Eetika (10.klass) (5)

EETIKA
Sissejuhatus.
* Sündinud Kreekas, aluse pani Aristoteles .
* Tuleb sõnast ethos, mis tähendab normide kogu.
* Põhineb õigel ja valel.
* Normatiivne – ettekirjutav, tegeleb sellega, kuidas asjad olema peaksid.
* Eetika 3D.
1. Mina -> Tema (tegeleb kõige rohkem)
2. Mina -> Mina (meie endi põhimõtted, iseenda suhtes, kuidas mina suhtun endaga)
3. Mina -> Inimeseksolemise eesmärk (2. tingimus hästi täidetud, 1. samuti. Aga kuhu
jõuda?)
* Moraal tuleb ladina keelsest sõnast mors, mis tähendab kommet.
* Religiooniga samuti tugevalt seotud.
Normatiivsed vastandid
Sanktsioonid
Eetika
Õige & väär (südametunnistus, mõistus).
Kiitus, laitus, reputatsioon (maine).
Religioon
Õige & väär (patt), usulise autoriteedi järgi.
Igavene tasu või karistus
Seadus
Seaduslik või ebaseaduslik.
Seaduste kogu poolt määratud karistused.
Etikett
Sobiv & ebasobiv (kultuurikontekst).
Ühiskondlik kiitus või halvakspanu.
* Moraaliprintsitiip – moraalipõhimõte (armastus, ausus).
1. Preskriptiivsus – näitab praktilist iseloomu, käskudena. Ära tapa! Ettekirjutus .
* Tänapäeva maailmas 2miljonit käsku & keeldu.
2. Universaliseeritavus – üldistavus. Konkreetses olukorras kõikidele inimestele sama.
3. Üleskaaluvus – eetika reeglid on ülimuslikud. (Õunapuu lugu). Erandlik nähtus
religioon.
4. Avalikkus – peab olema teada.
5. Teostatavus – ei tohi olla reeglid liiga koormavad. Aja jooksul muutuv.
* Alturism – egoismi vastand , teiste hüvanguks elamine.
Eetika valdkonnad.
* Tegu – õige või väär, kohustuslik või vabatahtlik.
* Tagajärg – hea, halb, neutraalne .
* Iseloom – vooruslik, paheline, neutraalne.
* Motiiv – hea tahe , kuri tahe, neutraalne.
* Tegude tüübid.
1. „Õige“
1.1 Kohustuslik, pead tegema.
1.2 Lubatav.
2.“Vaba tahe“
3. „Vale“
3.1 Ei ole lubatud.
3.2 Tuleks hoiduda, hoidumine on kohustuslik.
* Deontoloogilised eetikateooriad – uurivad teo iseloomu.
I. Kant ( 1724 -1804), 10 käsku.
* On olemas 2 sorti imeratiive:
1. Hüpoteetilised imperatiivid ehk tingimuslikud käsud.
2. Kategoorilised imperatiivid ehk paratamatud käsud.
„Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad tahta, et sellest saaks üleilmne seadus.“
* Peab igal tingumusel kehtima.
„Inimene on eesmärk iseenesest, inimene poe vahend eesnörgi saavutamiseks.“
* Vaba tahe eristab loomi inimestest.
* Inimese väärtus, väärikus, on väärtus iseenesest.
*Augino Thomas – skolastik, samal arusaamal.
„Inimesel on mõistusepärane toimimine, ainult neil saab olla moraal .“ I. Kant.
„Kuni on inimesed, seni on moraal.“
* Tagajärg.
* Määrab, kas õige või väär.
* Teleoloogilised eetikateooriad – uurivad eesmärki, tagajärge.
* Tuntuim – utilitalism. Rajajaks J. Benthaus, edasiviija J. S. Mill.
* Põhieesmärgiks muuta maailma paremaks kohaks. Moraalsus on saada häid tagajärgi
sõltumata kavatsustest.
* Hea on eelkõige teha seda, mis toob kige rohkem kasu (hüve) võimalikult suurele
inimhulgale.
* Esikohal ühsikonna heaolu, ena oma teisejärguline.
* Mõtles välja karistussüsteemi alusel.
* Inimese tegutsemise põhjus on mõnu, nauding .
* Seakõlblus – mis toodab rohkem naudingut võimalikult suurele inimhulgale.
* Milli arvates on hea see, mis teeb võimalikult suure hulga õnnelikuks. Kvaliteet.
* Eudaimoonia – õnn.
* Kõrgemad – pildi vaatamine, vaimne.
* Madalamad – söömine, seks, kehalised.
* Milli arvates on parem olla rahuldamata inimene kui rahuldatud siga. Mill oli emperist –
tõde kogetav meeleelundite kaudu.
* Utilitalism jaguneb kaheks:
* Teoutilitalism – keskendub tegudele. Hea = alternatiivid kokku. Hüve calcuvus –
matemaatiline arvutus. Alati ei saa kalkuleerida lõplikult.
* Reegliutilitalism – õige ainult siis, kui seda nõuab reegel, mis kuulub reeglite kogumisse,
mille omaksvõtmine tooks ühiskonnale rohkem kasu.
* Jõuab tuumani – kuidas käituda.
* Kõike ei saa matemaatiliselt mõõta.
* Pragmatism. 3 isa: Pierce , James, Deney .
* Hea on see, mis toob võimalikult palju tulu. Kapitalism .
* Inimene peamiselt tahtev ja tegutsev olend.
* Iseenesest vahend, millega jõuda soovitud tulemuseni.
* Tõde on see, mida saab tõestada teadusliku meetodi abil.
* Iseloom.
* Voortuste eetikateooriad.
* Ei pruugi olla teadlikult käitutud moraaliseaduste järgi, aga teab, mis on õige ja väär.
* Rajajaks Aristoteles.
* Antiikajal vooruslikkus ja pahed.
* Voorus kahe äärmusliku iseloomujoone vahel.
* Liiga vähe – voorus – liiga palju.
* Argus – voorus ( vaprus ) – hulljulgus.
* Kitsidus – voorus ( hellus , lahkus) – priiskamine.
* Voorust hakati kutsuma kuldseks keskteeks.
* Vooruste eetika = areetiline eetika.
* Sõltub konkreetsest olukorrast.
* Tahte ajel , ei ole loomupärane (distsiplineeritud).
* Inimene on potensiaalselt ambivalentne – nii vooruslik kui paheline. Ei ole sündinud ei
heaks ega kurjaks.
* Tahte rakendamiseks vaja harjumust, selleks on vaja õppimist.
* Peab kasutama enese mõistust.
* Vooruslik olemine on protsess, mis kestab kogu eluaja.
„Kui inimene on voorulik, siis on ta täiuslik.“
* Täiuslikkus on see, kui täidetakse seda otstarvet, milleks ta olemas on.
* Inimene on loodud käituma mõistusepäraselt.
* Mis on inimeseksolemise kaugeim eesmärk?
* Õnn on väärtus iseenesest.
* Rõhutab aktiivsust, õnne suunas tuleb tegutseda.
* Kuidas käituda õigesti, seda teab öelda inimene, kes on oma vooruslikkuse täielikult välja
arnendanud.
* Kahjurõõm, kadedus , liiderlikkus, argus ja mõrv, need on igas kontekstis halvad omadused.
* Keskaeg – vooruslik jumala käskudele allumine.
* Aristotelese suurim teene ... A. Thomas püüdis kokku sulatada Aristotelese eetika ja
kristliku teoloogia.
* 7 voorust: 4 fundamentaalsed, 3 kristlikud.
* Fundamentaalsed: arukus , mõõdukus, meelekindlus, õiglus
* Kristlikud: usk, lootus, armastus.
* 4 esimest lähtuvad inimesest, 3 viimast jumalast.
* Motiiv.
* Psühholoogiline egoism.
* Rajaja F. Nietzshe ( 1844 -1900).
* Filosoofia on inimese eksitus -> rajab uue filosoofia -> elutahe, raske kehaline periood.
* Inimliku eluviisi suurim tahe – võimutahe.
* Moraal on antud nõrkade poolt. Seaduslik moraal on kõikidele sama. Nn. „karja- ehk
orjamoraal.“ -> surutakse peale vooruslikkust, toimub „tugevamate“ inimeste arvel.
* Ligimesearmastus on nõrkus.
* Darvinism .
* Liigne heatahtlikkus on orjameelsus.
* Kristlus eitab elutahet, rõhutab esteetilisi väärtusi, alavääristab instinkte, õpetab allumist.
* Jälestas inimesi, kes on võtnud omaks kristliku moraali, kuid ei usu jumalasse.
* Puudub üldkehtiv moraal, tugev kehtestab ise eetika.
* Apolloline ellusuhtumine – moraalne, raamidesse surutud.
* Dionüüsilie ellusuhtumine – instinktidele alluv, vaba.
* Nietzsche -> dionüüsiline õigem.
* Nietzshe ei võta moraali arvesse, ülteb moraalist lahti.
„Moraali eesmärk on elule kätte maksta.“
* „Suur keskpäev“ -> inimene mõistab, kust tegelikult pärineb moraal ja eetika.
* Nietzsche -> inimene tahab öelda, et tema on parim, kui ta kiidab kedagi teist. Inimene näeb
teistes iseennast .
* Nietzsche peab ennast inimkonnale õnnetoojaks, esimeseks immortalistiks – väärtuste
ümberväärtustajaks.
* Ainuke mõõdupuu saab olla inimene ise, teiste nägemusel pole tähtsust. Tänu sellele tekib
üliinimene, seadustest kõrgemal seisja.
* Üliinimene on filosoofiline satanist (inimese õilistamine). -> natsirežiim (ülirass).
* „Gott is tot.“ – jumal on surnud saksa keeles.
* Eetiline egoism.
* Omakasupüüdlikkus, rahuldus .
* Nietzscelik ültemine – Kivisildnik.
* Tähtsal kohal üksikindiviid.
* Relativistlik eetika.
* Seosed:
* Hedonism – hea on see, mis suurendab naudingut.
* Nartsissism – eneseimetlus.
* Eneseteostus on muutunud eesmärgiks omaette . Kõige rohkem kannatavad suhted ja
perekond.
* Individualistlik egoist – teised peavad minu heaks tegutsema. (Vastand on alturism).
* Universalistlik egoist – ma pean eelkõige iseenda elu eest seisma. Tagajärjeks võib olla
anarhia .
* Kultuuriline relativism.
* Moraal või eetika sõltub antud kultuurist.
* Ühest kultuurist pärit olev inimene ei saa hinnata teistest kultuuridest inimesi.
* Etnotsentrism – minu kultuur on kõige parem, kõik, mis seda toetab, on hea.
* Juudid – äravalimise õpetus, natside aariarassi õpetus, Jaapani šintoism.
* Eksistentsialism – rajaja S. A. Kirkekaard – kuulsamaid Taani filosoofe. Pigem religioosse
eksistentsialismi rajaja.
* Hakkas rõhuma indiviidi unikaalsusele.
* Inimese peamiseks eesmärgiks on saada subjektiivseks.
* Grupp võtab ära vastutuse, muudab nõrgemaks.
* Mitte keegi teine ei suuda mind mõista, lõppkokkuvõttes olen ma üksi.
* Ei teadvusta eksistentsialismi, ei ela täisväärtuslikult. Peab eksistentsialismi läbi tunnetama.
* Mis on hea, seda pole võimali leida filosoofias, mille nimel oleks võimalik elada ja surra.
* Võib olemas olla selline asi, nagu objektiivne tõde. See, kes elab subjektiivsena maailmas,
ei pruugi seda objektiivset tõde tunnetada.
* Kui tunnetab, alles siis on aktuaalne.
* Kõige tugevam on ühiskond siis, kui see koosneb...
* Peab olema...

Olemine esteetilisel tasandil, eemärgiks pidev nauding, on meelte vang. Tundemaailm, ei julge enesega suhelda. Sellel tasandil on küll olemas, aga ei ela.

Olemine eetilisel tasandil, eesmärgiks tasakaalu leidmine ja rahulolu saavutamine iseendaga , rahulolu nii, et ka ühiskond on rahul.

Olemine religioossel tasandil, eesmärgiks audentsuse saavutamine, inimeseks saamine. Tõde ei pruugi olla üldsuse arvates õige, aga võib olla. Kannatusi ei tuleks karta .
* Ilmalik eksistentsialism – J.P. Sartre .
* Inimese olemine eelneb olemusele. Inimene on see, kelleks ta end ise teeb, ei ole saatust.
* Inimene püüab vabaneda vastutusest, lükates kõik saatuse kaela.
* Püüab elada nii, et pole valikuid, siis elab enesepettuses. Vastutus puudub.
* Inimene on määratud olema vaba.
* Maailmas olla juba vastutame.
* Pole vastust küsimusele, mis tagab hea elu kõikidele, sest väärtus on individuaalne.
* Hukka mõista saab ainult subjektiivselt .
* Eetiline imperatiiv :

Ole aus.

Ole iseendale truu.

Tegutse vabaduse nimel.
* Halvim on see, kui langeb enesepettusesse, mängib rolli, kes ta tegelikult pole.
* Kes elab enesepettuses pole petis, sest usub siiralt, kes ta on. Vajab meelemuutust.
* Eksistents on juhuslik, pole suuremat eesmärki.
* Seksuaaleetika .
* Augustinus ütles, et seksuaalsus on püha ainult laste saamise eesmärgil.
* Tänapäevaühiskonnas naine kui suguorganite kogum.
* Suurim seksuaalorgan on pea.
* Armumine on puhas keemia, peas.
* Eesmärgiks näidata seda, et kaks inimest on võrdsed.
* Heratomaania.
* Elame liberaalses ühiskonnas, kus kõik seksuaalsed teod on lubatud.
* Seksuaalne sõltuvus – kasvav probleem. Selleni viib pornograafia ja varases eas toimunud
seksuaalne ärakasutamine. Toodab kaksikelu ja üksindust.
* Suhe võib kujuneda ka sõprusest.
* Sõprus -> armumine -> sügav, kestev suhe (kooselu, abielu). Armumine -> tihti Seks ->
peaks kuuluma abielu juurde.
* „Sõprus“ jäetakse sageli välja.
* Miks seks?

Lähedus.

Nauding.

Liigi kestmine -> järglased.
* Seksuaalsest küpsusest saab rääkida siis, kui inimene on valmis vastutust võtma. Ning
vastutama võimalike tagajärgede eest.
* Abielus tuleb teha kompromisse. Abielu ei toimi iseenesest.
* Armastus jaguneb neljaks :

Eros – erootiline seksuaalarmastus.

Filia – sõprus.

Storge – heameelsus, sõbralikkus.

Agape – tingimusteta armastus.
* Suhte toimimiseks on vaja erost ja filiat. Kui neile kahele lisandub ka agape, siis jõuab
abielu uuele tasandile -> armastatakse inimest hoolimata sellest, milline ta on.
* Vägistamine – väljakutsuv riietus. Lisaks füüsilisele traumale ja emotsinaalne trauma .
* Intsest – verepilastus, seksuaalsuhe sugulaste vahel.
* Pedofiilia – alla 18-aastastega seksuaalvahekorras olemine.
* Homoseksuaalsusele pole toodud ühtegi põhjust selle tekkimisest. Ei sünni geneetiliselt
kaasa.
* Homoseksuaalsus ja homoseksualism on kaks erinevat asja. Homoseksualism püüab
propageerida. Kire baasil.
* Homo on see, kes mitte ei otsi mehes naist, vaid mehes meest.
* Kui otsiks mehes naist, siis on ilmselt asi selles, et ei suudeta naistega suhteid luua.