Facebook Like

Filosoofia konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kõikidel ühine ?
  • Mida peeti õigeks, mida väärtustati ?
  • Miks inimesed kannatavad ?
 
Säutsu twitteris
 
  • FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED


     
    Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus).
    „Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof “ ( Sokrates ).
    Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea.
     
    Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste teaduste juurde.
     
    Šoti filosoof David Hume (1711-1776) nimetas filosoofiat teaduste isandaks . Rõhutas filosoofia erilisust, teised teadused on alamad .
     
    Filosoofiale lähenemine, mida mõistetakse filosoofia all:
     
  • filosoofia all võime mõista argiteaduslikult teatud elupõhimõtteid ehk kreedosid, mille järgi elada. Teatud elu põhimõtete kogum. Nt. Elan nii, et ei võta mitte kunagi laenu või võtan kätte ja elan 100 aastaseks.
  • filosoofia kui maailmavaade, ehtne kujutlus ümbritsevast maailmast. See kujuneb stiihiliselt, praktiliste elutõdede kogemisel (nt lähen -30 pakasega paljujalu jooksma ) või teaduslikult, teaduslike teadmiste baasil:
    stiihiline maailmavaade- praktiline, kujuneb elukogemuste baasil
    teaduslik maailmavaade- kujuneb teaduslike teadmiste baasil. Kujuneb ka autodidaktiliselt ehk iseõppimise teel (nt Prantsuse sotsialistist poliitik P.J.Proudhon (1809-1865) ütles enda kohta- kõik, mis ma olen elus saavutanud, olen saavutanud tänu meeleheitele).
    institutsionaalselt ehk teadusliku maailmavaate kujundamisega tegelevad kindlad institutsioonid (alates sünnitusmajast kuni matusebürooni). Olulisem on lasteade, sest sealt saadakse alusharidus . Edasi algharidus, põhiharidus, keskharidus , kõrgharidus, magistri ja doktori õpped. Terve institutsioonide võrgustik tegeleb maailmavaate kujundamisega.
    antiteadusliku maailmavaatega tegelevad teatud institutsioonid teadlikult. Näiterks totalitaarsed režiimid- oma režiimi säilitamisega tegelevad antiteadusliku maailmavaate kujundamisega. Nt suletud infosüsteem; infosulg; pooltõdede serveerimine ; laus valetamine ; liikumisvabaduse piiramine (Lõuna- ja Põhja-Korea piir on maailma kõige militaarsem. Molotovi-Ribbentropi pakt (nimetatakse NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23.augustil 1939 sõlmitud mittekallaletungilepingut), millega Eesti langes Venemaa mõjusfääri. NL väitis salajase lisaprotokolli kohta, et NL ei harrastata saladiplomaatiat, siis, et see on hoopis võltsing.  Salajane lisaprotokoll tuli välja Saksa tõlgi Schmidt ? poolt, kuidas sai Molotovi alla kirjutada ladina tähtedega, kuigi ta oli venelane . 1989 a oli NL sunnitud üles tunnistama salajase lisaprotokolli, kuid 50 a oli teaduslikult kujundatud maailmavaadet mitme rahva jaoks.
  • Filosoofiat all mõistame ka teatud filosoofilist mõtlemise viisi. See on seotud KRIITILINE mõtlemisega. Filosoofia alguseks on hakatud pidama aega, kui hakati kahtlema müütides, neisse suhtuti kriitiliselt. Filosoofilisele maailmapildile eelnes mütoloogiline maailmapilt - teadmised maailmast baseerusid müütidel. Müüdis on fantasilised olendid, situatsioonid, müüt on konkreetsem ajas ja ruumis kui muinasjutt .  Muinasjuttudes on, et „Elas kord...“, müüdis, et – Trooja sõda toimus... Ruum muinasjutus- Seitsme maa ja mere taga...kus täpselt, seda pole teada; müüdis nt Odysseuse kojusõit on geograafiliselt määratletu, asjad on konkreetsemad.
    Müütidest lähtusid normid, kuidas inimene peab elama, kuid mingil ajal hakati selles kahtlema. Esimene kahtleja oli Kreeka filosoof Xenophanes (570-480 eKr), kes ütles, et inimesed on oma müütilised Jumalad (Olümpuse jumalad, nt Zeus ) loonud enda sarnaseks, enda näo järgi. Kui härg oskaks joonistada, siis tema Jumal oleks härja kujuline. Hiljem on tulnud ette, et mõnele inimesele on omistatud Jumala staatus. Nt Vladimir Iljitš Lenin (1870-1924)- kui bolševikud tulid võimule, siis M. Gorki tuli nõule, et hakata tootma Lenini kujulisi pilte e ikoone. Nt Senegali margil oli negriitsena kujutatud Juri A. Gagarin (1934-1968), et ta oleks üks nende seast, teenis propogandistlikke eesmärke. Inimesed tõsteti pühaku seisusesse. Ka kreeka Jumalatele anti inimlikke omadusi, nt Olümpuse sepa jumalale Hephaistole, kes oli sant , must ja räpane. Kõlbelisi omadused Zeusile, kes oli tõsine naiste lappaja, ta moondas end kotkaks, et siis naised kinni võtta ja nad saarele viia, kuid samas oli ta väga armukade oma naise Hera suhtes.
    Filosoofia mõtlemise juures on ka teine tunnusjoon- LOOGILISUS. On olemas ka teadusena loogika - selle teaduse objektiks on mõtlemine. Rajajaks on Aristotele, kes rõhutas, et tegemist on süllogistikaga ehk järeldusõpetusega. Loogika on välja kujunenud filosoofiast. Loogiline mõtlemine tähendab, et see on suunatud tõsikindlatele teadmistele , et saada teada, kuidas asjad tegelikult on, seda iseloomustab üldistatavus, sest filosoofia keskendub terviklikkusele, sest eesmärgiks on saada teadmisi terviku kohta, sest see eeldab teatud üldistamist.
     
    Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikult üldise suunas, üksiknähtustel e faktide baasil saada teada üldisest e tervikust.
     
    Deduktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üldiselt üksiku suunas.
     
    Filosoofia all mõistame ka eetilisi norme, moraali. Eetika , kui teadus moraalist, on välja kasvanud filosoofiast.
    Filosoofia on tegelikult teatud mõttekäikude analüüs, mis analüüsib mõtteid ja väiteid. See on mõte mingist mõttest.
     
     
  • FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID


     
    Filosoofia põhiprobleeme liigitatakse kolmeks ehk on 3 tasandit :
    1.      Esimene tasand on seotud OLEMISE probleemiga. On olemas olemise õpetus ehk ontoloogiaAristoteles - kõige tähtsam on see, mis on. Aristoteles on olemise probleemide kohta kirjutanud käsikirjad- füüsikale järgnev osa on metafüüsiline tasand, mis on seotud olemise probleemiga. „Meta“- millegi järel.
    Olemisprobleemidega seotud esimene küsimus on alge probleem- mis on alge? Millest kõik saab alguse, mis on ühine (arche – kr k alge; principium – lad k alge). Üldine alge termin on SUBSTANTS - mis on kõikidel ühine? Ühise alge otsimine. Siin mõtlejad jagunesid:
    1.      Monism (mono) – monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU.
    2.      Dualism (duo) – dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm; materiaalne ja vaimne ehk mentaalne . Nähtused ja asjad koosnevad kahest asjast.
    3.      Pluralism – pluralistid, mitme alge käsitlus, vähemalt 3. Empedokles – temal oli nelja juure käsitlus, et maailm koosnes neljast juurest – maast, õhust, tulest ja veest.
    2.      Teine tasand on seotud TUNNETAMISEGA – tunnetusõpetus ehk gnoseoloogia . Tunnetamise eesmärgiks on teadmised, et saada teadmisi. Seetõttu nim seda tasandit ka epistemoloogiliseks tasandiks ( episteme – teadmine). Erinevad tunnetamise võimalused:
    1.      tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt – (näen, kuulen, kompan). Esindajaks 19 saj saksa klassik L.A. Feuerbach . Tema lause on – SENTIO ERGO SUM – tunnen , järelikult olen olemas. (Inimene on see, mida ta sööb, sest söömisega kaasneb maitse). Meeleline tunnetamine on piiratud tunnetamine. (Silmapiiri taha me ei näe, ei kuule teisel korrusel toimuvat, samamoodi ei näe seal toimuvat).
    2.      kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). Empirismi peamiseks rajajaks inglise mõtleja J. Locke, kes on öelnud: TABULA RASA – puhas leht. Inimene sünnib maailma puhta lehena, kuhu kirjutatakse kogemusi. Empirism on inglise mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks.
    3.      ratsionaalne tunnetamine ( ratio - mõistus). Tunnetamine, mis baseerub tunnetamisel, mõistuslik. Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM – mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks.
    4.      irratsionaalne tunnetamine ehk mittemõistuslik tunnetamine. Rajaneb alateadvusel , seda iseloomustab intuitiivne tunnetamine, vaistlik, kõhutunde järgi. Esindajaks oli saksa mõtleja A. Schopenhauer , kelle jaoks oli tunnetamise aluseks TAHE (des Wille). Tema peateoseks oli „Maailm kui tahe ja kujutlus“. Tahe on nagu tugev pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat. Viitab meelelisele tunnetamisele. Teine esindaja oli Sigmund Freud. Tema rajas psühhoanalüüsi, mida algselt käsitleti ravimeetodina, millega raviti kompleksides inimesi ja neurootikuid. Hiljem oli psühhoanalüüs omdanud filosoofilise tähendus – inimese hälbelisus tingitud alateadvuse ja tegelikkuse konfliktist. Alateadvus baseerub instinktidel. Sublimatsioon- inimene realiseerib end selles kandis ja selle arvel, mis on talle tuletud (nt võimuinstinkt).
    5.      religioosne tunnetamine – (religioreligioon ). Autoriks oli rooma riigimees ja oraator M.T. Cicero [kikero]. Tema võttis kasutusele sõna religioon. Religio on tulnud verbist religere- taasühendama. Tunnetamine baseerub ilmutusel (relevatio – ld k ilmutus, mis tulnud sõnast revello- katet üles tõstma). Kui inimese jaoks avatakse midagi seni nähtamatut, mida ta ise ei ole võimeline avama. Ilmutus võib toimuda mingi sündmuse näol, teksti või sõna abil.
    Religioonil on 3 põhiparameetrit, need tõi välja saksa teoloog F. Schleiermacher. Parameetriteks on: esimene on religioosne tunne (das Gefüll), see on sõltuvustunne; teine on mõistus, mille abil tööteltakse välja erinevad religioossed dogmad , teooriad – nt kolmainsuse dogma – triniteet; kolmandaks tahe, mis väljendab religiooses käitumises (liturgiad, riitused, palvetamine, paastumine )
    6.      teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism , esindajaks prantsuse mõtleja A. Comte . Peateoseks „Poliitilise filosoofia kursus “ (6 köidet). Teda peetakse ka sotsioloogia teaduse rajajaks. Comte leidis, et 19 saj keskel on sotsioloogia on jõudnud positiivsele ehk tõsiteaduslikule tasemele. Tõi välja 6 teadust, mis sinna olid jõudnud (esimene oli matemaatika ja viimane oli sotsioloogia). Teaduslikud teadmised on tunnetamise aluseks.
    3.      Kolmas tasand on seotud VÄÄRTUSTAMISEGA – aksioloogiline tasand (axios- väärtus). Mida peeti õigeks, mida väärtustati? Elu väärtustamine – kas elu on seda väärt, et edasi elada? Elu on huvitav, sellepärast tasub elada. Elu tuleb võtta kui kingitust, seda peaks väärtustama, mitte raiskama. Kuid võib tulla ette ka vastupidist – prantsuse filosoof A. Camus on arvanud, et elu on absurdne ja pole väärt elamist. Võrdles absurdsust antiikmüüdiga – Sisyphose müüt. See on ka tema teos. Väärtustas hoopis suicide - enesetappu. Näide Tammsaare „Kõrboja peremehest“ – Kui Katku Villu end maha lasi, ütles isa selle kohta, et see oli esimene tõeline mehetegu tema elus.
     
  • VANA – IDAMAADE FILOSOOFILISED ÕPETUSED

  • ISELOOMULIKKE JOONI IDAMAADELE


     
    * Idamaades kujunesid välja vanimad kõrgkultuurid ehk iidsed tsivilisatsioonid (nt Vana – Egiptus , Babüloonia, India, Hiina).
    * Kõik 3 maailma usundit on pärit Idast. Vanim on budism . Buddha sündis Põhjs-Indias, praeguse Nepaali territooriumil. Teine maailma usund kristlus tekkis Lähis-Idas, Vahemere idarannikul. Kolmas maailma usund islam . Meka asub Araabia poolsaarel, tänapäeva Saudi-Araabia territooriumil.
    *Lisaks tekkisid Idamaades rahvususundid – hinduism (maailmas 900 milj hinduisti) või eriline etnoreligioon judaism , mille sümboliks on 6- haruline Taaveti täht, mis on ka Iisraeli lipul. Sümboliseerib kahte juudi riiki vanal ajal - Iisraeli ja Juudamaad, mis omavahel ühinesid. Seda see sümbol (kaks kolmnurka) sümboliseerib. Teiseks sümboliks on 7 haruline küünlajalg ehk menora . See on tavaliselt iga juudi kodus, ka vapi peal.
    * Riiklus sündis Idas. Esimesed riigid tekkisid 4ndal aastatuhandel Mesopotaamia alal. Tänapäeval on seal Iraak . Lisaks Sumeri riik, Akad , hiljem Babülooni.
    * Looduslikud tegurid – kliima mõju. Tegemist kuuma kliimaga , sellest tingituna pole inimene eriti aktiivne. Inimesed passiivsed, psühholoogiline tüüp Idas on introvertne tüüp (sissepoole pööratud). Kuum kliima soodustab orjust, kuna inimesed on loiud selle vastu võitlema. Mägilasi on kõige raskem ikestada ( kaukaasia rahvad , tšetšeenia sõda), kuna mäed kultiveerivad vabaduse tunnet .
    * Rahvastiku suur tihedus – riisikasvatuspiirkonnad India ja Hiina. Tihe asustus eeldab inimestelt tasakaalukust, sallivust, nad on kaasatundvad. Iseloomulik on vägivalla eitamine , vaoshoitus – seda kõike õpetatakse vaadetes ja õpetustes.
    * Aja käsitlus – lääne kultuuris on lineaarne aeg- ühesuunaline, millel on algus ja lõpp. Algus on loomine ehk genesis . Piibel algab maailma loomisega . Maailm loodi mitte millestki . Loomise kulminatsioon on inimese loomine. Aeg lõpeb maailma lõpuga – apokalypsis. Maailma lõpus päike kustub ja taevas vajub kokku. Ida kultuuris on tsükliline aeg, perioodiliselt korduv. Tegu on pideva uuesti sündide ahelaga (sansara- igavene ringkäik). Reinkarnatsioon – uuesti lihaks saama, see on uuesti sünd sama liigi esindajana. Transmigratsioon – uuesti sünd teise liigi esindajana. (Ära löö koera, sest koera niutsatuses võid ära tunda sõbra hääle)
    * Idas on õpetused immanentsed ehk sissepoole suunatud. Läänes aga transtsendentsed ehk  väljapoole suunatud.
  • VANA - INDIA


     
    Õpetused jagunesid kaheks:
    1.      ametlikud õpetused- tunnustasid kasti süsteemi; hinduism.
    2.      mitteametlikud õpetused- ei tunnistanud kasti süsteemi; budism.
    Sellise jaotuse aluseks oli suhtumine kasti ehk varna süsteemi. Kast näitas seisust , seisuslik süsteem. On olemas umbes 3000 erinevat kasti ehk seisust. Põhi- ja vahekastid põhikastid olid:
    BRAHMANA varna ( preestrid )
    KŠATRIJA varna (sõdalased ja valitsejad )
    VAIŠJA varna ( kaupmehed ja käsitöölised)
    ŠUUDRA varna (teenijad)
    Kuni 1950nda aastani oli elu Indias kooskõlas kasti süsteemiga. 1950 võeti vastu põhiseadus, mille kohaselt olid kõik võrdsed. Kasti süsteem peegeldas tööjaotust, funktsionaalsust. Lähtuti ka mõttest, et kasti süsteem on jumaliku päritoluga süsteem, mis koosnes jumala eri kehaosadest (nt preestrite kast Jumala suust ). Kasti süsteemil oli korporatiivne
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Filosoofia konspekt #1 Filosoofia konspekt #2 Filosoofia konspekt #3 Filosoofia konspekt #4 Filosoofia konspekt #5 Filosoofia konspekt #6 Filosoofia konspekt #7 Filosoofia konspekt #8 Filosoofia konspekt #9 Filosoofia konspekt #10 Filosoofia konspekt #11 Filosoofia konspekt #12 Filosoofia konspekt #13 Filosoofia konspekt #14 Filosoofia konspekt #15 Filosoofia konspekt #16 Filosoofia konspekt #17 Filosoofia konspekt #18 Filosoofia konspekt #19 Filosoofia konspekt #20 Filosoofia konspekt #21 Filosoofia konspekt #22 Filosoofia konspekt #23 Filosoofia konspekt #24 Filosoofia konspekt #25 Filosoofia konspekt #26
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 380 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor aive02 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Filosoofia määratlused, põhiprobleemid, Vana-Idamaade filosoofia, Antiikfilosoofia, Keskaja filosoofia, Uusaeg ja Saksa klassikaline filosoofia
    filosoofia , sokrates , aristoteles , fichte , hume , xenophanes , olemise probleem , cicero , comte , hinduism , budism , d?ainism , judaism , vana-kreeka ja vana-rooma , mileetose koolkond , elea koolkond , pythagorase koolkond , pluralism , platon , hellenism , skeptitsism , epikureism , stoitsism , kristlus , piibel , empirism , ratsionalism

    Mõisted

    sokratese hinnang, autodidaktiliselt, totalitaarsed režiimid, filosoofia alguseks, müüdis, ruum muinasjutus, teadusena loogika, loogika, induktiivne mõtlemine, deduktiivne mõtlemine, aristoteles, substants, algeks, enimlevinud, pluralism, tunnetada meeleliselt, meeleline tunnetamine, empirism, irratsionaalne tunnetamine, tahe, sublimatsioon, religio, religioonil, positiivsele, kolmas tasand, camus, teiseks sümboliks, mägilasi, ida kultuuris, transmigratsioon, ametlikud õpetused, mitteametlikud õpetused, pühad raamatud, hinduism, hinduismis, krišna, tootemolend, budismi nimi, sansaara, karma, tiibeti budism, tõnisson, maasing, hiinlastele, inimeste ebavõrdsus, ghandi arvates, algab maoism, vastandeid, mo di, juut, sionism, mileetose koolkond, thales, astronoomia, hüpotees, omadustest, anaximenes, oli monist, herakleitos, xenophanes, esindab panteismi, zenon, meditsiiniga, pluralism, empedokles, hipokrates, evolutsiooniteooria, anaxagorase etapp, ütles lause, aatomite vahel, demoritos, aatom, sokrates, argumentatsiooni meetod, küünikute koolkond, künism, normaalne abielu, epateeriv käitumine, enesehinnang, küreene koolkond, tõesed teadmised, meeleline tunnetamine, monarhia, oligarhia puudus, timokraatia puudus, türannia puuduseks, platon, süllogistika, vormiõpetus, põhjusõpetus, aineline, jõukus, võtta keskmine, kosmopolitism, skeptitsism, igas aial, moraaliõpetus, stoitsism, põhiline tunnus, keskvõimule, skeptitsism roomas, stoitsism, nero õpetaja, seneca, usk lunastusse, testament, platonism, rahulik misjon, kolmainsus, i etapp, sallivuse edikt, ii etapp, iii etapp, byblos, vanaks testament, testamendil, raamat exodus, raamat numeri, saalomoni õpetused, prohvetid, uus testament, keskaeg, teotsentrism, clemens, retrospektiivsus, origenes, realism, kaksiktõe teooria, objektiks, peetakse eksperimentaal, eksperimendi käigus, viljarikkad eksperimendid, valgusrikkad eksperimendid, järeldamisel, dogmadele, ratio, descartes, erinevus empirismist, ratsionalist, leibniz, keskne termin, preformism, rõhutab mõistst, ratsionalismile, kriitiline periood, imperatiiv, ühiskonna filosoofia, hegel, objektiivne vaim, absoluutne vaim, universaalide tüli

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    20
    doc
    Ahto Mülla - Filosoofia kogu aine konspekt
    7
    doc
    Filosoofia
    20
    docx
    Filosoofia p eriood
    87
    doc
    Filosoofia materjale
    60
    doc
    Filosoofia SH
    15
    odt
    Filosoofia konspekt
    27
    docx
    Filosoofia gümnaasiumile
    37
    doc
    Filosoofia 12 klass konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun