Facebook Like

Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt (3)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erinevad moraal ja religioon ?
  • Miks on tava õiguallikas ?
  • Kuidas neid kahte eristada ?
  • Miks neid teooriaid kolm on ?
  • Miks jaguneb eraõigus kolmeks ?
  • Miks on riigil vaja sekkuda ?
  • Mismoodi eristub tsiviilõigus karistusõigusest ?
  • Miks on konspektis 4 õigusallikat aga seaduses 2 ?
  • Miks on õigusallikad hierarhias ?
  • Miks on PS kõige tähtsam ?
  • Miks arvestatakse ?
  • Miks on seadus liiga üldine ?
  • Kuidas omand tekib ?
  • Mis on subjektiivne õigus ?
  • Miks on tava õigusallikas ?
  • Midagi kaudselt ?
  • Kuidas omand tekib ?
  • Kelle vahel on õigussuhe ?
  • Mis hetkest tekib õigused ja kohustused, õigussuhe ?
  • Millest juriidiline fakt tekib ?
  • Kes on auto omanik ?
  • Kes või mis on surnud inimene ?
  • Miks tunnistatakse isik teadmata kadunuks ?
  • Kes v mis on surnud inimene ?
  • Kes hüvitab kellele kahju ?
  • Kes on kinnistu omanik ?
  • Miks nim eraõiguses tekkinud kohustusi juriidilisteks kohustusteks ?
  • Miks nim. Õigussuhtes tekkinud õigust subjektiivseks õiguseks ?
  • Kes on kinnistu omanik ?
  • Mille poolest erineb vara ja asi ?
  • Kes on auto omanik ?
  • Kui põhikirjas puudub märge, et esindajal on edasivolitamisõigus ?
  • Millal aegumine katkeb ja millal peatub ?
 
Säutsu twitteris
Tsiviilõiguse üldosa
  • Tsiviilõiguse iseloomustus
    1.1 Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis
    Õigus – käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK
    Moraal – Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE
    Õiglus – Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste (proovi mitte kasutada seda mõistet, kerge orki tõmmata)
    Tava – Pikemaajaline käitumisharjumus
    Loomuõigus – (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus
    Religioon – Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL
    Tava võib olla õigusallikas, aga ta ei pruugi puutuda õigusesse. Tava on laiem kui õigus!!!!
    Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali!
    • Mille poolest erinevad moraal ja religioon?
    Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist.
    • Kas õigus ei ole moraal?

    • Miks on tava õiguallikas?
    Kõike ei ole võimalik reguleerida ja seetõttu võetakse kasutusele tava, on vabaduse põhimõte.Seadus ei jõua kõike reguleerida ja ei ole ka vaja
    Seadusest madalamal seisev õiguakt- määrused,eeskirjad
    Õigus
    Eraõigus Avalik õigus
    - subjektid on võrdsed - subjektid on alluvussuhtes avaliku võimu kandjale allumine
    Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused.
    Kuidas neid kahte eristada?
    Huviteooria – Avalik õigus lähtub riigi huvist , eraõigus lähtub üksikisiku kasust
    Subkordinatsiooni teooria – Avalik õiguses on subjektid alluvussuhetes, eraõiguses ollakse võrdsetes suhetes
    Täiendatud subkordinatsiooni teooria – (puudutab avalikku õigust ainult) avalikus õiguses allutakse
    avaliku võimu kandjale
    Miks neid teooriaid kolm on? – Järelikult kahest ei piisa, nendes on mingi puudulikus , Sest kaks esimest on puudulikud.
    Huviteooria puudus – lepinguõigus, pärimisõigus jne. (seos eraõigusega, kuulub sinna alla), avalik õigus ja eraõigus vastuolus . Nt riik sõlmib ostu-müügi lepingu.
    Subkord. teooria puudus – eraõiguses laste ja vanemate vaheline suhe, tööandja ja töötaja suhe
    Avaliku võimukandja – riik, KOV
    Miks jaguneb õigus era- ja avalikuks õiguseks? Neil on erinevad põhimõtted -> eraõiguse põhimõte on see, et lubatud on kõik see, mis ei ole keelatud; avaliku õiguse põhimõte on see, et keelatud on kõik see, mis pole lubatud.
    Eraõiguses on vabaduse põhimõte, avalikus õiguses on piiratud põhimõte
    Kui me eraõiguse valdkonnas keeldu ei leia, võib seda teha.
    Kui avalikus õiguses pole lubavat normi, siis ei või seda ka teha.
    Eraõiguses on võimalikult vähe keelde, et tagada suuremat vabadust, avalik õiguses on vastupidi.
    Eraõigus on selleks et tagada vabadusi, avalik õigus on selleks,et riik ei kasutaks oma võimu ära.
    Tsiviilõigus
    Eraõigus: õigusalus, kus subjektid on võrdsed
    • Tsiviilõigus – võlaõigus (peamine valdkondlepingud ), asjaõigus (reguleerib peamiselt omandit ), perekonnaõigus (reguleerib abielu ja vanemate-laste vahelisi suhteid), pärimisõigus (reguleerib pärimist)
    • Äriõigus = ühinguõigus = kaubandusõigus = äriseadustik –reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist
    • Majanduslik õigus – reguleerib pangandusõigust, kindlustusõigust

    • Miks jaguneb eraõigus kolmeks?– Riigi sekkumise määr on erinev. Riigi jaoks on majandusõigus kõige tähtsam, kõige vähemtähtsam on tsiviilõigus.



    • Miks on riigil vaja sekkuda? – Sest riigi huvid on mängus.

    Tsiviilõigus reguleerib lepinguid, omandeid,
    Avalik õigus:
    • Karistusõigus
    • Maksuõigus
    • Menetlusõigus
    • Haldusõigus

    1.2 Tsiviilõiguse mõiste
    Tsiviilõiguse reguleerimise ese(mida reguleeritakse) – varalised suhted, isiklikud mittevaralised suhted (nt. hooldusõigus)
    Reguleerimise meetod (kuidas) – reguleeritakse poolte võrdsuse alusel
    Tsiviilõigus –õigusalus, mis reguleerib poolte võrdsuse alusel varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid
    Tsiviilõigus pärineb rooma õigusest
    • Mismoodi eristub tsiviilõigus karistusõigusest?

    Reguleerimise meetod on erinev.
    Tsiviilõigusele lähenemised:
    Unitaristlik – Leiab, et tsiviil ja äriõigus on üks ja see sama asi, eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel
    Dualistlik – Leiab, et tsiviil ja äriõigus on 2 erinevat asja
    TSIVIILÕIGUSE MÕISTE ÕPI ÄRA ROOMA ÕIGUSES
    Pandektiline süsteem – õiguse jaotamine üld- ja eriosaks
    Üldosa kehtestab üldised põhimõtted
    Eriosas reguleeritakse spetsiifilised osad
    1.3 Tsiviilõiguse allikad
    Õigusallikas – koht, kus leiame õigust määrused ja eeskirjad peavad olema välja antud seaduse alusel ning seaduse täitmiseks -> tähendab, et iga õigusakti välja andmiseks peab olema see seaduse alusel. Seaduse täitmine -> madalam akt ei või minna vastu ollu seadusega
    Tava ( kohtulahend )
    ! Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava
    • Miks on konspektis 4 õigusallikat aga seaduses 2?
    Seadustega on hõlmatud madalamad õigusaktid. Ja põhiseadus on niikuinii. Madalamad õigusaktid on seaduse alusel täitmiseks.
    Miks on õigusallikad hierarhias ? – nad on tähtsuse järjekorras
    Miks on PS kõige tähtsam? – sest see on vastu võetud rahva poolt
    Kohtupraktikaga arvestatakse, aga tegelikult ei pea.
    • Miks arvestatakse?

    Seadus on üldine, ainult kohtus selgub , mis on tava ja sellepärast on mõtekas seda praktikat tunda.
    • Miks on seadus liiga üldine?
    Ei ole võimalik kõike ette kirjutada ega tohikski, sest see on piirang, eraõiguses on aga kõik lubatud.
  • Loeng
    Tsiviilõiguse ajalooline areng, ajaloolised allikad
    Prantsuse tsiviilkoodeksCode Civile (1800 algus) - Romaani õigusperekond
    Saksa tsiviilseadused – BGB – Germaani õigusperekond
    Eesti ajaloolised õigusallikad:
    - Balti eraseadus
    - Tsiviilseadustiku eelnõu, NB! See ei ole allikas
    - Vene NFSV tsiviilkoodeks (Vene Föderatisoon)
    - Eesti NSV tsiviilkoodeks, (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik)
    - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks.
    Tsiviilõiguse üldosa seadus
    Paragrahv 1.
    Sätestab selle, mida reguleerib
    Tsiviilõiguse allikad – seaduse tava
    Tõlgendamismeetod :
    • Grammatiline tõlgendamine – lähtub sõnade tähendusest(teksti tähendus )
    • Teleoloogiline tõlgendamine – normi mõttekohane tõlgendamine; mis on normi mõte, nt teise inimese tapmine , esimene inimene, teine inimene, kolmas inimene – teist inimest ei tohi tappa, aga kas esimese inimese tapmine on lubatud??
    • Süstemaatiline tõlgendamine – tõlgendamine normi asukoha, süstemaatika järgi; nt. normid räägivad isikust, ( nt füüsilise isiku par.) see norm on ise grammatiliselt ebaselge.
    • Nt par 11- piiratud teovõimega isik-kas on füüsiline v juriidiline isik.

    • Ajalooline tõlgendamine – lähtub ajaloolise seadusandja tahtest, ajalooliselt tõlgendatakse eelkõige ajaloolisi õigusallikaid , sotsialistlikud organisatsioonid nt eesti nsv tsiviilkoodeks
    • Üld- ja erisätte tõlgendamine – üldsäte on üldine, erisäte (kindlate asjade kohta) on täpsem tõlgendamine; vajalik siis, kui kaks normi räägivad sama asja. Kui on kaks sama olukorda, siis kohandatakse erisätet. Par 10 sätestas isikuid, par 7 sätestas alla 7 aastase tehinguid - erisäte
    Analoogia , tuleb kõne alla siis, kui ei ole sätet, mida tõlgendada. Kohandatakse õiguse üldist mõtet. Riigi puhul kohandatakse välisriikide õigust.
    ! Riigikohtulahendid
    Abstraktsiooni printsiip – tuleb eristada võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku tehingut , kui me ei hoia neid lahus
    – par. 6, lg 3 ja 4.
    Kui keegi saab pärandi, läheb omandiõigus uuele omanikule üle.
    Omandiõiguse üleminekul on tegemist kahe tehinguga. Üks tehing on käsutustehing, mis reguleerib omandi üleminekut; teine tehing on kohustav tehing, mis reguleerib muid tingimusi, nt. hinda, kvaliteeti, tähtaega. – ühe tehingu kehtivus ei puuduta teise tehingu kehtivust.
    Käsutamine on asja õigusliku kuuluvuse otsustamine.
    • Kasutamine – omandiõiguse element; Rooma õigusõpik, või seal kus on juttu omandiõigusest
    • Valdamine – omandiõiguse element; Rooma õigusõpik, tegelik võim asja üle- (enda käes hoidmine) Sõltumata kas olen omanik v mitte
    Õigus jaguneb kaheks: eraõigus ja avalik õigus.
    Pastaka ostmine puudutab võlaõigust (kohustav tehing) ja asjaõigust(omanik puudub) (käsutustehing).
    • Kuidas omand tekib?

    Vallasomand (kõik peale maa) tekib siis kui on kaks tingimist - kokkulepe omandi üleandmiseks ja valduse üleminek
    Valdus on tegelik võim asja üle; enda käes hoidmine, sõltumata sellest, kas oled omanik või ei. Otsene valdus – enda käes hoidmine
    Kaudne valdus – valdaja on teine isik, reeglina omanik, kuid mitte alati
    Kinnisomand (maa) – tekib kinnistusraamatukandega
    kui küsitakse kaasuses , kes on omanik, siis on tegemist abstraktsiooni printsiibiga (tuleb kontrollida eesolevaid tingimusi)
    Kinnistusraamat – register , kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis
    Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga.
    • Tsiviilõigussuhe
    Kaasus – eluline situatsioon
    Õigussuhe – õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe; õigusega reguleeritud.
    Õigussuhe ei ole sõprussuhe; religioonisuhe.
    Peame tuvastama kelle vahel on õigussuhe
    Kodus on omandisuhe, koolis on lepingusuhe.
    Õigussuhtel on kolm elementi:
  • Subjekt – isikud, kes õigussuhtes osalevad; õigussuhtes osalevad subjekte nimetatakse poolteks – pooled. Õigussuhtes on alati kaks subjekti. Ühel poolel saab olla mitu isikut. Õigussuhtesse mitte puutuv isik on kolmas isik, nt kogu ülejäänud maailm on kolmas isik. Õigussuhte üks pool on alati õigustatud subjekt, teine pool on alati kohustatud subjekt. Alati on nii, et kellegi õigusele vastab kellegi kohustus!! Õigussuhe võib olla kas ühekülgne või mitmekülgne.
    Ühekülgne tehing – kohustatud isik on üks pool, nt laenusuhe, võlgnikul on kohustus maksta laen tagasi, võlausaldajal on õigus saada võlg tagasi
    Subjektiivne õigus- konkreetsele subjektile kuuluv õigus!!!!!
    Mitmekülgne tehing - kohustatud isikud on mõlemad pooled samaaegselt, nt. ost ja müük, ostjal on kohustus maksta raha ja saada kaup, müüjal on õigus saada raha ja kohustus anda kaup.
  • Objekt – see, millele õigussuhe on suunatud. Nt. laenu puhul on objekt raha; ostu-müügi puhul on objektiks nt raha ja sai.. NB! Objekte võib olla mitu, eelkõige tasuliste tehingute (ost-müük) juures.
  • Sisu – õigussuhtes tekkivad õigused ja kohustused.
    Juriidiline akt – õiguste ja kohustuste tekkimise hetk.
    Juriidiline akt on kas sündmus või tegu. Sündmus on inimtahtest sõltumatu, nt loodusõnnetus. Tegu on inimtahtest sõltuv. Sündmusest võib tekkida üks suhe.
    Tsiviilõigused ja kohustused tekivad tehingutest, ...(par. 5), muudest sündmustest!!
    Sõna „muud“ on oluline, sest tehing on ka toiming. Õigused ja kohustused tekivad tehingutest, sündmustest ja õigusvastastest tegudest.
    Tehing on toiming, kus on vähemalt tahteavaldus .
    Tehingud jagunevad ühepoolseteks ja mitmepoolseteks, sõltuvalt kas on üks või mitu tahteavaldust . Mitmepoolsed tehingud on lepingud.
    Leping on üks tehingu liik, kus on mitu tahteavaldust, ostu-müügi leping, kinkeleping .
    Toiming on õigusliku tähendusega õiguspärane tegu., tehing, mis ei ole leping; üks tahteavaldus, nt testament . Ühepoolne tehing nt testament??
    Tsiviilõiguse koostöö tekkimise alused?? Par. 5
    Tehing ja toiming erinevad selle poolest, et tehingus ei pruugi olla tahteavaldust, nt autoriõiguste tekkimine.
    Objektiivne õigus- õigusnormid
    Positiivne õigus- kehtivad õigusnormid
    Subjektiivne õigus- konkreetsele subjektile kuuluv õigus!!!!!
    Kui konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes õigus. Nt minule kuulub see pastakas!!!
    Faktiline õigusallikas- õigusallikas pole, aga tegelikkuses on olemas..õigusallikaks ära nimeta!!!
    Kohtupraktika pole õigusallikas.
    • Mis on subjektiivne õigus?

    Subjektiivne õigus on isikule õigusaktiga tagatud õigustus teostada sätestatud käitumiseeskirja.
    Subjektiivne pole käitumisakt ise vaid selle võimalus (eeldus). Subjektiivse õiguse kandjaks on õigussubjektne isik. Õigussubjektsus on otsuse-ja teovõime kokkulangevus.
    NB! Ühekülgsed ja mitmekülgsed (kohustatud on kas üks pool või mitu pooltnt ostu-müügi leping, laenuleping) ; ühepoolsed ja mitmepoolsed(tahteavaldus on kas ühelt poolt või rohkem kui ühelt poolt, nt testament )!
    Kaasuste lahendamise skeem:
  • Tuleb välja kirjutada tekstis märgitud subjektid, täpselt nii nagu kirjas on!
  • Tuleb välja kirjutada õigussuhte objekt, NB! Objekte võib olla mitu
  • Tuleb teha subjektide kontroll. Tuleb vaadata, kas subjektid on olemas. Kui ühte subjekti tegelikult olemas ei ole, siis õigussuhet ei ole. Vastus: õigussuhe puudub.
  • Tuleb välja tuua õigussuhte sisu – kellel on õigused ja kellel on kohustused.
  • Kui küsitakse midagi omandi kohta, siis tuleb lähtuda abstraktsiooni printsiibist. Kui omandi kohta midagi mainutud ei ole, siis seda ei kasutata.
    Näidiskaasus:
    Urmo ja Kaarle sõlmisid auto ostu-müügi lepingu, millega Urmo ostis Kaarlelt auto hinnaga 10 000 eurot. Sõlmiti kirjalik leping ja Urmo andis Kaarlele raha sularahas üle. Seejärel läksid nad auto müüki tähistama, mistõttu Urmo sõitis koju taksoga, lubades autole järgi tulla järgmine päev. Samal õhtul pakkus Merlin Kaarlele 15 000 eurot sama auto eest. Kaarle võttis raha vastu ja Merlin sõitis autoga ära. Kirjalikku lepingut nad ei sõlminud. Järgmisel hommikul tuli Urmo ja nõudis autot, aga Kaarle ütles, et ta ei ole enam auto omanik ja autot üle anda ei ole võimalik. Kes on auto omanik?
  • Subjektid: Urmo, Kaarle, Merlin
  • Õigussuhte objekt: Auto ja raha
  • Õigussuhte sisu: Urmo ja Kaarle – Urmol on kohustus raha üle anda; õigus saada auto, Kaarlel on õigus saada raha ja auto anda. Kaarle ja Merlin, Merlin pidi andma raha ja saama auto, Kaarle pidi saama raha ja andma auto.
  • Kes on auto omanik ehk abstraktsiooni printsiip- auto on vallasasi . Kokkulepe oli, et Urmo saab auto omanikuks, kaasuses pole öeldud, et võtmed ehk siis valdus anti üle. Siin on Kaarle omanik. Kaarle ja Merlini vahel oli kokkulepe, valdus anti üle, Merlin on omanik! Vot nii.
    Miks jaguneb eraõigus kolmeks : erinevad põhimõttet
    Kohtupraktika on õigusallikas. Sellega arvestatakse.
    Miks on tava õigusallikas ? Kõike ei ole võimalik reguleerida, sp võetakse kasutusele tava
    Tsiviilõiguse üldosa
    Õigus jaguneb kaheks : eraõigus ja avalik õigus
    Tsiviilõiguse ajalooline areng
    Ajaloolised allikad:
    Prantsuse tsiviilkoodeks-Code Civile-(algus 1800)Romaani õigusperekond
    Saksa tsiviilseadused-BGB- (algus 1900)-Germaani õigusperekond
    Eesti ajaloolised õigusallikad:
    Balti eraseadus
    (Tsiviilseadustiku eelnõu, nb! pole allikas) !!!
    Vene NFSV tsiviilkoodeks
    Eesti NSV tsiviilkoodeks
    Tsiviilseadustiku üldosa seadus (1992) TSÜS !!!
    Tsiviilseadustiku üldosa seadus :
    https://www.riigiteataja.ee/akt/13334839
    Par.3 !Tõlgendamismeetod :
    grammatiline-lähtub sõnade tähendusest
    teleoloogiline- objektiivne- normi mõttekohane tõlgendamine(nt tapmine)
    süstemaatiline-tõlgendamine normi asukoha v süsteemi järgi (nt füüsiliste isikute par.)
    ajalooline-ajaloolise seadusandja tahtest lähtuv
    !! üld ja erisätte tõlgendamismeetod - vajalik siis kui kaks normi räägivad sama asja
    kui meil on kaks sama olukorda, siis rakendame erisätet.
    Par.4 !Analoogia
    Tuleb kasutusele siis, kui ei olegi sätet, mida tõlgendada. Siis kohandatakse õiguse üldist sätet.
    RIIGIKOHTULAHEND OLEMAS!!
    Abstraktsiooniprintsiip Par 6. lõige 3 ja 4 - eristatakse võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku tehingut
    Omandiõiguse üleminekul on tegemist kahe tehinguga.. :
    1.KÄSUTUSTEHING, reguleerib omandi üleminekut
    2.KOHUSTAV TEHING, reguleerib muid tingimusi, nt hinda, kvaliteeti,tähtaega jms
    Ühe tehingu kehtivus, ei mõjuta teise tehingu kehtivust.
    KÄSUTAMINE on asja õigusliku kuuluvuse üle otsustamine
    - kasutamine
    omandiõigus elemendid ( Rooma eraõiguse õpikust)
    - valdamine - tegelik võim asja üle- (enda käes hoidmine) Sõltumata kas olen omanik v mitte
    otsene-enda käes hoidmine
    kaudne - valdamine midagi kaudselt ?!?!
    Pastaka ostmine on nii võlaõigus-(kohustav tehing), kui asjaõigus(omanik muutub ) -(käsutustehing)
    Kuidas omand tekib ?
    Vallasomand(ülejäänud) tekib: 1. kokkulepe omandi üleandmiseks
    2. valduse üleminek (Esemete peatükk!!!)
    Kinnisomand(maa) tekib : 1. tekib kinnistusraamatukandega
    2.
    kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, siis on tegemist abstraktsiooni printsiibiga (tuleb kontrollida eesolevaid tingimusi)
    Tsiviilõigussuhe -
    Kaasus-eluline situatsioon
    Õigussuhe- õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe
    ei ole õigussuhe : sõprussuhe,religioonisuhe
    Peame tuvastama, kelle vahel on õigussuhe?!?!
    Õigussuhte kolm elementi :
    1.subjekt-isikud, kes õigussuhtes osalevad (õigussuhtes osalevad subjektid on pooled)
    ALATI 2 SUBJEKTI !!!!!
    õigussuhtesse mittepuutuvaks isikuks nimetatakse kolmandaks isikuks
    õigussuhte üks pool on alati õigustatud subjekt, teine pool alati kohustatud subjekt.
    kellegi õigusele vastab alati kellegi kohustus
    õigussuhe võib olla samal ajal ühekülgne(kohustatud isik on üks pool) v mitmekülgne(kohustatud isikud on mõlemad pooled)
    ühekülgne nt laenusuhe( võlgnikul kohustus maksta laen tagasi, võlausaldajal õigus saada laen tagasi
    mitmekülgne nt ost-müük ( müüjal kohustus anda kaup ja õigus saada raha, ostjal õigus saada kaup ja kohustus anda raha )
    2.objekt- see, millele õigussuhe on suunatud
    nt laenu puhul on objekt raha
    nt ostu.müügi puhul raha ja kaup
    nb!!! objekte võib olla mitu - nt ühelt poolt raha, teiselt pool kaup
    3.sisu - õigussuhtes tekkivad õigused ja kohustused
    mis hetkest tekib õigused ja kohustused, õigussuhe ?
    Õiguste ja kohustuste tekkimise hetke nimetatakse juriidiliseks faktiks.
    Võib olla kahesugune :
    1. sündmus-inimtahtest sõltumatu nt loodusõnnetus
    2. tegu- inimtahtest sõltuv
    Millest juriidiline fakt tekib ? Par. 5
    Tehing on üks toimingu alaliik
    Par 67- TEHINGU MÕISTE!!!!
    Tehing on toiming, kus on tahteavaldus
    § 67. Tehingu mõiste
    (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #1 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #2 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #3 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #4 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #5 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #6 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #7 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #8 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #9 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #10 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #11 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #12 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #13 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #14 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #15 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #16 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #17 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #18 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #19 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #20 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #21 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #22 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #23 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #24 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #25 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #26 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #27 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #28 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #29 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #30 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #31 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #32 Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt #33
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 328 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor nelikordakuus Õppematerjali autor

    Mõisted

    moraal, õiglus, loomuõigus, religioon, moraal, religioon, huviteooria, huviteooria puudus, teooria puudus, eraõiguses, eraõiguses, eraõigus, tsiviilõigus, unitaristlik, dualistlik, pandektiline süsteem, õigusallikas, põhiseadus, seaduse täitmine, seadustega, prantsuse tsiviilkoodeks, ajalooline tõlgendamine, tehinguid, abstraktsiooni printsiip, omandiõiguse üleminekul, käsutamine, valdus, kinnistusraamat, õigussuhe, õigussuhtel, õigussuhtes, ühekülgne tehing, subjektiivne õigus, laenu puhul, juriidiline akt, juriidiline akt, mitmepoolsed tehingud, objektiivne õigus, faktiline õigusallikas, subjektiivne õigus, kandjaks, kohtupraktika, teleoloogiline, käsutamine, teovõime, teovõime, vaimuhaigus, eestkostja, hooldaja, alla 7, avalik õigus, surnuks tunnistamine, abstraktsiooni printiip, fiktsiooniteooria, juriidiline isik, lõige 2, teovõime, piiratud teovõime, eestkostja, par 10, riigikohus, juriidiline isik, fiktsiooniteooria, sihtvara teooria, huviteeoria, , sihtasutus, juriidilisel isikul, aktsiaselts x, juriidiline isik, par 39, likvideerimine, juriidiline isik, eseme mõiste, laenulepingu puhul, mõtteline osa, kinnistu, stockmannil, mitmepoolsed tehingud, seaduslik esindaja, käsutustehing, elektrooniline vorm, notariaalne kinnitamine, notariaalne tõestamine, tõendamine, õigussuhte objekt, subjektide kontroll, tehingu kehtetus, tühine tehing, luhial, tegemisest, kinnitus, tühine, kadri, asjaolud, as hooldusel, viivist, hädaseisund, oü y, nõude aegumistähtaeg, määramise korral

    Kommentaarid (3)

    west19 profiilipilt
    west19: väga hea põhjalik materjal, kaasused olemas ka. Aitäh.
    13:50 04-03-2016
    Agnessaa profiilipilt
    Agnessaa: suured tänud :)
    22:41 13-02-2018
    joujoujou22 profiilipilt
    joujoujou22: Väga hea
    12:16 12-02-2015


    Sarnased materjalid

    37
    odt
    Tsiviilõiguse üldosa
    114
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa konspekt
    54
    doc
    Tsiviilõiguse üldosa
    50
    docx
    Tsiviilõiguse Üldosa
    48
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa
    45
    doc
    TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
    22
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa
    27
    doc
    KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun