Uuringud (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Sotsioloogia - Sotsioloogia

5 VÄGA HEA

Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine
Miks me uurime?
Isiklik vaatlus ja kogemus võivad näida kõige täpsemate informatsiooniallikatena. Elu näitab aga, et just endastmõistetavid arusaamu tulebki uurida.
Tarkuseterad :

töötamine värskes õhus, rõõmus meel ja ohtralt hapupiima lubavad inimesel elada 110 aastat ja kauemgi.

kuni viimase ajani elas enamikus ameeriklaste majapidamises koos 3 põlvkonda ja kõik armastasid üksteist.

surmanuhtlus vähendab kindlalt ja selgelt raskete kuriteguse hulka.

ameeriklaste eluaja pikkuse ja kvaliteedi määravad ära inimese intellektuaalsed võimed.
Oluline on küsida, miks inimesed jätkavad millegi uskumist, kuigi on olemas tõendid vastupidise kohta. Eri sots. kihtide grupid usuvad eri väiteid. Mida inimesed usuvad olevat tõeline, on tõeline oma tagajärgedes. Sotsioloogid teevad oma uurimustööd selleks, et mõista meid ümbritsevat ühiskonda ja vajadusel vastu võtta tarku poliitilisi valikuid .
Subjektiivne ja objektiivne:
Subjektiivne teadmine tuleneb indiviidi enese kontekstist, mõned asjad võivad tuleneda usust, teised rajanevad isiklikul vaatlusel ja kolmandate juures on tegemist intuitsiooniga. Tuleb mõista teist inimest. Objektiivsus toetub arvudele ja väldib isiklikku erapoolikust. Objektiivsuse saavutamisele aitavad kaasa mõõteriistad, kuna need jätavad vähe ruumi oletustele.
Empiirilised andmed on sellised, mida saab arvuliselt mõõta ja loendada. Viimasega 2 probleemi: andmete usaldatavus ja uurimismeetodite kehtivus.
Valim on väljavõte huvipakkuva elanikkonna hulgast.
Iga teadlase kohus on teha oma uurimismaterjalid kolleegidele kättesaadavaks.
Kvantitatiivsed uuringud on eelkõige kirjallikud. Kvalitatiivsed uuringud baseeruvad peamiselt sõnalistel kirjeldustel, mitte arvudel .
Sotsioloogia peab arvestama makrotasandi sotsiaalse organisatsiooni ja mikrotasnadil olevate indiviidide elukorraldusviiside vastastikust mõju, kuid alles hiljaaegu on hakatud looma teooriaid ja uurimismeetodeid, mis püüavad ühendada neid kahte tasandit .
Uurimistöö läbiviimine:

hüpoteeside püstitamine

sobiva ajalise ja meetodilise raamistiku valik

andmete kogumine

tulemuste analüüs

järelduste tegemine ja tulemuste ettekandmine
Tuleb otsustada, mida uurida. Mida kompleksem on uuringu kava, seda suuremat finantstoetust läheb vaja andmete kogumiseks ja analüüsiks. Sotsiaalseid fakte e. neid, mida uuritakse, nimetatakse muutujateks. Vastanditena kasutatakse uuringute läbiviimisel konstante , mis on muutumatu iseloomuga karakteristikud .
Hüpoteesideks nim teooriast tuletatud muutujatevahelisi seoseid kirjeldavad erilised väited. Muutujatevahelisteks korrelatsioonideks nim muutujatevahelisi seoseid. Sõltumatuteks muutujateks nim neid muutujaid, mis on muutuste põhjuseks teistes muutujates. Sõltuvad muutujad on mingist seaduspärast otseselt sõltuvuses.
Muutujate operatsionaliseerimine on muutujate viimine sellisele kujule , et neid saab vaadelda, loendada, mõõta.
Ristlõikelisi uurimusi viiakse läbi konkreetsel ajamomendil ja nendele tuleb vaadata kui konkreetset hetke jäädvustavatele uuringutele.
Paneel - ehk longituuduurimused jälgivad vastajate gruppi läbi pikema ajaperioodi. Juhuvalim on valik potensiaalsete vastajate hulgast, keda kaasatakse uurimusse. Võimalikud vead küsimustele saadud vastuste representatiivsuses tehakse tasa võimalikult laiapõhjalise valimi moodustamisega. Et õigesti hinnata küsitlusandmeid, on tähtis tähele panna viisi, kuidas küsimused on sõnastatud.
Valim ei pea selleks, et olla esinduslik olema suurearvuline. Võib küsitleda ainult võtmerespondente. Vaatlus ja osalusvaatlus on teinekord olulised, et saada reaalset kinnitust, kas inimesed ka nii käituvad, kuidas väidavad. See on aga aeganõudev protsess, kuna vaadeldavat ei tohi segada tema loomulikus keskkonnas. Aega võib võtta ka vaatleja omaksvõtmine.
Sekundaaranalüüs tähendab teiste poolt varem kogutud andmete kasutamist. Ka ajalugu kasutatakse võrdlusena. Kontentanalüüs on selline, kus kasut raamatuid, ajalehti, ajakirju. Eksperiment on teaduse ideaalile kõige lähemal. See on kontroll muutujate üle.
Kõrvaltegurmuutujateks nim muutujaid väljaspool hüpoteesis asetatud piire , kuid mis samas mõjutavad sõltuvaid muutujaid.
Partikularistlik viga on näiv nähtus, asjaolu, mis ei pea paika.
Väärtusneutraalne tähendab, et uurija jätab oma väärtushinnangus uurimuse tulemuste kokkupanemisel välja.
Kõik eksperimendid on seotud inimeste manipuleerimisega. Inimesi pannakse uurija poolt loodud olukordadesse või stimuleeritakse nende käitumist.
Uurijad saavad petta, kui ei ole teadlikud 4 teemat puudutavast probleemist.

tahtamatu valetamine ; vastaja arvab, et teab tõde, tegelikult see vale

teadlik info varjamine või vastusest kõrvalepõiklemine

teadlik valetamine eesmärgiga viia küsimuste esitaja eksiteeke

teadlik valetamineeesmärgiga varjata ettevõttes või organistasioonis toimuvat.
Sotsiaalne struktuur ongi see korrapärasus ja etteaimatavus, mis võimaldab inimestel teatud korra kohaselt koos elada. Sotsialiseerumiskes nim protsessi, mille kaudu me õpime tundma ühiskonnas valitsevaid käitumisreegleid ja viima oma käitumist nendega vastavusse.
Kultuuri nim sellise inimkoosluse ühieks omaduseks, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad vastutust üksteise eest ja tunnustavad oma ühist indentiteeti. Niisuguse grupi kultuur sisaldab endas:

lahendusi grupi säilitamisprobleemidele

ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumisreegleid

tööriistu ja teisi inimese poolt valmistatud asju (materiaalne kultuur)
Inimloomus on alati sõltuvuses kultuurist ja inimloomuseid eksisteerib samapalju, kui on olemas kultuure. Inimeseks olemine tähendab võimet nii suureks headuseks kui ka ülimaks kurjuseks.
Sümbol on algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, mis omandab tähenduse alles pärast seda, kui grupi liikmed talle tähenduse annavad.
Kineesika on mitteverbaalse kommunikatsiooni uurimine .
Sapiri- Worfi hüpotees: inimesed ei ela ainult objektiivses maailmas..., vaid on suuresti selles ühiskonnas valitsevaks väljendusvahendiks saanud keele meelevallas.
Minevikus elati väikeste rühmadena ning elatuti korilusest. Küttimine lisas uusi teadmisi, tööriistu, oskusi, mis aitas kaasa grupi kultuuribaasi tekkele. Jahindusühiskonnad olid organiseeritud mitmest perest koosnevatesse hõimudesse, milles naised korjasid oma perele, jahisaak jagati kõigi vahel. Karjakasvatuse tulek lisas valdkondadesse loomatalituse ja –kasvatuse. Maaharimise teke 10000-12000a tagasi tähistas üht suurimat nihet sotsiaalses ja kultuurilises arengus. Hiljem paiksemaks jäädes tekib omand, mis omakorda loob omandisuhteid. Kaupade ja teenuste jaotamise pinnalt tekkiv konflikt on igapäevane nähtus eraomandil baseeruvates ühiskondades. Vajadus kõrgema võimu järele.
Kultuur on abstraktsioon, enamikku tema elementidest me ei näe ega saa katsuda . Me saame vaid kirjeldada, mida inimesed teevad ja kuidas nad seletavad oma käitumist.
Kultuuriuniversaalid on teatud elemendid, mis esinevad igas kultuuris.
Sotsiaalseteks institutsioonideks nim ühiskonna liikmete individuaalsete ja kollektiivsete põhivajaduste struktuure.
Etnotsentrism on uskumus, et oma kultuur on ainuõige ja hea ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal. Ta pakub inimestele kindluse nende arusaamade ja käitumise õigsuse kohta, tugevdab tendentsi elada kooskõlas oma ühiskonnaga ja kaitsta seda. Oluline roll on ka sotsiaalse solidaarsuse tugevdamisel ühiskonnas.
Kultuurirelativism on arusaam, et maailma tuleb mõista nii, nagu seda näevad teiste ühiskondade liikmed.
Segi ei tohi ajada reaalset elu ning ideaalset kultuurilist nägemust. Katsed need kaks lähendada, lisavad dünaamilist pinget nii kultuurile kui ka ühiskonnale.
Sotsiaalsed normid on käitumisreeglid ehk ettekirjutused , mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu .
Tavad on tunnustatud käitumisnormid, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt järgmisele.
Moraalinormid on tavad, mis reguleerivad „peab“ valdkonda kuuluvat käitumist.
Seadused on normid, mis reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonna liikmete jaoks.
Väärtused on kesksed arusaamad sellest, mis on tähtis, väärtused moodustavad standardi, millega mõõdetakse norme.
Rituaalid on kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks.
Siirderituaalid on avalikud tseremooniad, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas.
Kultuur koosneb seega sümbolitest, keeltest, normidest, väärtustest, rituaalidest. Koos arusaamade, käitumise, suhtumise ja materiaalse kultuuriga loovad need inimestele ainuomase kohanemisvõime ümbritseva keskkonnaga.
Subkultuuriks nim erinevusi väärtustes, arusaamades, käitumises.
Kontrakultuur pakub opositsioonilist elustiili neile, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. Selles vastasseis kehtivatele sotsiaalsetele mustritele.
Hälbekäitumine on seotud sotsiaalselt aktsepteeritava normidest kõrvale kalduva käitumisega. Hälbekäitumise sotsioloogia otsib vastuseid järgmistele küsimustele:

kuidas kehtestatakse sotsiaalseid norme

milliste tingimuste korral neid norme rikutakse

milliseid sotsiaalseid grupid on tõenäolisemalt seotud erinevate hälbiva käitumise vormidega

kuidas reageerivad teised inimesed mittekonformsele käitumisele

kelle võimuses ühiskonnas on määrata, milline on normaalne ja milline hälbiv käitumine.
Sotsiaalset käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt.
Hälbelisusel on duaalne funktsioon: grupi liitmine ja piiride märkimine. Piiride märkimine on protsess, mille abil kujundatakse sotsiaalses grupiskehtivad normid ja väärtused. Hälbiva käitumise peamine ülesanne on kehtivate normidega rahulolematuse avaldamine.
Moraliseeritud väljakutsed normidele on tahtlikud katsed astuda vastuseisu normide kehtestajatega.
Sotsiaalne kontroll on planeeritud, planeerimata protsess, millega õpetatakse, veendakse, sunnitakse inimesi normidele alluma .
Sotsialiseerimine on iga grupi kaitse hälvete vastu, inimese alateadvus on kõige efektiivsem ja odavaim hälbimise vastane relv .
Sotsiaalse kontrolli formaalsed agendid on spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine (vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad, sotsiaaltöötajad, kirikutegelased).
2 formaalse kontrolli süsteemi:

karistav – võim kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest.

piirav – on paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja laiem hälbivuse lubamine ühiskonnas.
Kultuuriline hegemoonia on võimuta inimese veenmine selles, et tema vajadused rahuldatakse.
Sildistamise teooria väidab, et häkbelisus ei ole indiviidi käitumisega loodud personaalne kvaliteet, vaid pigem loodav grupi määratlustega ja reageeringutega. Sai laguse 1950.aastatel. sildistamine on ainus ja peamine hälbelise karjääri põhjustaja.
Sildistamise tagajärgi:

hälbelise käitumise tekitamine

hälbelisuse kinnistamine

mõjutus perekondlike-, tööalaste-, sõprus-suhetele.
Diferentseeritud läbikäimise teooria – kuritegeliku käitumise õppimine.
Operantne käitunise seadus – igasugust käitumist kujundab selle toimumise keskkond ja sotsiaalsed suhted, mis võimendavad ja julgustavad seda käitumist.
Esmane hälbelisus on selline käitumine, mis ühel või teisel moel rikub normi, kuid seda ei panda tähele või andestatakse.
Teisene hälbelisus – inimesed reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelisele käitumisele reageerimise tulemusena.
Stigma on moraalse halvustamise märk, mis pannakse mitte ootuspäraselt käituva inimese külge.
Ekstsentrikud – eiravad sarnaselt hälbeliste inimestega üldtunnustatud norme ja neid peetakse ebatavalisteks. Neid sallitakse mitmel põhjusel:

neid vaadeldakse kui tähtsusetuid

kinnise grupi liikmed, mis kaitseb neid

neid kaitseb nende positsioon, varandus , teadmised.
Karjäärijuhus – sotsiaalne faktor, mis määrab inimese tuleviku sellega, et avab ja suleb tema ees teatud võimalusi ühiskonnas.
Sotsiaalne muutus on protsess, millega aja jooksul muutuvad väärtused, normid jne. Hõlmavad:

keskkonnasündmused

sissetungid, sõjad

kultuurilised kontaktid

innovatsioon

poulatsiooninihked

difusioon
Difusioon on kultuurielementide levik, mis tähendab protsessi, millega uued ideed, teod, tehnoloogia , arusaamad levivad isikult isikule.
Kultuuriline lõtk – kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloogia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega.
Rahvuslus on paljude inimeste usk sellesse, et neil on midagi ühist, mis on küllaldane, et otsida poliitilist ühtsust.
Ühiskonna mobiliseerimine – sotsiaalse. Maj ja psühholoogilise vanad mustrid nõrgenevad ja inimesi on võimalik sotsialiseerida uutele mustritele.
Ühiskonna sotsiaalne diferentseerumine on nihe hajuvatelt rollidelt spetsialiseeritud rollidele ühiskonnas.
Postindustriaalne ühiskond – rõhutatakse teaduse ja tehnoloogia tähtsust rohkem kui tööstustootmist ja tootmisvõimsust.
Maailmasüsteem – maj ja poliitilised suhted ühiskondade, erit industriaalriikide ja vähem arenenud maade vahel.
Neoevolutsiooniline teooria ei tee oletusi ühe või teise vormi üleoleku suhtes. Ei kasuta mõistet progress.
Dialektilist – igal momendil moodustub omavahel seotud osade sotsiaalne süsteem (tees), millest kerkivad konkureerivad või vaenulikud elemendid, kes esitavad väljakutse sellisele asjade korraldusele. Neid vastasjõude nim antiteesideks.
5

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 129 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

129 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ser1dna Õppematerjali autor

kvalitatiivne kvantitatiivne uuring ja selle läbiviimine

Sarnased õppematerjalid

doc

1.semestri 2.KT

maailma, nagu selle on määratlenud valitsev strata. Kultuuriliselt heterogeenne ühiskond tähendab, et ühiskonna liikmed räägivad sama keelt ja on sarnased religioossete tavade ja päritolumaa poolest. Kultuuriuniversaalid kõikides kultuurides esinevad põhielemendid. Kumulatiivne sotsiaalne muutus üldine areng lihtsatelt keerulisematele ühiskondadele. Kvalitatiivsed uuringud baseeruvad peamiselt tõlgendavatel kirjeldustel, mitte statistilisel analüüsil. Kvantitatiivsed uuringud keskenduvad teaduslikku objektiivsust garanteerivatele meetoditele, kasutades muuhulgas keerulisi statistilisi meetodeid. Kõrvaltegurmuutujad kontrollile allumatud muutujaid, mis asuvad väljaspool hüpoteesi asetatud piire ja samas mõjutavad sõltuvaid muutujaid. Külastusabielu kooselu, kus mehel ja naisel on eraldi majapidamised ja nad elavad

Sotsioloogia

doc

Sotsioloogia eksami spikker

Sotsioloogia on teadus inimese ühiskondlikust elust, gruppidest,ühiskondadest. Sotsiaalantropoloogia mõista inimekäitumise mitmekesisust, uurib mittemodernseid või ühiskonnas eristuvaid alagruppe. Sotsiaalne kujutlus isikliku kogemuse taga laiem ühiskondlik kontekst. Sotsiaalsed faktid (Durkheim ) on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. F Sotsiaalne integratsioon abielu, vaenulikkus ja ühtsuse õhutamine katoliikluses on sidemed mis ühendavad üht isikut teisega. F Sotsiaalsed faktid kui indiviidide gruppe kirjeldavad iseloomustused mis tulenevad indiviidide individuaalse käitumise aktidest. F Tähendus- mille inimesed annavad oma ühiskogemustele, mõtestavad oma kogemusi vesteldes teistega. Olulised koolkonnad ja kesksed autorid, nende iseloomulikud tunnused ja koolkondade erinevused Karl Marx majanduslik sector, Durkheim sotsiaalne statistika, Weber verstehen meetod, Merton keskastme teooria. Võib olla hoopis geograafiline koolkond- geograafilise asendi ja selle kom

Sotsioloogia

doc

Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused I

I pool (raamat) 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) Sotsiaalsed faktid on igapäevaelus mingi grupi liikmete poolt tehtud otsused. Sotsiaalsed faktid kirjeldavad pigem kollektiivi kui kui selle üksikuid osasid, indiviide. Nt lapsi sünnitavad naised küll individuaalselt, kuid nende eraldi faktide summa moodustab sündmuse, mis on omane ühiskonnale. E. Durkheim pani aluse kaasaegsele sots.teooriale. Väitis, et sots.fakte tuleb seletada teiste sots.daktide abil, viidates seletuses sots.struktuurile, mitte aga üksikindiviidide kehale ja vaimule. Näiteks tõi enesetapud. Enesetappude erinevusi ei saanud seletada kliima, usudoktriini või rassiliste faktoritega. Seletatavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Kui palju on inimene seotud ümbritsevate liikmetega (katoliikluses on rõhk ühtsuse õhutamisel, protestantidel aga üksikindiviidil). Millisel määral on insik saanud suurema grupi osak, selle

Sotsioloogia

odt

Sotsioloogia ja sotsiaalantropoloogia

Sarnasus Struktuur funktsionalistliku teooriaga Mõlemad mudelid jagavad seisukohta, et ühiskonna sotsiaalset ülesehitust tuleb vaadelda väga abstraktsel tasandil Kaasaegne ühiskond või otsivad üldisi reegleid sotsiaalsete süsteemide olemuse kohta Mikro- ja makrotasandi sotsioloogia erinevus. mikrosotsioloogia- rõhuasetus väiksematele ja vähem abstraktsetele analüüsiühikuutele makrosotsioloogia makrotasandi uuringud liikudes sotsiaalse struktuuri üldiselt mudelilt igapäevakäitumise juurde Sümboolne interaktsionism Peamised küsimused on: 1) inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abi, mille tähendusi igapäevases inimestevahelises läbikäimises pidevalt kujundatakse 2) Asjaolu,et inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides Sümboolse interaktsiooni paradigma- kuidas mõistavad inimesed oma maailma, mõjutavad

Etenduskunst

doc

Sotsioloogia

Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias on väljakujunenud seisukoht, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund. Sotsioloogilisest seisukohast mõjutab käitumist kontekst, milles see toimub, mõju avaldavad pigem keskkonnast tulenevad, mitte aga inimese tegevust seesmiselt suunavad tegurid? Sotsioloogia erineb ajaloost selle poolest

Sotsioloogia

doc

Sotsiaaltöö kordamisküsimused

SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Defineeri ( )sotsioloogia kui teadus SOTSIOLOOGIA ON TEADUS, MIS UURIB ÜHISKONDA SELLE AMETLIKU KORRALDUSE ASPEKTI OLEMUSES JA TALITLEMISE SEADUSPÄRASUSTES. Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA. 2. Nimeta erinevaid sotsioloogia definitsioone Sotsioloogia on

Sotsioloogia

doc

Sotsioloogia eksami kordamisküsimused+vastuse d

Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need olla kahekümne, kolmekü

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia ehk ühiskonna uurimine ja analüüs

intuitsioonist. Objektiivne teadmine on tervest mõistusest tulenevate seletuste kõrvaleheitmine ja sotsiaalsete faktide analüüsimine. 2.3. Millised tunnused on teaduslikul meetodil ja kuidas Sa neid omadusi kirjeldaksid? Teaduslik meetodi eeldab (erinevalt usust, tervest mõistusest ja intuitsioonist): objektiivset vaatlust, täpseid mõõtmisi ja uurimismeetodite ning -tulemuste täielikku avaldamist. 2.4. Mis vahe on kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsetel uurimistööl? Kvantitatiivsed uuringud: statistika ja ülikeerulised statistilised meetodid, arve võrdsustatakse täpsusega. Kvalitatiivsed uuringud: sõnalised kirjeldused, mitte arvud. 2.5. Millistest etappides uurimistöö läbiviimine koosneb? Viis peamist sammu: Hüpoteeside püstitamine. Sobiva ajalise ja metoodilise raamistiku valik. Andmete kogumine. Tulemuste analüüs. Järelduste tegemine ja tulemuste ettekandmine. 2.6. Mis on hüpotees?

Ühiskonna uurimine ja analüüs

Rohkem sarnaseid