Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Tsiviilõiguse üldosa (0)

Tallinna Ülikool - Õigus - Tsiviilõiguse üldosa
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erinevad moraal ja religioon?
  • Miks on tava õiguallikas?
  • Kuidas neid kahte eristada?
  • Miks neid teooriaid kolm on?
  • Miks jaguneb õigus era- ja avalikuks õiguseks?
  • Miks jaguneb eraõigus kolmeks?
  • Miks on riigil vaja sekkuda?
  • Mismoodi eristub tsiviilõigus karistusõigusest?
  • Miks on õigusallikad hierarhias?
  • Miks on PS kõige tähtsam?
  • Miks arvestatakse?
  • Miks on seadus liiga üldine?
  • Miks on konspektis 4 õigusallikat aga seaduses 2?
  • Kuidas omand tekib?
  • Kes või mis on surnud inimene?
  • Miks tunnistatakse isik teadmata kadunuks?
  • Miks juhatus on kõige tähtsam organ?
  • Miks nim eraõiguses tekkinud kohustusi juriidilisteks kohustusteks?
  • Miks nim Õigussuhtes tekkinud õigust subjektiivseks õiguseks ?
  • Kui põhikirjas puudub märge et esindajal on edasivolitamisõigus?
  • Millal aegumine katkeb ja millal peatub ?
Tsiviilõiguse üldosa
Tsiviilõiguse iseloomustus
  • Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis
    Õigus IUS – üldkohustuslikke käitumisnormide kogum, mis on kehtestatud riigi poolt, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK
    Moraal – Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud -> INIMENE
    Õiglus AEQUITAS – Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste, DEFINEERIMATA TERMIN
    Tava – Pikemaajaline käitumisharjumus
    Loomuõigus IUS NATURALE – (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus
    Religioon – Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL
    Moraal ja seadus erinevad kahes punktis:
  • seadus on välja töötatud ja vastu võetud riigivõimuorgani poolt ning sõnastatud ja kirja pandud võimalikult täpselt. Moraal kujuneb aga ise ning ei ole kuskil kirja pandud.
  • seaduse järgimist kontrollib riik ning seaduse rikkumine on vahelejäämise korral karistatav.
    Moraalipõhimõtte rikkumine võib aga esile kutsuda kollektiivi või tutvusringkonna moraalse hukkamõistu.
    Tavast erineb moraal selle poolest, et neist lähtumise põhjused on erinevad. Tava on tingitud:
    • lihtsalt harjumusest
    • hirmust mingi ebameeldivuse ees
    • hirmust erineda teistest
    Moraalipõhimõtetest lähtub inimene teadlikult ning ei karda seejuures minna konflikti teistega.
    Tava võib olla õigusallikas, aga ta ei pruugi puutuda õigusesse. Tava on laiem kui õigus!
    Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali!
    Mille poolest erinevad moraal ja religioon?
    Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist.
    Kas õigus ei ole moraal?
    Miks on tava õiguallikas?
    Kõike ei ole võimalik reguleerida ja seetõttu võetakse kasutusele tava, on vabaduse põhimõte.Seadus ei jõua kõike reguleerida ja ei ole ka vaja.
    Seadusest madalamal seisev õiguakt- määrused,eeskirjad.
    Õigus
    Eraõigus Avalik õigus
    - subjektid on võrdsed - subjektid on alluvussuhtes avaliku võimu kandjale allumine
    Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused.
    Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on avaliku võimu kandja ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod.
    Eraõigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad võrdseid suhteid. Reguleerimismeetodiks on autonoomne meetod.
    Kuidas neid kahte eristada?
    Huviteooria – Avalik õigus lähtub riigi huvist , eraõigus lähtub üksikisiku kasust;
    Subkordinatsiooni teooria ehk subjekti teooria – Avalik õiguses on subjektid alluvussuhetes, eraõiguses ollakse võrdsetes suhetes;
    Täiendatud subkordinatsiooni teooria – (puudutab avalikku õigust ainult) avalikus õiguses allutakse avaliku võimu kandjale.
    Miks neid teooriaid kolm on? – Järelikult kahest ei piisa, nendes on mingi puudulikus , Sest kaks esimest on puudulikud.
    Huviteooria puudus – lepinguõigus, pärimisõigus jne. (seos eraõigusega, kuulub sinna alla), avalik õigus ja eraõigus vastuolus . Nt riik sõlmib ostu-müügi lepingu.
    Subkord. teooria puudus – eraõiguses laste ja vanemate vaheline suhe (perekonna suhed), tööandja ja töötaja suhe
    Avaliku võimukandja – riik, KOV
    Miks jaguneb õigus era- ja avalikuks õiguseks? Neil on erinevad põhimõtted -> eraõiguse põhimõte on see, et lubatud on kõik see, mis ei ole keelatud; avaliku õiguse põhimõte on see, et keelatud on kõik see, mis pole lubatud.
    Eraõiguses on vabaduse põhimõte, avalikus õiguses on piiratud põhimõte
    Kui me eraõiguse valdkonnas keeldu ei leia, võib seda teha.
    Kui avalikus õiguses pole lubavat normi, siis ei või seda ka teha.
    Eraõiguses on võimalikult vähe keelde, et tagada suuremat vabadust, avalik õiguses on vastupidi.
    Eraõigus on selleks et tagada vabadusi, arengu, avalik õigus on selleks,et riik ei kasutaks oma võimu ära. Riigile seatekse piirianguid. Kui seda piiranguid ei oleks, siis inimese vabadus ei oleks seadusega kooskõlas.
    Praktiline tähendus
    Näidis refereedi maha kirjutamise lepinguga.
    Eraõigus ius privatum. Õigusalus, kus subjektid on võrdsed.
    Jaguneb nii nagu tahab. Kokku leppitud ei ole.
    Eraõigus jaguneb kolmeks: tsiviilõigus, ühinguõigus ja majandusõigus.
    Miks jaguneb eraõigus kolmeks?– Riigi sekkumise määr on erinev. Riigi jaoks on majandusõigus kõige tähtsam, kõige vähem tähtsam on tsiviilõigus.
    Tsiviilõiguses kõige vähem (sest tsiviilõigust reguleerivad lepinguid, omandeid); majandusõigusesse kõige rohkem.
    Tsiviilõigus – eraõiguse haru, õigusalus, mis reguleerib poolte võrdsuse alusel varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid.
    Tsiviilõigus ius civile – võlaõigus (peamine valdkond – lepingud ), asjaõigus (reguleerib peamiselt omandit), perekonnaõigus (reguleerib abielu ja vanemate-laste vahelisi suhteid), pärimisõigus (reguleerib pärimist)
    Ühinguõigus = kaubandusõigus = äriseadustik –reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist. Puudutab juriidilist isikut.
    Majanduslik õigus – reguleerib pangandusõigust, kindlustusõigust.
    Miks on riigil vaja sekkuda? – Sest riigi huvid on mängus. Riigi kontekstis majandus puudutab rohkem riigi huve.
    Avalik õigus:
    • Karistusõigus
    • Maksuõigus
    • Menetlusõigus
    • Haldusõigus

  • Tsiviilõiguse mõiste
    Tsiviilõiguse reguleerimise ese (mida reguleeritakse) – varalised suhted, isiklikud mittevaralised suhted (nt. Hooldusõigus, tsiiviilõiguses ( solvamine jne))
    Reguleerimise meetod (kuidas) – reguleeritakse poolte võrdsuse alusel
    Mismoodi eristub tsiviilõigus karistusõigusest?
    Kehtib alluvus suhe. Reguleerimise meetod on erinev.
    Tsiviilõigusele lähenemine:
    Unitaristlik – Leiab, et tsiviil ja äriõigus on üks ja see sama asi, eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel. Nad on erinevad õigusharud.
    Dualistlik – Leiab, et tsiviil ja äriõigus on 2 erinevat asja.
    Tsiviilõiguse mõiste tuleb Rooma õigusest. Ius civile (reguleeris oma kodanike )
    Pandektiline süsteem – õiguse jaotamine üld- ja eriosaks.
    Mis tähendab üldosa?
    Üldosa kehtestab üldised põhimõtted.
    Eriosas reguleeritakse spetsiifilised osad.
  • Tsiviilõiguse allikad
    Õigusallikas – koht, kus leiame õigust
    Õigusallikad on hierarhias :
  • Põhiseadus
  • Seadus
  • Õigusaktid (määrused, aktid , eeskirjad)
  • Tava
    .......................
  • Kohtupraktika
    Miks on õigusallikad hierarhias? Nad on tähtsuse järjekorras.
    Miks on PS kõige tähtsam? Sest see on vastu võetud rahva poolt.
    Seadusest madalamal seisvad õigusaktid (nt. määrused, eeskirjad) ->
    määrused ja eeskirjad peavad olema välja antud seaduse alusel ning seaduse täitmiseks. Antud seaduse alusel tähendab, et iga õigusakti välja andmiseks peab olema see seaduse alusel.
    Seaduse täitmine tähendab, et madalam akt ei või minna vastu ollu seadusega.
    Tava on vaja sellepärast, et ei ole võimalik kõike seadusega reguleerida.
    Kas kohtupraktika on õiguallikas?
    Kohtupraktika ei ole õigusallikas. Kohtupraktikaga arvestatakse, aga tegelikult ei pea.
    Sest meie õigussüsteemis pole kohtupretsentsenti.
    Riigiteataja , kriminaalmenetluse seadus – koht, kus kohtupraktika on õigusallikas.
    Miks arvestatakse?
    Seadus on üldine, ainult kohtus selgub , mis on tava ja sellepärast on mõtekas seda praktikat tunda.
    Miks on seadus liiga üldine?
    Ei ole võimalik kõike ette kirjutada ega tohikski, sest see on piirang, eraõiguses on aga kõik lubatud.
    Miks on konspektis 4 õigusallikat aga seaduses 2?
    Seadustega on hõlmatud madalamad õigusaktid. Ja põhiseadus on niikuinii. Madalamad õigusaktid on seaduse alusel täitmiseks.
    Tsiviilõiguse ajalooline areng, ajaloolised allikad
    • Prantsuse tsiviilkoodeks – Code Civile (1800 algus) - Romaani õigusperekond;
    • Saksa tsiviilseadused – BGB – Germaani õigusperekond;
    • Balti eraseadus;
    • Tsiviilseadustiku eelnõu, NB! See ei ole allikas;
    • Vene NFSV tsiviilkoodeks (Vene Föderatisoon);
    • Eesti NSV tsiviilkoodeks, (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik);
    • Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks.

    Tsiviilõiguse üldosa seadus ülesehitus ja üldsätted
    Paragrahv 3.
    Tõlgendamismeetod :
    • Süstemaatiline tõlgendamine – lähtub õigusnormide süsteemist. Tõlgendamine normi asukoha, süstemaatika järgi; nt. normid räägivad isikust, ( nt füüsilise isiku par.) see norm on ise grammatiliselt ebaselge;
    • Grammatiline tõlgendamine – lähtub sõnade tähendusest (teksti tähendus);
    • Teleoloogiline tõlgendamine – mis on selle sätte mõte. Normi mõttekohane tõlgendamine; mis on normi mõte, nt teise inimese tapmine , esimene inimene, teine inimene, kolmas inimene – teist inimest ei tohi tappa, aga kas esimese inimese tapmine on lubatud??
    • Ajalooline tõlgendamine – lähtub ajaloolise seadusandja tahtest, ajalooliselt tõlgendatakse eelkõige ajaloolisi õigusallikaid , sotsialistlikud organisatsioonid nt eesti nsv tsiviilkoodeks.

    Ei ole kohustuskke järjekorda. Me tõlkeme nii nagu on vaja.
    !! üld ja erisätte tõlgendamismeetod - vajalik siis kui kaks normi räägivad sama asja kui meil on kaks sama olukorda, siis rakendame erisätet.
    Üld- ja erisätte tõlgendamine – üldsäte on üldine, erisäte (kindlate asjade kohta) on täpsem tõlgendamine; vajalik siis, kui kaks normi räägivad sama asja. Kui on kaks sama olukorda, siis kohandatakse erisätet. Par 10 sätestas isikuid, par 7 sätestas alla 7 aastase tehinguid – erisäte. Erinorm on kitsam.
    Analoogia, tuleb kõne alla siis, kui ei ole sätet, mida tõlgendada. Kohandatakse õiguse üldist mõtet. Riigi puhul kohandatakse välisriikide õigust.
    ! Riigikohtulahend
    Abstraktsiooni printsiip – kohustav ja käsutustehingu pinguslik ääristamine
    tuleb eristada võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku tehingut , kui me ei hoia neid lahus. Paragrahv 6, lg 3 ja 4.
    Ühe tehingu kehtivus, ei mõjuta teise tehingu kehtivust. Kui keegi saab pärandi, läheb omandiõigus uuele omanikule üle.
    Omandiõiguse üleminekul on tegemist kahe tehinguga. Üks tehing on käsutustehing puudutab asjaõigust, mis reguleerib omandi üleminekut; teine tehing on kohustav tehing puudutab võlaõigust, mis reguleerib muid tingimusi, nt. hinda, kvaliteeti, tähtaega. – ühe tehingu kehtivus ei puuduta teise tehingu kehtivust.
    Käsutamine on asja õigusliku kuuluvuse otsustamine.
    Kasutamine – omandiõiguse element; Rooma õigusõpik, või seal kus on juttu omandiõigusest
    Kohustav tehing – tehing, mis reguleerib muid tingimusi, nt. hinda, kvaliteeti, tähtaega
    Käsutustehing - tehing, mis reguleerib omandi üleminekut
    Valdamine – omandiõiguse element; Rooma õigusõpik, tegelik võim asja üle- (enda käes hoidmine) Sõltumata kas olen omanik v mitte
    Pastaka ostmine puudutab võlaõigust (kohustav tehing) ja asjaõigust(omanik puudub) (käsutustehing).
    Kuidas omand tekib?
    Vallasomand (kõik peale maa) tekib siis kui on kaks tingimist :
    1) kokkulepe omandi üleandmiseks;
    2) valduse üleminek.
    Valdus on tegelik võim asja üle; enda käes hoidmine, sõltumata sellest, kas oled omanik või ei;
    Otsene valdus – enda käes hoidmine;
    Kaudne valdus – valdaja on teine isik, reeglina omanik, kuid mitte alati;
    Kinnisomand (maa) – tekib kinnistusraamatukandega.
    Abstraktsiooni printsiip asjaõigus ja võlaõigus. (tuleb kontrollida eesolevaid tingimusi)
    Kinnistusraamat – register , kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis
    Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga.
    Tsiviilõigussuhe
    Kaasus – eluline situatsioon
    Õigussuhe – õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe;
    Õigussuhe ei ole sõprussuhe; religioonisuhe. Peame tuvastama kelle vahel on õigussuhe.
    Kodus on omandisuhe, koolis on lepingusuhe.
    Subjektiivsed
    Õigussuhtel on kolm elementi:
  • Subjekt – isikud, kes õigussuhtes osalevad; õigussuhtes osalevad subjekte nimetatakse poolteks – pooled. Õigussuhtes on alati kaks subjekti. Ühel poolel saab olla mitu isikut. Õigussuhtesse mitte puutuv isik on kolmas isik, nt kogu ülejäänud maailm on kolmas isik. Õigussuhte üks pool on alati õigustatud subjekt, teine pool on alati kohustatud subjekt. Alati on nii, et kellegi õigusele vastab kellegi kohustus!! Õigussuhe võib olla kas ühekülgne või mitmekülgne.
    Subjektid on kindlaks määratletud.
    Objektivne õigus on õigusnormid.
    Positiivne õigus on kehtiv õigus.
    Subjektiivne õigus- konkreetsele subjektile kuuluv õigus. (Olen pastaka omanik).
    Juriidiline kohustus on käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides.
    Juriidilise kohustuse iseloomu alusel:
    • aktiivsed
    • passiivsed
    Eraõiguses:
    • subjekt
    • subjektiivne õigus
    • juriidiline kohustus
    • objekt
    Ühekülgne tehing – kohustatud isik on üks pool, nt laenusuhe, võlgnikul on kohustus maksta laen tagasi, võlausaldajal on õigus saada võlg tagasi
    Mitmekülgne tehing - kohustatud isikud on mõlemad pooled samaaegselt, nt. ost ja müük, ostjal on kohustus maksta raha ja saada kaup, müüjal on õigus saada raha ja kohustus anda kaup.
  • Objekt – see, millele õigussuhe on suunatud. Nt. laenu puhul on objekt raha; ostu-müügi puhul on objektiks nt raha ja sai.. NB! Objekte võib olla mitu, eelkõige tasuliste tehingute (ost-müük) juures.
  • Sisu – õigussuhtes tekkivad õigused ja kohustused.
    Teovõime on aktiivne võime.
    Juriidiline akt – õiguste ja kohustuste tekkimise hetk. Võib olla ka sündmus, see pärast ei ole see tegu.
    Juriidiline akt on kas sündmus või tegu. Sündmus on inimtahtest sõltumatu, nt loodusõnnetus. Tegu on inimtahtest sõltuv. Sündmusest võib tekkida üks suhe.
    Tsiviilõigused ja kohustused tekivad tehingutest, ...(par. 5), muudest sündmustest!!
    Sõna „muud“ on oluline, sest tehing on ka toiming. Õigused ja kohustused tekivad tehingutest, sündmustest ja õigusvastastest tegudest.
    Juriidiline fakt – tegelik asjaolu, millega seadus seob teatud juriidiliste tagajärgede
    tekkimise ja nendeks tagajärgedeks on eelkõige subjektiivsete õiguste ja vastavate
    tsiviilõigussuhete tekkimine, muutumine ja lõppemine
    Terminite hierarhia
    • Toiming
    • tehing
    leping 2 tahteavaldus laenuleping , ostu-müügi
    § 67. Tehingu mõiste
    (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.
    (2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.
    Tehing, mis ei ole leping : (üks tahteavaldus) nt testament
    Toiming on õigusliku tähendusega õiguspärane tegu
    Tehing ja toiming erinevad sellepoolest, et toimingu ei pruugi olla tahteavaldus
    Tahtavaldust ei ole - auutoriõigused
    Tehing on toiming, kus on vähemalt tahteavaldus.
    Tehingud jagunevad ühepoolseteks ja mitmepoolseteks, sõltuvalt kas on üks või mitu tahteavaldust . Mitmepoolsed tehingud on lepingud.
    Leping on üks tehingu liik, kus on mitu tahteavaldust, ostu-müügi leping, kinkeleping .
    Toiming on õigusliku tähendusega õiguspärane tegu., tehing, mis ei ole leping; üks tahteavaldus, nt testament. Ühepoolne tehing nt testament?? Kahju tekkemine
    Tsiviilõiguse koostöö tekkimise alused?? Par. 5
    Toode näide teost, mis ei ole toiming!
    Subjektiivne pole käitumisakt ise vaid selle võimalus (eeldus). Subjektiivse õiguse kandjaks on õigussubjektne isik. Õigussubjektsus on otsuse-ja teovõime kokkulangevu
    Subjektiivne õigus- konkreetsele subjektile kuuluv õigus!!!!!
    Kui konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes õigus. Nt minule kuulub see pastakas!!!
    Faktiline õigusallikas- õigusallikas pole, aga tegelikkuses on olemas..õigusallikaks ära nimeta!!!
    Kohtupraktika pole õigusallikas.
    NB! Ühekülgsed ja mitmekülgsed (kohustatud on kas üks pool või mitu poolt ostu-müügi leping, laenuleping) ; ühepoolsed ja mitmepoolsed(tahteavaldus on kas ühelt poolt või rohkem kui ühelt poolt, nt testament )!
    Kaasuste lahendamise skeem:
  • Tuleb välja kirjutada tekstis märgitud subjektid, täpselt nii nagu kirjas on!
  • Tuleb välja kirjutada õigussuhte objekt, NB! Objekte võib olla mitu
  • Tuleb teha subjektide kontroll. Tuleb vaadata, kas subjektid on olemas. Kui ühte subjekti tegelikult olemas ei ole, siis õigussuhet ei ole. Vastus: õigussuhe puudub.
  • Tuleb välja tuua õigussuhte sisu – kellel on õigused ja kellel on kohustused.
  • Kui küsitakse midagi omandi kohta, siis tuleb lähtuda abstraktsiooni printsiibist. Kui omandi kohta midagi mainutud ei ole, siis seda ei kasutata.
    Tsiviilseadustiku üldosa seadus :
    https://www.riigiteataja.ee/akt/13334839
    RIIGIKOHTULAHEND OLEMAS!!
    Tsiviilõigussuhe -
    Õigussuhte kolm elementi :
    1.subjekt-isikud, kes õigussuhtes osalevad (õigussuhtes osalevad subjektid on pooled)
    ALATI 2 SUBJEKTI !!!!!
    Õigussuhtesse mittepuutuvaks isikuks nimetatakse kolmandaks isikuks
    ühekülgne nt laenusuhe( võlgnikul kohustus maksta laen tagasi, võlausaldajal õigus saada laen tagasi
    mitmekülgne nt ost-müük ( müüjal kohustus anda kaup ja õigus saada raha, ostjal õigus saada kaup ja kohustus anda raha )
    2.objekt- see, millele õigussuhe on suunnt laenu puhul on objekt raha
    3.sisu - õigussuhtes tekkivad õigused ja kohustused
  • Loeng
    Isik ja subjekt on sünonüümid. Isikud jagunevad füüsiliseks ja juriidiliseks isikuks.
    • Füüsilised isikud
    Par. 7 – füüsiline isik on inimene ja tal on õigusvõime – võime omada õigusi ja kohustusi (eristab subjekti objektist). Õigus võime tekib, kui inimene sünnib elusana ja lõppeb surmaga. lg 3. Eostamise hetk! Pärimisõigus võib tekkida ka enne sündimist!
    Kes või mis on surnud inimene? Subjekt või objekt? Pigem objekt, täpne vastus puudub. Surmaga kaob õigusvõime.
    Objekt – organidoonorlus
    Par. 8 Teovõime – võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Teovõime on olemas, et kaitsta teisi subjekte kahjulike tehingute eest. Teovõime on 18. aastaseks saanud isikul, v.a inmestel, kes ei saa oma tegudest aru; kes on piiratud teovõimega.
    Teovõimetu isikut meil ei ole!!!
    Piiratud teovõime (omavad ) alaealised , vaimuhaiged , nõrgamõistuslikud ja muu psüühikahäirega isikud.
    Vaimuhaigus on ravitav, nõrgamõistuslik on ravimatu – kaasasündinud.
    Lg. 3 Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja , siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

    § 9. Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamine


     (1) Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt.
     (2) Alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul. Kui nõusoleku andmisest keeldumine on ilmselt vastuolus alaealise huvidega , võib kohus alaealise teovõimet laiendada seadusliku esindaja nõusolekuta.
     (3) Mõjuval põhjusel võib kohus alaealise piiratud teovõime laiendamise täielikult või osaliselt tühistada.

    § 13. Otsusevõimetu isiku tehing


     (1) Tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks.
     (2) Tehingu teine pool võib teha ettepaneku, et otsusevõimetuna tehingu teinud isik kiidaks tehingu heaks. Kui isik ei keeldu heakskiidu andmisest kahe nädala jooksul, arvates ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta on tehingu heaks kiitnud.
     (3) Kui isik tegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu mõju all olles endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta tegi tehingu otsusevõimetuna.
    (Isik joob täis ennast ja abiellub.)
    Eestkostja – lähedane pereliige ehk hooldaja , eestkostja esindab piiratud teovõimega isikut. Hooldaja ei esinda isikut.
    Hooldaja on teovõimelistel isikutel. Eestkostja esindab, hooldaja ei esinda. Eestkostja võib minna panka, teha tehinguid, hooldaja ei või...
    !!! (5) Kui seaduslik esindaja ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, , siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud.
    Otsustusvõimetu inimese tehing
    Oluline erisus piiratud teovõimega on ajutisus.
    Kui isik ei keeldu kahe nädala jooksul heakskiidust, siis loetakse see tehing heakskiidu saanuks .
    Par. 14 Elukoht ja tegevuskoht
    Meil ei ole elukoha registreerimiskohustust.  Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht.
    Rahvastikuregister omab avalikõiguslikku tähendust nt hääletamine.
    Avalik õigus on alluvussuhe avaliku võimu kandjaga.
    Füüsilise isiku teadmata kadumine ja surnuks tunnistamine.
    Miks tunnistatakse isik teadmata kadunuks? Keegi hooldaks tema vara eest ( hooldaja).
    Probleemiks on allesolev vara. Varale seatakse hooldaja. Tähtaega pole.
    Par.19
    Praegu ei ole teovõimetud isikud, kasutatakse praegu piiratud teovõimetud.
    Tsiviilõigussuhe on tsiviilõigussubjektide vaheliste õiguste ja kohustuste seos.
    Surnuks tunnistamine – vajalik pärimise reguleerimiseks. Surnuks tunnistamise tähtajad!!
    Sõjategevuse ja loodusõnnetuse puhul surnuks tunnistamise tähtaeg on 2 aastat. Teadmata kadumisel 5 aastat.
    Par. 21, kui inimene ilmub välja, aga on surnuks tunnistatud . Kohus kuulutab inimese taas „elusaks“. Inimene saab vara tagasi, kui on veel alles; õigused taastuvad. Abielu ei taastu; kui vara on müüdud, siis seda ka tagasi ei saa.
    Otsusvõimetus ja teovõime laiendamine!!!! Näided otsusvõimetusest.
    • Juriidilised iskud
    Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
    • Fiktsiooniteooria- juriidiline isik on ettekujutus , teda tegelikult ei eksisteeri.
    • Sihtvara teooria- juriidiline isik on eesmärgistatud vara
    • Huviteeoria- realistlik teooria - füüsilist isikut v juriidilist isikut eristavad erinevad huvid
    Juriidiline isik on õiguslik nähtus, ettekujutus, tuleb alati kontrollida, kas on olemas.
    § 25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik
    (1) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts , tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
    (2) Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle ( konkretne seadus) juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Igal avalik-õiguslikul juriidilisel isikul peab olema oma seadus. Riik, KOV (linn või vald).
    riik,kohalik omavalitsus (linn v vald), konkreetse seadusega loodud isik
    lõige 2- ELUSALT!!!
    lõige 3- PÄRIMINE!! eostamise hetk!!
    (5) Kui seaduslik esindaja ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. !!!!!!!!!!
    par13. Otsusevõimetu isiku tehing
    Oluline erisus piiratud teovõimega on ajutisus.
    nt. vanainimese testament
    Kui isik ei keeldu heakskiidu andmisest kahe nädala jooksul, arvates ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta on tehingu heaks kiitnud.
    Par 19! Isiku surnuks tunnistamine
    Lg2 kui inimene on teadmata kadunud, siis nt kui kadus septembris, surmapäevaks loetake 1.oktoober.
    Teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes.
    § 21. Surnuks tunnistatud isiku elusolek
    (1) Kui surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus, ei tulene temale surnuks tunnistamisest õiguslikke tagajärgi, kui seadusest ei tulene teisiti.
    (2) Surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise.
     Teadmata kadunud isiku vara hooldaja võib teadmata kadunud isiku vara vallata , kasutada ja käsutada kohtu määratud tingimustel. Teadmata kadunud isiku kinnisasjaõigust võib hooldaja käsutada ainult kohtu loal.
    riigikohus - lahendid-märksõnastik
    Siin on teine hooldaja.
    http://www.riigikohus.ee/?id=11&sort=&indeks=0,2,9847
    Kui isik tuleb tagasi, saab oma vara tagasi selles ulatuses kui on võimalik. kui on edasi müüdud, siis ei saa enam..
    Loeng 3!
    -Täisühing on äriühing, kus täisosanikud vastutavad isiklikult kogu oma vara eest. TÜ
    Ehk kui täisühing jääb võlgu, maksavad kinni selle nende omanikud
    -Usaldusühing on täpselt sama, mis täisühing. Seal on lihtsalt üks usaldusisik, kes ei vastuta kohu oma vara eest! UÜ
    -Osaühing on selline äriühing, kus on osadeks jaotatud osakapital . OÜ
    -Aktsiaselts on selline äriühing, kus on aktsiateks jagatud aktsiakapital . AS
    Aktsiaseltsi ja osaühingu erinevus : Aktsiaselts on mõeldud suuremate käivetega tegevuste jaoks kui osaühing.
    -Tulundusühistu on oma liikmete toetamiseks loodud juriidiline isik. Nt korteriühistu, tarbjateühistu.
    -Mittetulundusühing- MTÜ- loodud mittetulunduslike eesmärkide toetamiseks- nt üliõpilasselts
    Võib saada kasumit, kuid ei või seda oma liikmete vahel ära jagada.
    Sihtasutus ehk fond ..eesmärgistatud varale. Kogub raha ja jagab selle laiali mingil eesmärgil. Nt luulefond.
    (1) Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
     (2) Sihtasutuse õigusvõime tekib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (register) kandmisest ja lõpeb registrist kustutamisega.
     (3) Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.

    § 26. Juriidilise isiku õigusvõime


     (1) Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele.
     (2) Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest.
     (3) Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast.
    Miks juhatus on kõige tähtsam organ? Kuuluvad moodustavad.
    Ettevõtte on vara.
    § 31. Juriidilise isiku organid
     (1) Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
     (2) Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu.

    § 34. Juriidilise isiku esindamine - see kajastub ka kaasustes..eesmärk, kas saan aru, kes on juriidilise isiku esindaja.


  • Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks .-esindusõigus seaduse järgi juhatusel .kõik juhatuseliikmed on kantud äriregistrisse..
    TÜ ja UÜ ei olegi juhatust.
     (2) Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks.
     (3) Eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse.
     (4) Käesolevas paragrahvis nimetamata esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
  • Kas on õigus nõuda viivist ?
    Põhikirja järgi peab olema 2 juhatuse liiget kirjutama alla
    LOEB AINULT REGISTRISSE KANTUD ! PAR 34! PÕHIKIRJA OLDI KANTUD, MITTE REGISTRISSE..
    Par 37! UURI RIIGIKOHTU LAHENDIT !!!!!!!!!

    § 37. Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus


     (1) Juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldnõu või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele.
     (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist juriidilisele isikule võib nõuda ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel.
     (3) Võlausaldajal on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõue esitada ka juhul, kui juriidiline isik on nõudest juhtorgani liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu. Võlausaldajal on õigus nõue esitada ka juhul, kui juhtorgani liikme vastutust on seaduses sätestatuga võrreldes piiratud.
    [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
     (4) Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest .

    § 34. Juriidilise isiku esindamine


     (1) Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks.
    (2) Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks.
    Juhatus puudub täisühingus ja usaldusühingus.

    § 32. Hea usu põhimõte omavahelistes suhetes


    Juriidilise isiku osanikud , aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

    § 33. Hääle andmine


     (1) Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut.
     (2) Kui hääle andmine on tühine või kui antud hääl on tühistatud, siis loetakse, et otsuse tegemisel ei ole häält antud.
     (3) Hääle andmise tühisuse või antud hääle tühistamise korral saab juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 38 nõuda üksnes juhul, kui tühised või tühistatud hääled mõjutasid otsuse tegemise võimalikkust või otsuse sisu.
    Par 41. Likvideerimine – toimub siis kui lõpetamine on otsustatud, kas siis sunniviisiliselt v vabatahtlikult. Lõpetamise läbiviimine.
     (3) Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijad vastutavad oma kohustuste rikkumise eest nagu juhatuse liikmed.
     (4) Likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid , mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks.
    Likvideerimine on vara müük.
    Likvideerijad on seduse esindajad. Likvideerimisel enam juhatust ei ole, vaid on likvideerijad!
    Par 45. Lõppemine- registrist kustutamine, peale likvideerimist.
    ESEMED!!
    Puudutavad õigussuhte objekti ja asjaõigust.
    Mõistete hierarhia
    Par, 48, 49 ,66
    Ese, asi, , objekt, vara

    § 48. Eseme mõiste – ei pruugi olla kehaline!!!!!


      Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks.

    § 49. Asja mõiste


  • Asi on kehaline ese.!!!!
    (2) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut.
     (3) Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti

    § 66. Vara mõiste


      Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti.
    Vara ja ettevõtte ei ole sünonüümid.
    Par 50 Kinnisasi on maa, kõik muu on vallasasi

    § 50. Kinnisasi ja vallasasi


     (1) Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk).
     (2) Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi.
     (3) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut.

    § 54. Kinnisasja osad


     (1) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.
     (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa.
    (3) Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks.
     (4) Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    Ehk, mis on kinnisasjaga püsivalt ühendatud on kinnisasja osa.
    Par 51. Asendatav asi

    § 51. Asendatav asi – muld ,vesi,raha


     (1) Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused.
  • Poolte tahtel võib asendatavale asjale anda poolte suhtes asendamatu- tool jms(individuaaltunnustega) asja omaduse, samuti vastupidi.
    Sellest sõltub lepingu tüvi.. üürileping jnejne sõltub sellest.
    Kui ma laenan midagi ja tahan tagasi saada täpselt sama asja, siis on see asendamatu.
    Laenulepingu puhul on nt asendatav asi, rahaline väärtus...

    § 53. Oluline osa


     (1) Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks.
     (2) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis . Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    Ruumis pole oluline osa nt tool..Mõtteline osa on piiritlematu

    § 56. Mõtteline osa


      Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast.

    § 57. Päraldis


     (1) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.
     (2) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta.
  • Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi.
    Päraldises kuulub asi omanikule.

    § 63. Kulutused


      Esemele tehtud kulutused on:
     1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest; nt üürinikul hakkab katus läbi laskma , peab tema selle remontima
     2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse;
     3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust , meeldivust või ilu.

    § 65. Eseme väärtus


      Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind ( turuhind )
  • Kas on õigus nõuda viivist ?
    Põhikirja järgi peab olema 2 juhatuse liiget kirjutama alla
    Oli kirjutanud 1.
    LOEB AINULT REGISTRISSE KANTUD ! PAR 34! PÕHIKIRJA OLDI KANTUD, MITTE REGISTRISSE..
    Par 37! UURI RIIGIKOHTU LAHENDIT !!!!!!!!!
    SEMINAR
    5.loeng
    Par 67. Tehingu mõiste

    § 67. Tehingu mõiste


     (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.
     (2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.

    § 68. Tahteavalduse liigid


     (1) Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.
     (2) Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg.
     (3) Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.
     (4) Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast.
     (5) Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend , millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
    [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
    Par 68. Tahteavalduse liigid
    Lg 2 otsene- otsene kiri
    Lg 3 kaudne- väjendub teos, millest võib järeldada tahet. Nt kaupade asetamine kassalindile
    Lg 4 vaikimisi- tegevusetus – kui see tuleneb seadusest nt Par 13, lg 2
    Par 69. Millal hakkab tahteavaldus kehtima..

    § 69. Tahteavalduse tegemine


     (1) Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega.
     (2) Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
     (3) Lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
     (4) Kui tahteavaldus, mis pidi tahteavalduse saajani jõudma kindla ajavahemiku jooksul, jõuab tahteavalduse saajani hilinenult, loetakse tahteavaldus õigeaegselt kättesaaduks, kui tahteavaldus ei jõudnud tahteavalduse saajani õigeaegselt asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja.
     (5) Tahteavalduse võib teisele isikule teha ka kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
    [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
    Tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisel- kui teine pool näeb või saab teksti kätte.
    Lg2. Nt tähitud kiri,
    Par.29 Asukoht käib juriidilise isiku kohta.
    Par.72. Tahteavalduse tagasivõtmine
    Kui tahteavaldus jõuab kohale- on ta kehtiv. Kui jõuab samal ajal v ennem tahteavaldust tagasivõttes tahteavaldus- on kehtetu .
    § 72. Tahteavalduse tagasivõtmine
      Tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus.
    § 73. Tahteavalduse tegija surm või piiratud teovõime
      Tahteavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et tahteavalduse tegija suri pärast tahteavalduse tegemist või muutus pärast tahteavalduse tegemist piiratud teovõimega isikuks, kui seadusest ei tulene teisiti.
    § 74. Tahteavaldus piiratud teovõimega isikule
     (1) Piiratud teovõimega isikule tehtud tahteavaldus muutub kehtivaks, kui selle saab kätte piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja.
     (2) Kui tahteavaldus ei too piiratud teovõimega isikule otseseid tsiviilkohustusi või kui seaduslik esindaja on andnud nõusoleku selleks, et tahteavaldus tehakse piiratud teovõimega isikule, muutub tahteavaldus kehtivaks, kui selle saab kätte piiratud teovõimega isik.
     (3) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, muutub piiratud teovõimega isikule tehtud pakkumus või piiratud teovõimega isikule antud nõustumus kehtivaks selle kättesaamisega piiratud teovõimega isiku poolt.
    § 75. Tahteavalduse tõlgendamine
     (1) Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
     (2) Tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Kui selline tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi.
     (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka isiku muu õigusliku tähendusega teo tõlgendamisel.
    Par. 75 Tahteavalduse tõlgendamine
    Nt garantiikiri
    Par. 76 Käsutusõiguse piiramine ja välistamine
    Ese- õigussuhte objekt.
    Käsutustehing-
    § 76. Käsutusõiguse piiramine ja välistamine
     (1) Tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada.
     (2) Kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude.
    Tehingu vorm :

    Par.77 § 77. Tehingu vormivabadus


     (1) Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi.
     (2) Kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded.
     (3) Seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud.
    § 78. Kirjalik vorm
     (1) Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
     (2) Allkirja mehhaanilisel teel jäljendamine loetakse omakäelise allkirjaga võrdseks üksnes juhul, kui selle kasutamine on käibes tavaline ja teine pool viivitamata ei nõua omakäelist allkirja.
     (3) Kirjaliku lepingu puhul võib lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada.
     (4) Tehingu kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne tõestamine või notariaalne kinnitamine.
    § 79. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm
      Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid , kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.
    § 80.  Elektrooniline vorm
     (1) Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
     (2) Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing:
     1) olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil ja
     2) sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja
     3) olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud.
     (3) Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga . Elektroonilise allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri .
    § 81. Tehingu notariaalne kinnitamine
     (1) Kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Seaduses sätestatud juhtudel võib allkirja tehingudokumendil kinnitada notari asemel ka muu isik.
     (2) Tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine.
    § 82. Tehingu notariaalne tõestamine
      Seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud. Tehingu notariaalse tõestamise õigus on Eesti notaril. Seaduses sätestatud juhtudel on tehingu notariaalse tõestamise õigus notari asemel ka muul isikul.
    Kinnitamine on vähem tähtsam.
    § 83. Tehingu vormi järgimata jätmine
     (1) Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
     (2) Kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti.
    Suuline,
    Kirjalik
    Elektrooniline vorm- elektrooniliselt allkirjastatud!!!- ka digitaalallkiri
    Elektrooniline allkiri mis ei ole digitaalallkiri- paroolikaart, pin- kalkulaator , pangakaardi pin..
    Par 21,22
    Notariaalne kinnitamine – kirjalik koostamine, allkiri kinnitatud,asendab not. Tõestamine. Tegija allkiri
    Notariaalne tõestamine – terve tehingu sisu selgitamine . Tähtsam kui kinnitamine.
    Tõendamine- kohtus tõendite esitamist , tuleb sõnast tõend.

    Par 84 Tehingu tühisus§ 84. Tehingu tühisus


     (1) Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
     (2) Kui tühine tehing vastab mõne teise tehingu tunnustele, mis ei ole tühine, kehtib viimane, kui võib eeldada, et pooled oleksid teinud sellise tehingu, kui nad oleksid teadnud algselt soovitud tehingu tühisusest.
     (3) Kui tehingu tühisuse kaasa toonud asjaolu on ära langenud, võib tehingu teinud isik avaldada, et ta soovib tehingu kehtivust (kinnitamine). Mitmepoolse tehingu korral peavad tehingut kinnitama kõik tehingupooled.
     (4) Tehingu kinnitamise korral kehtib tehing kinnitamise ajast. Kui pooled kinnitavad tühise mitmepoolse tehingu, eeldatakse, et nad peavad üksteisele üle andma selle, mille nad oleksid omandanud , kui tehing oleks olnud algusest peale kehtiv.
    Tehingu kehtetus- tehingul ei ole õiguslikke tagajärgi. Jaguneb kaheks :
  • Tühine tehing- algusest peale ei ole õiguslikke tagajärgi
  • Tühistatav tehing- alguses on õiguslikud tagajärjed kuni tühistamisena, siis kui tehing tühistatakse, siis ei ole õiguslikke tagajärgi algusest peale.
    Tehingu tühisus-
    Tehingu
    Tühised tehingud:
    Kehtetu tehing par86 SMS LAEN
    § 86. Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
     (1) Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine.
  • Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui:
     1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või
     2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt
    TOOGE NÄIDE HEADE KOMMETE VASTASEST TEHINGUST ?
    Tühine ja Tühistatav
    Avalik kord/Head kombed 6k-3a Eksimus
    Seadusega vastuolus tehing 6k-3a Pettus
    Käsutuskeeldu rikkuv tehing 6k-12a Ähvardus ja vägivald
    Näilik tehing
    § 87. Seadusega vastuolus olev tehing
      Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.
    § 88. Käsutuskeeldu rikkuv tehing
     (1) Kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu.
     (11) Kui isiku kinnistusraamatusse kantud õiguse käsutamise õigust on kindla isiku kasuks piiratud, kohaldatakse asjaõigusseaduse § 561 lõikes 2 sätestatut.
    (3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele.
    § 89. Näilik tehing
     (1) Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.
     (2) Näilik tehing on tühine.
  • Kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut.
    2. jagu Tehingu tühistamine 
    § 90. Tehingu tühistamise mõiste
     (1) Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.
     (2) Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
     (3) Tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata.
    § 91. Isiku teadmine tühistamise alusest
      Kui isik tehingu tühistamise aluse olemasolust teadis või pidi teadma, siis loetakse tehingu tühistamise korral, et isik teadis tehingu kehtetusest.
    § 92. Eksimus
     (1) Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest.
     (2) Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel.
  • Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui:
     1) eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav;
     2) tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega;
     3) tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul,
    kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud.
     (4) Ühepoolse tehingu puhul loetakse käesoleva paragrahvi lõike 3 mõttes tehingu teiseks pooleks isik, kellele tehingus sisalduv tahteavaldus oli suunatud, ning isik, kes omandab tehingu alusel õiguse.
  • Tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot.
    § 93. Eksimuse tõttu tühistatava lepingu muutmine
     (1) Kui ühel poolel on õigus leping olulise eksimuse tõttu tühistada, kuid teine pool täidab lepingu või teatab oma tahtest täita leping nii, nagu seda mõistis lepingu tühistamise õigust omav pool, siis loetakse, et leping on sõlmitud nii, nagu seda mõistis eksinud pool. Teate saamisel kaotab eksinud pool lepingu tühistamise õiguse.
     (2) Kui teine pool viivitamata pärast lepingu tühistamise avalduse saamist täidab lepingu või teatab oma tahtest täita leping nii, nagu seda mõistis lepingu tühistanud pool, on lepingu tühistamise avaldus kehtetu.
     (3) Kui mõlemad pooled on eksinud samades asjaoludes, võib kumbki pool nõuda lepingu vastavusse viimist sellega, mis oleks kokku lepitud, kui pooled ei oleks eksinud.
    § 94. Pettus RIIGIKOHTULAHEND!!!!
     (1) Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema.
     (2) Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada , samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks.
     (3) Tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada.
     (4) Kui pettuse pani toime kolmas isik, kelle eest tehingu teine pool ei vastuta, võib petetud pool tehingu tühistada, kui teine pool pettusest teadis või teadma pidi. Kui teine pool pettusest ei teadnud ega pidanudki teadma, võib tehingu tühistada juhul, kui tehingu alusel omandas õiguse pettuse toimepannud kolmas isik.
     (5) Ühepoolse tehingu puhul loetakse käesoleva paragrahvi lõike 4 mõttes tehingu teiseks pooleks isik, kellele tehingus sisalduv tahteavaldus oli suunatud, ning isik, kes omandab tehingu alusel õiguse.
    § 96. Ähvardus ja vägivald
     (1) Isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis.
     (2) Ähvardus on õigusvastane juhul, kui õigusvastane on:
     1) tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati;
     2) ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk;
     3) teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks.
    § 98. Tühistamise kord
     (1) Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele.
     (2) Tehingu tühistamise õigus läheb üle õigusjärglasele, seaduses sätestatud juhtudel aga ka muule isikule.
    § 99. Tühistamise tähtajad
     (1) Tehingu võib tühistada:
     1) ähvarduse või vägivalla korral – kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas;
    [RT I 2009, 18, 108 - jõust. 01.05.2009]
     2) pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest.
     (2) Hoolimata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust ei või tehingut tühistada, kui tehingu tegemisest on möödunud kolm aastat. Kui tehingu tühistamise aluseks on ähvardus või vägivald, pikeneb käesolevas lõikes sätestatud tähtaeg kümne aastani.
     (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtajad peatuvad käesoleva seaduse §-des 163, 165 ja 166 nimetatud alustel ja tähtajaks.
    § 100. Tehingu kinnitamine
     (1) Tehingu tühistamise õigus lõpeb, kui tehingu tühistamiseks õigustatud isik tehingut kinnitab. Kinnitus ei pea olema tehinguga samas vormis. Kui tehingu tühistamiseks õigustatud isik, kes tühistamise alusest teab, tehingu täidab, loetakse tehing kinnitatuks.
     (2) Kui tehing on tehtud ähvarduse või vägivalla mõjul, kehtib kinnitus üksnes siis, kui kinnitus on antud pärast tehingu tegemist mõjutanud asjaolude äralangemist.
    [RT I 2009, 18, 108 - jõust. 01.05.2009]
     (3) Kui tehingu üks pool teeb pärast tehingu tühistamise tähtaja algust teisele poolele ettepaneku tehingut kinnitada või tehing tühistada, lõpeb tehingu tühistamise õigus, kui tehingu tühistamiseks õigustatud isik ei teata mõistliku aja jooksul pärast ettepaneku saamist, kas ta tühistab tehingu.
    § 101. Kahju hüvitamine
     (1) Isik, kes on tehingu käesolevas jaos sätestatud alustel ja korras tühistanud, võib nõuda teiselt poolelt kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on tehingu tühistanud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks tehingut teinud.
     (2) Tehingu teine pool ei pea kahju hüvitama, kui ta eksimusest, pettusest, ähvardusest või vägivallast ei teadnud ega pidanudki teadma.
    6. peatükk TINGIMUSLIK TEHING 
    § 102. Edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing
     (1) Tingimuslik on tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega.
     (2) Tehing on tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu.
     (3) Tehing on tehtud äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust (äramuutev tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu.
    § 103. Mitme edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing
      Kui tehinguga on kindlaks määratud mitu omavahel seotud tingimust, on tehinguga seotud õiguslike tagajärgede tekkimiseks või lõppemiseks vajalik kõigi tingimuste saabumine. Kui tingimused on määratud alternatiivselt, peab saabuma vähemalt üks tingimus.
    § 104. Tingimuse saabumise takistamine või sellele kaasaaitamine
     (1) Tingimus loetakse saabunuks ka juhul, kui selle saabumist takistas hea usu põhimõtte vastaselt pool, kellele tingimuse saabumine ei ole kasulik.
     (2) Tingimust ei loeta saabunuks, kui selle saabumisele aitas hea usu põhimõtte vastaselt kaasa pool, kellele tingimuse saabumine on kasulik.
    § 105. Õiguste ja kohustuste tekkimise või lõppemise aeg
     (1) Edasilükkava tingimusega tehtud tehingu puhul tekivad ja äramuutva tingimusega tehtud tehingu puhul lõpevad tehinguga kindlaksmääratud õigused ja kohustused tingimuse saabumisel.
     (2) Kui tehinguga on ette nähtud, et tingimuse saabumisel tekivad või lõpevad tehinguga kindlaksmääratud õigused ja kohustused kindlaksmääratud ajal enne tingimuse saabumist, peavad pooled tingimuse saabumisel täitma tehingust tulenevaid kohustusi tehinguga kindlaksmääratud ajast alates.
    § 106. Käsutused hõljumisajal
     (1) Hõljumisaeg on ajavahemik tehingu tegemisest kuni tingimuse saabumiseni või selle saabumise võimatuse ilmnemiseni.
     (2) Tingimusliku tehingu teinud isiku poolt hõljumisajal tehtud käsutustehing on tingimuse saabumisel tühine, kui käsutustehing välistab või piirab tingimusega seotud õigusliku tagajärje saabumist. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis välistab või piirab tingimusega seotud õigusliku tagajärje saabumist.
     (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei piira ega välista kolmandate isikute heauskselt omandatud õigusi.
    [RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]
    Viimane loeng :
    5. osa VASTUTUS TEISE ISIKU EEST 
    § 132. Teise isiku eest vastutamine
     (1) Isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega.
     (2) Isik vastutab samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega.
    § 133. Teise isiku teadmise omistamine
     (1) Kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, siis loetakse, et talle on teada asjaolud, mida teab majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik, välja arvatud juhul, kui majandus- või kutsetegevuses kasutatava isiku ülesanded ei hõlma sellise teabe vahendamist teda majandus- või kutsetegevuses kasutavale isikule või kui majandus- või kutsetegevuses kasutatavalt isikult ei saa sellise teabe vahendamist, arvestades tema ülesandeid majandus- või kutsetegevuses, mõistlikult oodata.
     (2) Kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, loetakse, et talle on teada need asjaolud, mida teab kohustuse täitmisel kasutatav isik, kui asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega.
    6. osa TÄHTAEG JA TÄHTPÄEV 
    § 134. Tähtaja mõiste
     (1) Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed.
     (2) Tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega.
    § 135. Tähtaja algus ja lõpp
     (1) Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
     (2) Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel.
    § 136. Tähtpäeva saabumine
     (1) Tähtpäeva saabumine määratakse tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega.
     (2) Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval.
     (3) Kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval.
     (4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras määratav tähtpäev satub kuule, milles vastavat kuupäeva ei ole, loetakse tähtpäev saabunuks selle kuu viimasel päeval.
     (5) Kui tähtpäeva saabumine on määratud nädalates arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimase nädala vastaval päeval.
     (6) Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval.
     (7) Kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäeva, kellaaja või sündmuse toimumisega, saabub tähtpäev sellel kuupäeval, kellaajal või sündmuse toimumisel.
     (8) Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.
     (9) Tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni.
     (10) Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevast väiksema ajaühikuga arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev selle ajaühiku saabumisel.
    [RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]
    § 137. Tähtaja möödumine
     (1) Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti.
     (2) Majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule tähtaja jooksul edastamisele kuuluv tahteavaldus tuleb talle edastada ja tähtaja jooksul tema suhtes tehtav toiming teha hiljemalt tähtpäeval selle koha, kus tahteavaldus tuleb edastada või toiming teha, tavalise tööaja lõpuks.
    Tähtaeg on ajavahemik
    Tähtpäev on tähtaja viimane päev
    Kui mingi sündmus on nt esmaspäeval, siis tähtaeg hakkab teisipäeval..
    7. osa TSIVIILÕIGUSTE TEOSTAMINE  
    9. peatükk TSIVIILÕIGUSTE TEOSTAMISE VIISID 
    § 138. Hea usu põhimõte ( RIIGIKOHTU LAHEND )
     (1) Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus.
     (2) Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt , et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
    Isikul on õigus käituda formaalselt, aga ta kuritarvitab oma õigusi
    Nt võlausaldaja – viivitab võla sissenõudmisega, sp et viivis tiksuks..tal on õigus nõuda pms viivist- pahauskne käitumine.
    § 139. Heausksuse eeldus
      Kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti.
    § 140. Hädakaitse
      Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire .
    § 141. Hädaseisund-ohuseisund
     (1) Isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur.
     (2) Kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu.
     (3) Kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib hädaseisundis tekitatud kahju hüvitamist nõuda isikult, kelle huvides kahju tekitati.
    10. peatükk AEGUMINE  
    1. jagu Aegumise tagajärjed 
    § 142. Aegumise mõiste
     (1) Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
     (2) Seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu.
    § 143. Aegumise arvestamine kohtu poolt
      Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
    [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
    § 144. Kõrvalkohustusest tuleneva nõude aegumine
      Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud.
    § 145. Kokkulepe aegumise kohta
     (1) Tehinguga võib nõude aegumise tingimusi kergendada, eelkõige aegumistähtaega lühendada. Aegumise kergendatud tingimusi ei kohaldata, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.
     (2) Poolte kokkuleppel võib aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat, pikendada, kuid mitte enam kui kümne aastani.
     (3) Loobumine õigusest nõuda aegumise kohaldamist on tühine.
    § 1451. Aegumise tagajärjed tagatisele
     (1) Pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel.
     (2) Omandireservatsiooni korral võib omanik nõuda asja väljaandmist ka juhul, kui omandireservatsiooniga tagatud nõue on aegunud.
    [RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]
    2. jagu Tehingust tuleneva nõude aegumine 
    § 146. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
     (1) Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
     (2) Ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest.
     (3) Kui ehitise puuduse on põhjustanud eesmärgipäraselt ehitise valmistamiseks kasutatud toorme või materjali puudused, on selle toorme või materjali puudustest tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat.
  • RIIGIKOHTULAHEND
    Kas lihtsalt mitte maksmine on tahtlik kohustuse rikkumine ?
     (5) Kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat.
    § 147. Aegumistähtaja algus
     (1) Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest.
     (2) Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Nt maksetähtaeg arvel..
     (3) Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
     (4) [Kehtetu - RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]
    § 148. Lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva nõude aegumine
      Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kohustuse rikkumisest tuleneva nõude aegumisele.
    3. jagu Seadusest tuleneva nõude aegumine 
    § 149. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg
      Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest.
    § 150. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg
    !!!!!! (1) Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
     (2) Kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi.
     (3) Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest.
    § 151. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg
     (1) Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
     (2) Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest.
    § 152. Aegumine nõuete konkurentsi korral
     (1) Kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele käesoleva peatüki 2. jaos sätestatut.
     (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata käesoleva peatüki 4. jaos nimetatud nõuete aegumisele.
    4. jagu Aegumine erijuhtudel 
    § 153. Surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumine
     (1) Surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
     (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded aeguvad hiljemalt 30 aasta jooksul, arvates kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest.
    !!!!!§ 154. Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumine
      Korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
    § 155. Omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonna- ja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumine
     (1) Omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonna- ja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
     (2) Omandiõigusest tulenev väljaandmisnõue omavolilise valdaja vastu ei aegu.
    § 156. Aegumine õigusjärgluse korral
      Omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude või valduse kaitse nõude aegumist ei mõjuta asja valduse muutumine, kui asi on õigusjärgluse tõttu sattunud teise isiku valdusse.
    § 157. Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumine
     (1) Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat.
    [RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]
     (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist.
     (3) Pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg on kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest.
     (4) Korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva tunnustatud nõude aegumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 154 sätestatut.
    [RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]
    5. jagu Aegumise katkemine ja peatumine 
    § 158. Aegumise katkemine nõude tunnustamisega – katkeb- hakkab uuesti peale algusest
    Nt nõude tunnustamine- võib tähendada osalist tasumist..
    Kui võlgnik teeb mingi teo mis tunnistab võlga, nt on möödad 2 aastat ja siis teen maksegraafiku, hakkab jälle 3 aastat peale.
     (1) Aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.
     (2) Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.
    § 159. Aegumise katkemine täitetoimingu puhul
     (1) Aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega.
     (2) Aegumist ei loeta katkenuks, kui täitedokumenti ei võeta täitmiseks või kui täitedokument võetakse enne täitetoimingut tagasi või kui tehtud täitetoiming tühistatakse.
    § 160. Aegumise peatumine hagi esitamisega
     (1) Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.
     (2) Hagi esitamisega on võrdsustatud:
     1) nõude esitamine pankrotimenetluses;
     2) avalduse esitamine hagi tagamiseks enne hagi esitamist, kui see avaldus rahuldatakse;
     3) avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses;
    [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
     31) võlgniku saneerimisavalduse või võlgade ümberkujundamise avalduse esitamine;
    [RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]
     4) avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus;
    [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
     5) nõude tasaarvestamine kohtumenetluses nõudega, mille täitmist hagiga taotletakse;
    [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
     6) kolmanda isiku kaasamine menetlusse kolmanda isiku vastu suunatud nõude suhtes;
    [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
     7) avalduse esitamine eeltõendamismenetluses;
    [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
     8) samas asjas esmakordse avalduse esitamine menetluseks menetlusabi saamiseks enne kohtumenetluse alustamist.
    [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
     (3) Nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega.
    [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
     (4) Kohtumenetluse peatamise korral lõpeb nõude aegumise peatumine kolme aasta möödumisel poolte või kohtu poolt viimase protsessitoimingu tegemisest. Menetluse jätkamisel peatub aegumine uuesti.
    § 161. Aegumise peatumine vahekohtumenetluse korral
     (1) Käesoleva seaduse §-s 160 sätestatut kohaldatakse ka nõude esitamisel vahekohtusse vastavalt vahekohtu kokkuleppele.
     (2) Kui vahekohtu kokkuleppes ei ole vahekohtunikke nimetatud või kui vahekohtuniku nimetamine on vajalik muul põhjusel või kui vahekohtu poole võib pöörduda alles pärast muude kokkulepitud eelduste täitmist, peatub aegumine juba siis, kui õigustatud isik teeb vajalikud toimingud vahekohtuniku määramiseks või muude vahekohtusse pöördumise eelduste täitmiseks.
    § 162. Aegumise peatumine kohustuse täitmisest keeldumise õiguse puhul
      Aegumine peatub ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks.
    § 163. Aegumise peatumine vääramatu jõu tõttu
      Aegumine peatub, kui õigustatud isik ei saa aegumistähtaja viimase kuue kuu jooksul vääramatu jõu tõttu oma õigusi kohtus või muul seaduses sätestatud viisil kaitsta. Aegumise peatumine lõpeb, kui lõpeb vääramatu jõu mõju.
    § 164. Aegumise peatumine perekondlikul põhjusel või eestkoste ajal
     (1) Abikaasadevaheliste nõuete aegumine on abielu kestel peatunud.
     (2) Vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni .
     (3) Eestkostja ja eestkostetava vaheliste nõuete aegumine on peatunud eestkoste aja jooksul.
     (4) Vara hooldaja ja hooldatava vaheliste nõuete aegumine on peatunud hoolduse aja jooksul.
    [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
    § 165. Aegumise peatumine piiratud teovõimega isiku puhul
     (1) Kui piiratud teovõimega isikul ei ole seaduslikku esindajat, peatub tema nõuete ja tema vastu suunatud nõuete aegumine kuni isiku teovõimeliseks saamiseni või talle seadusliku esindaja määramiseni.
     (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ei aegu enne kuue kuu möödumist ajast, mil isik saab teovõimeliseks või talle määratakse seaduslik esindaja.
    § 166. Aegumise peatumine pärimise korral
     (1) Pärandvarasse kuuluva või pärandvara vastu suunatud nõude aegumine peatub ajani, mil pärija võtab pärandvara vastu või pärandvara suhtes kuulutatakse välja pankrot või pärandvarale määratakse hooldaja.
     (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ei aegu enne kuue kuu möödumist ajast, mil pärija pärandvara vastu võttis, pärandvara suhtes pankrot välja kuulutati või pärandvarale hooldaja määrati.
    !!!!!!!!!!!!! § 167. Aegumise peatumine läbirääkimiste korral
     (1) Nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub.
     (2) Õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni.
     (3) Aegumine peatub poolte poolt kokkulepitud ekspertiisi tegemiseni või kokkulepitud lepitusmenetluse lõpuni.
    § 168. Peatumise toime
     (1) Aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka.
     (2) Nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul.
    § 169. Aegumise peatumine nõuete konkurentsi korral
      Kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel ja seadusest või tehingust tuleneva nõude aegumine on peatunud või katkenud, siis on peatunud või katkenud nii seadusest kui tehingust tuleneva nõude aegumine.
    AEGUMINE – algab sissenõutavaks muutumisega, lisandub alates järgmisest päevast
    KORDUV KOHUSTUS- algab 1 jaanuar järgmine aasta
    KATKEMINE JA PEATUMINE :
    EKSAM !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
    Huviteeoria puudus!!!
    Subkordinatsiooni teooria puudus!!!
    Miks nim eraõiguses tekkinud kohustusi juriidilisteks kohustusteks? õigussuhe
    Eraõigus!!!
    Miks nim. Õigussuhtes tekkinud õigust subjektiivseks õiguseks ?
    Teleoloogiline tõlgendamine
    Juriidilise isiku õigusvõime tekkimine
    Inimese õigusvõime tekkimine
    Alla 7 aastane alaealine võib ilma vanemate nõusolekuta laenata sõbrale raha
    VÕIB- ei teki tsiviilkohustusi otseseid
    Kas 7 aastane võib vanemate nüusolekuta osta motorolleri ?
    Tooge näide kaudsest tahteavaldusest
    Notariaalne tõestamine ja notariaalne tõendamine ERINEVUS!!!!!!!
    Loetle tühistatavad tehingud
    Kui põhikirjas puudub märge, et esindajal on edasivolitamisõigus? Kas on ? EI OLE
    Millal aegumine katkeb ja millal peatub ?
    • .ODT Laadi alla originaalfail 37 lk · .odt · 50 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Tsiviilõiguse üldosa #1 Tsiviilõiguse üldosa #2 Tsiviilõiguse üldosa #3 Tsiviilõiguse üldosa #4 Tsiviilõiguse üldosa #5 Tsiviilõiguse üldosa #6 Tsiviilõiguse üldosa #7 Tsiviilõiguse üldosa #8 Tsiviilõiguse üldosa #9 Tsiviilõiguse üldosa #10 Tsiviilõiguse üldosa #11 Tsiviilõiguse üldosa #12 Tsiviilõiguse üldosa #13 Tsiviilõiguse üldosa #14 Tsiviilõiguse üldosa #15 Tsiviilõiguse üldosa #16 Tsiviilõiguse üldosa #17 Tsiviilõiguse üldosa #18 Tsiviilõiguse üldosa #19 Tsiviilõiguse üldosa #20 Tsiviilõiguse üldosa #21 Tsiviilõiguse üldosa #22 Tsiviilõiguse üldosa #23 Tsiviilõiguse üldosa #24 Tsiviilõiguse üldosa #25 Tsiviilõiguse üldosa #26 Tsiviilõiguse üldosa #27 Tsiviilõiguse üldosa #28 Tsiviilõiguse üldosa #29 Tsiviilõiguse üldosa #30 Tsiviilõiguse üldosa #31 Tsiviilõiguse üldosa #32 Tsiviilõiguse üldosa #33 Tsiviilõiguse üldosa #34 Tsiviilõiguse üldosa #35 Tsiviilõiguse üldosa #36 Tsiviilõiguse üldosa #37
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor anjavin Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    valdus tahteavaldus teovõime subjekt juriidilise isiku tsiviilõigus eraõigus asjaolud

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt
    33
    docx

    Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt

    Tsiviilõiguse üldosa 1. Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1 Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus ­ käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal ­ Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE Õiglus ­ Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste (proovi mitte kasutada seda mõistet, kerge orki tõmmata) Tava ­ Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus ­ (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon ­ Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL

    Tsiviilõiguse üldosa
    TsÜS küsimused eksamiks
    82
    docx

    TsÜS küsimused eksamiks

    Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. 2. Mis on seadus? seaduse vormis kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. 3. Kuidas õigus jaguneb? Õigus jaguneb era ja avalikuks õiguseks. Avalik õigus jaguneb omakorda näiteks karistusõiguseks;menetlusõiguseks;haldusõiguseks ja rahandusõiguseks. Era õigus jaguneb tsiviilõiguseks; ühinguõiguseks; majandusõiguseks. Tsiviilõigus omakorda veel võlaõiguseks; asjaõiguseks; perekonnaõiguseks ja pärimisõiguseks. 4. Millega tegeleb ühinguõigus? Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist. 5. Millega tegeleb majandusõigus? Majandusõigus tegeleb pangandusõiguse ja kindlustusõigusega. 6. Mis on loomuõigus? Igale elusolendile kuuluv õigus 7. Mis on religioon? “Jumal” Jumala hukkamõist, mitte inimese. 8

    Tsiviilõiguse üldosa
    Tsiviilõiguse üldosa seaduse konspekt
    70
    docx

    Tsiviilõiguse üldosa seaduse konspekt

     8küsimust ja 2 kaasust. Perfektne töö C. Ladina keelsed terminid.  A-võrdlus välisriigi õigusega.  Kohustuslik kirjastud: tsiviilseadustiku üldosa seadus  Tsiviilseadustiku üldosa kommenteeritud väljaanne.  Riigikohus.ee riigikohtulahendid I LOENG: Tsiviilõiguse iseloomustus Koht õigussüsteemis Ühinguõiguses tegeletakse juriidiliste isikute asutamise tegevuse ja lõpetamisega. Äriseadustega tegeletakse. Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist Majandusõiguses tegeletakse: pangandusõigusega, kindlustusõigusega.. Õigus on: Riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum. (Riik peab sees olema.) Õiglus:seda ei saa defineerida, liigamlai mõiste.

    Õigus ja eetika
    Tsiviilõiguse üldosa
    54
    doc

    Tsiviilõiguse üldosa

     Võib kasutada TsüS õpikut (2012. a. variant).  Seminarides peab kaasas olema TsüS (raamatuna/ internetis).  Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua.  Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus.  Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C. 1 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 1. TEEMA I - TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA mõiste ÕIGUS/ius ERAÕIGUS/ius privatum AVALIK ÕIGUS/ius publicum (jaotatakse kaheks huviteooria + subjektiteooria alusel)

    Tsiviilõigus
    Tsiviilõiguse üldosa
    36
    doc

    Tsiviilõiguse üldosa

    TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused..................

    Õigus
    Sissejuhatus tsiviilõigusesse-Eraõigus õiguskorra osana
    40
    doc

    Sissejuhatus tsiviilõigusesse. Eraõigus õiguskorra osana.

    Subjektiteooria: Avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, üks on võimupositsioonil. Eraõiguses on pooled võrdsed. Reguleerimise meetod:  Eraõiguses kehtib – lubatud on see, mis ei ole keelatud.  Avalik õigus- lubatud on see, mis on lubatud. Objektiivne õigus Avalik õigus Eraõigus 1) Riigiõigus 1) Tsiviilõigus 2) Haldusõigus -Asjaõigus 3) Maksuõigus -Võlaõigus 4) Karistusõigus -Perekonnaõigus 5)Menetlusõigus -Pärimisõigus Jne 2) Äriõigus

    Tsiviilõigus
    TSIVIILOIGUSE ULDOSA
    49
    docx

    TSIVIILOIGUSE ULDOSA

    EKSAM: materjalidega, test 10 küs, esseeküsimused, kaasus, hinde tõstmiseks loengu kodutööd, aktiivne seminarides osalemine MATERJALID: Tsiviilõiguse üldosa õpik, tsiviilseadustik KOLLOKVIUMID: tuleb lahendada kaasused ja peale loengut vastata, tuleb osaleda vähemalt pooltel SEMINARID: tuleb registreerida, kodutööd tegema [email protected] Sotsiaalsed normid: õigusnormid, tava- ja moraalinormid Õigusnorm - riiklikult tagatud üldise iseloomuga käitumisreegel, eesmärk õigusrahu ja iglus, järgimine riigi poolt tagatud Tava - kombed, harjumused

    Tsiviilõiguse üldosa
    TSIVIILOIGUSE ULDOSA
    49
    docx

    TSIVIILO�IGUSE U�LDOSA

    EKSAM: materjalidega, test 10 küs, esseeküsimused, kaasus, hinde tõstmiseks loengu kodutööd, aktiivne seminarides osalemine MATERJALID: Tsiviilõiguse üldosa õpik, tsiviilseadustik KOLLOKVIUMID: tuleb lahendada kaasused ja peale loengut vastata, tuleb osaleda vähemalt pooltel SEMINARID: tuleb registreerida, kodutööd tegema [email protected] Sotsiaalsed normid: õigusnormid, tava- ja moraalinormid Õigusnorm - riiklikult tagatud üldise iseloomuga käitumisreegel, eesmärk õigusrahu ja iglus, järgimine riigi poolt tagatud Tava - kombed, harjumused

    Kategoriseerimata


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun