Grupiprotsesside konspekt (1)

Masslow püramiid Herzbergi teooria Familism Harlow eksperiment Soma kuubikute juhtum Piitsa ja präänikuga ei motiveeri 18poole, „lolli õpilase“ fenomen
Emotsionaalsed- ratsionaalsed
Dünaamiline-stabiilne
Rollid-ametid
Liimete vajaduste rahuldamine- kauslikkus v ühiskonnale vajalikud teenused
Personaalsus-positsioon
Autoritaarne-formaased õigused
Suund alt üles-ülalt alla
Sotsiaalsed normid- ametlikud sanktsioonid
Sotsiogramm -organisatsiooni struktuur
Suhted tekivad spontaalselt- ettekirjutatud tööjuhendiga
Vastastikune tõmme-lojaalsus
Sõltuvalt erinevatest isikuomadustest on erinev ka rolli täitmine ja mõistmine
Rolliootus-isiksus(rollsita rusaamine+rolli vastuvõtmine ja loodumine: temperament , intellekt, motiivid, hoiakud, kogemused)-rolli täimine
Rolli täitmiseks kasutatakse latentset teadmist, mis avaldub oludetõttu, mitteisiksuse omadustest tulenevalt.
Põhirollide omandmaine lapsepõlves- sullivan
Staatus kui prestiiz -suhteline hierarhia , mida persoon hoiab ja millega grupp mõõdab inimest
Staatus põhineb individuaalsetel omadustel
Staatus kinnitab normi kehtivust
Ülesanded: Algatajad, infootsijad, arvamuste püüdjad, infoandjad, arvamuste jagajad, viimistlejad, koordineerijad, orienteerijad, hindajad, ergastajad, asjaajajad, salvestajad.
Suhted: oetajad, harmoniseerijad, kompromissiloojad, väravahoidjad, normide väljendajad, vaatlejad, järelkäijad.
Toimetulek rollikonfliktidega:
Moraalne tüüp-eelistus ametlikult esitatud rolliootustele
Kasulikkusele orienteeritud tüüp- minimiseerida nagatiivsed sanktsioonid
Segatüüp
Toimetulekurollide süsteem- rollid olukordadeks kui ellujäämine on ohus.
Valesangar(tingimusteta positiivne suhtumine), taagakandja(lapse ül on olla laps), patuoinas e probleemne laps(halva käitumisega tähelepanu nõudev), nähtamatu e unustatud laps(allasurutud viha, turvatunde puudumine), naerutaja( kloun ).
Heterogeensuse suurendamise vahendid:gruppi kuuluvad erineva juhtimistasendi esindajad.(kuldsed langevarjurid )
Organisatsiooniline diversiteet -omadus, mis on seotud konkreetse töökeskkonnaga( töö sisu, tölöstaaž, juhtimistasand )
Inimeste liigitamine(PepsiCo)
Organisatsiooniline
Osakond / valdkond
Juhtimistasand Töö sisu
Kuulumine Emafirma/
ameti- Tütarfirm
ühingusse ,Töökoha asukoht,Divisjon/Regioon,Tööstaaž, Sekundaarne elukoht, Perekonnaseis , Haridus ,Lapsed, Religioon ,Välimus,Vaba aja , Veetmine ,Töökogemus,Isiklikud ,Harjumused,Sissetulek,Isiksuse ,Tüüp,Primaarne,Vanus, Rass ,Sugu,Rahvus,Seksuaalne , Orientatsioon ,Füüsilised võimed
Diversiteet mõjub hästi äritegevusele.
Grupi kommunikatsioonivõrgustik võib olla tsentraliseeritud, osaliselt detsentraliseeritud, täielikult detsentraliseeritud ning hierarhiline.
Mõjutamine grupis . veenmine , sisendamine, sundimine.
Liidriksoleku stiil
Roethlisberger & Dickson (1939)
Eesmärgile keskendunud
Suhetele keskendunud
Lewitt, Lippit, White (1939):
Autoritaarne
Demokraatlik
Mittevahelesegav
Peters ja Waterman (1982):
Liidri ootused meeskonnale
Bales & Slater (1955) – Ülesand
sots.-em. suhete spetsialistid
Liidriksoleku stiil
Liidri esilekerkimine
• Liidri kategoriseerimise teooria ( Lord et al 198
– Liider kerkib esile grupiliikmete ootuste ja st
Eelistatud isikuomadused .
• Sotsiaalse identiteedi vaade (Hogg 2001):
– Liidriks saamise tõenäosus on suurem neil gru
täidavad grupinorme ja eelistatud käitumisviis
• Karismaatiline liidriksolemise stiil ( Bass 1998):
– Tõstab grupi toimimist ja loomingulisust
– Eestvedaja
– Toimub sotsiaalsete väärtuste vahetusprotse
• Järgijad saavad suuna, struktuuri ja mõne
eksperthinnangu
• Juht saab võimu, privileegid ja kontrolli
Liidri omadused
Isiksus Vilumused
kohanemisvõime tarkus, intelligentsus
sotsiaalne tundlikkus probleemide nägemise oskus
kõrged saavutusvajadused oskus näha uusi lahendusi
enesekehtestamine taktitunne, diplomaatilisus
koostöövalmidus väljendusoskus
domineerimine teadmised grupi ülesannetest
enesekindlus organiseerimine
energilisus administreerimisoskus
stressitaluvus käitumiskombed
soov võtta vastutust
Liider vs juhataja (M.F.R. Kets de Vries , 2001)
Liider Juhataja
Huvitatud tulevikust Keskendumine olevikule
Huvitatud muutmisest Eelistavad püsivust
Orientatsioon pikale
perioodile
Orientatsioon lühiperioodile
Visioon Instruktsioon
Keskendumine “miks?” Keskendumine “kuidas?”
Oskavad suunata Kalduvad kontrollima
Oskavad asju lihtsustada Meeldib keerukus
Kasutavad intuitsiooni Toetuvad loogikale
Vaatavad laialt, näevad
ühiskondlikke probleeme
Hõivatud ametimuredega
Võimustruktuur
Sotsiaalne võim on potentsiaalne mõju, mida üks inimene omab teise suhtes
• autoriteedi võim
•jõu võim
• legitiimne võim
•referentne võim
• eksperdi võim
Liidri tüübid:
Pragmaatiline liider:
•Lähtub järgija vajadustest
•Keskendub põhivajadustele
•Põhitähelepanu olevikule
•Reeglite ja normide järgimine, stabiilsuse tagamine
Ümberkujundav liider:
•Karismaatiline
• Muudatuste genereerimine (visioon, missioon, strateegia,
kultuur)
•Arendab järgijatest liidreid
•Tähelepanu kõrgema taseme vajadustele
•Muudatuste vajalikkuses motiveerimine
•Visiooni loomine ja veenev kommunikeerimine järgijatele
Liidri tüübid:
Pseudo -ümberkujundav (Bass 1998, Baron et al 2003):
– Sallimatu mittekonformsuse suhtes
– Manipuleeriv
– Ennast esiletõstev käitumine
– Karistav ja isekas
– Sageli informaatorite süsteem
Äärmuslikes usulahkudes, poliitilistes liikumistes
Käskimine - IK
•range tegevuse koordineerimine
• distants alluvaga
•ühesuunaline kommunikatsioon, võimu kasutamine
•alluvate kuulekus, nende ootustega mittearvestamine
•juht määrab eesmärgid ja otsustab ise - peab end kõige
kompetentsemaks
•juht esitab otsusesd rangete korraldustena koos sanktsioonidega
•juht valib vahendid ja teed eesmärkide realiseerimiseks ja kontrollib
täitmist
Sobib madala tööalase küpsuse puhul - nii psühholoogiline kui professionaalne
küpsus madalad
Sotsiaalne soodustamine - teooriad
• Kõrgendatud valmisolekuseisundi teooria
– Hõlbustatud on dominantne vastus
– Samas – head võimlejad tegid publiku juuresolekul
vigu, algajaid ei seganud publik ( Paulus & Cornelius 1974)
• publiku efektid – rohkem vigu, sest inimene on tugeva
tungi seisundis.
Järeldused: Sotsiaalne soodustamine esineb
lihtsa tegevuse puhul – kiirus, jõupingutus.
Grupiliikmete ressurss
Ressursside seostamine :
• Disjunktiivne ülesanne – grupp valib ühe liikme
parima või professionaalsema panuse
• Konjunktiivne (seotud) ülesanne – produktiivsus
sõltub vähima ressursiga liikmest
• Aditiivne ülesanne – tulemus on kõigi liikmete
panuste summa või keskmine
• Valikuvaba (discretionary) – grupi liikmed
kombineerivad panust vabalt
’ Kõrvalseisja sekkumise uuringud
• Latané, Darley (1968): suitsukatse
• 75% üksikutest sekkus, 13 % 3-liikmelistest gruppidest
• Seletuse variant – püüd mitte näida argadena
– Kontroll: Latané, Rodin (1969): appikarjete katse
• 70 % üksikutest sekkus, 40 % 3-liikmelistest gruppidest
– Darley, Latané 1968 – telefonikatse
• 85 % üksikutest sekkus, 62 % 3-liikmelistest gruppidest,
31 % 6-liikmelisetest gruppidest
– Mitmese ükskõiksus – kõrvalseisjate näiline rahu
– Vastutuse pihustumine – kõrvalseisjad jagavad
vastutust
– Ebamäärasuse puudumisel on vastutuse pihustumine minimaalne- metrookatse
Ostrakism
• Pallimängu eksperimendid (Williams, 2000)
• Pallimängu küberversioon (Williams et al, 2000
– Enesehinnangu langus
– Ebakindluse tõus, ängistus
– Assotsiatsioonid lapsepõlvest seoses grupist
väljaheitmisega
– Kuuluvusvajaduse rahuldamatus
– Vähenevad võimalused sotsiaalseks võrdlusek
• Tulemused
– Pingutuste suurendamine ühistegevuseks
– Nõustumine teistega kasvab
– Kasvab hirm võimalike tõrjumiste ees
Konformsus
• Sotsiaalse võrdluse teooria ( Leon Festinger, 1954)
• Konformsus kui isiksuseomadus - püsiv
kalduvus alluda grupi survele
• Sherif (1935) hinnangud autokineetilise
efekti hindamisel
• 37 % konformsed (Asch, 1955)
• Järeleandlikkus – ei muuda oma arvamust, kuid allub, sest
muidu on ohtlik
• normatiivne allumine – muudab grupi survel arvamust,
alluda on kasulikum kui mitte alluda
Konformsus kui isiksuseomadus - püsiv kalduvus
alluda grupi survele
• Konformistid on:
– vähem intelligentsed
– väiksem enesekindlus ja stressitaluvus
– kalduvus alaväärsusele
– väljendavad/jäljendavad iseseisvat kaalutlemist (a’ la sõltumatu
inimene)
– -väljendavad konservatiivsemaid hoiakuid
• Kelman (1953) –sotsiaalse mugandumise kolm protsessi:
– Nõustumine – enamuse seisukoha järgimine isiklike uskumuste
muutmiseta
– Internaliseerimine – nõustumine, et enamuse vaated on enamkehtivad
– Identifitseerumine e. samastumine – hoiakute muutmine selle nimel,
et kellegagi (lugupidamise objektiga) sarnaneda.
• Ebamäärasus sunnib enam internaliseerima (Sherif)
Deindividuatsioon grupis
-politseinike tegevus 1991.a. LA
-enesetapule õhutamine Oklahoma ülikoolis 1967
-auto rüüstamine NY Bronxis ja Stanfordi ülikooli linnakus Palo
Altos ( Zimbardo , 1970)
-elektrilöögi katse maskis naistega (Zimbardo 1970)
-vormi kandmine sõjaväes, näomaskid
-massirahutused
-meditsiiniõdede riietus
-”maskiballi” fenomen
Kollektiivne käitumine:
Kindla eesmärgiga või kindlaks sündmuseks kogunenud hulga
käitumine:
•Le Boni “massipsühholoogia” – “vaimse ühtsuse seadus”
(1895)
•Deindividuatsiooni tingimused (Zimbardo, 1969):
•Erutav, virgutav olukord
•Anonüümsus
•Vastutuse pihustumine
•Grupis olek (kohesiivsus)
Grupinormide mõju, rolli mõju
• Agressiivsus ei pruugi kasvada
Kollektiivne käitumine:
• Individuaalsuse minetamine (Diener et al, 1976):
-piirangute nõrgenemine impulsiivse käitumise suhtes
-kõrgenenud tundlikkus emots. seisundite ja sit.
märguannete suhtes
-võimetus jälgida ja reguleerida oma käitumist
-vähene hoolimine toimingute sotsiaalsest
heakskiidust
-mõistliku planeerimise võime vähenemine
• Jalgpallijõugud (Marsh, Rosser, Harre’, 1978)
Vastupanu muudatustele (A. Bedeain, 1980)
•Provintslik omakasupüüdlikkus (parochial self- interest ):
Inimesed identifitseerivad end pigem funktsioonide ja rolliga kui
organisatsiooniga tervikuna
•Võimu, prestiiži, staatuse, kaitstuse kaotus
•Endiste suhete katkemine
•Ebasoovitavad geograafilised muutused
•Mittemõistmine ja usalduse puudumine
•Vastandlikud hinnangud
Muudatustega kaasnev personaalne kasu ja kahju
•Madal tolerantsus muudatustele
Briti haigus
Grupimõtlemise ennetamine
•kõik saavad ideid kriitiliselt hinnata
•vältida piiranguid otsustamisel
•organisatsioonivälised grupid
•enne otsustamist arutada oma töögrupides
•väliseksperdid
•“ kuradi kaitsmine”
•konkurentide, rivaalide poolt esitatavate hoiatuste analüüs•jagada grupp enne otsustamist kaheks, seejärel töödeldakse eriarvamusi•peale plaani väljatöötamist veel kokkusaamine kõhkluste väljendamiseks
Meeskond ( team ) – Together Everyone Achieves More•On väike rühm inimesi, kellel on teineteist täiendavaid võimeid ja oskusi, kes on lojaalsed ühisele eesmärgile ja kes tunnevad ühisvastutust (J. Katzenbach, D. Smith)•On hästi moodustatud ja efektiivselt töötav grupp•Ühised ja reaalsed eesmärgid, mis on isiklikest prioriteetsemad•Ühised tegevusstandardid•Erinevate inimeste tugevate külgede ühendamine •selge, kuid mitte jäik rollijaotus
•koostöö ja meie-tunne. Tugev vastastikune sõltuvus
•Pingutused on suunatud eesmärgile, mitte omavahelistele suhetele
• Ladus infovahetus ja tagasiside
•Loomingulisus, avatus , otsekohesus. Ei kardeta eksida
•Valmisolek lahendada probleeme ja konflikte. Individuaalsuse
aktsepteerimine
• Liidrit ei kardeta, peetakse lugu ja toetatakse
Meeskond vs. Grupp (Daft)
Grupp Meeskond
•Kõrgemalt poolt määratud
enesekindel juht
•Individuaalne vastutus
•Grupi ja organisatsiooni
eesmärgid identsed
•Töösoorituse eesmärgid ette
antud
•Individuaalsed töötulemused
•Organiseeritud koosolekud ,
võimu delegeerimine
•Rollid jagatud või vahetatakse
kindlas järjekorras
•Vastastikune ja individuaalne
vastutus
•Spetsiifiline visioon ja ühine
eesmärk
•Töösoorituse eesmärgid
määrab meeskond
•Kollektiivsed töötulemused
•Vastastikune tagasiside ja
aktiivsed lahendused