Filosoofia konspekt (0)

Q: Mis on kõikidel ühine?

Vastus leiad õppematerjalist: Filosoofia konspekt

Q: Mida peeti õigeks mida väärtustati?

Vastus leiad õppematerjalist: Filosoofia konspekt

Q: Miks inimesed kannatavad?

Vastus leiad õppematerjalist: Filosoofia konspekt

Kutsekool - Filosoofia - Filosoofia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on kõikidel ühine?
Mida peeti õigeks mida väärtustati?
Miks inimesed kannatavad?

FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED

Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus).
„Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof “ ( Sokrates ).
Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea.

Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste teaduste juurde.

Šoti filosoof David Hume (1711-1776) nimetas filosoofiat teaduste isandaks . Rõhutas filosoofia erilisust, teised teadused on alamad .

Filosoofiale lähenemine, mida mõistetakse filosoofia all:

filosoofia all võime mõista argiteaduslikult teatud elupõhimõtteid ehk kreedosid, mille järgi elada. Teatud elu põhimõtete kogum. Nt. Elan nii, et ei võta mitte kunagi laenu või võtan kätte ja elan 100 aastaseks.

filosoofia kui maailmavaade, ehtne kujutlus ümbritsevast maailmast. See kujuneb stiihiliselt, praktiliste elutõdede kogemisel (nt lähen -30 pakasega paljujalu jooksma ) või teaduslikult, teaduslike teadmiste baasil:
stiihiline maailmavaade- praktiline, kujuneb elukogemuste baasil
teaduslik maailmavaade- kujuneb teaduslike teadmiste baasil. Kujuneb ka autodidaktiliselt ehk iseõppimise teel (nt Prantsuse sotsialistist poliitik P.J.Proudhon (1809-1865) ütles enda kohta- kõik, mis ma olen elus saavutanud, olen saavutanud tänu meeleheitele).
institutsionaalselt ehk teadusliku maailmavaate kujundamisega tegelevad kindlad institutsioonid (alates sünnitusmajast kuni matusebürooni). Olulisem on lasteade, sest sealt saadakse alusharidus . Edasi algharidus, põhiharidus, keskharidus , kõrgharidus, magistri ja doktori õpped. Terve institutsioonide võrgustik tegeleb maailmavaate kujundamisega.
antiteadusliku maailmavaatega tegelevad teatud institutsioonid teadlikult. Näiterks totalitaarsed režiimid- oma režiimi säilitamisega tegelevad antiteadusliku maailmavaate kujundamisega. Nt suletud infosüsteem; infosulg; pooltõdede serveerimine ; laus valetamine ; liikumisvabaduse piiramine (Lõuna- ja Põhja-Korea piir on maailma kõige militaarsem. Molotovi-Ribbentropi pakt (nimetatakse NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23.augustil 1939 sõlmitud mittekallaletungilepingut), millega Eesti langes Venemaa mõjusfääri. NL väitis salajase lisaprotokolli kohta, et NL ei harrastata saladiplomaatiat, siis, et see on hoopis võltsing. Salajane lisaprotokoll tuli välja Saksa tõlgi Schmidt ? poolt, kuidas sai Molotovi alla kirjutada ladina tähtedega, kuigi ta oli venelane . 1989 a oli NL sunnitud üles tunnistama salajase lisaprotokolli, kuid 50 a oli teaduslikult kujundatud maailmavaadet mitme rahva jaoks.

Filosoofiat all mõistame ka teatud filosoofilist mõtlemise viisi. See on seotud KRIITILINE mõtlemisega. Filosoofia alguseks on hakatud pidama aega, kui hakati kahtlema müütides, neisse suhtuti kriitiliselt. Filosoofilisele maailmapildile eelnes mütoloogiline maailmapilt - teadmised maailmast baseerusid müütidel. Müüdis on fantasilised olendid, situatsioonid, müüt on konkreetsem ajas ja ruumis kui muinasjutt . Muinasjuttudes on, et „Elas kord...“, müüdis, et – Trooja sõda toimus... Ruum muinasjutus- Seitsme maa ja mere taga...kus täpselt, seda pole teada; müüdis nt Odysseuse kojusõit on geograafiliselt määratletu, asjad on konkreetsemad.
Müütidest lähtusid normid, kuidas inimene peab elama, kuid mingil ajal hakati selles kahtlema. Esimene kahtleja oli Kreeka filosoof Xenophanes (570-480 eKr), kes ütles, et inimesed on oma müütilised Jumalad (Olümpuse jumalad, nt Zeus ) loonud enda sarnaseks, enda näo järgi. Kui härg oskaks joonistada, siis tema Jumal oleks härja kujuline. Hiljem on tulnud ette, et mõnele inimesele on omistatud Jumala staatus. Nt Vladimir Iljitš Lenin (1870-1924)- kui bolševikud tulid võimule, siis M. Gorki tuli nõule, et hakata tootma Lenini kujulisi pilte e ikoone. Nt Senegali margil oli negriitsena kujutatud Juri A. Gagarin (1934-1968), et ta oleks üks nende seast, teenis propogandistlikke eesmärke. Inimesed tõsteti pühaku seisusesse. Ka kreeka Jumalatele anti inimlikke omadusi, nt Olümpuse sepa jumalale Hephaistole, kes oli sant , must ja räpane. Kõlbelisi omadused Zeusile, kes oli tõsine naiste lappaja, ta moondas end kotkaks, et siis naised kinni võtta ja nad saarele viia, kuid samas oli ta väga armukade oma naise Hera suhtes.
Filosoofia mõtlemise juures on ka teine tunnusjoon- LOOGILISUS. On olemas ka teadusena loogika - selle teaduse objektiks on mõtlemine. Rajajaks on Aristotele, kes rõhutas, et tegemist on süllogistikaga ehk järeldusõpetusega. Loogika on välja kujunenud filosoofiast. Loogiline mõtlemine tähendab, et see on suunatud tõsikindlatele teadmistele , et saada teada, kuidas asjad tegelikult on, seda iseloomustab üldistatavus, sest filosoofia keskendub terviklikkusele, sest eesmärgiks on saada teadmisi terviku kohta, sest see eeldab teatud üldistamist.

Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikult üldise suunas, üksiknähtustel e faktide baasil saada teada üldisest e tervikust.

Deduktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üldiselt üksiku suunas.

Filosoofia all mõistame ka eetilisi norme, moraali. Eetika , kui teadus moraalist, on välja kasvanud filosoofiast.
Filosoofia on tegelikult teatud mõttekäikude analüüs, mis analüüsib mõtteid ja väiteid. See on mõte mingist mõttest.

FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID

Filosoofia põhiprobleeme liigitatakse kolmeks ehk on 3 tasandit :
1.      Esimene tasand on seotud OLEMISE probleemiga. On olemas olemise õpetus ehk ontoloogia . Aristoteles - kõige tähtsam on see, mis on. Aristoteles on olemise probleemide kohta kirjutanud käsikirjad- füüsikale järgnev osa on metafüüsiline tasand, mis on seotud olemise probleemiga. „Meta“- millegi järel.
Olemisprobleemidega seotud esimene küsimus on alge probleem- mis on alge? Millest kõik saab alguse, mis on ühine (arche – kr k alge; principium – lad k alge). Üldine alge termin on SUBSTANTS - mis on kõikidel ühine? Ühise alge otsimine. Siin mõtlejad jagunesid:
1.      Monism (mono) – monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU.
2.      Dualism (duo) – dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm; materiaalne ja vaimne ehk mentaalne . Nähtused ja asjad koosnevad kahest asjast.
3.      Pluralism – pluralistid, mitme alge käsitlus, vähemalt 3. Empedokles – temal oli nelja juure käsitlus, et maailm koosnes neljast juurest – maast, õhust, tulest ja veest.
2.      Teine tasand on seotud TUNNETAMISEGA – tunnetusõpetus ehk gnoseoloogia . Tunnetamise eesmärgiks on teadmised, et saada teadmisi. Seetõttu nim seda tasandit ka epistemoloogiliseks tasandiks ( episteme – teadmine). Erinevad tunnetamise võimalused:
1.      tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt – (näen, kuulen, kompan). Esindajaks 19 saj saksa klassik L.A. Feuerbach . Tema lause on – SENTIO ERGO SUM – tunnen , järelikult olen olemas. (Inimene on see, mida ta sööb, sest söömisega kaasneb maitse). Meeleline tunnetamine on piiratud tunnetamine. (Silmapiiri taha me ei näe, ei kuule teisel korrusel toimuvat, samamoodi ei näe seal toimuvat).
2.      kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). Empirismi peamiseks rajajaks inglise mõtleja J. Locke, kes on öelnud: TABULA RASA – puhas leht. Inimene sünnib maailma puhta lehena, kuhu kirjutatakse kogemusi. Empirism on inglise mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks.
3.      ratsionaalne tunnetamine ( ratio - mõistus). Tunnetamine, mis baseerub tunnetamisel, mõistuslik. Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM – mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks.
4.      irratsionaalne tunnetamine ehk mittemõistuslik tunnetamine. Rajaneb alateadvusel , seda iseloomustab intuitiivne tunnetamine, vaistlik, kõhutunde järgi. Esindajaks oli saksa mõtleja A. Schopenhauer , kelle jaoks oli tunnetamise aluseks TAHE (des Wille). Tema peateoseks oli „Maailm kui tahe ja kujutlus“. Tahe on nagu tugev pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat. Viitab meelelisele tunnetamisele. Teine esindaja oli Sigmund Freud. Tema rajas psühhoanalüüsi, mida algselt käsitleti ravimeetodina, millega raviti kompleksides inimesi ja neurootikuid. Hiljem oli psühhoanalüüs omdanud filosoofilise tähendus – inimese hälbelisus tingitud alateadvuse ja tegelikkuse konfliktist. Alateadvus baseerub instinktidel. Sublimatsioon- inimene realiseerib end selles kandis ja selle arvel, mis on talle tuletud (nt võimuinstinkt).
5.      religioosne tunnetamine – (religio – religioon ). Autoriks oli rooma riigimees ja oraator M.T. Cicero [kikero]. Tema võttis kasutusele sõna religioon. Religio on tulnud verbist religere- taasühendama. Tunnetamine baseerub ilmutusel (relevatio – ld k ilmutus, mis tulnud sõnast revello- katet üles tõstma). Kui inimese jaoks avatakse midagi seni nähtamatut, mida ta ise ei ole võimeline avama. Ilmutus võib toimuda mingi sündmuse näol, teksti või sõna abil.
Religioonil on 3 põhiparameetrit, need tõi välja saksa teoloog F. Schleiermacher. Parameetriteks on: esimene on religioosne tunne (das Gefüll), see on sõltuvustunne; teine on mõistus, mille abil tööteltakse välja erinevad religioossed dogmad , teooriad – nt kolmainsuse dogma – triniteet; kolmandaks tahe, mis väljendab religiooses käitumises (liturgiad, riitused, palvetamine, paastumine )
6.      teaduslik ehk positiivne tunnetamine – positivism , esindajaks prantsuse mõtleja A. Comte . Peateoseks „Poliitilise filosoofia kursus “ (6 köidet). Teda peetakse ka sotsioloogia teaduse rajajaks. Comte leidis, et 19 saj keskel on sotsioloogia on jõudnud positiivsele ehk tõsiteaduslikule tasemele. Tõi välja 6 teadust, mis sinna olid jõudnud (esimene oli matemaatika ja viimane oli sotsioloogia). Teaduslikud teadmised on tunnetamise aluseks.
3.      Kolmas tasand on seotud VÄÄRTUSTAMISEGA – aksioloogiline tasand (axios- väärtus). Mida peeti õigeks, mida väärtustati? Elu väärtustamine – kas elu on seda väärt, et edasi elada? Elu on huvitav, sellepärast tasub elada. Elu tuleb võtta kui kingitust, seda peaks väärtustama, mitte raiskama. Kuid võib tulla ette ka vastupidist – prantsuse filosoof A. Camus on arvanud, et elu on absurdne ja pole väärt elamist. Võrdles absurdsust antiikmüüdiga – Sisyphose müüt. See on ka tema teos. Väärtustas hoopis suicide - enesetappu. Näide Tammsaare „Kõrboja peremehest“ – Kui Katku Villu end maha lasi, ütles isa selle kohta, et see oli esimene tõeline mehetegu tema elus.

VANA – IDAMAADE FILOSOOFILISED ÕPETUSED

ISELOOMULIKKE JOONI IDAMAADELE

* Idamaades kujunesid välja vanimad kõrgkultuurid ehk iidsed tsivilisatsioonid (nt Vana – Egiptus , Babüloonia, India, Hiina).
* Kõik 3 maailma usundit on pärit Idast. Vanim on budism . Buddha sündis Põhjs-Indias, praeguse Nepaali territooriumil. Teine maailma usund kristlus tekkis Lähis-Idas, Vahemere idarannikul. Kolmas maailma usund islam . Meka asub Araabia poolsaarel, tänapäeva Saudi-Araabia territooriumil.
*Lisaks tekkisid Idamaades rahvususundid – hinduism (maailmas 900 milj hinduisti) või eriline etnoreligioon judaism , mille sümboliks on 6- haruline Taaveti täht, mis on ka Iisraeli lipul. Sümboliseerib kahte juudi riiki vanal ajal - Iisraeli ja Juudamaad, mis omavahel ühinesid. Seda see sümbol (kaks kolmnurka) sümboliseerib. Teiseks sümboliks on 7 haruline küünlajalg ehk menora . See on tavaliselt iga juudi kodus, ka vapi peal.
* Riiklus sündis Idas. Esimesed riigid tekkisid 4ndal aastatuhandel Mesopotaamia alal. Tänapäeval on seal Iraak . Lisaks Sumeri riik, Akad , hiljem Babülooni.
* Looduslikud tegurid – kliima mõju. Tegemist kuuma kliimaga , sellest tingituna pole inimene eriti aktiivne. Inimesed passiivsed, psühholoogiline tüüp Idas on introvertne tüüp (sissepoole pööratud). Kuum kliima soodustab orjust, kuna inimesed on loiud selle vastu võitlema. Mägilasi on kõige raskem ikestada ( kaukaasia rahvad , tšetšeenia sõda), kuna mäed kultiveerivad vabaduse tunnet .
* Rahvastiku suur tihedus – riisikasvatuspiirkonnad India ja Hiina. Tihe asustus eeldab inimestelt tasakaalukust, sallivust, nad on kaasatundvad. Iseloomulik on vägivalla eitamine , vaoshoitus – seda kõike õpetatakse vaadetes ja õpetustes.
* Aja käsitlus – lääne kultuuris on lineaarne aeg- ühesuunaline, millel on algus ja lõpp. Algus on loomine ehk genesis . Piibel algab maailma loomisega . Maailm loodi mitte millestki . Loomise kulminatsioon on inimese loomine. Aeg lõpeb maailma lõpuga – apokalypsis. Maailma lõpus päike kustub ja taevas vajub kokku. Ida kultuuris on tsükliline aeg, perioodiliselt korduv. Tegu on pideva uuesti sündide ahelaga (sansara- igavene ringkäik). Reinkarnatsioon – uuesti lihaks saama, see on uuesti sünd sama liigi esindajana. Transmigratsioon – uuesti sünd teise liigi esindajana. (Ära löö koera, sest koera niutsatuses võid ära tunda sõbra hääle)
* Idas on õpetused immanentsed ehk sissepoole suunatud. Läänes aga transtsendentsed ehk väljapoole suunatud.

VANA - INDIA

Õpetused jagunesid kaheks:
1. ametlikud õpetused- tunnustasid kasti süsteemi; hinduism.
2. mitteametlikud õpetused- ei tunnistanud kasti süsteemi; budism.
Sellise jaotuse aluseks oli suhtumine kasti ehk varna süsteemi. Kast näitas seisust , seisuslik süsteem. On olemas umbes 3000 erinevat kasti ehk seisust. Põhi- ja vahekastid põhikastid olid:
 BRAHMANA varna ( preestrid )
KŠATRIJA varna (sõdalased ja valitsejad )
VAIŠJA varna ( kaupmehed ja käsitöölised)
ŠUUDRA varna (teenijad)
Kuni 1950nda aastani oli elu Indias kooskõlas kasti süsteemiga. 1950 võeti vastu põhiseadus, mille kohaselt olid kõik võrdsed. Kasti süsteem peegeldas tööjaotust, funktsionaalsust. Lähtuti ka mõttest, et kasti süsteem on jumaliku päritoluga süsteem, mis koosnes jumala eri kehaosadest (nt preestrite kast Jumala suust ). Kasti süsteemil oli korporatiivne iseloom, st oli suletud süsteem – oma kastist keegi kunagi teise kasti ei pääse, kuuluvus oli pärilik, sotsiaalmobiilsus puudus.
Peale kasti süsteemi oli teiseks tegur jagamaks õpetusi ametlikeks ning mitteametlikes:
Pühad raamatud ehk VEEDAD (tõlkes teadmine). Õpetused jagunesid vastavalt veedadega kooskõlas olevateks ja nendeks, mis ei toetanud veedasid. UPANIŠAADID (istungid õpetaja ees)- filosoofiline osa pühades tekstides. Indias oli 6 õpetust e voolu, mis toetusid vedadele:
MIMANSA – rõhutab meelelist tajumist, see on just teadmiste allikaks
NJAJA – rõhutab inimeste vabastamist kannatustest, oluline on vabanemine . Sellega sarnaneb budismiga.
SANKJA – räägitakse kahest algest (dualism), on olemas aineline ja vaimne alge
 JOOGA – (tõlkes side, ühendus) – oluline on kaastunne üksteise suhtes. Lääne kultuuris meditsiooni ning ravivõimlemine.
VEDANTA – räägitakse hinge ümberkehastusest ja tsüklilisest ajast
VAIŠEIŠKA – tuuakse välja nähtuste erinevus, et on olemas üksik ja üldine, aga olemas on ka kategooria „eriline“

HINDUISM

Need olid indude rahvususundi – hinduismi – filosoofiliseks aluseks. Hinduism on sünkretsistlik usund, kuna temas on ühinenud 6 erinevat filosoofia voolu.
Hinduismis on 4 elu eesmärki:
 DHARMA – kohusetäitmine, seadmusejärgimine
ARTHA – materiaalne heaolu, mõnu
 KAMA – füüsiline ja meeleline heaolu
MOKŠA – vabanemine
Inimesel oli 4 elu etappi (kokku 25 etappi 4x5)
Õpiaastad
Pereelu, perekonna elu
Metsaelu, st et inimene hakkab aktiivsest avalikust elust eemaldumine, nt jõutakse vanaisa seisusesse, peale 50ndat eluaastat
Rännakuelu – erakuna rännatakse ringi, otsitakse sügavaid filosoofilisi tõdesid, kehtib rohkem üksikute inimeste kohta.
Hinduismis 3 peajumalat ehk TRIMURTI:
BRAHMA – peajumal , looja funktsioon. Brahmanistlik usk, preestrid olid brahmaanid
VIŠNU – säilitaja, elu alalhoidja, korra sümbol ehk kehastus. Krišna – višnu kaheksas ümberkehastus, kujutatakse karjapoisina
ŠIVA – hävitaja ühelt poolt ning teiselt poolt samas ka looja. Oluline sümbol ehk tootemolend- madu , kes sümboliseerib loomist, sest ta on hästi sigiv ja hävitav, sest võib tappa, nt hävitab ka rotte, kobra , mürkmadu.

BUDISM

Budismi nimi on tulnud budismi rajaja, Põhja- Iindia ühe vürstiriigi troonipärija, SIDDHARTA nimest. (Legend tema kohta – lahkus kodust, kui oli 29 aastane ja pereisa. Läks öösel, sest päeval polnud tahtejõudu. Mineku eesmärgiks oli leida vastus küsimusele – miks inimesed kannatavad? Rändas 7 aastat ja siis talle tundus, et ta teab vastust. Toimus virgumine .) Buddha – virgunud.
Hakkas oma vaateid levitama. Õpetuse vundamendiks on 4 õilsat tõde ehk DOGMAT:
1.      ELU ON KANNATAMINE – nt inimese ilmale tulemine on kannatamine, kroonilised haigused (astma, suhkrutõbi), kirgedega seotud (armukirg), vananemine , surm
2.      KANNATUSTEL ON OMA PÕHJUS – peamine põhjus on elujanu, meelelisus
3.      KANNATUSTEST ON VÕIMALIK VABANEDA
4.      KANNATUSTEST VABANEMISELE VIIB 8 OSALINE TEE e inimesel peab olema kaheksa voorust :
1.      õige vaade ehk õige arusaamine – kui võetakse omaks 4 õilsat tõde, siis on õige vaade
2.      õige mõtlemine – kui mõtetes ei sisaldu julmust, peab olema tasakaalukas ja salliv
3.      õige kõne – kõnes ei tohi sisalduda valet, ei tohi valetada, ei tohi olla ebasõbralikke sõnu (vandumine, kuulujutud , tühi loba)
4.      õige tegu ehk tegutsemine– siis kui tegutsemises ei sisaldu tapmist, varastamist ja abielu rikkumist
5.      õige eluviis – kui ei olda sellises ametis, mis põhjustab verevalamist, nt lihunik
6.      õige püüdlemine – mediteerimisega, kehaliste harjutustega välditakse halba meeleolu ja halbu mõtteid
7.      õige tähelepanu – kui mediteerides tunnetatakse täielikult oma keha ja kontrollitakse ja valitsetakse tundeid
8.      õige keskendumine – mediteerides hoitakse ära hirme, kahtlusi , foobiaid
Kui need 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil – buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed.
SANSAARA – igavene ringkäik, ümberkehastumine. Nt Gorbatšov Lenini üüestisünd- budistide arvates ei olnud see võimalik, kuna Lenin suri 1924, Gorbatšov sündis 1931, seega intervall 7 aastat.
KARMA – karma seadus ehk teoviljaseadus, st et kõik teod saavad ükskord tasutud , kõik mis teed, tuleb sulle tagasi. Karma võlg.
Budistid jagunes pärast Buddha surma kaheks:
1.      HINAJAANA - see oli geograafiliselt lõunapoolne budism, levis India lõuna osas (Lõuna-India Tseilon), aga ka taga Indiasse (Tai, Birma , India-Hiina poolsaarel). Tunnuseks oli see, et püüab võimalikult täpselt järgida algset budismi (vundamentaalbudism).
2.      MAHAJAANA – põhjapoolne budism, levis Hiinas, sealt edasi Mongoolias, ka Venemaa rahvad – burjaadid, kalmõkid, tuvalased, Koreas, Jaapanis (seal on pooled budistid ja teine osa šintoistid). Tunnuseks oli, et budismi tõlgendatakse vabamalt, kohandatakse kohalike kultuuridega. Välja kasvanud:
1.      Tiibeti budism ehk lamaism
2.      Zen-budism ehk zen – sayori- kirgastumine – inimene tunneb end universumi osana.

BUDISM EESTIS

Karl Tõnisson- (Vend Vahindra), sündis Põltsamaal, võttis Läti kodakontsuse- Kárlis Tennison. Oli I maailmasõjas tsaari Venemaa koosseisus , sai gaasikahjustasa, seejärel sõitis Birmasse budismi õppima. Tuli tagasi Eestisse misjonärina ja hakkas siin budismi levitama. Pidas laatadel loenguid, oli Läti budistlik piiskop, kuulutati peale surma pühakuks, maetud Birmasse. Jooksis paljajalu pikki maid, vahel ka traavlitega võidu laatadel.
Fr. Voldemar Lustig (Ashin Ananda)- Vend Vahindra jünger, oli pärit Narvast, muusik (mängis klaverit tummfilile), oskas 13 keelt, oli Vend Vahindra tõlk, oli Eesti budistlik piiskop. Maetud Birmas .
Uku Maasing - kõige kuulsam teoloog, kirjutanud raamatu budismist
Linnart Mäll- „Null ja lõpmatuse kohal“. Tartus oli Orientalistlik Teaduslik Selts, sealt käis läbi ka Lennart Priimägi.
Peeter Vähi – Eesti budistliku liidu eestvedaja , muusik ( ansambel Apelsin )
 Vello Väärtnõu – tegi nõukogude ajal budistliku templi Läänemaal, saadeti maalt välja selle eest dissidendina.

DŽAINISM

Peale budismi oli Indias ka džainism. Sai nime õpetuse rajaja hüüdnimest (džina – võitja; tegelik nimi Vardhamana Mahavira). See on pluralistlik õpetus, st palju algeid – maailm koosneb algetest – TATTVATEST. Oluline tattva on hing. AHIMSA – mittevägivaldsus. Džainismist oli mõjutatud ka India riigi rajaja M. Gandhi . Oli ka ghandismi aluseks- võidelda vabaduse eest mitte vägivaldsete vahenditega. Passiivsete vägivallatute meetoditega, nt boikoteeriti Briti soola, seega hakati ise soola hankima.

VANA – HIINA

Hiina oli pikka aega suhteliselt tundmatu kultuuriga lääne jaoks, sest Hiina oli looduslike teguritega isoleeritud (idas ookean, põhjas stepid , lõunas džungel, läänes mäeahelikud). Ometi oli tegemist kõrgkultuuri maaga. Hiinlastele on omane kõrge enesehinnang . Hiina andnud meile paberi (vanim paberiraha); püssirohu; kompassi, mis liikus ratastel; arhitektuurilised saavutused (hiina müür); meditsiiniliselt nõelteraapia; Hiina võitluskunstid. Kõik rajaneb Hiina mõttetarga KONG FUZI õpetusel. Tema õpetust nimetatakse konfutsianismiks.
Legend Kong Fuzi sündimisest – enne poja sündimist nägi ema unes sarvikut. Sünnitas ebardliku väljanägemisega poisi . Ema tahtis temast vabaneda, viis mägedesse ja jättis sinna. Tuli tiiger , kes teda toitis ja kotkas, kes võttis tiibade varju. Ema sai aru, et poiss on hoopis väljavalitu. Kong Fuzius oli rändõpetaja, tal oli 3000 õpilast. Peale tema surma tehti tema õpetus Hiina keisrite poolt kohustuslikuks . Õpetust iseloomustasid:
1.    kõik on ette määratud, inimesest ei sõltu mitte midagi. On ette määratud, kes peab valitsema , kes peab alluma . See sobis keisrivõimule,sest tegi keisrivõimu legitiimseks ehk seaduslikuks. Sellepärast nim seda ka võimufilosoofiaks
2.    iga hiinlane peab saama hariduse sõltumata tema positsioonist ühiskonnas, sellele rajanebki kõrgkultuur
3.    traditsioonide austamine, mis tagab ühiskonnas harmoonia . Oluline vanemate austamine, mis väljendas sidemeid mineviku, oleviku ning tuleviku vahel. Nt lihaseid vanemaid tuli leinata 3 a, käituda tuli nii, nagu nad oleks elus. Lähedasi sugulasi 1a.
4.    inimeste vahelistes suhetes on oluline inimlikkus, mis väljendub armastus ja austus teiste vastu ehk inimlikkus.
Ideaaliks oli õilis inimene – ta pidi olema ühelt poolt inimlik, kuid püüdleb hariduse poole ning kulgema konfuutsiuse vaadete poole. Eetika nurgakiviks ja konfuutsiuse kuldlauseks oli – ÄRA TEE KUNAGI TEISELE SEDA, MIDA SA EI TAHA, ET SULLE TEHAKSE. Teine eetika põhimõiste oli et – KUI TAHAD MIDAGI MUUTA, ALUSTA ISEENDAST.
Inimeste ebavõrdsus on ette määratud, vaene pole ise oma vaesuses süüdi.
Suurte asjade täiuslikkus sõltub väikeste asjade täiuslikkusest. Tuleb käia keskteed, hoiduda äärmustest.
Pärast Kong Fuzi surma sai õpetuse edasiarendajaks Mencius (Mengzi). Tema mõtiskles selle üle, milline on inimene oma loomult. Leidis, et inimene on loomupäraselt hea, kuna tal on sünniga kaasa antud 4 voorust
1.      talle omane kaastunne
2.      tagasihoidlikkus
3.      piinlikkuse tunne
4.      oskus tõde valest eristada
Ühiskond on süüdi, et inimene muutub halvaks ehk kurjategijaks, kuna ta hävitab need voorused .
Teine edasiarendaja oli Zhuangzi, kes väitiss, et inimene on loomult kuri, aga teda tuleb kasvatada ehk temaga tuleb tegeleda.
Ghandi arvates on nt inimese sees „tierkeit“ ehk loomalikkus.
Konfuutsiuse õpetus kaotas kohustusliku tähenduse 1911-1912, kui Hiinas toimus revolutsioon ja keisrivõim asendus vabariiklusega. See muutus siis lihtsalt hiinalikuks õpetuseks.
1949 algab uus epohh (ajajärk, ajastu) Hiina ajaloos. Lõpeb kodusõda kommunistide võiduga. Algab MAOISM -i aeg, kohustuslikuks saab maoism. Maoism – hiinalik marksism.
Maoismi ja marksismi erinevus: maoism- talurahvas oli revolutsiooni algatajaks , marksismis töölisrahvas.
Marksismi õpetusega ei sobinud see, et konfuutsiose õpetuses oli ka inimeste kihistumine ette määratletud.
Suhtumine konfuutsiuse õpetusse seisneb 100 lilleõie õpetusse – Mao Zedong ütles – LAS ÕITSEDA 100 LILLE , LAS OLLA 100 ERINEVAT VAADET aga täpsustab seda lauset – ÕITSEDA VÕIVAD AINULT HÄSTI LÕHNAVAD LILLED. Lause esimene pool lubab pluralismi, konfuutsiuse õpetus polnud hästi lõhnav lilleõis, see oli tagurlik .
1960-ndate teisel poolel algasid repressioonid konfutsionistide vastu (templite hävitamine ja rüüstamine)., algas kultuuriline revolutsioon.

Mao Zedong suri 1976. Pärast surma lõpevad repressioonid, algab sallivuse periood, tolerantsi aeg, algab Deng Xiaoping -i aeg.

MITTEAMETLIKUD ÕPETUSED HIINAS

TAOISM

Oluline on tao– loomulik tee võiloomulik seadus; kõik peab kulgema loomulikult. Eeskujuks oli loodus. Taoism oli looduslähedane õpetus. Rajajaks oli Laozi (Lao-zi– igavene tark). Tema teoseks oli „ Kulgemise väe raamat“. Õpetuse oluline mõte oli KULGEMINE . Taoismi sümbol peegeldab vastandeid - yin ja yang- nad on põimunud, täiendavad üksteist. Tume ja hele alge.
Teine esindaja oli Zhuangzi – tema on öelnud, et kõik on suhteline, ei ole halba ilma heata ja ei ole head ilma halvata.. Samuti – kes teab, mis võib millekski hea olla.

MOTISM

Mo Di- Euroopas, Mozi- hiinapäraselt. Konfuutsiuse ideede eitamine. Ettemääratust ei ole, kõik sõltub sellest, kuidas inimene realiseerib üldist armastuse printsiipi.

JUDAISM

Sümbol – kuueharuline Taaveti täht, mille sees keskel on 7 haruline MENORA e küünlajalg. Kuueharuline täht sümboliseerib kahte riiki – Iisraeli ja Juudamaad. Selline küünlajalg on igas juudi pühakojas, on Iisraeli vapi sümbol, igas juutide sünagoogis ja ka kodudes sageli.

Juudid arvavad , et on eriline rahvas, sest:
1.    nad peavad end vanimaks ainujumalusega rahvaks (monoteism). Juutide jumal on JAFFE. Juutide esiisaks Aabrahami järgi 3 religiooset ainujumalaga religioonid : judaism, islam ja kristlus. Juudid võrdlevad end esmasündinuga, kellel on järeltulijate ees vastutus. Juudid võrdlevad ennast esmasündinuga, et neil on järeltulijate eest teatud vastutus ja kohustus.
2.    nad on väljavalitud rahvas kannatuste jaoks – kannatused alates Egiptuse vangipõlvest kuni II maailmasõjani ( holokaust ). Hävitati 6 milj juuti fašistliku režiimi poolt, plaan oli 11 milj. Hiljem on Iisrael pidanud 60 aastat iseseisvuse sõdasid, selle aja jooksul 6 sõda.
Juutide kannatuste taga on juudivaenulikkus – antisemitism. Juudi keeled (heebreari keel), selle tänapäevane variant on inriit- mõlemad kuuluvad semiidi keelkonda . Juut mõtleb paradoksaalselt, st keerulises olukorras leiab kavala või taibuka lahenduse (nt Piiblis Saalomonlik otsus- tark otsus keerulises olukorras) – semiitlik mõtlemine.
Tuntuim lugu, mis illustreerib Saalomoni tarkust, räägib kohtuotsusest, mida Saalomonil tuli teha, kui tema juurde tuli kaks naist koos lapsega, väites kumbki, et laps kuulub talle. Saalomon ütles: ""Raiuge elus laps pooleks ja andke üks pool ühele ja teine pool teisele!" (1Kn 3, 25). See paljastas vale ema; õige ema oli nõus oma lapse elu päästmiseks last võõrale andma, vale ema aga oli kohtuotsusega nõus. Saalomon otsustas anda laps naisele, kes viimasest oli nõustunud loobuma .

Miks juute vihati – antisemitism baseerub:
1.    kristlastepoolne süüdistus – Jeesuse surm. Jeesus oli juudi rahvusest, kes eemaldus judaismist. Hakkas rääkima maailma lõpust, Jumala riigist maa peal. Ta oli kistluse rajajaks. Tema mõttekaaslaste laienedes juutide õpetlased ehk variserid nägid selles ohtu ning nõudsid Rooma valitsuselt Jeesuse karistamist.
2.    juute süüdistati keskajal katku levitamises, sest katku ajal tekkis illusioon, et katk hävitab kõik.
3.    Juutide ja islamiusuliste konflikt- aluseks saadik Muhamed suhted juutidega, mis on leidnud kajastust ka koraanis. Muhamed tahtis islamit levitada ka juutide seas, kuid juudid jäid ikkagi kindlaks judaismile. Kuna Muhamed oli kaupmees ning juudid olid osavad kauplejad, seega olid nad kaubanduslikud konkurendid.
4.    poliitilised konfliktid Lähis-Idas. Juudid tungisid Araabia maadesse, eriti rikkamad juudid. Juudid hakkasid 20 saj algul pöörduvad tagasi oma iidsele kodumaale.
5.    viha seotud väidetava juutide maailma valitsemise kavaga – nn Siioni tarkade protokoll . 1930ndatel Šveitsis kohtuprotsess - kaasuseks Siioni tarkade protokoll. Kohtuotsuses kirjas, et reaalselt sellist kava pole olnud ning see protokoll oli võltsing. Protokollid tulid hoopis Venemaalt, Nikolai II (Venemaa viimane keiser ) salateenistus tegi need. Hitler tahtis, et kooliõpilased loeks seda protokolli, et nad mõistaks, et juudid on ohtlikud Saksamaale ja kogu maailmale, et nad tahavad rahaga osta ära inimesi, panna omad inimesed valitsema. 1930Ndalet ilmus ka Eestis Siioni tarkade protokollid, kuid see ei tekitanud paanikat ega pingeid. 1990Ndate keskel kordustrükk. Juutide seisukoht, et Eestis hiiliv semitism. Ajaleht „Post“ avaldas järjejutuna Siioni tarkade protokolle, kuid need jäid pooleli , kuna nad keelustati (Eesti ajakirjanduse vabaduse piiramine).
6.    kommunismi lembus. Kommunismi teooria rajaja Karl Marx oli rahvuselt juut , usutunnistuselt luterlane. Juut on see, kes on sündinud juudi emast. 1907ndatel aastatel kommunismi nurgakiviks oli eraomandi likvideerimine. 1917 tulid bolševikud Venamaal võimule, kehtestati nõukogude võim. Nõukogude režiim võttis ideoloogiaks marksismi. Hakati eraomandit likvideerima . Juhiks oli Lenin. Poliitbüroo koosnes juutidest. Punase terrori režiim.
7.    inimlik kadedus juutide edu ja saavutuste üle

Miks juudid ikkagi rahvusena on säilinud (tegurid):
1.    Judaism, kui identiteedi alus ja judaismi reeglite täitmine. Kui kõik oli ära võetud, siis usku ei saanud võtta. Juut, kes vahetas usku, heideti juutide kogukonnast välja.
2.    Verepuhtuse säilitamine. Juut abiellus oma rahvuskaaslasega, hoiduti segaabieludest, mis toovad kaasa sulandumise teiste rahvastega.
3.    Juutide loomupärane edasipüüdlikkus tähtsate ametite poole, hea hariduse suunas – et saaks hästi ära elada (advokaadid, teadus, pangandus, kultuuri sfääris- tippviiuldajad, Baskini perekond teatris, Eri Klas , maailma maletajad)
4.    SIONISM – juudi rahvusliikumine, 19 saj lõpus. Selle rajas juudi päritolu ajakirjanik Theodor Herzl . Arvas , et tuleb luua juudi rahvusriik, kus pole antisemitismi, see oli sionistide peaeesmärk. Juudid ei tundnud end kuskil turvaliselt. Hakati looma sionistlikke organisatsioone, loodi näidis-õppefarme, et õpetada juudid taas tegelema põllumajandusega. Õpetada juute elama külaelu – KIBUTSIS – juudi külakogukond.
Judaismi kohta antud lisamaterjal – juudi pühasid teadma ei pea. Teada on vaja:
14.05.1948 a – Iisraeli riik.
TOORA ehk seadus – selles on 613 juhist (248 käsku ja 365 keeldu). Olulised Tooras on Moosese seadused – jumal andis need Moosesele 10 tahvliga Siinai mäel.
TALMUD – pärimus, mis juudi rabide poolt kirjutatud, sisaldab seletusi ja juhiseid nt jumalateenistuse kohta
 SABAT – iganädalane juudi püha, mis algab reede õhtust (õhtusöögist), laupäeval tööd ei tehta.
Juudid ei söö loomi, kes mäletsevad ning kelle kabi on lõhestatud. Ei söö ka kumera nokaga linde. Kaladest võivad süüa vaid selliseid, millel on uimed ja lõpused. Neutraalne on kanamuna ja leib. Toidu valmistajaks ja serveerijaks võib olla vaid juut.

ANTIIKFILOSOOFIA (VANA-KREEKA JA VANA-ROOMA)

Filosoofia pärit Vana-Kreekast, „tarkuse armastus“ (Sokrates). Vana-Kreekat loetakse Euroopa filosoofilise mõtte hälliks. Antiikaeg andis Euroopale 3 olulist asja:
1.      KREEKA FILOSOOFIA,
2.      KRISTLUSE,
3.      ROOMA ÕIGUSE.
Vana-Kreeka laiemas mõttes on Euroopa kultuuri alus- teatri kunst , kirjandus- eeposed , paljud teadused.
Vana-Kreeka filosoofia ei tekkinud korraga kõikjal, vaid tekkis 3 lainena:
1.    esimene laine seotud Väike- Aasia rannikuga (tänapäeva Türgi rannikuga). Nt Mileetose koolkond
2.    teine laine – Lõuna Itaalias, teisel pool Joonia maad – Elea koolkond
3.    kreeka mandril – esile kerkib Ateena (Kreeka pealinn)

ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID

1.    Antiikfilisoofia kujunemine (7-5 saj eKr), nim ka kosmoloogiline periood. Huvisfääris oli maailma tekkimine. Esindajad: Thales, Anaximandros , Anaximenes, Herakleitos , Pythagoras .
2.    Klassikaline kreeka filosoofia (4 saj eKr), nim ka antropotsentlikuks? perioodiks . Esindajad: Sokrates, Platon , Aristoteles, Demokritos . Huvi tekkis inimese probleemide vastu, õnne käsitlus.
3.    Hellenistlik periood ja Rooma filosoofia (3 saj eKr-2 saj keskpaik eKr -6 saj pKr ), nim ka hiliskreeka perioodiks. Süntees erinevate probleemide ühendamisega. Esindajad: küünikud, Epikuros ( epikuurlased ), stoikud , skeptikud.

VANIMAD KOOLKONNAD

MILEETOSE KOOLKOND - Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos

Thales, Anaximandros, Anaximenes (Mileetose linnas) ning Herakleitos (Ephesose linnas).
THALES – esimene teadaolev autentne Euroopa mõtleja. Oli matemaatik . Mõõtis ära püramiidide kõrguse varju abil. Astronoomia – ennustas ette päikese varjutuse . (See oli esimene teaduslik hüpotees – 28. mai 585 eKr). Thales kujutas Maad ette lameda taldrikuna. Algeks oli tema arvates vesi (oli seega monist – üks alge) ning et Maa ehk taldrik hulpis vees. Vesi on kosmoloogiline element, seda on palju. Veega seotud tema hingekäsitlus- hingel on külgetõmbejõud nagu merevaigulgi, mida leidub vees. Esimene moraaliline filosoofia ehk eetiline põhimõte – inimene peab piiri, st mõõdukuse rõhutamine.
ANAXIMANDROS – Thalese õpilane. Tema konkreetset alget välja ei pakkunud aga rääkis selle omadustest – algeks on lõputu, piiritu , ebamäärane aine – APEIRON . Temalt on pärit vanim teadaoleva vana – kreeka filosoofiline teos „Loodusest“. Arvas, et inimene pärineb kalast . Inimene saab alguse mudases mere põhjas kala kõhus. Arvas, et Maa on trummi kujuline ning teistele taevakehadele keskpunktiks (geotsentrism). Praegusel ajal on heliotsentrism – päike on taevakehade keskpunktiks. Tema koostas ka esimese teadaoleva maakaardi (trummikujuline gloobus ).
ANAXIMENES – oli Anaximandrose õpilane. Oli monist – üks alge – arvas, et algeks on õhk. Õhk on kõige liikuvam, nähtused tekivad õhu hõrenemise ja tihenemise tulemusena (tuli – hõreneb, maa – tiheneb). Samastas õhku hingega ja eluga. Kui on õhku, on ka elu. Maa on lame ketas õhus, õhk on lõputu ja piiritu
HERAKLEITOS – oma teostes kasutas allegoorilist teksti – mõistukõne. Hüüdnimi oli tal Tume. Teine hüüdnimi oli Nutja – nuttis, kuna inimesed on nõmedad. Algeks pakkus tuld. Maailm on perioodiliselt süttiv tuli – süttib ja kustub. Leidis, et kõik liigub – nt kunagi ei saa 2x astuda ühte ja samasse jõkke. Kõik liigub, ehk kõik voolab. Teistkordsel jõkke astumisel on juba uus vesi. Esindab relativismi – kõik on suhteline. On olemas maailma sisemine korrastatus.

ELEA KOOLKOND

XENOPHANES – Elea koolkonna rajas Lõuna-Itaaliasse pagendatud Xenophanes. Tema hakkas kahtlema müütides. Esindab panteismi – jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega samastunud. Inimene on tulnud mullast ja veest.
PARMENIDES – eleaatide liider. Võttis kasutusele mõiste „olemine“. Kõik mis on, see on olemas. Mida ei ole, seda ei ole olemas, ehk mitte olevat ei ole. Järelikult on olemas vaid olemine. Arvas, et lapsed on head filosoofid .
ZENON – hakkas kasutama dialoogi vormi, mis muutus filosoofilise kirjanduse žanriks.

PYTHAGORASE KOOLKOND

Pythagoras rajas esimese filosoofia kooli. Teda võrreldi valguse jumala Apolloniga. Oli väljapaistev matemaatik (tema teoreem). Kõik on mõõdetav, kaalutav, loendatav – tõstis esile arve. Poliitilise filosoofia algus – arvas, et riigis peab olema ka korrastatus nagu arvudes. Tegeles meditsiiniga – arvas, et inimest saab ravida muusikaga. Muusika teeb kaineks!!!

PLURALISMI KUJUNEMINE

Pluralism – mitme alge käsitlus.
I etapp
EMPEDOKLES – maailmas on 4 juurt – maa, õhk, tuli ja vesi – 4 alget
HIPOKRATES – inimese organismis on 4 juurt – veri , lima, tume ja hele sapp . Evolutsiooniteooria – tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima . Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku.
II etapp
ANAXAGORASE etapp – tema ei räägi ainest (juurtest), vaid ta räägib aineosakestest e seemnetest. Kõik koosneb seemnetest (tule seemned jne). Maa kuju on trumm. Taevakehad on kivid . Päike on hõõguv kivi. Mis on piiriks looma ja inimese vahel – erinevad KÄE tõttu. Anaxagoras oli kosmopoliit – määratles end maailmakodanikuna. Ütles lause – kõikjal, kus on taevas peakohal, seal on minu kodumaa.
III etapp
LEUKIPPOS ja DEMOKRITOS
Esindavad aatomiõpetust. Maailm koosneb väikestest jagamatutest osakestest – ATOMOSTEST. Aatomite vahel on tühi ruum, mis võimaldab neil liikuda . Liikumise põhjus ongi tühi ruum. Demoritos – aatomid erinevad üksteisest, neil on erinev suurus, kuju, asend, temperatuur. Hinge aatom on tuline. Aatomite liikumist seostab ta eluga – niikaua kui liiguvad, on elu. Ta oli veendunud rahvavõimu e demokraatia pooldaja . Parem on olla kasvõi vaene, aga demokraatlikus ühiskonnas, kui rikas aga ebademokraatlikus. St vabadus on parem orjusest. Tema soovitus valitsejatele – kes tahab valitseda teisi, peab oskama valitseda kõigepealt iseennast . Aforismid : arukas on inimene, kes ei kurvasta selle üle, mida tal ei ole vaid ta on rõõmus selle üle, mis tal on. Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus.

KLASSIKALISE FILOSOOFIA PERIOOD

SOKRATES – filosoofia jaguneb tema eelseks ja temast alates. Ta ei kirjutanud teoseid kuna arvas, et ei tee seda nii hästi kui tema õpilased ja tõde selgub vaidlustes. Argumentatsiooni meetod – pidev küsitlemine, omandas vaidluse kuju. Talle meeldis vaielda . Nt mis on ausus – ausus on see kui ei valetata. (samas vaenlasele sõjas võib). Enesetunnetus – tunne iseennast. Arvas, et teadmiste aluseks on MÕISTE selgeks tegemine., siis järgnevad muud teadmised. Oma tegevustes tuleb keskenduda tähtsaimale. Elu mõte on hinge täiuslikkus. Tal oli probleeme poliitilise filosoofiaga , kritiseeris otsest demokraatiat Arvas, et võetakse vastu ebapädev otsus, kui häälte lugemisel saavad ülekaalu need, kes teemat ei valda. Pooldas esindusdemokraatiat. Poliitikaga tegelgu need, kes seda ala tunnevad . Seetõttu oli tal vaenlasi , süüdistati Ateena noorsoo moraalses laostamises. Tema üle toimus kohus ja ta mõisteti surma (otsus ühe enamhäälega).Sokrates pooldas seaduskuulekust – seadust tuleb täita ka siis, kui see pole kõige parem. Kohtuotsust tuleb täita – järelikult tuleb surra. Seetõttu nim teda ka antiikaja märtriks. Uskus hinge surematusesse – hävineb ainult keha. Tema vaadetele tugines mitu koolkonda – eesotsas tema õpilased.

KÜÜNIKUTE KOOLKOND – elavad lihtsalt nagu koerad . Nad eitasid materiaalset heaolu. Leidsid, et materiaalne heaolu teeb inimese sõltuvaks – ta ei ole enam vaba. Tuleb elada askeetlikult – keha muuta tuimaks. Esindajaks DIOGENES.
KÜNISM – küüniline inimene – inimene, kes üleolevalt ja põlgusega suhtub üldtunnustatud materiaalsetesse väärtustesse. Perekonda suhtuti küüniliselt. Abiellu või ära abiellu – vahet pole. Normaalne abielu – pime naine ja kurt mees. Epateeriv käitumine – šokeeriv käitumine. Kõrge enesehinnang – ei tunnistatud autoriteeti. Liidriks oli ANTISTHEUES.

KÜREENE KOOLKOND – kürenaikud – põhja Aafrikas, liidriks Aristippos. Sensuaalne e meeleline tunnetamine ja hedonistlik moraal. Rõhutati elu nautimist ja lõbutsemist. Vaba on see, kes elu naudib. Elu nautimine ei tohi olla liiga intensiivne – sellele järgneks muidu intensiivne kannatamine. Oluline on tasakaal.

PLATON – Sokratese kuulsaim õpilane. Arvas, et Sokratese surm oli suur traagiline viga. Tänas jumalat, et elas Sokratese ajal. Platon oli universaalne inimene, täiusliku kreeklase kehastus. Ta oli atleet ja maadleja. Oli kuni oma surmani elurõõmus, suri ühe oma õpilase pulmas. Rajas Platoni akadeemia. Kirjutas üle 30 teose dialoogi vormis. Kirjutamisel oli 4 perioodi (*looduse aja dialoogid , *noorukist meheks periood – ideeõpetused, idealism , *mehe ea periood – ühiskondlik filosoofiliseks teoseks oli POLITEIA – kirjeldab ideaalset riigi mudelit, *vanaduse periood – kosmoloogia, loodusfilosoofia)
Ideeõpetus e idealism – on olemas kehatud, meeltega mitte tajutavad vormid, mida ta nim ideedeks. Sõltumatud ajast ja ruumist, st igavesed ja lõputud. Tõesed teadmised on teadmised ideede kohta. Ideed eelnevad kõikidele nähtustele, materiaalsetele asjadele. Meeleline tunnetamine on moonutatud. Meeleline tunnetamine on inimese koopas olemine seljaga koopa suu poole, nägu seina poole ja näeb ainult moonutatud varje.
Platoni ühiskonna filosoofia – ideaalses ühiskonnas on 3 ühiskonna kihti:
Valitsejad e juhid (filosoofid, targad inimesed, kellel on mõistus)
Sõjaväelased – ma julgeoleku tagamine, kehaliselt treenitud , peavad omama iseloomu.
Tootjad – käsitöölised, põlluharijad, kaupmehed
Ühiskonna struktuurile vastas hinge struktuur, sellel ka 3 osa:
Mõistus – vastas juhtidele
Emotsionaalne osa – sõjaväelased
Ihalev osa - tootjad
Tema jaoks oli riik ülimuslik isiksuse suhtes. Indiviid allutatud riigile. Inimese isiklik elu oli allutatud riigile. Riik pani paari abikaasa jne. Riik dikteeris ka skaala, mil naine emaks ning mees isaks pidi sama. Naine pidi emaks saama vahemikus 20-40 aastat, mees isaks 30-45 aastasena. Platon leidis, et liiga noored või liiga vanad annavad halva inimmateriali. Kui mees polnud 35-lt isa, siis ta maksustati. Naine maksis siis, kui ta oli abielus, kuid polnud lapsi, kuigi oli füsioloogiliselt terve; mees pidi nii või teisiti maksma.
Naine on mehe intellektuaalne reserv.
Platon analüüsis erinevaid riigi vorme- 6 valitsemise vormi:
1.      monarhia - päritav võim
2.      aristokraatia - targemate võim; targemate võim
3.      oligarhia - võimul on rikkamad; rikkamate võim
4.      timokraatia- võimul on tugevamad; tugevate võim
5.      türannia- Kreeka diktatuud, võim kuulub ebaseaduslikult võimu haaranud diktaatorile
6.      demokraatia- rahva võim
Platon leidid, et kaks esimest on sobilikud , teistel suured puudused. Oligarhia puudus- raha ei anna mõistust, raha tekitab himu ja ahnust. Timokraatia puudus- kalduvus militarismi, liigne sõjakus. Türannia puuduseks- kasvatab demagoogiat ning populismi (apelleerimist rahva tahtele). Demokraatia puuduseks- et rahvale meeldivad liialused, meeletused, seega see ei sobi.
Platon on Antiikaja autoritest/mõtlejatest tegelenud ka Atlantise ehk selle kadunud mandri probleemiga. Atlantis kadus 1 ööpäevaga, plahvatuse järel merre vajunud võimas, rikas ja imeline maa ja riik. Platon paigutas Atlantist on Vahemerre , veel on paigutatud seda Atlandi ookeani, Sumatra saarele ja India ookeani.

ARISTOTELES (384-322 eKr), hiliskreeka periood.
Ta tegeles kõikide teadustega, mida tollal tunti. Teda peetakse loogika rajajaks. Süllogistika- järeldusõpetus. Teda peetakse ka teadusmetodoloogia rajajaks. Aristoteles õppis Platoni akadeemias , hiljem oli seal kõnekunsti õppejõud. Ta rajas ka oma õppeasutuse- Lyceioni, tänapäeval lütseum. Platoni akadeemias kasutati dialoogi, Lyceionis tegeleti teadusliku uurimistööga.
Aristotelese teosed kui ka õppetöö jahunes kaheks:
1.      eksoteerilised tööd ja teosed. Eksoteerilised teosed mõeldud laiale lugejaskonnale, tööd laiale publikule. Need olid populaarteaduslikud.
2.      esoteerilised tööd ja teosed. Esoteerilised teosed mõeldud kitsale, asjatundlikule ringile . Õppetöö valitud seltskonnale.
Aristotelese vaated:
1.      Vormiõpetus- rõhutab, et igal asjal ja nähtusel on olemas sisu ja vorm. Vorm on olulise sisust. Vorm on püsivam ja tähtsam.
2.      Põhjusõpetus- leidis, et igal asjal on neli tüüpi põhjusi.
1.      aineline ehk materiaalne põhjus
2.      vormiline põhjus
3.      mõjutav põhjus
4.      lõpp ehk eesmärgiline põhjus ehk teleoloogiline ehk otstarbekuse õpetus
Moraali filosoofia ehk eetika. See on vooruse eetika ehk areete. Voorused jagunevad intellektuaalseteks voorusteks (neid saab õpetada) ning moraalseteks voorusteks (neid saab omandada kasvatuse tulemusel). Vajalikud on ka mõningad sotsiaalsed voorused, nagu tervis. „Terves kehas terve vaim“. Peab olema selline tervis, mis ei takistaks inimese arengut. Jõukus- mis on kesktee - sest ühelt poolt on halb, kui isik on väga rikas ( ahnus ) või väga vaene (õelus ja alandlikkus). Inimene peab olema nii jõukas, et end ise ära majandada. Peab olema soodne saatus ehk õnne. Elu eesmärgiks on õnnelik elu. Eudaimon- õnn; eudaimonoloogia on õnne õpetus.
Õnn Aristotelese käsitluses: moraalsed voorused (kasvatus) ja kohased sotsiaalsed institutsioonid (tervis, jõukus, soodus saatus).
Ühiskonna ehk poliitiline filosoofia- analüüsis erinevaid riigi vorme. Leidis, et kõige parem, kui võtta erinevatest riigivormidest parimad omadused ja sünteesida need. Poliitikas rõhutas, et tuleb võtta keskmine ehk mõõdukas poliitika, et hoiduda äärmustest. Poliitilise tsentrismi pooldaja. Inimest nimetas poliitiliseks loomaks , sest inimene on ühiskondlik olend . Inimene peab olema poliitiliselt aktiivne.

HELLENISMI AJASTU ÕPETUSED

Hellenismi mõiste võttis esimesena kasutusele Saksa ajaloolane J.G.Droysen. Kellelt ilmus teos „Hellenismi ajalugu“. Nimetas hellenismi perioodiks Kreeka ajaloost Aleksander Suure vallutustest alates (330 eKr) kuni Kreeka minekuga Rooma impeeriumi kosseisu (u 30 eKr). See periood kestis seega umbes 300 aastat.
Ta tõi välja teatud tunnusjooned, mis iseloomustavad seda ajastut :

Kreeka ja Idamaade kultuuride vastastikune mõjutamine, isegi läbipõimumine. Seoses sellega Aleksander Suure Makedoonia vallutustega. Aleksander Suur soosis idamaist, seega soosis ka sega-abielusid.

Muutus kreeklaste enesemääratlus ehk identifitseerimine. Kui enne kreeklased määratlesid end oma linnriigi ehk polise järgi (näiteks teebalane, korintlane), siis nüüd määratlesid end kreeklaste ehk hellenitena. Sellele aitas kaasa ühise kreeka keele (koinee) välja kujunemine.

Kosmopolitism ehk enda maailma kodanikuna määratlemine

tekkisid uued kultuuri keskused Aleksandria Egiptuses, mis hakkas isegi Ateenat varjutama.

Hellenistlikud õpetused:

skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia

epikureism

stoitsism

SKEPTITSISM

Skeptitsismi nimetati vanakreeka keeles skepsis ja skeptikut skeptikos. Rajajaks Pyrrhon (360-270 eKr). Sõnastas skeptitsismi kõige paremini- kunagi ei saa midagi kindlat väita, kuna alati on võimalik leida vastuväide. Seetõttu on parem, kui ei võeta seisukohta. Mitte kunafgi ei saa kindlalt öelda, et asjad on nii või teisiti, asjad näivad meile niimoodi .
Pyrroni kuulsaim õpilane oli Timon, kes ütles „Kas mesi on magus, seda ma ei tea, kuid mulle tundub ta magus“.
Kui puudub seisukoht, siis tagab see hingerahu.

EPIKUREISM

Rajajaks Epikuros, kes sündis Samose saarel. Rajas ka oma õppeasutuse, mida nim Epikurose aiaks. Seal käisid ka naised ja orjad . See aed on seatud Epikurose filosoofiaga. Epikuros võrdles filosoofiat aiaga. Igas aial on olemas see viljakas pinnas ehk huumuse koht, mille all mõtles füüsikat. Teine aia element oli see piirdetara, mida võrdles loogikaga, mis on filosoofia teine koostisosa . Kolmas osa on eetika, mida võrdles viljadega, mis selles aias võrsusid.
Atomism oli epikuterismi II laine. Atomismi I laine rajajad leidsid, et aatomite põhjus on väline- tühi ruum teeb võimalikuks nende liikumise. Epikuurlased leidsid, et aatomid liiguvad raskusjõuga ehk sisemisel põhjusel.
Moraaliõpetus- hedonism - mille järgi kõrgeim hüve on nauding ja hea on see, mis tekitab naudingut, kuid tuli jääda mõõdukuse raamidesse. Nautimine ja lõbu ei tohtinud olla liiga intensiivne, siis muutus see kahjulikuks. Epikuurlased tervitasid Epikurost peeker käes.

STOITSISM

Stoitsism on eklektiline õpetus, ei olnud stiililiselt ühtne, vaid sisaldas erinevate stiilide elemente. Algeks pidasid tuld.
Põhiline tunnus- häirimatus, häirimatu olek, stoiline rahu. Mitte millestki ei lastud ennast häirida. Kiretu apaatiaga suhtuti kõigesse, sest see tagab hingerahu, mis on tähtis. Oluline oli häirimatus surma ees. Kui oli isu otsa sai ( laostumine , ränk põlu, surmatõbi), siis oli parem ise elust lahkuda.
Liider Zenon

VANA-ROOMA

Vanaaja suurim ja võimsam riik oli Rooma. „Rooma, see on terve maailm“. Rooma riik haaras 3 kontinendi alad, ning järveks oli Vahemeri . See riik eksisteeris üle 1000 aasta (753 eKr-476 pKr). Rooma muutus vallutuste tulemusena impeeriumiks. Impeerium koosnes alistatud rahvastest ja riikidest ning üks rahvas- roomlased - olid domineerivad.
Impeeriumi tunnused:
1. impeeriumi valitsetakse põhimõttel „devid et impera “- „jaga ja valitse“. Ühelt poolt jagatakse näiliselt võimu ka provintsidele, kuid valitsetakse keskusest.
2. keskvõimule on soodne, kui alistatud rahvaste vahel on pinged, siis nad ei ühineks, et vabaneda keskvõimu alt.
Rooma kreekastus ehk helleniseerus. Selle elemendid- Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga , ka eeposed sarnaseid ( roomlastel Aeneis, kreeklastel Odüsseia; sarnane oli, et mõlema peategelased tulevad Trooja sõjast, seiklused kestavad 10 aastat, analoogsed saatuslikud naised, süžee sarnane), teatrikust sarnane, ning ka haridussüsteem.
Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust.

Hellenistlikud õpetused kandusid üle Rooma, ka Kreeka filosoofia.
Skeptitsism Roomas- Esindaja Sextus Empeiricus- mõtiskles, mis on hea ja mis halb. Kui inimesed pole head, siis ta püüdleb selle poole. Ja kui talle tundub, et tal on hea, siis hakkab ta kahtlema, et on ületanud mõõdutundega. Seega kõige parem, kui puudub seisukoht, mis on hea ja mis halb. Inimene otsib vastuseid ja samas hoidub vastuste leidmisest. Skeptistsmi keskuseks Roomas sai Platoni Akateemia. Skeptik =akadeemikuga.

Epikureismi esindas Titus Lucretius Carus, tema teos „Asjade loomusest“(de rerum natura ). Tegemist oli poeemiga, seega väljendus epikureism luulevormis. T.L.Caruse arvates tuleb ühiskonna probleemidega tegeleda. Kreeklased arvasid, et tuleb eemalduda ühiskonnast.

Stoitsism- Roomas kõige jõulisemalt esindatud . Esindajaks Rooma keiser Marcus Aurelius , hüüdnimega filosoof troonil. Marcus Aurelius valitses aastatel 161-180. Tema aeg oli nn kuldne Rooma aeg, sel ajal oli Rooma oma võimsuse tipul. Marcus Aurelius tabas ära ka Rooma impeeriumi lagunemise tundemärgid, sest ükski impeerium ei kesta igavesti . Marcus Aurelius kirjutas raamatu „Iseendale“- stoitsistliku kahekõne iseendaga . Ta mõtiskleb selle üle, et kes on õiglane valitseja. Leidid, et kes on oma rahvale eeskujuks- nagu sõnn karjale. Loetleb terve rida tunnusid, mis on omased õiglasele valitsejale- ausus (verissimus), kannatlikkus, sallivus, ta peab pidevalt tegutsema oma rahva heaks. Marcus Aureliust peeti antiikaja valgustatud monarhiks. Valgustatud monarhi tunnused: sügavate vaimsete huvidega ning edumeelsete vaadetega. Marcus Aureliuse edumeelsus seotud Rooma uue välispoliitilise Rooma rahuga (Pax Romana ), mis tähendab, et Marcus Aurelius tahab muuta Roomat rahuriigiks, tahab elada rahus oma naabritega , ei taha vallutada uusi alasid, teiselt poolt ei taha, et keegi teine võtaks Rooma impeeriumist maid. Marcus Aurelius tahtis, et Rooma impeeriumi piirid jääksid paika.
Stoitsisimis väljendus selline mõte „Naeruväärne on see inimene, kes imestab millegi üle, mis elus sünnib“.
Konsul Marcus Tullius Cicero [kikero] (106-43 eKr)- tema vaated eklektilised, mõned vaated skeptikute omad, kuid mõned ka stoitsistlikud. Oli antiikaja väljapaistvaim kõnemees ehk oraator. Kirjutas teose „De oratore“ (kõnemehest), mis oli käsiraamatuks heaks oraatoriks saajale. Säilinud 57 täielikku Cicero kõnet, nt „Süüdistuskõne Catelina vastu“- Catelina tahtis võimu haarata ühiskonna põhjakihi lumpeni (hauakaevajate jne) abil, oli suur kõrtsikakleja. Cicero terminid: CV ( Curriculum Vitae), homo novus ehk uus inimene, kelle all Cicero mõtles tõusikut; cui bono - kellele on kasuli , ning harjumuse jõud on suur jne.
Lucius Annaeus Seneca jun- filosoof, kuulsa Rooma kirjaniku poeg, isal sama nimega. Oli keiser Nero õpetaja-kasvataja. Keiser Nero negatiivseteks külgedeks oli nartsism (haigaslik eneseimetlemine ) ning suurusehullustus (mania krandiosa). Keiser Nero ajal algas varakristlaste tagakiusamine . Keiser Nero tahtis saada eepose kirjutajaks , lasi sellepärast Rooma linna põlema panna, tahtis saada olümpia võitjaks jne. Lasi lõpuks oma orjale end läbi pista. Seneca- valmis olla surmaks, väärikalt vastu võtta oma saatus, pole vaja midagi muuta, tuleb oma kohta tunda, sest elu on lühike, maisel elamisel on vaid üks tulemus- ühiskondlik tegevus.

KRISTLUS

Rooma ajal tekkis kristlus. Rooma ida provintsides ehk Lähis-Idas. Kristlusest sai ajaliselt teine maailma usund budismi järel ja islami eel. Kristluse populaarsus:
1.      võrdsus, just orjade sotsiaalne võrdsus, sellepärast oli varakristlaste hulgas palju vaeseid. Hiljem ka rahvaste võrdsus- kõik kristlikud rahvad on vennad. Naise ja mehe võrdsud (mees savist , naine küljeluust ehk siis paremast materialist ). Eedeni aiast välja ajades pidi jmees karistuseks palehigis tööd tegema ja naine valudes sünnitama. Kristlus oli siiski mehekeskne.
2.      usk lunastusse- messianism- et kõik hädad saavad lunastatud, trööstiv funktsioon.
Kristluse ideelised allikad:
Idamaade õpetused ja usundid (jubaism- 10 käsku toetb Moosese seadustele ). Vana Testament on tegelikult juudi rahva ajalugu.
Antiikaja filosoofia. Platonism- hinge surematuse idee. 19 sajandil kuulus Saksa filosoof T.Nietzche järgi oli kristlus pööbli (alamrahva) platonism.
Stoitsism- sest varakristlased ei kartnud surma.
Kristluse levik:
Kristlust levitasid apostlid (apostolos- saadik). Kuulsamad apostlid olid Peetrus, Paulus , Johannes jne. Kristluse leviku võimalused:
1.      rahulik misjon - Püha Patrick (St Patrick- iirlaste pühak). Tema kasutas näitliku õppevahendina shamrock- 3 harulist Iiri ristikheina, mis iseloomustad kolmainsust ehk triniteeti. Kolmainsus on kristluse kuulsaim dogma.
2.      Sund- valitseja sund. Valitseja või rahva vanem võttis vastu eelnevalt ristiusu ja seejärel ristis ta oma rahva. Nt Venamaal vürst Vladimir, kes oli naistekütt. Venamaa ristiusustati 988. Venemaa muutus õigeusklikuks. Eestlastest Lembitu ; Liivlaste vanem Kaupo; Juhan Luiga 20ndatel aastatel.
3.      „tuli ja mõõk“ või lepingu teooria. Põhiliseks lepinguks oli alistumise leping- algul võrdõiguslik, siis vasall-leping ning lõpuks alistumisleping. Eesti.
Roomas kestis kristlaste tagakiusamine 2,5 sajandit.
I etapp- keiser Constantinus (313) kuulutas kristluse lubatuks religiooniks, legaliseeris kristluse. Ta olevat taevas näinud enne rasket lahingut kristluse monogrammi. Sallivuse edikt ehk tolerantsi edikt. Constantinus rajas uut kristlikku pealinna Konstantinoopolit, mis sa uueks pealinnaks 330. Esimene etapp kristluse võidule pääsemiseks.
II etapp- 325 Nikaia kirikukogu kuulutas kristluse domineerivaks ehk juhtivaks religiooniks.
III etapp- 381 keiser Theodosius kuulutas kristluse ainsaks lubatud religiooniks.

PIIBEL

Byblos tähendab kreeka keeles raamatut.
Piibel jaguneb:
1.      Vanaks Testament- koosneb 39 raamatust. Algselt kirja pandud heebreari keels, osa aramea keeles. Seejärel tõlgiti see kreeka keelde- oli 72 tõlkijat, ning seejärel ladina keelde, tõlkijaks Hieronymos. Ladina keelset tõlget nim vulgataks ehk rahvapäraseks. Vanal Testamendil on anonüümsed autorid ning valmis pika aja vältel (12 saj eKr- 1 saj pKr. Jaguneb kolmeks osaks:
1.      osa- ajalooraamatuteks (5 Moosese raamatut ehk pentateuh).
1.      Raamat genesis ehk loomine. Maailm valmis 6 päevaga. Loomingu tipuks inimene.
2.      Raamat exodus ehk väljarändamine. Egiptuse vangipõlv, sealt lahkumine ning leping Jumalaga .
3.      Raamat leviticus ehk leviide seadused. Kombetalitused, ohverdamine, nt Jakobi poeg Leevi .
4.      Raamat numeri ehk statistiline materjal Iisraeli rahva kohta.
5.      Raamat deuteronionium. Kordab läbi seadused, sh Moosese viimane kõne.
2.      õpetusraamatud. Saalomoni õpetused- nt kes teisele auku kaevab , see ise sinna sisse kukub .
3.      prohveti raamat. Prohvetid ehk kuulutajad. Suured ja tähtsad prohvetid: Jesaja, Jeremija, Hesekiel; väiksemad: Joel .
2.      Uus Testament- erinevus Vana testamendiga, seal on 27 raamatut. On konkreetsed autorid, valmimisaeg lühem, mahub 100 aasta sisse. Algselt kirjutatud kreeka keeles, hiljem tõlgitud. Struktuur:
1.      ajalooraamatud (neli evangeeliumi, evangeelium tõlkes rõõmusõnum). Kirjeldatatkse Jeesuse elu ja tegevusi. Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium. 3 esimest sarnased ehk sünoptilised. Apostlite teod.
2.      õpetusraamatud. Mille hulgas oluline apostel Pauluse kirjad (nt Pauluse kiri roomlastele; Pauluse 1. kiri korintlastele jne). Kiri oli kui kirjanduslik zanr. Paulus lubas kogudusse võtta ka mitte juute. Pauluse tegevus peale Jeesuse surma.
3.      prohvetiraamat. Johannese ilmutuse raamat ehk apokalüpsis
Piiblis on veel raamatuid, mida nim apokriivadeks, mis olid vahepeal Piiblist eemaldatud, kuna nad polnud „õiged“, kuid pärast võeti tagasi.

Filosoofilised probleemid Piiblis:
1.      Tõe probleem. Mitte inimene ei püüdle tõe poole, vaid tõde tuleb inimese juurde läbi ilmutuse.
2.      Väärtustamine. Väärtustatud hinge surematus; vagadus ; jumala kartlikus.
3.      Aja käsitlus. Aeg on lineaarne, kulgeb pöördumatult sirgjooneliselt, sellel on algus ja lõpp.

KESKAJA FILOSOOFIA PÕHIJOONED

Keskaeg - „ medium aevium“. Keskaeg algas 476 Lääne-Rooma langemisega. Keskaja lõpuks on pakutud erinevaid daatumeid
1453 Konstantinoopoli langemisega, Bütsantsi lõpp, türklaste vallutused .
1492 Columbuse esimene reis, seotud suurte maailma avastustega. Leiti teid idamaadesse. Maailma avastuse tõttu tekivad koloniaalimpeeriumid. Kristlus jõuab Ameerikasse.
1517 reformatsiooni algus; Martin Lutheri väljaastumised; protestantismi tekkimine.
1640-1660 Inglise revolutsioon; parlamentalismi tekkimine.

Keskaja filosoofia puhul rõhutatakse teatud tunnusjooni mitte ajalisi jooni.
Põhitunnused:
1.      Tugev seotus religiooniga
1.      Teotsentrism ehk jumalakeskus. Jumal- see on absoluut , kõige keskmes.
2.      Kreotionism, creatio. Kõik on jumala loodud. Maailm on loodud mitte millestki ehk ex nihilo.
3.      Providentsialism- ettenägemine. Jumal näeb kõike ette, valitseb inimeste üle.
4.      Revelatsionism- ilmutus. Tõdede aluseks on jumalik ilmutis.
Tõmmati võrdusmärk kristluse ja filosoofia vahele. Clemens - tõeline filosoofia ongi kristlik religioon:
2.      Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine ehk eksegees , sama tähendab ka hermeneutika- laiemas tähenduses, mitte vaid Piibli tõlkimist. Patriarhid tegelesid tõlkimisega. Origenes- kirikuisa , kes tõlgendas.
3.      Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- „Minu viletsuse lugu“, kus kirjeldab oma möllamist naistega.
Filosoofias oluline jumalatõestamine.
1.      ONTOLOOGILINE jumala tõestamise teooria, esindas Anselm Canterbury (Itaalia päritolu filosoof, 1033 -1109). Jumal on ülim, kuna ta on ülim, siis ülim peab sisaldama endas kõike, seega sisaldab ta endas olemist. Jumal- obsoluutne olemine.
2.      KOSMOLOOGILINE jumala tõestamise teooria, esindaja Thomas Aquinost (Itaalia krahv, hüüdnimega „hingeline doktor “, 1225-1274). Igal asjal on olemas põhjus ja loomulikult saab selleks põhjuseks olla jumal.

UNIVERSAALIDE TÜLI EHK VAIDLUS

Vaidlus toimub üldmõistete üle. Vaidlus toimub kahe suuna/voolu vahel- üksiku ja üldise vaidlus.

REALISM - üldmõisted (universaalid) on reaalselt eksisteerivad, nad eelnevad üksiknähtustele (noomenitele). Ante rem- enne asju. Esindab Thomas Aquinost. Jumalik mõistus on üldmõiste, mis eelneb üksiknähtustele/faktidele.

NOMINALISM - väitis vastupidist, üldmõisted järgnevad üksiknähtustele. Post rem- pärast asju. Esindab William Occam (Inglise mõtleja). Kaksiktõe teooria- tähendab sellist katset, kus filosoofiat eraldatakse religioonist. Ta rõhutas, et on olemas teoloogiline tõde, mille objektiks on jumal ning filosoofiline tõde, mille objektiks on olemine.
Renessansi ajal kaksiktõe teooria- kahe raamatu teooria- on olemas kaks raamatut, mille autoriks on Jumal. Üks raamat on loodus, andis teaduslikke teadmisi, ning teine raamat Piibel, sealt tuli moraali käsitlus.

UUSAEG (MODERN AGE)

Maailma keeleks muutub ladina keele asemel inglise keel. Uusaja filosoofias avaldasid mõju teaduse saavutused. Nt M.Kopernik (Poola astronoom, 1473 -1543)- heliotsentriline käsitlus kosmosest . Helios - Päike. Teda loetakse esimeseks, kes võttis kasutusele mõiste revolutsioon. Tema jaoks oli revolutsiooniks taevakehade pöörlemine. Tema teos „Taevakehade revolutsioon“,

EMPIRISM

Empeiria- kogemus. Mõeldakse sellist filosoofia voolu, kus tunnetamine kogeneb kogemisel. Empirismi rajajaks J.LOCKE. Inimene sünnib puhta lehena. Teadmised tulenevad kogemustest.
Esindaja F. BACON (Inglise aadlisoost mõtleja, oli lordkantsler, kuid jäi intriigide küüsi, seejärel tõmbas avalikust elust tagasi). Peetakse eksperimentaal-meetodi sissetoojaks filosoofiasse . Ta suri eksperimendi käigus- kaua võib kana lumes hoida, et ta oleks söögikõlbulik. Kuna ta tegi seda paljakäsi, seega ta külmetus ning suri. Ta toob välja kaks liiki eksperimente :

Viljarikkad eksperimendid - suunatud konkreetsetele tulemustele, kannavad vilju.

Valgusrikkad eksperimendid- annavad üldisi teadmisi ehk valgustavad.
F.Baconi iidoli õpetus ehk õpetus iidolitest. Mõtles selliseid mõtlemise vigu, mida inimene teeb järeldamisel ehk tegurid, mis ei lase õigesti (takistavad) järeldada. Need segavad iidolid olid:

TRIBUS, tribuse iidol , soo iidol- kogu inimsugu mõeldi selle all, kogu inimkonna viga. Kõik inimesed eksivad. „Eksimine on inimlik“. See eksimine on seotud sellega, et inimesed lasevad end mõjutada tunnetest.

KOOBAS, koopa iidol- mõeldakse konkreetset inimest, individualistlik. Igal inimesel on oma koobas, pole olemas täpselt samasuguseid inimesi. „Igaüks saab asjadest omamoodi aru“.

TURG , turu iidol- seotud keele ja kõnega. Sellest kõnest erineva arusaamisega ning tõlgendamisega. Kuna keeled erinevad, siis keelest tulenevalt Päike (helios) antakse erinevates keeltes erinevalt, erinevas sugus (saksa k naissoost die Sonne ; vene k keskksoost, kuigi Päikesel puudub sugu).

TEATER, teatri iidol- lava olevad näitlejad on kõrgemal, püüne peal. Mõtlemise viga seotud autoriteetide liigse kummardamisega, alt-üles vaatamisega. Laieneb väljakujunenud dogmadele ehk eelarvamustele.
Veel üks empirismi esindajaid- THOMAS HOBBES (1588-1679). Empirismi raames esindas ka materialismi. Tema järgi kõik nähtused on füüsikalised osakesed, mis toimivad /tegutsevad füüsika seaduste järgi. Maailm on lihtsalt mehhaaniliste kehade kogum. Ta oli ka poliitiline filosoofia- uue riigi tekkimise teooria- ühiskondlikud lepingu teooria ( social contrack). Riik tekib omamoodi ühiskondliku lepinguga, mis inimesed sõlmivad. See leping sõlmitakse seepärast, et ei tekiks loomalikku võitlust. Bellum omnium contra omnes - kõikide sõda kõikide vastu. Inimühiskonnas ei sobi loomalik olemusvõitlus. Tõrjus välja teokraatliku teooria, et riik tekib jumala poolt.

RATSIONALISM

Ratio-mõistus. Tunnetamine baseerub mõistusele.
Rajaja Prantsuse mõtleja R.DESCARTES. „Mõtlen, järelikult olen olemas“.
Ratsionalismi all hakati mõistma uus-aja skeptitsismi. R.Descartes- ainuke asi, milles kahelda ei saa, on kahttus ise. Kahtleb kas meeleline tunnetamine on usaldusväärne. Leiab, et meeled ei ole usaldusväärsed. „Maailma saab näha vaid mõistuse silmadega ning kuulda ainult mõistuse kõrvadega“. Erinevus empirismist- inimene pole sündides puhas leht. Jumala idee on sünnipärane idee.
Ratsionalismi esindaja BARUCH SPINOZA (juudi päritolu Hollandi filosoof, 1632-1677). Tegutses madalmaades. Heideti juudi kogukonnast välja, kuna ei tahtnud rabiks saada. Oli läätse lihvija . Teda kutsuti kõrgetele kohtadele ja ametitesse, nt Päikesekuninga Louis XIV õukonda, kuid ta jäi tagasihoidlikuks . Elas 45 aastaseks (1632-1677). Iseenda põhjuseks olema- causa sui! See tähendab, et tema jaoks oli loodus iseenda põhjukseks ehk loodus on ühelt poolt looja ning teiselt poolt loodu. Jumal on loodus. Panteism - jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. Mõistuse rõhutamine väljendub vabaduse käsitluses- mõistuse võit tunnete üle. Ta oli äärmuslik ratsionalist- rääkis puhtast mõistusest. Inglid ei ole mitte midagi muud kui inimese hallunisatsioonid.
G.W. LEIBNIZ - seoses mitmekülgsusega nimetatakse ka Saka Aristoteleseks, kuna tegeles paljude asjadega. Puhkuseks nürimeelsuseni on vaid üks samm. Leiutas arvutusmasina, tegeles seadusandlusega , oli diplomaat Prantsuse õukonnas. Oli väljapaistev organisaator. Oli 1700 Preisi Teaduste Akateemia esimene president . Keskne termin- algeks on monaad, maailm koosneb monaadidest. Monaadi all mõistis looduse vaimseid algeid, mida on palju- pluralistlik käsitlus. Preformism- eelformeerumine- isiksus formuleerub mitte sünni momendist vaid eostamise momendist. Ka loode on isiksus. Rõhutab mõistst- on olemas mõistuse tõendid, need on paratamatud tõendis, juhuslikud on fakti tõendid.

SAKSA KLASSIKALINE FILOSOOFIA

Uus-aja õpetused, püüdsid ühendada empirismi ja ratsionalismi, eriti just I. KANT ( 1724 -1804).
Valgustuse ideoloogia- 18 saj võttis Kant kasutusele mõiste valgustus (Was ist Aufklärung). Ta nimetas valgustuseks inimese täiskasvanuks saamist vaimses mõttes. Valgustus tugines olulistel ratsionalismile- kõik peab olema mõistusepärane, kaasa arvatud ühiskond.
Kanti vaated mõjutavad kahte suurt perioodi. Nende perioodide vaheks oli aasta 1770.

kriitika eelne periood- huvitub maailma tekkimine, loodusfilosoofia, suure paugu teooria.

kriitiline periood- tegeles tunnetamise teooria ehk eetikaga.
Tema 3 olulist teost kannavad sõna kriitika.

„Puhta mõistse kriitika“- sisaldab tunnetusteoreetilisi vaateid. Asi iseeneses- ding an sich . On olemas inimese teadvuses sõltumatu asjade maailm, meeleliselt pole need tunnetatavad.
„Praktilise mõistuse kriitika“- sisaldab moraalilisi ehk Kanti eetika vaateid. Kategooriline imperatiiv - tingimatu ettekirjutus , st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks.
„Otsustusvõime kriitika“- otsustusvõime all mõistab võimet hinnata kunstiteoseid, esteetiline filosoofia. Kunstiteoste vaatlemisel saab inimene naudingu.

Ühiskonna filosoofia- igavese rahu teooria. Rahu inimeste ja riikide vahel.
J.G.FICHTE- teaduse õpetus. Mina (tees)- mittemina ( antitees )- süntees (järeldus).
Klassikutele omane, et nad on süstemaatilised.
G.W.F. HEGEL - olulised vaimu astmed . Subjektiivse vaimu tunnetamine, individuaalne tunnetamine. Objektiivne vaim- ühiskondlik tunnetamine. Absoluutne vaim- kõrgeim vaimsus , esteetiline jumala tunnetus.
Sisukord
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED 1
FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID 3
VANA – IDAMAADE FILOSOOFILISED ÕPETUSED 4
ISELOOMULIKKE JOONI IDAMAADELE 4
VANA - INDIA 5
HINDUISM 6
BUDISM 6
BUDISM EESTIS 7
DŽAINISM 8
VANA – HIINA 8
MITTEAMETLIKUD ÕPETUSED HIINAS 9
TAOISM 9
MOTISM 10
JUDAISM 10
ANTIIKFILOSOOFIA (VANA-KREEKA JA VANA-ROOMA) 12
ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID 12
VANIMAD KOOLKONNAD 12
MILEETOSE KOOLKOND - Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos 13
ELEA KOOLKOND 13
PYTHAGORASE KOOLKOND 13
PLURALISMI KUJUNEMINE 14
KLASSIKALISE FILOSOOFIA PERIOOD 14
HELLENISMI AJASTU ÕPETUSED 17
SKEPTITSISM 17
EPIKUREISM 17
STOITSISM 18
VANA-ROOMA 18
KRISTLUS 19
PIIBEL 20
KESKAJA FILOSOOFIA PÕHIJOONED 21
UNIVERSAALIDE TÜLI EHK VAIDLUS 22
UUSAEG (MODERN AGE) 22
EMPIRISM 23
RATSIONALISM 23
SAKSA KLASSIKALINE FILOSOOFIA 24

.DOC Laadi alla originaalfail 26 lk · .doc · 435 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

435 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aive02 Õppematerjali autor

Filosoofia määratlused, põhiprobleemid, Vana-Idamaade filosoofia, Antiikfilosoofia, Keskaja filosoofia, Uusaeg ja Saksa klassikaline filosoofia

Sarnased õppematerjalid

doc

Ahto Mülla - Filosoofia kogu aine konspekt

Ajakiri akadeemia. Kolmveerand materjalidest peaks olema originaal dokumendid (mitte internet). Viitetehnika kasutamine faktid, tsitaadid peaks olema viidatud. (viidata lehekülje all numbritega). Teemale: Kuritöö ja karistus, retsensioonid, mingi idioot ... Filosoofia määratlemine: 1) Sokrates ütles, et tarkuse armastus (phileo sophia). ,,Ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea". 2) J. G. Fichte (Saksa k. Wissenschaftslehre e. teadusõpetus). Filosoofia annab alusteadmised, millele basseeruvad spetsiifilised teadmised. Teadmistealus. 3) D. Hume Inglane. filosoofia on teadusteisand. I) Filosoofia on omamoodi elupõhimõttete kogum, mis on igal inimesel olemas (igal inimesel omad põhimõtted, oma elufilosoofia). II) Filosoofiat võib võtta ka kui teatud maailmavaadet. See peegeldab ettekujutisi inimesi ümbritsevast maailmast (igal inimesel on olemas oma ettekujutus, maailmapilt ümbritsevast). Kuidas kujuneb?

Filosoofia

doc

Filosoofia kontrolltöö

arvestuse A-rea küsimused. 1. Tunnetuse 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen, kompan B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, 2. selgita järgmised mõisted: - Cogito ergo sum - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. - Monism - (mono) monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. - Asi iseenses - tunnetusteoreetilisi vaateid

Filosoofia

doc

Filosoofia

Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine

Filosoofia

doc

Filosoofia eksam

J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele.

Filosoofia

docx

Filosoofia eksam

Juudid ei ole kusagil kaitstud, tuleb luua juudiriik, kus ei ole antisemitismi. K.Popper kirjeldas, kuidas kaasajastamisega vabaneda diktatuurist. Kaasajastamine eeldab ühiskonan avardamist. Titus Lucretius Carus tema teos ,,Asjade loomusest" esindas epikureismi. Tegemist oli poeemiga. Kreeklased arvasid, et ühiskonnast tuleb eemalduda, tema arvas, et ühiskonna probleemidega tuleb tegeleda. Hegel pidas vaimufilosoofia kõrgeimaks astmeks absoluutset vaimu. Xenophanes kreeka filosoof, eleaatide koolkonna rajaja. Panteismi esindaja. Müüdid on inimeste väljamõeldis. Aabraham juutide esiisa, vana Testament B-Spinoza ratsionalit, juudi päritolu hollandi filosoof. T.Hobbes empirist, materialist, ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping. A.Comte positivism. Teaduslik tunnetamine, mõtlemise kolm staadiumit. Dzainism on pluralistlik õpetus. Uusaja kaks põhilist õpetust olid empirism ja ratsionalism. Pluralismi arenguetapid: 1

Filosoofia

docx

Filosoofia variant A ja B

b. - Nirvaana - Kui 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes Ütles lause kõikjal, kus on taevas peakohal, seal on minu kodumaa. kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu C. III etapp abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed LEUKIPPOS ja DEMOKRITOS c. cogito ergo sum- - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes Esindavad aatomiõpetust. Maailm koosneb väikestest jagamatutest osakestest [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui ATOMOSTEST. Aatomite vahel on tühi ruum, mis võimaldab neil liikuda. Liikumise inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse põhjus ongi tühi ruum. Demoritos aatomid erinevad üksteisest, neil on erinev suurus,

Filosoofia

doc

Filosoofia kontrolltöö

1) tunnetamise vormid 1) Filosoofia 3 põhiprobleemi a) meeleline tunnetamine e sensuaalne a) Metafüüsiline –so on olemisõpetus, mis pärit Aristotelese käsikirjadest, kus füüsikale b) kogemuslik tunnetamine e empiiriline (empirism Bacon) järgnev osa oli pühendatud olemise probleemidele. Hakati mõtlema, et mis on alge-

Filosoofia

doc

Arvestuse Eksam

FILOSOOFIA JÄRELEKSAM Variant A 8. kolm hellenistliku filosoofia voolu antiikajal ja esindajad 1. skeptitsism - Pyrrhon 2. epikureism - Epikuros 3. stoitsism - Zenon 2.Selgita mõisteid Universaalidetüli- realism, nominalism Deduktsioon- on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Vertifikatsioon- võltsing, võltsima Pragmatism - teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja senised seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata.

Filosoofia

Rohkem sarnaseid