Eetika eksam (0)

1. Selgitage mõistete „ eetika “ ja „ moraal “ erinevust.  Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 
17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat.  Vooruseetika  põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid  tegusid , vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, 
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide,  tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina 
et inimene peab  oma  lubadusi  (aitab  hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et  ta  naudiks  hea  olemist,  et  tal  poleks kiusatust  halba teha. Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil 
keelest  ja  tähendab  tava,  või   komme .  Eetika  on  teadus  või  õpetus  moraalist,  ka  moraalifilosoofia.  Eetika  objekt  on  süstemaatiline  püüe  mõista  moraali  mõisteid  ja  põhjendada/õigustada 
pea kogu eetika oli vooruseetika. Vana-Kreeka eetika  keskne  küsimus oli, millised on inimestes need  voorused , mida täiustades saavutatakse harmooniline ja õnnelik elukorraldus polises. Aristotellikus 
moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 
traditsioonis on vooruse teooria lähtepunktiks eelnev küsimus: "Kas inimese elul on eesmärk või siht, midagi, mille jaoks me eksisteerime, mingi üleüldine inimeste elu eesmärk, etalonvoorus, mis 
2.  Mis  on   normatiivne   eetika?  Normatiivne  eetika  on  teooria  selle  kohta,  milline käitumine  on  moraalselt hea  või halb.  Normatiivne  eetika  on  ettekirjutav,  st  formuleerib  moraalinormid , mille 
oleks hea elu mõõdupuuks?" Endastmõistetavalt on selline küsimuse esitamine selgelt  teleoloogiline , aga seda tuleb eristada teleoloogiast, mida seostatakse utilitarismiga, mis toetab parimaid üldisi 
järgimine on inimestele kohustuslik. Normatiivne eetika tegeleb eetiliste hoiakute  teoreetilise  seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika 
tagajärgi.   Aristotellik   teleoloogia  tegeleb  rohkem  nende  omaduste  kindlaksmääramisega,  mis  on  iseloomulikud  elule,  mis  saavutab  sobiva  eesmärgi.  Need  omadused  on  voorused,  mis  koos 
teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus  eetikas , mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. 
moodustavad eetilise elu. Aristotelese voorusel põhinevat eetikat nimetatakse mõnikord ka areetiliseks eetikaks. Arete on kreekakeelne vaste sõnale "voorus". Aristotelese  järgi: käitumise  ja tundmise  
3. Nimetage normatiivse eetika liike (vähemalt 2). Teleoloogiline eetika, - teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on 
muster:  Tendents käituda, soovida ja tunda teatud viisil vastavates  situatsioonides . Erinevalt  Kantist,  on  kohaste  emotsioonide  kogemine  heale  elule juhtimisele  kesksed .  Moraalsed  voorused 
moraalselt põhjendatud. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita, et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki 
Aristotelese järgi: Kuldse kesktee  teooria äärmuslike käitumisviiside  vahel (nt  Vaprus  on hulljulguse ja arguse vahepeal) NB!  Ta  ei  pea   loetelu   täielikuks  ja lõplikuks,  aga  ta  teab,  et  voorusi 
kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus.Teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes  tegude  tagajärgedel. Deontoloogiline 
on  rohkem  kui  Platoni  järgi (tarkus,  vaprus,  tasakaalukus  ja õiglus). 
eetika, Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Käitumise  moraalne  väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele 
18. Milles seisneb Platoni ja Aristotelese voorusteooria erinevus? Võrreldes Platoniga, on Aristotelese eetika uudne selles mõttes, et siin on tegu iseseisva, praktilise teadusega. Kui  Platon  rääkis 
moraalselt kohustuslikud. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Areetiline 
eetilisusest, siis oli ta eesmärgiks kasvatada inimest vastavalt üldisele loomutäiuse (aretê) mõistele. Ta ei arutlenud selle üle, mis on täiuslikkus kommetes igal üksikjuhul. Aristotelese järgi aga tingib 
eetika ehk vooruseetika. Tähtis on omada õigeid tundeid, kalduvusi, emotsioone. Mitte ainult rääkida tõtt, pidada lubadusi jms vaid et ta ka naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. 
inimeste ja nende käitumise erinevus selle, et kõigi jaoks, kõikideks juhtudeks ja kõikideks aegadeks ei saa olla ühiseid reegleid.  Aristoteles  järgib Platoni mõtteid selles suhtes, et astub välja sofistide 
Teooria, mis keskendub eetilise käitumise jaoks vajalike moraaliomaduste evimisele (iseloomule) moraalse tegutseja poolt. Vooruseetika väidab, et kõik põhilised otsustused eetikas on otsused inimese 
vaadete  vastu,  kes   pidasid   moraalipõhimõtteid  täiesti  suhtelisteks.  Nende  järgi  on  eetiline hinnang  suvaline  ja  ilma  kindla  aluseta.  Aristoteles   viitab   eetikateostes  küllalt  sageli traditsioonilisele 
iseloomu kohta. Seega on vooruseetika keskmes inimene ja tema iseloom. Moraalses mõttes ei peaks me hindama tegu või selle tulemust, nagu teevad deontoloogid või teleoloogid, vaid inimese 
moraalile ja sellele, mida enamus inimesi  arvab . Siin on Aristoteles lähemal tegelikkusele ja vähem normeeriv, kui seda on Platon. Põhimõtteliselt erinev Platonist on Aristotelese  käsitlus  inimese 
emotsioone ning kalduvust toimida õigesti. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. 
vastutusest oma tegude pärast. Kui Platon väidab, et inimene ei tee vabatahtlikult halba ega ole paheline omal vabal soovil, siis Aristoteles vaidleb sellele vastu. Ta nimetab ebatõenäoliseks, et näiteks 
4. Mis on praktiline eetika? Praktiline eetika tähendab eetika (printsiipide, ideaalide, väärtuste) rakendamist praktiliste probleemide  käsitlemisel . Praktilise eetika probleemid võivad olla, näiteks, 
ebaõiglaselt toimiv inimene ei taha olla ebaõiglane.  Toimingud  muudavad inimesi — igaühe võimuses on midagi teha või tegemata jätta. Just tegutsemine näitab, missugune inimene ollakse. Seega 
etniliste  vähemuste  kohtlemine,  naiste  võrdsuse  küsimus,  küsimused  abordi  ja  eutanaasia  teemadel  ja  muud.  Praktiline  eetika  jaguneb:  rakenduseetika  ja  kutse-eetika.  Rakenduseetika  on  eetika 
vaatab Aristoteles uutmoodi ka vastutuse küsimust, seostades selle inimese endaga. 
rakendamine aktuaalsetele praktilistele probleemidele eesmärgiga leida neile lahendusi. Kompetents rakenduseetikas tähendab olla võimeline tegutsema vastutustundlikult, asjakohaselt ja tõhusalt 
19.  Iseloomustage  kaasaegse voorusteooria lähtekohti. Kaasaegse vooruseetika lähtekohad: 1. Deontoloogilise eetika kriitika.  Väita, et tegu on kohustuslik, tähendab öelda, et mingi reegel, seadus 
erinevates olukordades, oskust esitada selge, sidus ja loogiline põhjendus oma eetilistele otsustele ja käitumisele, viidates üldiselt aktsepteeritud standarditele. Kutse-eetika tegeleb moraaliküsimustega 
või printsiip nõuab seda. Reegel (seadus või printsiip) peab olema kellegi poolt kehtestatud. Moraalset kohustust ei ole keegi ühegi seadusega kehtestanud! Seega ‘kohustuse’ mõiste justkui hõljub 
ühe kindla professiooni raames. Tuntumad praktilise eetika valdkonnad on: bio- ja  meditsiinieetika ,  keskkonnaeetika , ärieetika ning meediaeetika. 
õhus, on tühi. 2. Rahulolematus printsiipidega. Universaalseid  ja  üldisi  reegleid  ei  saa  anda,  sest olukorrad,  mis  nõuavad  nende  rakendamist,  on  liiga erinevad. Iga  olukorra  kohta  ei saa ju  
5.  Nimetage  praktilise  eetika  valdkondi  (vähemalt  3).  Tuntumad  praktilise  eetika  valdkonnad  on:  bio-  ja  meditsiinieetika,  keskkonnaeetika,  ärieetika  ning  meediaeetika,  spordieetika, 
anda eraldi  printsiipi . Vooruslikule  inimesele  on  aga   printsiibid   üleliigsed. Ta tunnetab  ära, mis  on antud olukorras  õige. 
teaduseetika. Antud infoväravas käsitleme lisaks ka globaalse eetika, hariduse ja eetika, perekonna ja eetika, netieetika, reklaamieetika, religiooni ja eetika, seksuaaleetika, spordieetika, teaduseetika, 
20. Iseloomustage vähemalt kolme voorusteooria puudust. 1. Missugused käitumise, soovi ja tunde mallid tuleks lugeda vooruslikeks? Voorusteoreetikud nimetavad sageli:  heatahtlikkus, ausus, 
valitsemiseetika  ning  õiguse  ja  eetika  valdkondi.  Bio-eetika.  Bioeetika   terminit   on  võimalik  mõista  mitmel   erineval   moel.  Seda  võib  näha  kui  valdkonda,  mis  käsitleb  kitsalt   bioloogia   ning 
julgus, lahkus,  lojaalsus.  AGA,  erinevatel  vooruste  nimekirjadel  pole  täielikku  kattuvust.  Voorused  muutuvad  ajas  ja ruumis,  sõltuvad  kontekstist.  Voorusteoreetikud  lihtsalt  deklareerivad  oma 
biotehnoloogia  eetilisi  küsimusi . Samas võib see mõiste hõlmata lisaks ka meditsiinieetika probleeme ning teatud osa keskkonnaeetika probleemidest.  See eetika  uurib  meditsiini  ja  bioloogia  
eelarvamusi ja eelistatud eluviise voorusteks (ja eluviise mis neile ei meeldi käsitlevad pahelistena). 2. Aristotelese järgi on voorusiks sellised iseloomujooned, mis aitavad kaasa inimsuse õitsengule. 
praktikas esilekerkivaid  teemasid: geeniuuringute ja nende rakenduste kõlbelisus; lubatava sekkumise ja eksperimenteerimise piirid (abort ja eutanaasia); ravi olemuse ja kättesaadavuse probleemi; 
Kuid, mis see õitseng on? Kas ei ole võimalik, et inimene saab õitseda ka mingisuguste teiste “vooruste” eksisteerimisel? Kas võib olla õitsev inimene, kel pole ühtegi nimetatud voorust? 3. Võimetu 
patsiendi, arsti jt võimusfäär. Keskkonnaeetika põhiliseks uurimis-valdkonnaks on inimese ja looduse vahelised suhted. Kui keskkonnaeetika rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, siis 
andma tegevusjuhuseid. Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid. Vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele “Mida on õige teha?” vastatakse “Tee seda, mida teeb 
metaeetiline pool püüab välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks. Keskkonnaeetika laiema alateemana käsitletakse loomade kohtlemise 
vooruslik inimene!” Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse “Inimene, kes teeb õigeid asju”. Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. 4. Enesekeskne. Voorusteooriatel on 
küsimusi. Selle peatüki alt leiate artikleid ja raamatuid, mis arutlevad, kuidas tuleks loomadega käituda, kas neid tohib süüa või lemmikloomadena pidada jne. Alateema keskkonnaprobleemid ja 
enesekeskne arusaam eetikast. Nende  eesmärgiks on üksnes inimese enese õitseng mistõttu jääb piisava tähelepanuta  see  kuidas inimese teod mõjutavad teisi inimesi. 5. Juhuse roll. Aristoteles nägi 
inimtegevus käsitleb keskkonnakriise ning inimese mõju keskkonnale. Poliitika eetika tegeleb poliitiliste otsuste tegemisel kerkivate eetiliste valikutega. Poliitika eetikas uuritakse, milliste eetiliste 
vooruste omandamisel olulist rolli sõpruskonnal hariduses, perekonnas jne. Ent kui me kiidame vooruslikku inimest (ja laidame ebavooruslikku),  siis  me  kiidame teda millegi eest, mis pole ta enda  
valikutega poliitikud silmitsi seisavad, kas ning  millistel  asjaoludel on lubatud eetika piiride ületamine poliitiliste eesmärkide saavutamise nimel ning millised kompromissid on poliitikas eetiliselt 
teene. Kõigil pole võimalik end ümbritseda vooruslike inimestega. 
lubatud. 
21. Mis on  meta -eetika ja kuidas see erineb normatiivsest eetikast? Meta-eetika on eetika haru, mis uurib moraaliga  seonduvaid  semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi: Uuritakse 
6. Selgitage normatiivse eetika ja  metaeetika  erinevust! Metaeetika uurib eetika-alaseid mõisteid. Mida me tahame öelda, kui väidame, et mingi tegu on halb? Mida peab eetika diskursus silmas 
eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja - otsustuste  õigustamist. Üheks  keskseks  metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. a) Semantilised 
mõisteid "õige", "hea", "õnn" jms kasutades? Samuti tegeleb metaeetika moraaliprintsiipide olemuse ning õigustamise uurimisega. See on eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, 
küsimused: Mis sõnade “õige”, “hea”, “peab” tähendus moraali kontekstides? Milline on moraalidiskursuse semantiline funktsioon? Kas moraalikeele funktsiooniks on väljendada fakte või on tal 
loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on 
mõni teine roll? b)  Loogilised  küsimused: Moraaliargumentide kehtivuse tingimused? Milline on moraaliarutluse loogiline ülesehitus? Kas me saame oma moraaliuskumusi õigustada? Kuidas me 
küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb. Normatiivne eetika on ettekirjutav, st formuleerib moraalinormid, 
saame õigustada oma moraaliuskumusi? c) Ontoloogilised küsimused:  Mis mõttes on olemas moraalifaktid? Kas need on samasugused nagu “ tavalised  faktid?”: “mu ees laual on kohvitass”, “tapmine 
mille  järgimine  on  inimestele  kohustuslik.  Normatiivne  eetika  tegeleb  eetiliste hoiakute teoreetilise  seletamise ning  põhjendamisega  ja püüab läbi  selle neidsamu hoiakuid  kujundada.  Erinevalt 
on väär” d) Epistemoloogilised küsimused: Kas on olemas selline asi nagu moraalne teadmine; ja kui siis, mis on selle piirid? Kuidas saame teada, kas moraaliväited või moraalsed otsustused/hinnangud 
normatiivse eetikust ei tõstata meta-eetik moraaliküsimusi ega püüa neile vastata – ta on programmiliselt  neutraalne . Peamine erinevus eetikateooriate puhul on see, kuidas need määravad teo moraalse 
on tõesed või väärad?  
õigsuse. 
Metaeetiline tees - kõigile kultuuridele (inimestele) kehtivat moraalistandardit ei ole  olemas. Moraal on kultuuri produkt. (sõltuvuse tees) Normatiivne tees – kultuuriline mitmekesisus on hea, teiste 
7. Millised on eetilise hinnangu  sfäärid ? Eetika ei tegele vaid käitumisreeglitega, mis põhinevad üksnes tegude hindamisel. Eetilise hinnangu sfäärid on tegu (hinnangulised terminid: õige, väär, 
kultuuride tavasid tuleb austada. Taunitakse etnotsentrismi – teiste kultuuride tõlgendamist ja hindamist oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. 
kohustuslik, vabatahtlik), tagajärjed (hea, halb, neutraalne), iseloom (vooruslik, paheline, neutraalne),  motiiv (hea  tahe , kuri tahe, neutraalne). Eetilise hinnangu sfäärid: Tegu – see võib olla õige või 
Erinevalt normatiivsest eetikast ei tõsteta meta-eetika moraali küsimusi ega püüa neile vastata. M-eetik lihtsalt analüüsib “moraalikeelt” (moraalimõisteid) ja on kõlbeliselt neutraalne,  erapooletu . Ta 
väär. Õige tegu on lubatav. See võib olla kas vabatahtlik (selle tegemine ei ole ei kohustuslik ega väär) või kohustuslik (selle tegemisest pole lubatav hoiduda). Väär on tegu, mida pole lubatav teha, 
ei asu, vastandina N-eetikule, kellegi poolele. “...pole eetikafilosoofi asi anda isikliku nõu või manitseda” 
millest hoidumine on teie kohustus). Tagajärg – teleoloogilise eetika teooriad keskenduvad moraalse õigsuse ja vääruse määramisel peamiselt tagajärgedele. Nt  utilitarism  nõuab, et teeksime seda, 
22. Mis vahe on kognitivismil ja non-kognitivismil?  Kognitivism . Moraaliotsustused on  väited  ja neile on rakendatavad tõeväärtuse, õigustamise jms mõisted. „Valetamine on moraalselt väär“ 
millel kõige tõenäolisemalt on kõigeparemad tagajärjed. Iseloom – rõhutatakse head iseloomu ja vooruslikkust. Eluliselt tähtis on, et iseloomul oleks jõudu head teha. Motiiv – mingi teo ammendavaks 
esitab väite  valetamise kohta, mis võib olla tõene või väär. Seostub uskumusega (realism), et on  olemas objektiivsed  moraalifaktid või – omadused, mis teevad moraaliotsustused tõeseks või vääraks: 
hindamiseks on tähtis võtta arvesse toimija kavatsusi. Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest. 
Naturalism   (Eetiline  naturalism  –  moraaliotsustused  on  väited,  mis  osutavad  eetilistele  faktidele.  Väärtusväiteid  saab  määratleda  faktiväidete  kaudu  ja  teha  kindlaks  empiiriliselt.),   Relativism  
8. Iseloomustage vähemalt kolme moraaliprintsiipide tunnust. Moraali keskseks elemendiks on  moraaliprintsiip . Moraaliprintsiibid on praktilised tegevusjuhised, millele on omased alljärgnevad 
(seisukoht,  mis  eitab  universaalsete  tõdede  olemasolu.  Kultuurirelativism  on  deskriptiivne  tees,  mis  ütleb,  et  eri  kultuuride  moraaliuskumused  varieeruvad  suurel  määral.  Samas  ei  võta 
tunnused: Preskiptiivsus e ettekirjutavus – moraalinormid on normatiivsed, neil on tegutsemist juhtiv iseloom. Moraaliprintsiibid esitatakse tavaliselt kui käsud („ära tapa“, „armasta oma ligimest“). 
kultuurirelativism seisukohta selles osas, kas asjade niisugune seis on või ei ole õige. Eetiline relativism on metaeetiline tees, mis ütleb, et moraaliotsustuse kehtivus saab tuleneda üksnes sellest, kas 
Nad on mõeldud kasutamiseks, inimestele nõu  andmiseks  ja toimimise mõjutamiseks. Universaliseeritavus – moraalinorm kehtib kõikidele, kes on oluliselt sarnases situatsioonis. Üleskaaluvus – 
konkreetne kultuur või isik tunnistab vastavat printsiipi või mitte) ja  Intuitsionism  (teooria, mille järgi võime teadmisi omandada (eriti moraalsete tõdede kohta) enda teadvusest). Non-kognitivism. 
moraaliprintsiipide autoriteet on ülimuslik. Moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või ratsionaalsus.  Avalikkus  – et moraaliprintsiibid juhiksid meie käitumist, tuleb nad teha 
Metaeetilised vaated, mille järgi eetikaotsustused pole väited. Eetikaotsustused puudub tõeväärtus ning nad väljendavad pigem tundeid, hoiakuid või ettekirjutusi. Non-kognitivismiga seostub tavaliselt 
avalikuks. Teostatavus – moraalinorm peab olema teostatav ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi. 
antirealism moraalifaktide  suhtes:   Emotivism   (teooria,  mis väidab,  et  moraalne  otsustusvõime  ei  ole midagi  muud  kui inimesepoolne  teiste inimeste  tegude heakskiitmise  või halvakspanu tunne, 
9. Iseloomustage lühidalt erinevaid egoismi liike!  Egoism  on ettekirjutav ehk normatiivne teooria selle kohta, kuidas inimesed peaksid toimima: nad peaksid tegema seda, mis neile tundub kõige 
mõnikord  nimetatud  ka  "väärtuste  päh-hurraa  teooria")  Emotivism:  fakt  ja  väärtus  pole  seotud,  väärtus  pole  ei  tõene  ega  väär.  Preskriptivism  (mittekognitivistlik  teooria,  mis  ütleb,  et   ehkki  
rohkem  olevat  nende  endi  huvides.  Eetiline  egoism  väidab,  et  inimesed  tegutsevad  ainult  omaenda  hüvesid  silmas  pidades.  Teoorial  on  mitmeid  variatsioone,  vaatleme  neist  lähemalt  kolme  – 
moraaliotsustutel pole tõeväärtust, on nad midagi enamat kui lihtsalt hoiakuväljendused, moraaliotsustused on universaalsed ettekirjutused). Preskriptivism: fakt ja väärtus pole seoses, väärtusi ei saa 
psühholoogilist egoismi, individuaalset ning universaalset eetilist egoismi.  Psühholoogiline  egoism on seisukoht, et inimesed tegutsevad oma huvidest lähtuvalt ning ei saagi oma loomuse tõttu kuidagi 
empiiriliselt tõestada. 
teistmoodi tegutseda. Altruism on võimatu, sest inimloomus ei võimalda altruistlikult käituda. Individuaalne eetiline egoism on egoismi kõige individualistlikum vorm, mis leiab, et kõik inimesed 
23. Selgitage mis on intuitsionism. Intuitsionism  see on teooria, mille järgi võime teadmisi omandada (eriti moraalsete tõdede kohta) enda teadvusest. Eripärane mitte-naturalismi vorm. Eetika ainus 
peaksid  edendama  ainult "minu" huve. See tähendab, et moraali puutub vaid see, millel on tegemist tolle ühe indiviidi enda huvidega. Filosoofiliselt on seda vaadet raske põhjendada, sest mis teeb 
mõtlemisobjekt on uurida mida tähendab “hea”. Moraaliväited on tõesed ja väärad; st nad on objektiivsed, oletuslikud väited tõeluse koha, mida on võimalik teada. Moore intuitsionismi programm: 
just ühest inimesest erilise persooni, kelle heaolu peaksid kõik teised edendama. Universaalne eetiline egoism on seisukoht, et iga inimene peaks edendama omaenda huve, isegi kui see võib teistele 
1)  Naturalismi  kriitika.  See  on   eetikateooria ,  mis  tugineb  eeldusele,  et  eetikaotsustused  tulenevad  otseselt    (teaduslikult)  avastavatelt  faktidelt.  Naturalism  väidab,  et  kõik  moraalimõisted  on 
kahju tuua. Universaalne eetiline egoism ei väida, et inimesed ongi ainult egoistlikeks tegudeks võimelised, võimalikud on ka altruistlikud teod, kuid neid ei tohiks teha. Universaalse eetilise egoismi 
analüüsitavad mitte-moraalsete (loomulike) omaduste, faktide termineis. Naturalistlikud  definitsioonid  (nt hea = õnnehulk) on väärad. See  kuidas  me  kõneleme  moraalitermineist “hea“ või “halb” 
pooldajate arvates ei tulene nende teooriast, et inimesed peaksid elama pidevas sõjaseisukorras, kus igaüks võitleb oma huvide eest. Egoistid on täiesti teadlikud sellest, et on kasulik teha kompromisse 
me juba heidame naturalistliku lähenemise kõrvale. Iga naturalistliku hea-definitsiooni juures on võimalik ja mõistlik küsida, kas antud tegu ikka on moraalselt “õige” või “hea”. Kui naturalism  oleks 
ning toimida kollektiivselt. 
õige, siis seda küsimust ei saaks eriti mõttekalt tõstatada, sest vastus peaks  juba iseenesest selge olema. See tuleneks paratamatult mittemoraalsetest omadusest (nt õnnehulgast) 2) Defineerimatuse 
10. Selgitage teleoloogilise eetika põhisisu utilitarismi näitel. Teleoloogilise eetika silmapaistvaimaks näiteks on utilitarism. Utilitarismi kuulsamad esindajad on Jeremy Bentham ning John Stuart 
tees. Kui “head” ei saa (naturalistlikult) määratleda, siis mis üle jääb? Valikuvariandid: “Hea” ei osuta üldse millelegi? “Hea” on lihtne defineerimatu omadus? Moore: eetika ei ole illusioon – “hea” 
Mill. Utilitarismi keskne idee on "suurim kasu suurimale hulgale inimestele". See tähendab, et õige tegu on see, mis toob suurima kasu ning võimalikult vähe kahju võimalikult  paljudele  inimestele. 
tähistab lihtsat määratlematut analüüsimatut. 3) Objektivismi tees. Intuitsionistid väidavad, et eksisteerib moraalitõdesid, mis on objektiivsed,  tähenduses, et nad ei sõltu inimmõtlemisest või tunnetest. 
Utilitarismil on kaks põhijoont: konsekventsialistlik printsiip (ehk teleoloogiline aspekt) ja kasulikkuse printsiip (ehk  hedonistlik  aspekt). Esimene ütleb, et teo  õigsus  või väärus on määratud teo 
4) Intuitsionismi tees.  Küsimus: Kuidas me tunnetame moraalset headust? Moraalitõdesid  tunnetatakse   intuitiivselt  ( intuitsiooni  kaudu)  – nad on järelemõtlemisel iseendast mõistetavad. Meil on 
tagajärgede headuse või halbusega. Eesmärk, mitte vahend, on see, mis loeb; eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkuse printsiip ütleb, et ainus asi, mis on hea iseenesest, on teatud erilist tüüpi seisund( 
vahetu teadmine mõnd  laadi  asjade või olukordade seesmisest headusest. Kokkuvõtvalt: “hea” tähistab lihtsat analüüsimatut omadust, mida tuntakse ära  vahetult, intuitsiooniga. 
nt nauding, õnn, heaolu). Hedonistlik utilitarism peab naudingut ainsaks hüveks ja valu ainsaks halvaks. Vastavalt selle kaks utilitarismi vormi: Hedonistlik utilitarism (tegu, mis toob kaasa kõige 
24. Kuidas intuitsionismi kritiseerida? 1. Intuitsioonide konflikt. A.J. Ayer: kui meil ei ole kriteeriumi otsustamaks, missugune (kui üldse ükski) vastandlikest intuitsioonidest “X on hea” “X on 
rohkem naudingut (heaolu) on nendes tingimustes õige tegu) ja Eudaimonistlik utilitarism (tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne on nendes tingimustes õige tegu).  
halb”  on  tõene,  siis  on  ka   intuitsioon   propositsiooni  (“X  on  hea”)  kehtivuse  proovikivina  kasutu.  Intuitsionism  viib  moraalsesse  ummikseisu.  Kui  me  juhtume  vaidlema  kellegagi,  kellele  on 
11. Selgitage teo-utilitarisimi ja reegliutilitarismi erinevust. Utilitarismi tüüpideks on: teoutilitarism ja reegliutilitarism. Eristuse aluseks on see, kas toimingut vaadeldakse reegli või teo  seisukohast . 
iseenesestmõistetav, et valgetel on õigus musti orjastada.  2. Moraali muutumine. Moraalsed intuitsioonid tulenevad sotsiaalsetest tingimustest ja varieeruvad erinevates kultuurides üsna suuresti. 
Teo-utilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle tulemuseks on niisama palju hüvet kui mistahes mõeldaval alternatiivil. Reegliutilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui seda nõuab reegel, 
Näiteks lapsetapp või orjandust on ühtedes kultuurides nähtud “ilmselgelt õigena” teistes aga “ilmselgelt väärana”. On raske uskuda, et sellised erisugused intuitsioonid on usaldusväärsed juhised 
mis kuulub sellisesse reeglite kogumisse, mille omaksvõtmine tooks ühiskonnale rohkem kasu kui mistahes mõeldav  alternatiiv . 
moraalitõdedele. 3. Analoogia. A. C. Danto (2000): Kas “headus” on lihtne analüüsimatu omaduse nagu “kollane”? Analoogia ei pea paika. Me võime kujutleda kahte muus suhtes identset kolmnurka, 
12. Kuidas võiks utilitarismi kritiseerida?  Teoorias  on utilitarism väga atraktiivne, kuid tema praktikasse rakendamisel tekib mitmeid raskusi: 1. Õnne mõõtmise küsimus (õnne (õnnelikkust) on 
millest üks on kollane ja teine punane. Aga me ei saa kujutleda  kahte identset tegu, millest üks on hea ja teine mitte. Kui kaks asja (tegu) erinevad  headuse poolest, siis peavad nad erinema ka millegi 
väga raske mõõta ja raske on võrrelda  erinevate  inimeste  õnnesid); 2. tüütu ja väsitav (Võimalike tegude hulk on suur – kogu aeg peaksin endalt küsima, kas peaksin tegema seda või hoopis toda. 
muu poolest. 
Tuleks aina  arvutada ning selline  elu  võtaks  võhmale); 3. Tagajärjed (Mis on ühe  konkreetse  teo  tagajärjed?  Vahetud  tagajärjed või ka pikemaajalised?  Kuhu tõmmata piir? Tunnetuslikud 
25. Iseloomustage emotivismi põhisisu. Emotivism on mittekognitivistlik metaeetiline teooria, mille järgi eetika käsitleb ainult emotsioone. Emotivism: fakt ja väärtus pole seotud, väärtus pole ei 
probleemid.  Me  ei näe inimese  sisse.  Kuidas  me teame teiste  inimeste naudingust?);  4. moraaliprintsiipide  avalikkus,  õigustub  ebamoraalseid tegusid  (Utilitarism   läheb    vastuollu   ideega,   et  
tõene ega väär. Emotivistid leiavad, et hinnanguväited pretendeerivad sellele, et osutada mittenaturaalsele maailmale, aga kuna puudub viis, kuidas teada saada, kas mittenaturaalne maailm olemas, 
moraaliprintsiibid peaksid  olema  selgelt  ette  antud  ja  avalikud,  et  nendele vastavalt toimida. Tagajärgede teadmine  ja  mõistmine  sõltub  konkreetsest inimesest.  Inimesed  hakkaksid  pidevalt  
pole ka kunagi võimalik teada saada, kas need väited üldse millelegi osutavad. Eetikaotsused pole faktuaalselt, ratsionaalselt ega intuitiivselt õigustatavad. Eetikaterminid ei omista omadusi, ja nende 
oma “kasu”  arvutama  (ja  mõned  arvutaksid paremini kui teised!)); 5. Õigustab ebamoraalseid tegusid (Paljude väitel võib utilitarism kaasa tuua selliste tegude õigustamine, mis on ebamoraalsed: 
tähendus pole mitte faktuaalne, vaid pigem emotiivne. Moraaliotsustused pole väited. Neil puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakuid ja aitavad meil veenda teisi 
Arstinäide - kasutatakse  organeid  teiste inimeste  elu päästmiseks; poomise näide – see kui süütu inimese poomisel raeplatsil on otsene kasulik mõju: vähendaks kuritegevust või paljude heameele 
käituma meie soovi kohaselt. Moraaliotsustus “mõrv on väär” on sama kui “Mõrv – päh!”  
poomise showst; XTC näide - maailm oleks moraalselt parem, kui paneksime joogivette XTC-d). 
26. Kuidas võiks emotivismi kritiseerida?1. Verifikatsionismi probleem - Tähenduse verifikatsiooniteooria, millel põhines Ayeriemotivism, on paljude filosoofide arvates problemaatiline. Pealegi, 
13. Selgitage deontoloogilise eetika põhisisu  Kanti  eetikateooria näitel. Moraalne tegu on see, mis lähtub kohusest ja mitte kalduvusest, ihadest, tunnetest. Mis on moraalne (tegu)? Kaks olulist  
verifikatsiooniprintsiipi,  kas  ei  saa  verifitseerida,  või  ei  ole  võimalik  kirjeldada  selle  verifitseerimise  meetodit.  Niisiis  on  ta   iseend   järgi  mõttetu.  Pole  mingit  alust  piirata  mõttekust  empiiriliste 
komponenti: a) See mis lähtub kohusest ja mitte tunnetest, kalduvusest, ihadest. Näide: kui anname vaesele raha kaastundest (hinglisest piinast, populaarsuse suurendamiseks) siis pole me paratamatult 
vaatlusväidetega. 2. Moraaliarutluse võimatus - Kui emotivism oleks paikapidav, siis peaksid eetika ja moraaliargumendid siis olema võimatud.  Aga meil on ju tõsiseid argumenteerivaid vaidlusi 
tegutsenud moraalselt, kuigi pealtnäha on mõlema teo moraalsus laitmatu.  Kant   on  ratsionalist:  Moraali  ei  saa  rajada  tunnetele  jms  (sest need  on ebakindlad  ja igal inimese  erinevad),  vaid 
moraaliprobleemide üle – st me arutleme, ega väljenda üksnes emotsioone. Järelikult on emotivism ekslik. Emotivismi kriitikud ütlevad, et siis poleks üldse võimalik kõlbluse üle arutleda. Emotivismi 
mõistusele. b) Teo motiiv on Kantile tähtsam kui tagajärg. Kui tahan päästa kukkuvat last, aga kukutan ta ise, siis on mu tegevus moraalne. Kant on ratsionalist:  Moraali  ei  saa  rajada  tagajärgedele 
pooldaja võib vastata, et on siiski võimalik moraali uurida ja välja selgitada, mida üks või teine kõlblusega seotud mõiste tähendab. Sageli juhtub aga, et meil ei tekigi mingit emotsiooni enne, kui 
jms (teo tagajärgi pole võimalik täpselt ette teada), vaid mõistusele. 
oleme olukorda analüüsinud. Sellise analüüsi või diskussiooni tulemusel kujuneb meil mingi emotsionaalne hoiak ning me väljendame seda moraalse hinnanguna. 
Nii, Kanti jaoks olid  emotsioonid  ning moraalne  kohusetunne  erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks). Kui moraalse 
27. Iseloomustage preskriptivismi põhisisu. Kui mõiste deontoloogia tähistab moraalse teo seesmist väärtust ning preskriptivism moraalse otsustuse ettekirjutatust, siis mingi tähenduslik seos saab 
teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus,  hool , õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad. 
neil kahel omavahel olla ainult ühtses süsteemis, kuhu mõlemad kuuluvad. Preskriptivism: eetikaväited ei omista omadusi, ja nende tähendus pole mitte  aktuaalne , vaid pigem tähistab universaalseid 
14. Mis on  kategooriline  imperatiiv? Kategooriline imperatiiv väidab: tegutse nii, et kohtled iga  ratsionaalse  olendi tahet kui universaalse seaduse andjat. See tähendab, et moraaliprintsiibid oleme 
ettekirjutusi.  Eetikaotsustused  pole  aktuaalselt,  intuitiivselt  ega  ratsionaalselt  õigustavad,  kuid  nad  on  eksistentsiaalselt  õigustatud.  See  on  mittekognitivistlik  teooria,  mis  ütleb,  et  ehkki 
me endale ise kehtestanud, neid ei määra mingi jumalik või väline autoriteet. Kanti eetika järgi jõuavad kõik inimesed, kui nad oma sisimas moraaliprintsiipide üle reflekteerivad, samasugustele 
moraaliotsustutel pole tõeväärtust, on nad midagi enamat kui lihtsalt hoiakuväljendused, moraaliotsustused on universaalsed ettekirjutused. Täpsem nimetus oleks “universal-preskriptivism”. Arenes 
tulemustele. Kategooriline imperatiiv on “tingimusteta kehtiv” ja “käskiv”. Talita vastavalt niisugusele maksiimile, mis ise kohe võib üldiseks seaduseks saada. Toimi ainult selle maksiimi kohaselt, 
välja  emotivismi  kriitikast!  Moraaliotsused  ei  väljenda  objektiivseid  tõdesed-väärasid,  vaid  ettekirjutisi,  selle  kohta  kuidas me  tahame,  et  inimesed  elavad.  Kuid  moraaliotsustustel  on loogiline 
mille kohta sa saad samal aja soovida, et sellest saaks universaalne seadus. 
struktuur.  
15. Mis on universaliseeritavuse test? Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklikke maksiimide piire 
28.  Esitage  vähemalt üks  kaalutlus  preskriptivismi  vastu. Preskriptivismi süüdistatakse selles, et ta on liiga lai, lubab universaalset ja laseb elu moraalsel sisul eetikateooriast välja libiseda (lubab 
ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiksime elada. Tuleb  küsida:  Mis  juhtuks,  kui kõik  sellest  lähtuksid?  Kas sooviksite  sellist  olukorda?  
äärmiselt ebamoraalseid toimijaid ja tegusid pidada moraalseks). Veendunud filosoofivihkaja võiks arutada nii: 1. Kõik filosoofid tuleks hävitada 2. M.V. on  filosoof  3. järelikult, M.V. tuleks hävitada. 
Kui  te sellist  olukord  ei  sooviks,  siis  on käitumine  kõlbeliselt  ebaõige. 
Teooria, mis selliseid tegusid õigustab on vähemasti kahtlane. Peaks kuidagi välistama! 2. Lubab triviaalset - Nagu ka Kanti formaalne eetika: Teeb triviaalsed kaalutlused moraaliotsustusteks 1. 
16. Kuidas võiks Kanti eetikat kritiseerida? Triviaalsed teod. Printsiip: Igaüks peaks alati enne kinni siduma parema kingapaela. Saame probleemideta universaliseerida, kuid sel poleks mõtet. See 
igaüks  peaks  esmaspäeval  17.15  hüüdma  “elagu  filosoofia!”  2.  Praegu  on  esmaspäev  17.15  3.  Järelikult,  igaüks  peaks  praegu  hüüdma  “elagu  filosoofia”!  Veel  üks   näidis   -  Ja  makartist  või 
oleks triviaalne.  Vastuolus  intuitsiooniga. Kant arvab et kategooriline imperatiiv annab kitsenduseta absoluute! Moraaliseadus on püha ja eranditeta! Nt: “räägi alati tõtt”! Kohustuste konflikt. Mul  
paremäärmuslane võiks arutleda nii: Ühelgi sotsialistil ei tohiks lubada õpetada Ameerika ülikoolis. Hertbert Aptheker on  sotsialist . Järelikult ei tohiks Herbert Apthekeril lubada õpetada Ameerika 
on kaks kohustust: 1. kohustus  rääkida  alati tõtt. 2. kohustus  kaitsta  alati oma  sõpru. Kanti  teooria  ei  näita,  kuidas  käituda  siis,  kui  need  kaks kohustust  konfliktnevad. Emotsioonide roll Kanti 
ülikoolis.  (aga  kui  see  sotsialist  on  natsionaalsotsialist,  kuidas  siis  otsustada;  toim).  Preskriptivistlik  kohtunik  peaks  sellega  nõustuma  ja  ütlema:  „Jah,  ma   mõistan ,  et  teil  on  teistsugused 
moraaliteooriale on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne, sümpaatia, jne) ebaadekvaatse rolli. Voorusteoreetikud  arvavad , et emotsioonid on moraalse tegevuse kesksed aspektid. 
moraalipõhimõtted kui enamikul meist, ning asja otsustamiseks pole olemas objektiivselt korrektset viisi. Kuid üks minu moraalipõhimõtteid (mille abiga ma tegelikult endale elatist teenin) on viia 
ellu seaduse käsku. Niisiis mõistan ma teile eluaegse karistuse. 
29. Iseloomustage kunsti loomise ja mõjuga seonduvaid eetilisi küsimusi? Kõige laiemas mõttes -  Kunst  kui praktika, mis hõlmab selliseid aspekte nagu: kunstnik, kunsti loomine, kunstiteosed, 
42. Iseloomustage kavatsusele/mõjule tuginevaid teooriaid? “ Pornograafia  on mingi ainestiku visuaalne, kirjanduslik või auraalsete vahenditega kujutamine… kui see kujutis on selle stimuleerimise 
kunstiteose   esitamine, kunstiteose levitamine, kunstiteose kogemine.Seonduvaid  eetilised  küsimusi: Kas ja mis mõttes kehtivad moraalinoormid ka kunstnikele? (“väljaspool head ja kurja”). Kas 
eesmärk” (Narveson). See paistab olevat filosoofilisemalt kõige tugevam  määratlus . Näited: “erootiline materjal, mis on kavatsetud primaarselt põhjustama vastuvõtjaskonnas seksuaalset erutust või 
kunstniku tegevus on kuidagi eriline, et see nõuab eristaatust? Kas kunstnike toatlused on moraalselt soovitatavad? 
tegelikult omab sellist primaarset mõju” (Olen  &  Barry). “erootilised objektid, mis on valmistatudspetsiaalselt sugulise erutuse tekitamiseks; tavaliselt peetakse silmas roppe, primitiivseid kujutisi 
30. Milliseid eetiliste küsimustega on vastakuti kunstnikud? „Ma  tean  väga  hästi,  et  kirjanik  ei  vastuta  oma kangelaste sõnade sisu eest. Väga sageli annab ta aga nii või teisiti mõista oma 
(erinevalt erootiliseltkunstist)” (Kon). 
suhtumist  neisse sõnadesse, mistõttu  meil  on  võimalik  teada  saada  tema  endagi vaateid“ Georgi Plehhanov. Milline on autori hoiak moraalse sisu (teesi) suhtes? Kas autor kahtleb, et „naised on 
43. Millised pornograafiakäsitlused on moraalselt hukkamõistvad? Pornograafiakäsitlused  mis  keskenduvad  kasu  ja  tulu mõistetele  pornograafia loomisel  ja/või levitamisel. NB!  Mõned  
moraalitu  liik inimesi“; eeldab, et „naised on moraalitu liik inimesi“; pakub välja,  et „naised on moraalitu liik inimesi“; usub, et „naised on moraalitu liik inimesi“. 
eeldavad,  et  pornograafia  on  moraalselt  halb ning  tulu  teeb  seda   veel  halvemaks.  Teised  on neutraalsemalt  meelestatud. Pornograafia  on  “mingi  mass  toodetud  ja   -levitatud  objekt  
31.  Mis  eetilisi  küsimusi  tekitab   kunstiteos ?  Mis  eetilisi  küsimusi  tekitab  kunstiteos:  Millist  moraalset  mõju  avaldab  kunstiteos  kunsti  vastuvõtjatele?  Millised  on  kunstikogemise  moraalsed 
eesmärgiga  turustada  seda kasu  saamise  eesmärgil,  meie  seksuaalsetele huvidele  apelleerimise  kaudu  (Huer  1987: 186) Pornograafia on tõesti suuräri, kuigi täpseid kasuminumbreid on väga 
tagajärjed? Kas kunstiteosed saavad olla moraalselt hukutavad? Milline oleks tsensuuri mõju kunstile/kunstiteostele Kas kunstil on moraalselt hea/halb mõju kunstikogejale? Platonist saati on kunsti 
raske tuvastda. 1. Probleem: liiga avar. Leidub küllaldaselt seksiga seotud asju mida luuakse ja turustatakse kasu saamise eesmärgil. Nende kujutamine võib olla pornograafia, ent mitte nad ise: 
tervikuna või kunstiteoseid sageli moraalselt kahtlasteks peetud – eriti nende oletatava halva mõju tõttu. 
Vibraatorid, Seksikas pesu, Maitsestatud kondoomid.  2. Probleem: Tasuta  porno . Igatahes  pornograafia  pole olemuslikult tulukeskne.  Näiteks,  abielupaar  teeb pornograafilise  video  ja  laeb  selle  
32. Iseloomustage erinevaid arusaami kunsti eetilisest mõjust. 1. Alandab  ja ahvatleb -  Aatomi allutamine ja tähtedevahelised lennud tõstavad inimest loodusest kõrgemale, abstraktne kunst aga 
tasuta internetilehele üles. 3. Määratlused  mille  järgi  on  pornograafia  teatud  materjal, mis  kujutab  inimest  ainult  seksuaalse  olendina  (või  seksobjektidena)  st. muud karakteristikud  jäetakse 
alandab ta mõistuseta olevuse tasemele“. 2. Kui (õnnestub näidata), et kunstiteosel on moraalselt halb moraalne mõju, siis saab seda pidada kaalutluseks kunstiteose: tsenseerimiseks, keelamiseks, 
kõrvale. 
tsoneerimiseks, kunstniku vangistamiseks, kunsti toetamise lõpetamiseks. Samas leidub palju neidki, kes toonitavad kunsti moraalset jõudu, väärtust jms. 3.Moraalne kujutlusvõime. Kunsti eetilisus 
44.  Iseloomustage  pornograafia  ja   erootika   erinevust  (Kontula  järgi,  vt  õppekirjandust).  Pornos  on  alati  olnud  ja  on  ka  praegu  küsimus  seksuaalseid  seiku  kujutavates  toodetes,  millel  on 
ei seisne mitte niivõrd selles, et kunstiteos sisaldab moraalseid teese (doktriine, moraalitõdesid) vaid selles, et see arendab meie moraalseid võimeid (Aristoteles, Nussbaum, Putnam jpt): empaatia, 
kaubanduslik väärtus. Pornograafiat kõrvutatakse sageli erootikaga, mis esindab üldiselt aktsepteeritud osa inimeste seksuaalsete huvide väljendamise viisidest ning uute toodete loomisest. Ka erootika 
kaastunne; puhastumine, ülendumine; “mida tähendab olla X olukorras”; “nüüd-ma-mõistan”-tunne. 
tõlgendamine ja määratlemine olenevad tegelikult iga vaataja või lugeja isiklikest kogemustest. Üks üldise tõlgendusi on see, et erootika muutub pornoks, kui see tekitab seksuaalset erutust või kui 
33. Mis on  esteetiline  hoiak? Esteetiline hoiak on eriline vaimse seisundi inimesed alguses esteetiline tegevus. Esteetiline hoiak on esteetilise väärtuse, sh ilu, tuvastamise eeltingimuseks. E-hoiakut 
meelelise hingestatuse asemel tunneb inimene piinlikkust või koguni kimbatust.  Tegelikku  pornot iseloomustabki see, et seda tajutakse olenevaltvastuvõtjast kas erutavaks või lausa nilbeks. Harva 
on iseloomustatud kui “mitte-praktilist”, “mittetunnetuslikku”, “mitte-isiklikku”. Palju saaks ammutada energiat? (praktiline –majanduslik). Milline on kivimite koostis? (tunnetuslik – geoloogiline). 
jätab  see   vastuvõtja   täiesti  kumaks.  Niisugust  mõju  ja  sellega  seotud  naudingut  otsivad  neist  toodetest  ka  tarbijad.  Mõnedele  tõepoolest  piisab  ainult  pornograafia  kaudu  saadavast  visuaalsest 
Kas lapsed ei jää laviini alla? (isiklik, sh moraalne). Vaatan vaatamise enese pärast (esteetiline).  Stolnitzi (1960): “Esteetiline hoiak on … ükskõik  millisele   objektile  ainulttema enda pärast osutatav 
naudingust. Vältimaks halvustava piiluja rolli, kes keskendub ühemõttelisele pornograafiale, vajame oma erootilises kogemuses teatud hingestatud seksuaalset igatsust ja iha. Hingestatus võib erootikas 
(1)  huvitu  ja (2) sümpaatiline tähelepanu”. “Huvitu” – st igasuguste muude eesmärkide puudumine objekti suhtes. Sümpaatilisus osutab viisile, kuidas tuleb end objekti kogemiseks ette valmistada. 
tähendada seda, et seksuaalset rahuldust sealisegi ei taotleta. Rõhutatud kehalisus võib erootika  peletada. Vahest piisaks erootikaks sellestki, kui armatsemine toimub esteetiliselt,  humoorikalt ja 
34. Milles seisneb levinud arusaam eetilise (moraalse) ja esteetilise vahekorrast? Moraalset/eetilist  ja  esteetilist  peetakse teineteist  välistavaks  vastandiks:  E-hoiak  on  moraalselt kahtlane, 
eksootilises keskkonnas. Eksootika võib aidata meil distantseeruda piltide füüsilisest poolest ja samas hoida meie tundeid „kombekalt“ kontrolli all. 
sest moraalse toimimise asemel, sunnib E-hoiak tardunult vaagima. Näiteks,  Klassikalises  stiilis kolme skulptuuri grupp hoone fassaadil. Kultuurisfääri all mõistetakse siin kõiki kunstiliike ja nende 
45. Iseloomustage kahjule tuginevaid pornograafiavastaseid kaalutlusi. „Pornograafia,  pildiline,  kirjalik  või  mõni  muu  inimese seksuaalset  käitumist  ja  suguelundeid  otseselt  kujutav või  
praktiseerimisega  kaasnevaid  tegevusi,  nagu  loomine,  esitamine,  levitamine,  vahendamine,  müümine-ostmine,  tarbimine,  kriitika,  kollektsioneerimine,  säilitamine,  taastamine,  kaitsmine.  Seega 
paljastav    esitus,    toode    või    teos,    mille    eesmärk    on  esile  kutsuda  seksuaalset  erutust.“  (Apter  )  Kahjule  tugenevad  argumendid:  Suur  osa  etteheidetest  (sh  moraalsetest)  pornograafiale  on 
kuuluvad kunsti ja eetika valdkonda nii kunstniku tegevus ja vastutus kui ka kultuurinähtuste vahendamise ning administreerimisega seotud inimeste ja asutuste toimimine. Kunsti ja moraalsete 
konsekventsialistlikud  –  nad  rõhutavad  pornograafia  kahjulikke  tagajärgi:  Põhjustab  kahju  ühiskonnale  (Pornograafia  põhjustab  lapsikut,  masturbeerivat  seksi,  mis  tungib  heteroseksuaalsesse 
väärtuste teemas käsitletakse eetilisi küsimusi esteetikas, näiteks kunsti moraalne mõju publikule või roll moraalikasvatuses. 
paarisuhtesse. Just  nagu  me  paigutame  karantiini  inimesed,  kes  võivad teisi  inimesi  nakatada  nt  mingi  haigusega,  tuleks  ka pornograafia  tarastada  –  tsenseerida  ja  illegaalseks tunnistada). 
35. Milles seisneb E- hoiaku moraalne roll (konsekventsiaalses mõttes). Idee üldiselt: E-hoiaku (sagedasel) sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed! E-hoiak teeb meistmoraalselt paremad 
Põhjustab kahju naistele (Sageli väidetakse, et sunnitakse tegema igasuguseid asju. Paljud (sh  feministid ) on väitnud, et naised ja  lapsed  on  kannatanud  pornograafiat tarbinud meeste  vägivalla all). 
inimesed  (vt  Newman  1980).  Nt  Kohlbergi  6-astmelisemoraalse arengu  skaala mõttes:  vähem  egotsentrilised;  vähem dogmaatilised.  Konsekventsiaalne   lähenemine   ei pruugi nõuda,  et E-hoiaku 
Kaudne mõju väärtustele (pere, naine lapsed). Füsioloogilised (wolfi  Pavlovi jutt - Pornograafia  mõjub  väga fundamentaalselt  ajuprotsess.  Kui  sa seostad  orgasmi  oma  naisega, suudluse,  lõhna,  
objektiks peaksid tingimata olema mingid otseselt moraalsele hinnangule  alluvad  nähtused (teod, olukorrad). Väidetavalt paraneb inimese moraalnekarakter ka siis, kui ta kunagi ei vaata esteetiliselt 
kehaga,  on  see  mis sind  erutab.  Kui  sa  aga  avad  end küberseksile,  siis  on  see  mis  sind erutama  hakkab  –  see  ei  vabasta  su erost  vaid sandistab selle). Pornograafia mõju seksuaalsusele 
midagi muud peale pilvede, mere ja loojuva päikese.  
(Maltz & Maltz 2008 järgi): 1. Huvi puudumine pärispartneri vastu 2. Probleemid partneripoolse erutusega 3. Erektsiooniprobleemid 4. Orgasmiprobleemid5. Pealetükkivad mõtted ja tunded seksi 
36. Milles seisneb E-hoiaku moraalne roll (kontseptuaalses mõttes)? Keskne idee – esteetilise ja eetilise sfääri kontseptuaalne ühisosa: Kui vaatad midagi E-hoiakust lähtuvalt, siis oled ühtlasi 
ajal 6. Ülinõudlikkus või toorus partneri suhtes 7. Emotsionaalne kaugus seksimisel 8. Rahuldamatuse tunne partneriga 9. Lähisuhete loomise ja kestmise probleem 10. Riskantne või vägivaldne 
teinud midagi moraalselt olulist – loonud pinna (kui iganes väikese) tegevuse moraalseks hindamiseks. Moraalse  hindamise  üheks tingimuseks on olukorra  huvitu  ja erapooletu jms käsitlemine  (nt 
seksuaalne käitumine. 
Firth 1952). Seega  E-hoiakut saab moraalselt  õigustada  seeläbi,  et see eeldab moraalselt  olulisi  tunnuseid  nagu  “huvitus” ja  “erapooletus”: E-hoiakul ja moraalsel  hindamisel  on mõisteline  
46.  Esitage  vähemalt kaks kaalutlust  kahjule  tuginevate kaalutluste  vastu.  Mõju  määramatuse  kaalutlus:  1.  Tõsi,  paljud  mehed  kes  on  toime   pannud  naiste  vastaseid  kuritegusid  on  tarbinud 
ühisosa. 
pornograafiat, AGA see ei tähenda, et pornograafia põhjustas neid kuriteod. 2. Pornograafia kogemise puhul pole tegemist jäiga kausaalsesse, determineeritud tegevusahelasse sattumisega. 3. Kogemine 
37.  Iseloomustage  vähemalt  kolme  spordieetika  probleemi.  a)  Aus  mäng  -  olümpia-  ja  spordiideaal,  mis  hõlmab:  ausust,   austust   meeskonnakaaslaste  ja  konkurentide  vastu;  kehtestatud 
on  tõlgenduslik  –  tõlgendusviiside  mitmekesisus  toimub  bufferstsoonina.    Igal  inimesel  on  omad  fantaasiad  –  inimene  pole   robot ,  kellele  näitad  pilti  ja  kes  hakkab  automaatselt  vägistama.  4. 
võistlusreeglitest kinnipidamist. b)  Doping  - Kas keelata/lubada? Mida keelata? Mis põhjendusega? Miks on doping kasutamine moraalselt väär? Kas seepärast, et on kahjulik, või seepärast, et varjatud. 
Korrelatsioonid? Kui  porno  tarbimise  ja  vägivalla  vahel oleks  tugev kausaalne  side,  siis  võiks loota suurt  vägivalda  seal,  kus  pornograafia  on laialt  kättesaadav  –  ja  vastupidi,  vägivalla 
Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. c) Spordimehelikkus - Milles seisneb spordimehelikkus/sportlaslikkus? Mida 
puudumist  seal,  kus  porno  pole kättesaadav (Strossen). Ent selliseid korrelatsioonid puuduvad. Taani  kriminoloog  Berl  Kutchinsky  (1970) leidis, et  pornograafia  legaliseerimine Taanis  ei  
peaks sportlane tegema selleks, et käituda spordimehelikult? Kas erinevates olukordades erinevalt: Võistlusolukorras, Võistlusvälises olukorras, Trennis? Kas soolised erinevused? d)  Sport  ja sugu. - 
andnud  tulemuseks  (loodetud) seksuaalkuritegude  tõusu. Milton  Diamondi  uurimuse  järgi  laste  seksuaalse väärkohtlemise   numbrid   langesid  märkimisväärselt pärast  seda,  kui  seksuaalselt  
Mida tähendab võrdsed võimalused naisportlastele? Samad alad? Kergendatud alad? Kas on alasi mis on teatud sole sobimatud: Jooksusprint, Laskmine, Male? e) Spordi moraalne roll - Kas sport 
eksplitsiitse  materjalide keeld 1989 tühistati. 5. Positiivne mõju: Isegi “Meese komisjon” (1986) mis tunnistas pornograafia seost organiseeritud kuritegevusega, nentis et  pornograafiat on tarvitatud 
arendab moraalset iseloomu: Sihikindlust, Vaimset edasipüüdlust, Koostööd? 
positiivsel eesmärkidel: seksuaalsete  düsfunktsioonide  ravis, mõnede parafiiliate diagnoosimisele ja ravis. Leidub kliinilisi ja kultuuridevahelisi tõendeid, et pornograafia võib isegi vähendada 
38. Milles seisneb liigne skoorimine   spordis ? Suureskooriliste võitmise küsimus. Sageli seoses spordimehelikkuse küsimusega. Näide: 13. jaanuar 2009 Keskkooli tüdrukute korvpalli mängus, 
tõenäolisust, et teatud isikud võtavad ette anti-sotsiaalset käitumist naiste vastu. 
alistas The Covenant School Dallas Academy 100: 0. NB! Covenant School on kristlik kool ning Dallas Academy on kool õpiraskustega üliõpilastele, kelle korvpallivõistkond polnud eales ühte 
47. Iseloomustage võrdsusele tuginevaid pornograafiavastaseid kaalutlusi. a) Alandamise kaalutlus - Isegi kui pornograafial pole otseseid füüsilisi tagajärgi vägivalla näol, süvendab pornograafia 
mängu võitnud. Võitjate koolijuht vabandas avalikult, treener mitte. Treener lasti lahti. Näide 2 - Taliolümpiamängud Torino 2006. Naiste hokiturniir  Kanada – Itaalia 16 : 0  (5:0, 4:0, 7:0). Kanada 
uskumust, et naised on seksuaalobjektid mehele tarbimiseks NB! Sellega on seotud naise pornofitseerumine: mehed hakkavad naisi nägema võimalike pornonäitlejatena ning naised saades sellest aru, 
tuli hiljem olümpiavõitjaks. Kas  on  ebaspordimehelik, ebasportlik (ebaeetiline, ebamoraalne) püüelda  võimalikult  suure skoori poole, kuigi  võit  on juba tagatud? Mõned vastavad jaatavalt: liigne 
hakkavadki nii käituma/riietuma. Kes mängu kaasa ei mängi jääb üksikuks. b) Vaigistamise argument - Pornograafia kujutab olukorda, kus “ei” tähendab “jah” või “veena mind”. Sellises olukorras 
skoorimine on moraalselt taunimisväärne! Miks skooritakse liigselt? - 1) soovitakse näidata oma üleolekut vastaste suhtes. 2) soovitakse häbistada oma vastast. 3) soovitakse demonstreerida võistlejate 
ei saagi naine ratsionaalselt eitada soovi astuda vahekorda. Süvendab veendumust, et naiste juttu ei võeta tõsiselt. Seetõttu on neil raske avaldada vägista 
suurepärasust sponsoritele, talendiotsijatele. 4) soovitakse tõsta võistkonna (meeskonna/ naiskonna) prestiiži. 5) soovitakse kindlustada võit. 6) soovitakse mõjutada positsiooni edetabelis. 
48. Esitage vähemalt kaks kaalutlust võrdsusele tuginevate kaalutluste vastu. 1. Porno mitmekesisus - Paljus pornotööstuse materjalist on suunatud gay-meestele ja lesbidele. Need ei järgi hetero-
39. Esitage vähemalt kaalutlust liigse skoorimise poolt ja vastu. Poolt: 1) edasise statistika - Küsimus ei ole ainult võidus. Olukord turniiritabelis nõuab võistkonnalt, et ta peab võitma  võimalikult 
seksuaalset alistamismalli, millest radikaalfeministid räägivad. Pornotööstuses üha suureneb osa, mis on loodud naiste poolt ja naiste jaoks. 2. Naise seksuaalne vabanemine  - Radikaalfeministide 
suurelt . 2) võimete arendamine - Kui teatud hetkest ei tohiks  enam skoori  suurendada, tähendab  see maksimaalse  pingutuse keelamist, see aga takistab  oma võimete maksimaalset  arendamist. 
arusaam pornotööstusest on puudulik – suur osa pornotööstusest ei alista ega alanda naisi. Paljude liberaal-feministide väitel võimaldab porno naiste enese seksuaalsuse väljendamist, millega saab 
Seega, isegi kui sa oled vastasest suurelt üle, oleks edasipingutamine  ikkagi  eelistatavam kui “jala sirguajamine”. 3) kaotaja argument - Kas saab suurel võitjatele panna moraalset süüd, selle tõttu et 
lahti murda meeste poolt peale sunnitud seksuaalkäitumise mustritest. Pornograafia toetab seksuaalset emantsipatsiooni. 3. Strosseni imestus. Tsensuuri  pooldavad  radikaalfeministid  ( Dworkin   ja 
kaotajad ei suuda vastu hakata? Vastutus lasub siinkohal pigem kaotajal, kes peaks  pingutama nii palju kui võimalik. 4) petmise argument. 5) Mängu tagasitulek  - ajasport (Spordialad, kus  võistlus  
MacKinnon)  väidavad,  et  „pornograafia“  põhjustab lugupidamatut  ja  vägivaldset suhtumist  naistesse. Eeldusel,  et  (Dworkin  ja  MacKinnon)  ise  on pornoteoseid uurinud,  tekib  küsimus, miks  
toimub teatud aja jooksul, olgu  skoor  milline tahes) ja skoorisport (Spordialad, kus võistlus toimub teatud punkideni) 6) Kunst? 7) Varjamise argument - Kui liigselt skoorida ei ole sobiv, siis üks 
neile  endale pole  porno halvasti mõjutanud. Kui  pornograafia  neid  ei  mõjutanud,  siis  miks  ei  kehti sama ka teiste inimeste kohta? 
võistkond peab varjama oma üleolekut vastasest. Ei lähe võistlus-spordi ideega kokku: Võistkonnad  peavad  andma  võistlussituatsioonis  endast parima  ja pingutama  maksimaalselt. Vastupidisel  
49. Milles seisneb paternalistlik etteheide? Väidetakse, et teo väärus tuleneb faktist, et tegu avaldab tegija heaolule ja õnnele tõsiselt halb mõju. Prostitutsiooni puhul väidetakse sageli sellistele 
juhul nad  petavad  publikut  ja  kaasvõistlejaid.  Kui  võistlejad maksimaalselt  ei   pinguta ,  ei  saa  me  objektiivset  pilti sportlaste  tegelikest  võimetest, mis  on selge  petmine. Vastu: 1) Ühekülgsuse 
seksi müümise ohtudele: 1) Suguhaigused ja muud (sh AIDS) 2) Klientide ebameeldiv,  alandav  ja isegi vägivaldne käitumine 3) Sutenööride ekspluateerimine4) Prostituutide äärmiselt madal sotsiaalne 
argument - Pinge säilitamiseks, publiku köitmise eesmärgil,  oleks  mõistlik  säilitada mängus  teatav  põnevus  ja  liigset skoorimist  piirata. Mängi rahvale, mitte ära tambi vastast maha! Samas on 
staatus ning põlgus ja eemaletõugatus millega nad kokku puutuvad 
kahtlane, kas sellest, et rahvale ei meeli, piisab, et liigset skoorimist  moraalselt hukka  mõista. Mõnikord  rahvas  aga  ergutab  suurelt  skoorimist  -igavusest  nõutakse  nt 100 punkti  korvpallis. 2) 
50. Iseloomustage turu piiride kaalutlust. Turul on eetilised/moraalsed piirid – Not for  sale ! Paljude arvates tugevaim argument: Mõned asjad lihtsalt ei ole (st ei peaks olema) müügiks ning seks 
alandatuse argument  -  Ülisuures  kaotuses  tunnevad kaotajad  end  alandatuna.  Alandatusega  seotud tagajärjed:  frustratsioon,  depressioon,  võistlemisest  loobumine,  spordist  loobumine.  Moraalsest  
on nende hulgas! Seks raha eest on seesmiselt moraalselt väär. Prostituut ja  klient  käituvad immoraalselt, isegi kui mitte  kumbki ei saa häda.  1. Küsimus - Nõus, et mõned asjad ei peaks olema 
aspektist  lähtudes  ei  pruugi  suurelt  võitmine otseselt  olla  seotud  alandamise  ja  domineerimisega. Võitja  ei  pruugi  omada  soovi vastast  alandada. Ta lihtsalt mängib/võistleb nii kuidas jõuab. 
müügiks: Vaja lisaargumente, et kust see ostetavuse moraalne piir läheb. Mõned tõmbavad piiri sinna, teised sinna. Kuidas on see piir antud? Kas see piir on kuidagi looduslik/loomulik, või pigem 
3) spordimehelikkuse argument - Suurelt skoorimine ei ole spordimehelik! P.J.Arnold: spordimehelikkus on altruismi  vorm. Altruismis spordis tähendab head suhtumist kaasvõistlejatesse. Näiteks  
maailmavaate või sisemiseeetika küsimus? 2. Küsimus - Samas on väga raske näha, mis on seesmiselt halba (üleüldse väära), kui kaks inimest vabatahtlikult nõustuvad seksuaalvahekorra majanduslikes 
sportlane, kes käitub altruistlikult isegi siis, kui see hävitab  tema  võidušansid (peatub,  et  aidata  vigastatud kaasvõistlejat. Seega, kes skoorib liigselt ei käitu spordimehelikult.    
asjus ning teevad seda privaatselt. Väita, et prostitutsioon on seesmiselt väär, on argumentidest keeldumine. Moralist lihtsalt “näeb” seda ebamoraalsust ja kõik. 
40.  Kuidas  tagada ausa  mängu  elluviimist  Laste  ja  noortega  töötamisel? Laste  ja noorte  kaasamist ning  osalemist sporditegevuses  mõjutab  laiem  sotsiaalne keskkond.  Potentsiaalne  spordist 
51. Iseloomustage  radikaal -feministlikku lähenemist Prostitutioon on olemuslikult seotud (a) alandamise (degradation) ja (b) rõhumisega (oppression) (Ka mitte-feministid on seda väitnud. Seda 
tulenev kasu ühiskonnale ja igale üksikisikule saab olla võimalikult suur ainult sel juhul, kui praegu tagaplaanil paiknev Aus Mäng saab tõstetud tähelepanu keskmesse. Ausa Mängu põhimõtetele 
vaadet  pooldavad  eelkõige  radikaalfeministid,  mitteliberaalfeministid).  Miks  on  prostitutsioon  alandav?  a)  Impersonaalne?  -  Ei  tarvitse  olla  ju.  Tõsi,  streetwalkeri  puhul  sageli  on.  Pole  aega 
tuleb  anda  kõrgeim   prioriteet   kõigi  nende  poolt,  kes  otseselt  või  kaudselt  mõjutavad  või  arendavad  laste  ja  noorte  sporti.  Need  on:  a)  valitsused  kõigil  tasandeil  ja  kaasarvatud  kõik  riiklikud 
individuaalselt karakteristikutega tegelemiseks! Ent mõnedel prostituutidel on väike klientuur ja kliendiga stabiilne ja üsna isiklik suhe. b) Üksnes vahendina - Prostitutsioon alandab prostituuti, sest 
institutsioonid. Eriline vastutus lasub nendel, kes on seotud kohustusliku hariduse kindlustamisega; b) spordiorganisatsioonid ja spordiga seotud  organisatsioonid  kõigil tasandeil ja kaasa arvatud 
klient kasutab teda üksnes vahendida. Prostituut pole muud kui kliendi seksuaalse rahuldamise instrument. c) Intiimsuse kaalutlus - Seks on intiimne – või-olla kõige intiimsem osa meie elust. Kas 
spordialaliidud, liitude ühendused, kehalise kasvatuse liidud, treenenite koolitusasutused, spordimeditsiini ja farmakoloogia ringkonnad ning massiteabekanalid. Ka kommertssektor, kaasa arvatud 
see ei peaks seetõttu jääma kommertskaalutlustest puutumata? Kas pole alandav seksida täielikult võõraga ja raha pärast? d) Лehamüümise kaalutlus - Prostitutsioon on alandav, sest see mida prostituut 
spordikaupade tootjad ja turustajad ning marketingi agentuurid, kannavad vastutust Ausa Mängu edendamise eest. c) üksikisikud kaasa arvatud lapsevanemad, õpetajad, treenerid, spordikohtunikud, 
müüb, ei ole lihtne ja ohutu teenus (nagu see pealiskaudselt paistab). Tegelikult, ta müüb ennast, ja kui see ei ole alandav, siis mis veel on? Prostituudi puhul on seksi müümisel rohkem kaalul, kui 
ametnikud, spordijuhid, ajakirjanikud, arstid ja farmakoloogid ning samuti eeskujud, keda järgitakse  - tippsportlased ja valitud ning palgalised spordijuhid. Üksikisikul võib olla vastutus ka kui 
mis iganes teise. Erinevatel teiste asjade müügist on keha, ise, isik. Seda argumenti võim mõista kahes võtmes: teeninduse võtme,  eneseidentiteedi. 
pealtvaataja rollis. 
52. Kuidas radikaal-feminismi kritiseerida? a. Miks peaks impersonaalne suhe sotsiaalses läbikäimises tegema selle alandavaks? Enamus läbikäimisest on täiesti ebaisikuline (bussijuht, ajalehe 
Igal neist institutsioonidest ja üksikisikutest on kanda oma vastutus ja täita oma rolli. Käesolev  Koodeks  on  adresseeritud  just neile. Koodeks saab olla efektiivne ainult sel juhul, kui kõik need, kes 
müüja, poemüüja, teenindaja) ja mingit probleemi selles pole (sõbrad, pere, tuttavad on üksnes väike osa meie sotsiaalsestlävimisest) Võidaks vastata, et impersonaalsus on vastuvõetamatu seksi 
osalevad spordis, on valmis võtma enda kanda Koodeksis määratletrud vastutuse. 
puhul. Ent siis tuleb põhjendada miks seks peab (alati) olema  personaalne . Võib-olla siis kui ta vägistab. Ent klient ei ole vägistaja. b. Pole tõsi, et klient ei hooli prostituudi soovidest. Klient ei rahulda 
41. Selgitage vähemalt kolme liiki pornograafidefinitsioone ja kritiseerige neid. 1.Tulukesksed määratlused - Pornograafiakäsitlused mis keskenduvad kasu ja tulu mõistetele pornograafia loomisel 
tema seksuaalseid soove, kuid klient rahuldab tema soovi raha järele. See pole küll vastastikune nauding, millesse spontaanselt satuti, vaid erinevate hüvede kalkuleeritud vahetamine. Aga see ei 
ja/või levitamisel. NB! Mõned eeldavad, et pornograafia on moraalselt halb ning tulu teeb seda veel halvemaks. Teised on neutraalsemalt meelestatud. Kriitika: 1. liiga avar - Leidub küllaldaselt 
ähvarda inimväärikust kui pole sundi ja pettust ning mõlemad pooled saavad seda mida tahavad. Enamus ühiskondlike tegevusi ja suhteid on impersonaalsed ja instrumentaalsed. Et isik A on B-ga 
seksiga  seotud  asju mida  luuakse  ja  turustatakse  kasu  saamise  eesmärgil.  Nende  kujutamine  võib  olla  pornograafia,  ent mitte nad  ise.  2. Tasuta  porno  -   Igatahes pornograafia  pole  olemuslikult 
seotud puhtalt instrumentaalselt ei ole samane, et A taandab B üksnes vahendiks. Vabalt antud nõusolek vabastab suhte sellest süüdistusestja seega ka alandamisest. c. Ei ole! Leidub teisigi ameteid, 
tulukeskne. Näiteks, abielupaar teeb pornograafilise video ja laeb selle tasuta internetilehele üles. Kui tasuliselt lehelt allalaetud ning seejärel tasuta lehele üleslaetud porno, arvestatakse tasulise hulka, 
mis on seotud intiimsetegevusega, ent mis pole moraalselt taunitavad.“Keha müümise” fraas on mõneti eksitav. 1) Tegelikult pole selge mida  väidetakse, sest räägitakse läbisegi “enda”, “keha,” 
siis  on  tõesti  suur  osa  pornograafiat  tasuta.  2.Nilbuse  definitsioonid  -  Need  määratlused  ei  rõhu  mitte  avalikkusele,  vaid  ründelisusele.  Reeglina  kasutatakse  kogukonna  (keskmise)  isiku  ja 
“seksi” jms müümisest. 2) Müümine on müüdava asja võõrandamine. Aga prostituut ei müü keha nagu porgandeid turul (saad raha ja annad porgandid ära, st nad ei ole enam sinu omad). Keha jääb 
sündsusestandardite mõistet (ajaloolised nihked). Kriitika - Nilbusele vihjamine ei too pornograafia määratlemisel selgitavat kasu.  Nilbus  on ähmasem mõiste kui pornograafia. Peamine: Leidub ka 
prostituudile edasi!
nilbust,mis pole seotud seksuaalsega.(nilbe  vägivald , -söömine jms ja nende kujutamine). 3.Rõhumise tüüpi definitsioonid -  Definitsioonid, milles mängib keskset rolli rõhumise (alandamise jms) 
mõisted.  Eelkõige lähenemine mida pooldavad radikaal-feministid, nn “MacDworkiniaanid” Kriitika: Liiga kitsas: Enamus pornograafiat pole mingil ilmsel moel naisi alandavad, alavääristavad 
Näiteks: Teatud fetiši kategooriad, Gayporno. NB! Lisakahtlus: venitab “rõhumise”, “alandamise”, “vägivalla” jms mõisteid üle mõistlike piiride.