Facebook Like

Eetika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas peaks elama ?
  • Mida ma tohin teha ?
  • Millist on eri tüüpi väärtused ja kuidas on nad üksteisega seotud ?
  • Millised asjad või tegevused on väärtuslikud või head ?
  • Mis on väärtused ?
  • Miks peaksin olema moraalne ?
  • Kui korraga kehtib kaks absoluutset reeglit ?
 
Säutsu twitteris
Eetika ja moraal (Pojmani järgi)
Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele
Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle
Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna
Etümoloogia
Eetika: kr. Ethos – komme , harjumus; ēthos – iseloomuomadus
Moraal: lad. Mores – kombed
Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle.
Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja – teooriaid .
Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti.
Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides ( altruism ).
Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda.
Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha
Eetika peamine küsimus
Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviidi seisukohalt, küss õigest eluviisist.
Uusajal: Mida ma tohin teha? Küsimus inimeste kooselust, vastastikused õigused/kohustused
Eetika jaguneb kaheks
Teoreetiline eetika – normatiiveetika (konstruib eetikateooriaid ja põhjendab moraaliotsusi teoreetiliste raamistike sees), metaeetika (e. analüütiline – uurib terminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning teooriate õigustamise viisi)
Praktiline eetika – konkreetsed moraaliprobleemid, kutse-eetika
Moraal on normide süsteem – normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma.
Normatiivsed süsteemid: mäng ( male , jalka jms), õigus, religioon , moraal, etikett
Õigusnormid - seadused siis. Tagatakse riiklike institutsioonidega, piiratud riigipiiridega, mittetäitmisel välised sanktsioonid ja annab küsida, kas nad on moraalsed .
Religiooninormid – kehtivad ühe religioosse grupi piires, põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile, ilmutusele või kirjasõnale. Täitmist tagatakse väliste sanktsioonide ähvardusega.
Moraalinormid on mitteformaalsed, ega tagata riiklike institutsioonidega. Tagatakse väliste (teiste suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi). Mor.normid on universaalsed , ega ole piiratud riigipiiri, grupi või religiooniga. Kohustuslikkust ei põhjendata autoriteedile viitamisega vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele.
Moraaliotsus on siis, kui mängus moraalsed tunded: viha, nördimus, südametunnistusepiin, häbi
Moraalifilo ülesandeks formuleerida ja kaitsta printsiipe -väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid; uurida moraaliprintsiipide vahekorda . Võivad sattuda vastuollu (Pea lubadust ! Aita hädasolijat!)
Moraaliprintsiipe iseloomustab preskriptiivsus (väljendatakse kui käske), universaliseeritavus (kõigile ühtmoodi), üleskaaluvus (nt. Esteetiliste, õiguslike suhtes), avalikkus (et nende alusel hinnata saaks), teostatavus (ei tohi olla ülejõu käivad).
  • Moraal ei ütle mitte, mis on, vaid mis peaks olema.
  • Moraalinormid põhinevad väärtustel.
  • Väärtused on mingid seisundid või tingimused, mida inimesed igatsevad või hindavad . Väärtus sünnib inimese võimest kujutada ette ja soovida praegusest erinevat situatsiooni.
  • Hindamise normatiivsed standardid on kriteeriumid, mida indiviid või ühiskond kasutab, et hinnata asju/tegusid heaks või halvaks.
  • Väärtused määravad inimeste eluviisi – nende abil valib inimene oma elu eesmärgid.
  • Kultuuri ühised väärtused kehastuvad ühiskonna tavades, traditsioonides, seadustes ja moraalinormides.
  • Moraalsed väärtused reguleerivad inimeste käitumist.
  • Moraalsed väärtused on julgus , usaldusväärsus, ausus, lojaalsus, tolerantsus
  • Lause on kas deskriptiivne (kirjeldab miskit, kuid ei anna moraalset hinnangut ) või väärtustav.

Hindavaid lauseid iseloomustab
uskumine – kõneleja usub, et see mida ta väidab, on nii.
Väitmine – väljendab usku, et miski on nii.
Väitelausel ja uskumisel sama propositsiooniline sisu, ainult et ühel juhul väljendab seda sisu kõneakt (väitmine), teisel juhul mentaalne akt (uskumine).
Mõlemad seotud katsega fikseerida seda, mis on tõsi. Tegemist seega vastavusega – kui mingi otsustus on tõsi, kui see langeb kokku tegelikkusega. Otsustuse teevad tõeseks faktid.
Moraaliotuse muudab tõeseks
Subjektivistid: Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist hinnangutega mis väljendavad tundeid millegi suhtes
Objektivistid: moraalilausungitel on tõeväärtus, sest olemas eetilised faktid, mis teevad nad tõeseks.
Otsused langetatakse aluste põhjal. See, kes langetab otsustuse arvab , et on küllaldaselt alust öelda, et asi on nii.
Moraaliotsustusel on seega alati suund faktidele ja otsustus langetatakse aluste põhjal (kontekstis).
Eetiline relativism
Väidab, et pole mingeid absoluutseid või objektiivseid moraalistandardeid, mis oleks kõikidele inimestele kõikidel aegadel siduvad . See, kas teatud teguviis on indiviidi jaoks õige või mitte, sõltub ühiskonnast, kuhu indiviid kuulub, või on relatiivne selle ühiskonna suhtes.
Moraal on inimeste loodud, mitte looduse. Nad pole absoluutsed, loomulikud , neid võib muuta.
Moraalireeglid omandatakse kasvatuse käigus ning on kultuuri osa.
Eetikas pole universaalset tõde.
Tolerantsus teiste moraalipraktikate suhtes. Relativismist tuleneb, et meie enda ühiskonna moraalikoodeksil pole erilist staatust, ega ole parem või halvem vaid üks paljudest.
Relativismi argument: hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. Seepärast pole see õige ega vale vaid arvamus, mis erineb ühiskonniti/ kultuuriti . Eri kultuuridel erinevad moraalinormid ning seega pole objektiivset tõde. On vaid arvamused, mis erinevad.
Loogiliselt järeldus ei tulene eeldusest. Kui eeldus on õige, võib järeldus olla ikkagi vale. Eeldus puudutab seda, mida inimesed usuvad. Järeldus puudutab seda, mis tegelikult on.
Teesid
  • Erinevuse tees: see, mida peetakse moraalselt õigeks, erineb ühiskonniti.
  • Sõltuvuse tees: Kõik moraaliprintsiibid saavad oma kehtivuse kultuuri heakskiidust.
  • Eetiline relativism: Pole olemas universaalselt kehtivaid moraaliprintsiipe, objektiivseid standardeid, mis rakenduksid kõikidele inimestele igal pool ja ajal.

Eetilise relativismi puhul problemaatiline:
See, kas mingi tegu moraalselt õige või vale, sõltub ühiskonnast/kultuurist
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eetika #1 Eetika #2 Eetika #3 Eetika #4 Eetika #5 Eetika #6 Eetika #7 Eetika #8 Eetika #9 Eetika #10 Eetika #11 Eetika #12 Eetika #13 Eetika #14 Eetika #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor damon Õppematerjali autor

Lisainfo

Konspekt
eetika , moraal , ühiskond

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

4
pdf
Eetika eksam
16
doc
Eetika alused
12
doc
Eetika
25
odt
Eetika alused
2
doc
Eetika
40
ppt
Eetika
81
docx
Sissejuhatus eetikasse
28
doc
Ärieetika



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun