Sissejuhatus Rahvusvahelistesse suhetesse konspekt (10)

Sissejuhatus Rahvusvahelistesse suhetesse: kordamine eksamiks 4. jaanuar 2010. a. 22:19
Rahvusvahelised suhted on kõik suhted, mis toimuvad nii riigiüleste organisatsioonide/institutsioonide,
1) Rahvusvahelised organisatsioonid 2) Mitteriiklikud organisatsioonid ( ROKK ) 3) Äriettevõtted - rahvusülesed korporatsioonid (transnational) 4) Kirikud (nt. katoliku kirik , õigeusukirik, protestantlikud) 5) Moraal , eetika
kui ka riikide vahel (Milline on nende rahvusvaheline poliitika ning mis positsiooni nad teistega võrreldes omavad)
Sund + - Domineerimine Stabiilsus, kord Represseerimine Vastastikkus Koostöö Silm silma - hammas hamba vastu Identiteet / Huvide ümber- Väljaspool gruppi olijad samastumine hindamine
Rahvusvaheliste suhete uurimine . (D. Singer ) Rahvusvaheline tasand/ süsteemne tasand Uuritakse, kuidas keskkond mõjutab ühe või teise riigi konkreetset käitumist
Riigisisene tasand Uuritakse, kuidas toimuvad protsessid riigisiseselt ning kuidas need mõjutavad riigi välispoliitikat
(J. Rosenau) Individuaalsed otsustajad / üksikotsustajad / indiviidid - poliitikud (eelkõige riiklikud otsustajad, nt. välisminister) Hakatakse uurima üht konkreetset poliitikut (taustkomponendid - nt. haridus , sugu, vanus ...) Roll Mida ütleb kohalik tava selle ameti kohta? Valitsuse struktuur Milline on riigikord ? Kas parlamentaarne või presidentaalne? Ühiskond Milline on ühiskonna korraldus? Kas demokraatia või midagi muud? Võrgustik, asukoht Kuidas ollakse seotud teiste riikidega? Millised on suhted naaberriikidega? Nt. Belgia vs. Prantsusmaa ; Eesti vs. Venemaa ; Suurbritannia vs. Iirimaa ... Maailmasüsteem tervikune Kas maailm on uni- või multipolaarne ?
KOOLIASJAD onenote Page 1 Kas maailm on uni- või multipolaarne?
Rahvusvaheliste suhete tõlgendamise meetodid:
Hüpoteesi püstitamine - Uuritakse põhjuslikku seost. Miski põhjustab midagi ...
1. Traditsionalism (Klassikaline koolkond) Vaatlevad nähtusi (antud juhul rahvusvahelisi suhteid) ja kirjeldavad neid. Mõõdavad asju, mida on raske mõõta (nt. õiglus, vabadus). Lähenemine on kvalitatiivne. Arvavad , et rahvusvahelised suhted kuuluvad humanitaarteaduste valdkonda (kuhu kuuluvad ka ajalugu, filosoofia ja õigusteadus). Traditsionalistliku lähenemise esindajaks on H. Bull
2. Behaviorism Keskmes on inimene. Lähenemine on kvantitatiivne. St. proovitakse mõõta ja nendest järeldusi teha. (Mitte küll hea/halb järeldusi, nagu proovivad teha traditsionalistid, vaid selliseid järeldusi, millest annab midagi ennustada/tuletada). Nt. heaolu, kaubandussuhted, sõjalised kulutused. Mõõtmisel on mõte siis, kui on võimalik kasutada võrdlust. Behavioristid on sisse toonud sõltumatuse muutuja (põhjuslikkuse mõiste - mingi asi põhjustab midagi).
Jaguneb kaheks:
Positivism Postpositivism Vastuolus positivismiga ja kohati sarnane traditsionalismiga. (Postmodernism - uurimismeetod , mis püüab vältida väga selgeid paikapanemisi, suhtuda asjadesse pehmemalt ning pöörata tähelepanu väärtustele)
Olemine Objektivistid Maailm on selline nagu ta on, maailm on reaalne Subjektivistid Maailm on meie enda välja mõeldud
Tunnetamine Seletamine Miski on põhjustatud millestki . Baseerub hüpoteeside püstitamisele. Mõistmine Saad aru, mis maailmas toimub.
Fakt Väärtused Eelistatakse mingil põhjusel üht reaalsust teisele Uskumused Miski asi on tõene Teadmised Empiirilised uskumused
Rahvusvaheliste suhete teooriad 1. Realism Lähte-eeldus: inimene on loomult halb. Inimene püüab alati teiste üle domineerida. Tal on kalduvus vägivallale. Rahvusvahelistes suhetes käib "kõikide sõda kõikide vastu" (riikide omavaheline heitlemine). Maailmapoliitikat teevad riigid.
KOOLIASJAD onenote Page 2 heitlemine). Maailmapoliitikat teevad riigid. Riikide süsteem maailmas on anarhiline. Tänu sellele saavad riigid usaldada vaid iseennast . Liite luuakse vaid ellujäämise või omakasu eesmärgil. Tänu sellele pole mõtet rääkida moraalist. Maailm on konfliktne - sõjapäevi on rohkem kui rahupäevi.
Seisukohad: 1) Klassikaline realism Väga äärmuslik. Leiavad, et tänu anarhilisele olukorrale pole moraalile maailmas kohta. Esindaja H. Morgenthau 2) Neorealism e. struktuurne realism Teoreetikud , kes püüdsid 70ndail teooriat tänapäevastada. Leiavad, et maailm polegi nii anarhiline, et seda on võimalik kuidagi klassifitseerida. Esindaja K. Waltz 3) Neoklassikaline realism Anarhia pole vaid riikide vaheline vaid seda võib jälgida ka muudel tasanditel. Ülemaailmses heitluses ei osale vaid riigid, vaid ka organisatsioonid. Maailm on rahulik, kui jõud on tasakaalus.
Ettearvates võib maailm olla: Unipolaarne Üks domineeriv jõud, mis suudab teised rahvusvaheliste suhete komponendid ohjes hoida. Bipolaarne Kaks jõukeskust, kes tunnetavad omavahel konflikti, kuid suudavad kahepeale hoida ohjes kogu ülejäänud maailma. Multipolaarne Jõukeskusi on rohkem kui kaks.
Tervikuna on realism tänapäeval üks kõige mõjukamaid koolkondi.
2. Liberalism Tekkis kriitikana IIMS järel realismi edasiarendusena. Riik pole ainsana rahvusvaheliste suhete temaatikas. Põhiideeks kõikides liberalismi koolkondades: On olemas mitteriigid. Mõned koolkonnad väidavad, et rahvusvahelistes suhetes omavad mitteriigid tänapäeval suuremat tähtsust kui riigid (nt. ÜRO julgeoleku otsused on kõigile liikmesriikidele kohustuslikud. Sama lugu EU, NATO , ka katoliku kirik ). Kõige mõjukam koolkond - sõltuvuse teooria. Kasutavad nn. ämblikuteooria metafoori - maailm on omavahel seotud ja see väljendubki sõltumises. Toota tuleb seda, mis on kõige kasulikum (nt. kas tuumajaama on Eestile vaja, kui Soomel , Rootsil ja Leedul juba on?) Kujutab maailma kui teatud majandussüsteemi. LIEO - Liberal International Economical Order . Jaguneb: WTO (World Trading Organisation ) [Endine GATT (General Agreement of Trade and Treaty )] IMF (International Monetary Fund) WB (World Bank ) Esindajad Keohane & NYE
Seisukohad: 1) Neoliberalism Seletab maailma läbi koostöö. Rahvusriigid peaksid keskenduma
KOOLIASJAD onenote Page 3 Seletab maailma läbi koostöö. Rahvusriigid peaksid keskenduma eelkõige absoluutsele kasule kui suhtelisele kasule. Seega inimene on loomult pigem hea. Esindaja D. Matrany 2) Institutsionaalne liberalism Modernne teooria, mis väidab, et rahvusvahelistel institutsioonidel , nagu NATO, EL, ÜRO, on võim suurendada ja juhtida riikide vahelist koostööd.
3. Marksism Konfliktile toetuv teooria. Viib konflikti klassivõitluse tasandile . Ebaõige tootmisvahendite jagunemine. Tänapäevasel kujul on see võrdlemisi kirev. Sõltuvuse teooria Väidab, et arenenud riigid, tuginedes oma võimule, tungivad arenguriikidesse läbi misjonäride, poliitiliste nõustajate, ekspertide ja multinatsionaalsete korporatsioonide (MNC), et neid integreerida kapitalistlikku süsteemi, selleks, et saada ligipääs nende loodusvaradele ja muuta nad arenenud riikidest sõltuvaks. Maailmasüsteemi teooria (Edasiarendus arenenud maailma teooriast) Maailma on võimalik jagada kolmeks: - Tuumiksüsteem (arenenud tööstusriigid) - Perifeeria (Tuumikriigid ekspluateerivad neid ning nad on vaesed) - Semi- e. poolperifeeria (riik, mis asetseb tuuma ja perifeeria vahel ja saab kasu perifeeriast, kuid peab panustama tuuma) Esindaja I. Wallerstein
Realistid ja liberaalid väidavad, et marksistlik teooria aegus pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Postpositivistid ei nõustu Marksistidega, kes leiavad, et kõige tähtsam aspekt, mille ümber kõik muu pöörleb, on klass.
4. Konstruktivism Väidab, et olulised aspektid rahvusvahelistes suhetes on ajalooliselt ja sotsiaalselt juhuslikud, mitte vältimatud tagajärjed, mis tulenevad inimloomusest või muudest olulistest maailmapoliitika omadustest. Maailm on konstrueeriv. Keegi ei tea tegelikult, kuidas asjad päriselt on. Kui eelnevad teooriad tõlgendavad, siis see ei tõlgenda maailma. Proovib tõlgendada pigem seda, mis toimub meie peades ja miks me käitume nii, nagu käitume.
5. Feminism
Arenes välja kriitikana realistide suunas. Poliitikas on naisi juhtivatel kohtadel väga vähe, tänu sellele on maailm liiga maskuliinne. Naiste pehmemad väärtused leviksid üle maailma ning panustaksid abistamisele, koostööle ja üldisele heaolule.
Esindaja A. Tickner
Rahvusvaheliste suhete süsteem
Süsteem: Sõltumatute poliitiliste ühingute kogum, kes on vastastikkuses seoses ning kes
KOOLIASJAD onenote Page 4 - Sõltumatute poliitiliste ühingute kogum, kes on vastastikkuses seoses ning kes alluvad teatud regulatsioonidele. K. Holsti On välja pakkunud kõige universaalsema süsteemi määratluse käsitluse. Viis tunnust, mille abil võib hakata süsteemi määratlema: 1. Piir Süsteemil on olemas kindlad piirid 2. Osis Mis on süsteemi koostisosad? (Riik; Liit; Korporatsioon ...) - Rahvusriik (selline riik, mis rajaneb rahva suveräänsusele) - Suurus ( territoorium ; elanikkond) - Valitsemisviis - Majanduslik arengutase 3. Struktuur (on määratud sellega, kas mingid riigid domineerivad või mitte) - Sõjaline tugevus - Majandus (kas selle riigi majandus on maailmas oluline?) - Kultuuriline lummus (Kui ligitõmbav on selle riigi kultuur?) *Brzenzky+ 4. Vastastikkune tegevus (Vastastikkuse kaubanduse iseloom) 5. Käitumisreeglid - Rahvuste enesemääramine - Jõu mitte-kasutamine - Inimõigused
Tänapäeva rahvusvaheliste suhete süsteem Sai alguse pärast 30 aastast sõda Westphali rahuga. Tunnustati toonaste Euroopa riikide suveräänsust, see tähendab, ükski riik ei saa dikteerida teisele riigile, kuidas käituda. Kõik riigid on võrdsed. Tõmmati kriips peale arusaamale, et mõni riik võib domineerida teise üle. Suveräänsus seisnes: On olemas kindel piiridega territoorium Territooriumil elab keegi Keegi peab omama võimu territooriumi üle Teised riigid peavad seda territooriumi tunnustama
Terra nullis - ei kellegi maa
Rahvusvaheline julgeoleku süsteem Riiklik julgeolek - Aluseks riigi säilimine. Rahvuslik julgeolek - Viitab rahvusele ja pigem psühholoogilist aspekti (vaba hirmust, et sinuga tehakse midagi). Halvim , mis juhtuda võib, on rahvuse häving.
Julgeolek jaguneb kaheks: 1. Traditsiooniline Realistlik traditsioon. Riikide vaheline võitlus ellujäämise nimel. Julgeolek on seotud hirmuga ja see on see, mis sunnib riike julgeolekuga tegelema. Vaenulik keskkond on hirmu eelduseks . Maailm on anarhiline. Rahvuste säilimise eeldusena näevad jõudude tasakaalu. Traditsioonilise julgeoleku kontseptsiooni rajajad: Hobbes (Kõikide sõda kõigi vastu), Marx (Võõrandumine on võitluse aluseks), Nietschze (Jõukultus, seletav realism), Baudrillard (tänapäevane Prantsuse mõtleja, tema käsitlus on seotud
KOOLIASJAD onenote Page 5 meedia ja massikommunikatsiooniga. Tema termin - hüperrealism, sisaldab suurt virtuaalsuse momenti . Tegelik elu vs. virtuaalne )
2. Mittetraditsiooniline On kriitilised traditsioonilise käsitluse vastu. Antirealism. Alternatiivse kaitse kontseptsioon . Palme (endine Rootsi peaminister) komisjon , mis töötas ÜRO juures ja mille eesmärgiks oli luua Saksamaa ümber tuumavaba tsoon. Kolmanda maailma julgeolekukoolkond. C. Thomas "In Search of Security "(1987) - Julgeolek ei ole ainult sõjalise tähendusega. Toodi välja idee, et kolmanda maailma jaoks on julgeolek sisepoliitiline probleem. Julgeoleku probleem on välissuhete probleem. Kopenhaageni koolkond. 90ndatest ei määratleta julgeoleku probleemi ainult sõjaliselt. Lisandus 4 uut valdkonda: - majanduslik julgeolek - kas mingite riikide majandustegevus võib viia mõne riigi kadumiseni? - poliitiline julgeolek - Kas võib surve olla nii suur, et valitsus astub tagasi? - sotsiaalne julgeolek - Ühiskonna sotsiaalse struktuuri radikaalne muutumine (nt. kontrollimatu migratsioon Euroopa riikidesse), mis võib tekitada olukorra, kus riik kujuneb ümber. - ökoloogiline julgeolek - Teatud tegevused, mida teeb riik A, võivad mõjutada riiki B. Buzan. Konstruktivistid . Tähtsam arutlus käib selle üle, kuidas mingit asja uurida, selle asemel, et seda asja ennast uurida. Mis võiks kaasa aidata püsiva rahu tekkele? Rahu on võimalik ainult siis, kui inimene on haritud. Riik vajub tahaplaanile ning esile kerkib indiviid. K. Deutch. Kriitiline koolkond. Väga paljudes käsitlustes on keskmes inimene. Indiviidi ja inimõiguste roll kasvab. (Walesi koolkond). Feministlik koolkond. Leiavad, et sõjapidamine on mehelik ning oleks kasulik rakendada rohkem naisi, et muuta poliitika pehmemaks. A. Dickner. Post-strukturalistid. Suhtutakse halvasti traditsioonilistesse ideedesse. Keskenduvad eelneva ümberlükkamisse, sarnaselt anarhismiga.
Julgeolekupoliitilised probleemid Julgeolekudilemma Arusaam enda võimekusest võrreldes teiste riikidega. Riik tunneb ennast alati nõrgana, kui ta teab, et mõni riik on temast tugevam. ( Rousseau ) Riik tegutseb selle nimel, et saada naabritest tugevamaks. See ärritab omakorda naabreid, kes hakkavad samuti tegutsema, et võistluses mitte alla jääda. Sellist vastastikkust üleskruvimist nimetataksegi julgeolekudilemmaks (lõputu relvastumine, kaitsekulutuste suurendamine , paremate relvatüüpide väljatöötamine ...).
OHT (Objektiivne) MADAL KÕRGE Alahindamine - nt KINDEL Malta - Patsifistid Prantsusmaa 40'ndad JULGEOLEK Eesti, NSVL - Iisrael - Ettenägelikkus, (subjektiivne) EBAKINDEL ülekindlustamine, ohtu ei tunneb ennast koguaeg ole, aga tuntakse ohtu ohusolevana ja relvastub
Julgeoleku kindlustamise strateegiad
KOOLIASJAD onenote Page 6 1. Militaarne valdkond - Heidutamine Proovitakse potentsiaalsele agressorile selgeks teha, et ründamine võib ohtlikuks osutuda temale endale. - Kaitse Et tunda ennast kindlalt, tuleb investeerida kaitsesse. Eesti panustab igal aastal kaitsesse 2% SKTst . - Sund Proovitakse diplomaatilisel teel sundida teist mitte ründama. Sanktsioonide ja tagantjärgi meeldetuletamise teel. Väikeriikide trumbiks rahvusvahelisele õigusele toetumine, eetika küsimus, majanduslik läbipõimitus ning liitlaste loomine.
2. Poliitiline valdkond Riiki ei saa hävitada ainult sõjas, võib hävitada ka poliitiliselt (valitsus vahetub surve all ning tekib sisekriis) 3. Ühiskondlik valdkond Mingisugusel põhjusel muutub riigi sotsiaalne struktuur ja kui see muutub tundmatuseni, on oht, et riik kaob. 4. Majanduslik valdkond Püütakse nõrgestada läbi majanduse. Kuigi seda pole varem juhtunud, on teoreetiliselt võimalik riiki ära osta. 5. Ökoloogiline valdkond Tuumajaamade ehitamine. Selle poolt tekitatud oht jõuab kõige kiiremini kohale.
Rahvusvaheliste konfliktide vormid 1. Sõda 2. Madala intensiivsusega konflikt [MIC/LIC] Hukkunuid on mõned üksikud, heal juhul mitte üldse. (kuni 25 inimest) Endise staatuse säilitamine. Muutused on minimaalsed. Puudub rinne. Kõiki ressursse ei võeta kasutusele. 3. Revolutsioon või kodusõda See on enamasti sisemaine, kuid mõnel juhul võib areneda edasi rahvusvaheliseks konfliktiks (Näiteks Oktoobrirevolutsioon Venemaal). Revolutsiooni kriteeriumid: - Massid Kas massid osalevad või mitte - Kestus Kas kiire ja järsk või pikaleveniv - Vägivald Kas kasutatakse sõjalist jõudu või ollakse rahumeelsed - Eesmärgid Erinevad revolutsioonitüübid - Masside revolutsioon Hõlmab kõiki nelja kriteeriumi - Revolutsiooniline pööre Kõik kriteeriumid on nõrgalt esindatud või hoopis mõni puudub. - Reform Ilmselt masse ei haarata. Tavaliselt puudub ka vägivald. - Palee pööre "Coup d'etat" Massid ei osale, kestvus on lühike, ei ole tingimata vägivaldne. 4. Rahvusvaheline terrorism Meetodid:
KOOLIASJAD onenote Page 7 Meetodid: - Pommid - Pantvangi võtmine - Kaaperdamine Taotleb üldiselt tähelepanu haaramist. Enamasti dokumenteerivad terroristid akti üles. Keeruline on eristada terroristi ja vabadusvõitlejat. Vanasti kasutati mõistet bandiit . 5. Sunnidiplomaatia Ähvardamine. Tavaliselt ei arene sõjaks. Neli vormi: - Täielik ultimaatum Vastaspoolele on nõudmine Ajapiirang Kui nõudmisi ei täideta, algab sanktsioon - Vaikiv ultimaatum Miski eelnevatest kriteeriumitest võib olla puudu - "Püüa ja vaata" lähenemine - Kruvimeetod Koguaeg suurendatakse survet , vaadatakse, kuidas teine pool reageerib 6. Setsessioon e. eraldumine Irredentism - Setsessiooni allvorm, kus nõutakse eraldumist, kuid mille järel taotletakse koheselt liitumist mõne muu riigiga. Eralduva osa erinevused setsesseeritavast riigist: - Rikkus vs. vaesus - Majandussüsteemide erinevus - Etniline koosseis - Erinevused kultuuris, religioonis - Vallutatud ala omab moraalset õigust eralduda Setsessiooni hukkamõist: - Majanduslik Rõhutakse, et vaesem osa riigist ei saa hakkama - Demokraatlik Vähemus peab alluma enamuse soovile, samas enamus peab arvestama vähemusega
Sõda Sõda on kahe poole relvastatud võitlus. Hinnangud a) õiglane b) ebaõiglane Suhtumised a) Patsifism Hukkamõist sõjaväele ja sõjaväelase elukutsele. Tekkis 18. - 19. saj. Hakkas otsima võimalusi igaveseks rahuks. "Haridus võiks olla see, mis teeks sõjapidamise mõttetuks". "Vabariiklik valitsemiskord võiks olla see, mis looks igavese rahu" ( Montesquieu ) "Sõjapidamise eripäraks on see, et demokraatiad ei sõdi omavahel (Euroopas)" ( Kant ) Patsifism omandas rohkem majandusliku aspekti. St. sõjapidamine on
KOOLIASJAD onenote Page 8 (Euroopas)" (Kant) Patsifism omandas rohkem majandusliku aspekti. St. sõjapidamine on mõttetu, kuna lõhub majanduse ning pole kasulik isegi võitjale. Omavahelised majanduslikud sidemed on takistuseks sõjapidamisele. Anarhismi käsitluses peaks rahu jaoks kaduma riik. Masside laiaulatuslik osavõtt rahuliikumises peaks tooma kaasa igavese rahu. b) Bellitsism (lad. k. Bellum - sõda) Tekkis vastukaaluks patsifismile. Esimest korda võttis "totaalse sõja" mõiste kasutusele Clausewitz, keda peetakse ka selle suuna rajajaks. Sotsiaaldarvinism näeb sõda kui üht olelusvõitluse kui elu üht vormi. Seega on see täiesti normaalne.
Tõlgendused a) Konstruktivism b) Realism c) Liberalism d) Feminism e) Marksism Sõjakunst a) Strateegia ja taktika b) Tehnoloogia
1. Sõdiv pool a) Riik vs riik b) Rohkem kui kaks riiki c) Organisatsioonid Nt. PVO vs. Iisrael d) Erasõjad Zeligowski e) Linn
2. Relvastus 3. Võitlus, kus riik paneb välja kõik oma ressursid
Sõjad jaotatakse marksistliku käsitluse järgi kaheks: 1. Õiglane Kaitsesõda 2. Ebaõiglane Vallutussõda
Tänapäeval toetutakse sõjapidamises rahvusvahelisele õigusele. Rahvusvaheline õigus tahab sõjad muuta ebaseaduslikuks. Siiski ei saa ära keelata enese kaitsmist.
Rahvusvahelised organisatsioonid IGO - International Governmental Organisations Riigid osalevad valitsuse kaudu INGO - International Non-Governmental Organisations Mitteriigid - alustades eraisikust kuni poliitiliste, majanduslike jms huvialaühendusteni välja.
Eesmärk Ulatus Universaalne Spetsiifiline Globaalne ÜRO Unicef , Opec jne Regionaalne KOOLIASJAD EL Läänemeremaade onenote Page 9 Nõukogu, Tolliliidud Eesmärk Ulatus Universaalne Spetsiifiline Globaalne ÜRO Unicef, Opec jne Regionaalne EL Läänemeremaade Nõukogu, Tolliliidud
Rahvusvahelise organisatsiooni tunnused: - Tugineb mingisugusele riikidevahelisele lepingule - Vabatahtlikud - Peab kujunema süsteemiks, omab kindlat struktuuri - Autonoomia - tuleneb vabatahtlikkuse põhimõttest
Liikmeskond: - Asutajaliikmed - Ühinenud liikmed - Vaatlejad (jälgivad, aga ei võta osa otsustamisest)
Liikmeks vastu võtmine: - Riik esitab avalduse - Selekteeriv vastuvõtt (riigile tehakse ettepanek liituda)
Piirangud: - Regionaalne piirang - Tegevusvaldkond (OPECisse saavad kuuluda ainult need riigid, kes toodavad naftat) - Ideoloogilis-kultuurilised piirangud (Euroopa Nõukogusse kuuluvad ainult demokraatlikud riigid) - Arengutase ( OECD on " rikaste riikide klubi")
Lahkumine : - Riik lahkub ise Enamuse liitude pühikirjas pole kirjas, kuidas lahkuda. Ajaline periood, mille lõppedes riik lahkub. - Välja heitmine Riik sunnitakse lahkuma . Enamasti on põhjuseks liikmemaksu mitte tasumine. - Liikmestaatuse peatamine
Otsustamine: - Üksmeel Absoluutne üksmeel Kõik on poolt, mitte keegi ei tohi olla erapooletu või vastu. Nt. Versailles rahukonverents. Suhteline üksmeel Siin ei arvestata erapooletuid. Need, kes kohal, peavad hääletama poolt. (ÜRO julgeoleku nõukogu) - Enamushääletamine Lihthäälteenamus (poolt rohkem kui vastu) Absoluutne enamus (2/3) - Konsensus Ei hääletata. Vaadatakse, kas antakse nõusolek noogutamise teel. - Kaalutushääletamine Riigid ei ole häälte hulgalt võrdsed.
Funktsioonid: - Koondamine ja liigendamine . Riigid tulevad kokku ja neil on ühine huvi. Normid
KOOLIASJAD onenote Page 10 Riigid tulevad kokku ja neil on ühine huvi. - Normid Kujundavad välja normid, mille järgi riigid toimivad . - Kaasamine, värbamine Haaratakse oma tegevusse võimalikult palju riike. - Sotsialiseerimine Riigid õpivad koos tööd tegema. - Seadusloome Suunab. Pole võrreldav sisese parlamendiga. - Seaduste rakendamine
Välispoliitika Välispoliitika on riikide vaheline suhtlus. Ei toimu mitteriikide vahel. Igal riigil on 5 suurt välispoliitilist eesmärki: - Julgeolek (jaguneb 4 erinevaks võimaluseks) Isolatsioon Püütakse vältida suhtlust välismaailmaga, välisabi, väliskapitali, kokkupuuteid välismaalastega indiviidi tasandil, sõjalist koostööd. Eneseusaldus Enesele tuginemine. Püütakse hakkama saada iseenda sõjaliste jõududega. Neutraliteet e. mitteühinemisliikumine Sõjalistesse liitudesse mitteühinemine ja teiste riikide tunnustus selles tegevuses. Neutraliteet käib arenenud maailma, mitteühinemisliikumine pigem 3. maailma riikide kohta. Liitlased ja liitlasstrateegia Julgeoleku tagamine liitlaste kaudu. Liitlastel on sarnased ja kattuvad huvid. - Autonoomia - Heaolu - Seisund ja prestiiz - Kõik muu
Välispoliitikat teostavad aparaadid
1. Riigipea Esindab riiki rahvusvahelistes suhetes. Parlamentaarses valitsuses: - Annab teistele institutsioonidele volitusi - Omab kõrgeimat staatust. On sümboolne - Riigipead teevad üksteisele visiite - Kaastundeavaldused ja õnnitlused - Õigus ratifitseerida rahvusvahelisi dokumente - Paljud riigipead on kaitseväe ülemjuhatajad ja paljudel on õigus kuulutada välja sõda. Presidentaalses valitsuses: - Võtab vahetult osa rahvusvaheliste protsesside kujunemises - On sõltumatud teiste institutsioonide suhtes
2. Parlament - Parlament kontrollib välisministeeriumi tegevust
3. Valitsus - Montesquieu võimude lahususe printsiip ei kehti välispoliitikas - Jaapanis, Itaalias ja Saksamaal teostab välispoliitikat valitsus
4. Valitsusjuht Saksamaal vastutab välispoliitika eest riigikantsler
KOOLIASJAD onenote Page 11 4. Valitsusjuht - Saksamaal vastutab välispoliitika eest riigikantsler
5. Välisministeerium
Millest saab alguse diplomaatia ?
1. Diplomaatias on vaja vastastikkust tunnustust. Tunnustamise 3 eeldust : - Peab olema määratud territoorium - Püsiv elanikkond - Peab olema soov või võimelisus astuda suhtlusse teiste riikidega
2. Kaks riigi tunnustamise viisi: - De facto Igasugune tegevus, kui ei ole ametlikku dokumenti. - De jure Ametlik riigi tunnustamine.
3. Diplomaadid Reguleerib Viini konventsioon 1961. Neli kategooriat tegelasi. Kõige tipus suursaadik, kelle kõrval Rooma paavsti esindaja - nuntsius. Siis tuleb saadik. - Personaalne diplomaatia Kohtumised kõrgeimate või peaministri ja välisministri diplomaatia visiitide ajal. Nt. matused. (summit) - Bloki diplomaatia suhtlus Toimub rahvusvahelise organisatsiooni sees. - Assortatiivne diplomaatia Kokku saavad vaid number ühed - Multiliteraalne diplomaatia
Eetika rahvusvahelistes suhetes ja rahvusvaheline õigus
Moraal - ennekõike sotsiaalne institutsioon , mille kaudu reguleeritakse inimtegevuse kõiki vorme, nende hulgas ka riikide käitumise aspekte.
Rahvusvaheline õigus Reeglistik, mis on välja mõeldud ja mis on universaalne. Reeglistik, mille alusel riigid omavahel käituma peaksid.
Olulisemad põhimõtted tänapäeval: - Suveräänsus ja võrdõiguslikkus - Siseasjadesse mitte sekkumine - Tülide rahumeelne lahendamine - Agressioonikeeld - Enesemääramine
Rahvusvahelise õiguse eripära: - On tasapinnaline. Puudub hierarhia . Puudub ülem ja suunav jõud. - Puudub efektiivne sunnimehhanism - Ei ole jagunemist võimudeks
Rahvusvaheline majandus Probleemid: - Rikkuse tootmine Rikkuse jagamine
KOOLIASJAD onenote Page 12 - Rikkuse jagamine - Rikkuse saamine
Teooriad: - Klassikalised Merkantism Liberalism marksism - Tänapäevased Metodoloogiline individualism Igal indiviidil, kes osaleb majanduses/tootmises, peab olema huvi. Seega ratsionaalne valik. Uus institutsionalism Neoklassikaline
Erinevad energiaressursid 1. Nafta 37% Nafta on taastumatu . Räägitakse, et saab 30 aasta pärast otsa 2. Maagaas 25% 3. Süsi, põlevkivi, kivisüsi 25% Seda on vähe ning on kõrge saasteastmega. 4. Hüdroenergia 6% Arvatavasti rakendatakse tulevikus enamgi 5. Tuumaenergia 6. Muud (tuul, puit, tõus-mõõn)
Demograafilised probleemid Rahvastiku küsimused - u. 2000. a. sai täis 6 miljardit inimest - ÜRO ennustab rahvastiku kasvu 2150 a. 11 miljardini - Erinevatel hinnangutel mahub maakerale elama kuni 10 miljardit inimest - 1000 elaniku kohta sünnib keskmiselt 20 last aastas. Aafrika keskmine on 50. - Keskmine suremus on 8 inimest 1000 kohta aastas - Maakera elanikkond kasvab 1,2% aastas
Demograafia kontrollimine poliitikaga - Emapalk Eestis (et tõsta sündimust) - Laste hulga piiramine Hiinas - Naiste haridus (ÜRO idee, kuna naiste haritustase ja laste arv on korrelatsioonis) - Steriliseerimine Indias (70-80ndatel) - Abortide lubamine või keelustamine - Rahvastiku hajutamine (Nt. Brasiilias uue keskuse rajamine rannikust eemale)
Nälg ja vaesus - Kõige rohkem süüakse rikastes riikides - Eestis kannatab alatoitumise all vaid 2,5% elanikkonnast - Maailmas nälgib ~1 miljard inimest. See osakaal järjest väheneb. - 2 miljardit inimest elab 1 - 2 $ päevas. - 1992 oli Eestis keskmine palk 400 EEK kuus. See tegi 1$ päevas.
Välisabi
KOOLIASJAD onenote Page 13 Välisabi - Aastas jagab maailm välja ~100 miljardit $ Suur osa sellest tuleb OSCDElt (nn. rikaste klubi). Liikmemaks on 0,7% SKTst
Globaliseerumine
Ökoloogilised probleemid Kui suur roll on inimesel? Mihkelsi 4 probleemi: Kasvuhoonegaaside emisioon maade kaupa Suurriikide kahju on suurem, kuna seal toodetakse oluliselt rohkem. Metsade vähenemine Osoonikihi kahjustumine Ressursside ühine vähenemine
Mida on rahvusvaheliselt ette võetud? 1972 - ÜRO 1. keskkonnateemaline konverents Stockholmis 1992 - Rio de Janeiro konverents Agenda 21 1997 - Kyoto protokoll Pühendatud kasvuhoonegaasidele Eesmärk vähendada kasvuhoonegaase 5% USA, olles suurim kasvuhoonegaaside tekitaja, ei ole seda lepingut siiamaani ratifitseerinud 2009 - Kliimakonverents Kopenhaagenis Vaesed riigid tõstsid selle peale kisa , kuna pole nõus, et suurriigid võisid loodust saastades rikkaks saada ja nendele ei anta isegi võimalust.
Globaliseerumine
Metodoloogia , mis kirjeldab Külma Sõja järgset perioodi. Globaliseerumine on nähtus, tegevused, mis ei nõua füüsilist kontakti (Deterritorialiseerumine)
Globaliseerumise tunnused: - Ülemaailmne kaubandus. Enamik maailma riike on ühel turul. Turul toimetavad riikide asemel siiski pigem rahandusorganisatsioonid ja korporatsioonid. - Kommunikatsioonid. - Rahandusmaailm ei sõltu ei kellaajast ega asukohast. - Liberaalsete majanduspõhimõtete realiseerimine. On õnnestunud ära hoida nn. Põhja - Lõuna konflikt (sa oled vaene olemises ise süüdi)
Rahvusvahelised reitingud Sotsiaalne valdkond - Inimarenguindeks (HDI) Teostab ÜRO. Üsna noor uurimus (1992). Skaalal 0 - 1,000. Eesti kuulub kuskile 0,850 ja 0,899 vahele Koosneb kolmest komponendist: Inimestele loodetav eluiga Haridus SKP ühe elaniku kohta (PPP - ostujõutasand) Eesti nõrkuseks on madal eluiga, tugevuseks kirjaoskus (3. koht)
Demokraatia ( Freedom House)
Skaala 0 - 4, mille tulemusena sorteeritakse kolme valdkonda (vabad, osaliselt
KOOLIASJAD onenote Page 14 Skaala 0 - 4, mille tulemusena sorteeritakse kolme valdkonda (vabad, osaliselt vabad, mittevabad) Mõõdab poliitilisi õigusi ja kodanikuvabadusi
Majandus - riigid ostujõu alusel
Mõõdetakse USDdes, võetud USA alusel. USA - 100%.
Gini indeks - Selle alusel mõõdetakse õiglust ja ebaõiglust majanduses. Koefitsient väljendub protsentides.
Majandusvabaduse indeks - Üsna poliitiline. Mõõdab päris palju (kasutab ligi kümmet faktorit tulemuse arvutamisel). Skaala 1 - 100. Peaks andma pildi selle kohta, kas sinna riiki tasub investeerida või mitte ...
Korruptsiooni tajumine
Tajumine on siin see kahtluse aspekt. Kas inimene tunnetab korruptsiooni? Nepotism - onupojapoliitika .
KOOLIASJAD onenote Page 15