlblus
  

 
nt. Emakeele jaoks on õpetajale antud 19 tundi nädalas, kuidas ta need jaotab ?:
 
I aste          8
II  aste      6
III  aste        5
 
Hindamise põhieesmärgid on (vana):
 

• Motiveerida õpilasi sihikindlalt õppima
  
• Suunata õpilase enesehinnangu kujunemist
  
• Suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja arengu toetamisel
  
• Anda õpilasele, õpetajale…
  

 
Hindamise põhieesmärgid on (uus)
 

• Toetada õpilase arengut
  
• Suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel
  
• Anda alus õpilase järgmisesse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks
  

 
Kooliõppekava üldosas esitatakse
 

• Kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted
  
• Õppe- ja kasvatustegevuse suun (a)d
  
• Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted
  
• Põhikooli ja gümnaasiumi kohustuslike ja valikainete loendid ja töökavad
  
• Traditsioonilise aineõppe, perioodõppe või klassideta kursusõppe rakendamine
  
• Kooli tunnijaotusplaan klassiti
  
• Vene või muu õppekeelega koolis/klassis eesti keeles õpetatavad ained
  
• Hindamise korraldus
  
• Ülekooliliste, koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted
  
• Nõuded õpetaja töökavale
  
• Õpilaste nõustamine, õpiabi osutamine
  

 
Eksamile kaasa RÕK põhikooli üldosa väljaprindituna. Eksam jaanuaris.
 
Koolis peetavad dokumendid
 

• Klassipäevik / e-kool
  
• Õpilase tunnistus
  
• Õpilaspilet ( klassijuhataja kohustus)
  
• Puudujate päevik
  
• Kiituskirjad  kiituskaardid
  
• Põhikooli / gümnaasiumi lõputunnistused
  
• Õpilaspäevik (põhikoolis kohustuslik)
  
• Suur õpilasraamat (kõik õpilased läbi aegade kirjas, isikukoodid, TÄHTIS)
  
• Õpilasregister
  
• Teatis õpilaste liikumise kohta
  
• Probleemlaste kaart
  
• Arstitõendid
  
• Hinnetelehed
  
• Lastevanemate koosoleku protokollid (kui klass on pahandust teinud)
  
• Kirjalik teade lapsevanemale õppenõukogu otsusest
  
• Õpilase iseloomustus
  

KLASSIJUHATAJA TÖÖ KOOLIS
Tööd reguleerivad dokumendid:

• Klassijuhataja ametijuhend
  
• Kooli õppekava
  
• Kooli arengukava
  
• Kooli kodukord
  

Klaaasijuhataja ametijuhend

• Üldosa
  
• Klassijuhataja missioon
  
• Põhifunktsioonid
  
  • Kooli esindamine
    
  • Informatsiooni vahendamine
    
  • Asjaajamine
    
  • Juhendamine ja nõustamine
    
• Vastutus
  
• Nõudmised
  

Kooli õppekava

• Kooli õppe-ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhmõtted
  
• Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted
  
• Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted
  
• Õpilaste nõustamine ja õpiabi
  

Kallisjuhataja partnerid koolis

• Juhtkond – infot edasi anda, tagasiside
  
• Õpilane
  
• Lapsevanem
  
• Aineõpetaja
  
• Kooli psühholoog
  

Klassijuhataja roll

• Õpilaste sotsiaalsete ädevuste kujundaja
  
• Informatsiooni vahendaja
  
• Kooli esindaja
  
• Juhendaja ja nõustaja
  

Sotsiaalsete pädevuste kujundaja

• Klassikollektiivi kujundamine
  
• Klassi mikrokliima , meietunde tekkimine
  
• Õpilaste toimetulekuoskused – kohanemisvõime, vastutus
  

Informatsiooni vahendaja

• Info vahendamine kodu ja kooli vahel
  
• Tagasiside lapsevanematele lapse õpiedukuse kohta
  
• Tagasiside aineõpetajatele õpilaste ja lapsevanemate rahulolu kohta
  
• Kooli juhtkonna informeerimine õpilaste ja lapsevanemate rahuloli kohta
  
• Koostöö sotsiaalpedagoogi ja teistega
  

Kooli esindaja

• Kooli maine kujundamine
  
• Asjaajamine
  
• Kallijuhataja eetika
  

Juhendamine ja nõustamine

• Õpilaste juhendamine õpioskuste alal
  
• Lapsevanemate juhendamine õpilase toetamise alal
  
• Aineõpetajate konsulteerimine õpilaste isikupära alal.
  

Klassijuhataja tegevusvaldkonnad

• Klassi arengu suunaja
  
• Vaatleja ja analüüsija
  
• Õpikeskkonna kujundaja
  
• Administratiivtöötaja
  

Tund (õpilaste arvates):

• pahanduste ette lugemine
  
• noomimistund
  
• kasutu ajaraiskamine
  
• igav tund
  
• kõigi aineõpetajate eest riidlemise tund
  

Tahaksid, et oleks:

• eluliste probleemide vastused
  
• arutleda huvitavate asjade üle
  
• kuulata kaaslasi
  
• kohtuda huvitavate inimestega
  
• avameelsed kõnelused
  
• teha midagi teistsugust
  

Klassijuhataja tund

• Käsitletakse üht põhiteemat nt vestluse, grupitöö või väitluse metoodikat kasutades
  
• Jagatakse aktuaalset ja jooskvat infot
  
• Pühenduda õpilaste probleemide ja murede käsitlemiseks
  
• Üheskoos heita pilk möödunud nädalale
  
• Kavandada ja organiseerida tulevasi üritusi
  

Kontaktid lastevanematega

• Kiri – registreerida sekretäri juures
  
• Telefon
  
• E-kiri
  
• Kohtumine koolis
  
• Kohtumine õpilase kodus
  
• Kohtumine neutraalsel pinnal
  
• Lastevanemate koosolekud
  

Miks arenguvestlus ?

• Toetada õpilase arengut nendes kohtades, mida õpilane oluliseks peab
  
• Suhted paranevad
  
• Õpilase ja lapsevanema hoiak kooli suhtes muutub positiivsemaks
  

Seadus
Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viiakse õpilasega koolis läbi arenguvestlus, mille üldeesmärk on õpilase arengu toetamine.
Osa võtab õpetaja ja lapsevanem, kuid võib kaasata ka teisi inimesi.
Probleemid:

• Pädevuse nappus: vanemad ei ole teadlikud oma laste arengut toetada
  
• Halvad harjumused: kodudega võetakse ühendust alles siis, kui on tekkinud probleem.
  
• Kodused kasvatusprobleemid: vanemad ei leia piisavalt aega lastega koosolemiseks, mistõttu tekivad luhtlemisraskused
  
• Aines edasijõudmist ja edukust tähtsustatakse ülemäära, selmet pöörata tähelepanu suhete kvaliteedile ja lapsele endale
  
• Õpetajate eelarvamused ja negatiivsed taustaoletused: see tüdruk käitub hästi, tähendab kodus on kõik korras
  
• Eelistused : individuaalset tähelepanu pööratakse ainult kas toimetulekuraskustega või väga tublidele lastele
  

Muutunud paradigma
Arenguvestlus
Vana: arenguga probleem, mistõttu tulebki korraldada vanematega kohtumine
Uus: areng muutus, mistõttu vaja regulaarset ja teadlikku kodu ja kooli koostööd, et igal õpilasel oleksid soodsad tingimused
Individuaalne tähelepanu
Vana: tegeletakse raskete juhtumitega
Uus: iga õpilane vajab tähelepanu ja eneseanalüüsi oskust
Motivatsioon
Vana: õpetaja vastutab
Uus: õpilane on muutumas passiivsest käsutäitjast oma arengut aktiivselt kujundavaks isiksuseks.
Õppimine:
Vana: õppimine on raske.
Uus: sotsiaalne ja emotsionaalne kogemus on samuti olulised, rõhutatakse loovõppimist
Arenguvestluse kaugem eesmärk
Intelligentse inimese kasvatamine , kes oskab:

• mõista ennast, kujundada ja tõsta enesehinnangut
  
• vastutada inimsuhete eest
  
• tulla toime reaalses keskkonnas
  
• leida probleemidele lahendusi
  
• olla avatud
  
• tasakaalustada emotsioone
  
• õppekavas sätestatud pädevuse saavutamine
  
• eelolevaks perioodiks eesmärkide seadmine ja plaani koostamine
  

Lähieesmärgid:

• luua ja hoida häid suhteid
  
• ennetada lapse arenguga seotud probleeme
  
• juhendada/nõustada last ja vanemat
  
• suunata õpilast analüüsima , hindama ja kavandama oma tegevusi
  
• õpetama vastutama
  
• nõustada ja õpetada tegema valikuid edasisel haridusteel
  
• saada tagasisidet