Filosoofia (0)

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Eetikaterminid

filosoofia suund, kus ülim eesmärk on õnne (mitte lihtsalt naudingu) taotlus (vrd kreekakeelne eudaimonia =õnn või heaolu). Aristotelese eetikat nimetatakse teleoloogiliseks eudemonismiks, kuna ta uskus, et kõikidel asjadel, eriti elusolenditel, on kalduvus või suund viia ellu sisemist eesmärki, mis inimolendite puhul on püüdlus õnnele, heaolule ja teostumisele. Filosoofia siinkohal mõistetud kui tegevus, mille kaudu analüüsime igapäevaelu "kõrgemalt tasandilt". Filosoofia üheks eesmärgiks on mõista kõikidele teadustele ühiseid aluspõhimõtteid. Ta on reflektiivne teadmine teadmisest, reflektiivne teadmine eetika kui sellise teoreetilistest alustest jne. Filosoofia püüab selgitada vastuseid küsimustele Minast, Heast Elust, Heast Ühiskonnast jne. See nõuab kriitilist lähenemist kõigile eelnevalt väljapakutud teooriatele. Fundamentalism range traditsiooniliste religioossete seaduste järgmine, tihti koos usuga

Eetika

3

doc

Eetika ja moraal

http://www.eetika.ee/et/805728 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Annab nõu kuidas k äituda Selleks, et panna raamidesse lubatud ja lubamatud asjad. Seega võib tegelikult öelda, et eetikakoodeksi võivad vastu võtta sisuliselt kõik inimesed, keda ühendab mingisugune tunnus ükskõik, kas see on elukutse, töökoht või hobi ning kes peavad vajalikuks seda tunnust ja sellest tulenevaid kohustusi ja käitumismalle oma tegevuses rõhutada heade tavade kirjapanemiseks ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil grupi lojaalsuse suurendamiseks ja väärtuste ühtlustamiseks väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks maine loomiseks või elukutse või grupi usaldusväärsuse tõstmiseks avalikkuse silmis avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu; juhtimistasandite vähendamisest ja vastutuse delegeerimisest tulenenud käitumuslike raamide kehtestamise tõttu; Kõrgemate struktuuride poolt esitatud n�

Eetika

14

odt

Eetika: õige või väär

1 EETIKA – ÕIGE VÕI VÄÄR Eetikasse puutuvaid küsimusi Mille alusel väidetakse, et varastada või valetada ei tohi? Miks ei tohi? Mille alusel väidetakse, et täiskasvanud inimene peab arvestama oma tegude tagajärgedega ja nende eest vastutama? Kas teise inimese tapmine on alati halb ja õigustamatu? Enesetapp, abort, eutanaasia, surmanuhtlus. Kuidas ratsionaalselt põhjendada, et need tegevused on moraalselt lubamatud või vastupidi - lubatud? Kas krokodillinahast saabaste kandmine on moraalselt väär? Eetikasse puutuvaid küsimusi Mis mõttes üldse on kellegi tegu õige või väär (halb või hea)? Mis ja miks on lubatud ja mis ei ole? Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii peab käituma või ei tohi käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma moraalsetele seisukohtadele ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. Eetika harud: 1. Praktil

Eetika

4

pdf

Eetika eksam

Peaks kuidagi välistama! 2. Lubab triviaalset - Nagu ka Kanti formaalne eetika: Teeb triviaalsed kaalutlused moraaliotsustusteks 1. 16. Kuidas võiks Kanti eetikat kritiseerida? Triviaalsed teod. Printsiip: Igaüks peaks alati enne kinni siduma parema kingapaela. Saame probleemideta universaliseerida, kuid sel poleks mõtet. See igaüks peaks esmaspäeval 17.15 hüüdma “elagu filosoofia!” 2. Praegu on esmaspäev 17.15 3. Järelikult, igaüks peaks praegu hüüdma “elagu filosoofia”! Veel üks näidis - Ja makartist või oleks triviaalne. Vastuolus intuitsiooniga. Kant arvab et kategooriline imperatiiv annab kitsenduseta absoluute! Moraaliseadus on püha ja eranditeta! Nt: “räägi alati tõtt”! Kohustuste konflikt. Mul paremäärmuslane võiks arutleda nii: Ühelgi sotsialistil ei tohiks lubada õpetada Ameerika ülikoolis. Hertbert Aptheker on sotsialist

Ühiskond

34

docx

Kommunikatsioonieetika eksam

Kommunikatsioonieetika eksam 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Eetikakoodeksid on erialaste normide kogumid. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Seega ranges tähenduses ei saa rääkida eetikakoodeksist, mis ei ole kirja pandud, kuigi see võib olla kõigile teada ja ka kõikide poolt järgitav. Viimasel juhul on tegemist pigem tavamoraali, südametunnistuse vms. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: normatiivsed (sisaldab käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodatakse); väärtustele tu

Eetika

20

docx

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

meile seda kaotust, kui need suhted lähevad viltu" kirjutab Schumacher. Moraal osutab inimeste tajutud normidele ja printsiipidele. Moraal puudutab sügavamalt meie ühiskondliku eksistentsi olemust. Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Nii moraal kui eetika tegelevad väärtuste, vooruste, printsiipide ja praktikatega. Eetika on teadus moraalist. Eetika aga teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Antiikfilosoofias oli see küsimus esitatud üksikindiividi seisukohalt. Uusaegses filosoofias on küsimuseks Mida ma tohin teha? Küsimus inimeste kooselust, vastastikused õigused ja kohustused. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti 2.Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism).

Eetika alused

15

doc

Eetika

Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos ­ komme, harjumus; thos ­ iseloomuomadus Moraal: lad. Mores ­ kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja ­teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviidi seisukohalt, küss õigest e

Ühiskonnaõpetus

25

odt

Eetika alused

EETIKA ALUSED Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ­ ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia ­ süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja ­teooriaid. Eetika ­ teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika ­ kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) ­ komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) ­ karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ­ ld k) mos (pl mores ) ­ tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub seega eelkõi

Eetika alused

Kommentaarid (0)