Nimetu (0)

Liisi Rohtsalu
Moraalsed väärtused on unustusse vajumas
„ Kui mitte ükski moraalsete ideede kogum ei oleks teistest parem, siis poleks mingit mõtet eelistada tsiviliseeritud moraalsust julmale moraalsusele.“ (C. S. Lewis) Me kõik usume, et teatud põhimõtted on õiged ja teised mitte. Üha kiireneva elutempoga ühiskonnas ei suuda paljud leida aega, et enda jaoks lahti mõtestada elu sügavamat poolt. Ometi on see äärmiselt oluline, sest need põhitõed, mida me väärtustame, kujundavad meie elu.
Saksa filosoofi Immanuel Kandi hauamonumendile on kirjutatud read: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". Selleks, et teada, kuidas õigesti käituda, ei pea olema teoloog ega filosoof . Iga inimene on sündinud teadmisega heast ja kurjast, õigest ja valest. Me ei saa sellest elu jooksul vabaneda. Võime ainult valida, kas allume inimloomuse seadusele või mitte. Tänapäeval võib märgata üha süvenevat tendentsi, mis seisneb enda isikliku heaolu seadmises teiste omast kõrgemale. Me elame edu ja karjääri tähtsustavas maailmas, kus südametunnistuse hääl näib pigem takistavat kui nõu andvat. Seega ei pööra me sellele tähelepanu või surume selle lihtsalt alla kui ühe segava faktori.
Nn Ameerika unelma poole püüdlemine on viinud meid olukorda, kus oleme ülekoormatud õppimise, töö ja perekondlike kohustustega. Meil pole aega, et astuda korraks kõrvale ning pöörata tähelepanu elu pisiasjadele, mis peegeldavad tegelikult sügavamaid väärtusi. Nii kiirustavad paljud inimesed läbi elu väsinute ja tusastena ainult elu varjukülgi nähes. H. Jackson Brown juuniori, ühe eduka ameerika kirjaniku arvates ei tohiks keegi kunagi kurta ajapuuduse üle, sest kõigile on antud sama arv tunde päevas, mis olid antud ka Leonardo da Vincile, ema Teresale ja Albert Einsteinile. Aeg on kingitus, mille väärtust mõistame sageli liiga hilja . Meile on antud võimalus täita oma päevi ja aastaid rahulikult ja kaalukalt, kuid siiski täielikult. See on võimalus elada täisväärtuslikku ning õnnelikku elu.
Hoolimata maailmas toimuvast pidevalt süvenevast kõlbelisest allakäigust, on moraalsete väärtuste sisu samaks jäänud. See on ideaal, mis peaks kasvatuse tulemusel muutuma igale inimesele omaseks . Üldtunnustatud kõlbelised põhitõed on iseloomu aluskivid, mis määravad meie olemuse. Samas on need ka täiustumise sihid, mille poole püüelda. Immanuel Kant leidis, et me peame käituma nii, et põhimõttest, millest meie lähtume, võiksid ja peaksid lähtuma kõik. Kui näiteks oletada, et tugevam võib teistele oma tahet peale suruda, siis tuleb mõelda, mis juhtuks, kui kõik sellisest põhimõttest lähtuksid. Kui selgub , et tulemuseks oleks ühiskonna häving, siis järelikult on see moraalselt väär. Seega võib väita, et inimese kohus on lähtuda sellistest väärtustest, millistest võiks ja peaks lähtuma iga mõistuslik olend.
Moraalitunnetus on kaasasündinud. Me ise valime, kas pöörame sellele tähelepanu või mitte. Arvestama peab, et sellel valikul on tagajärjed. Meie ja meid ümbritsevate inimeste elu kulgeb just seda rada mööda, millele oleme valinud astuda. Kuigi läbi aastasadade tunnustatud väärtused näivad olevat tänapäeval oma mõju kaotamas, on tegemist siiski aegumate põhimõtetega.