Moraal ja eetika (0)

Moraal ja eetika
Referaat
õppeaines insenerieetika
Üliõpilane:
Juhendaja :
Autorideklaratsioon
Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud.
Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud .
Nimi: Allkiri :
Eetika on filosoofia harudest, kus arutatakse moraali üle. Tahes tahtmata puutume sellega igapäevaselt kokku. Moraal tähendab aga käitumisnormide kogumit ehk arusaamad, milline käitumine on õige, milline vale. Üldjoontes on mõisted „eetika“ ja „moraal“ enamasti tähenduselt samad, kuid vahel tahetakse neid teineteisest eristada. [1]
Moraalifilosoofia uurib seda, kuidas oleks õige oma elu elama. Otseloomulikult igapäevaelus ei pea me langetama tõsiseid moraaliotsuseid ning eetiliste valikute tegemiseks kasutame intuitsiooni . Siiski tuleb ette ka olukordi , mil peame oma tegude eest tõsiselt vastutama ning põhjendama, miks ühtemoodi käitumine on õige ning teistmoodi vale. [2]
Kõlbluse puhul seab piiri tõe ja väära vahel südametunnistus või mõistus. Sanktsioonid kõlblusetu tegevuse eest saab jagada kaheks – sisemised ja välimised. Viimasel juhul saab moraalitu teo tegija tunda teiste inimeste negatiivset vastukaja. Sellega võib kaasneda isegi töö kaotamine või sõprusringkonnast välja heitmine. Kui indiviid saab aru, et on valesti käitunud, hakkab tal nn süda valutama ehk tunneb südametunnistuse piinu või on sisemiselt rahutu .
Eetika peamine mõte on väärtused. Igal inimesel on väärtused, mis panevad nad tegutsema. „Inimese kõrgeim moraalne eesmärk on tema enda õnne saavutamine.“ Aya Rand . Selleks, et olla õnnelikud, peame selle poole püüdlema. Erinevatel isiksustel on erisugused väärtused, see tähendab, et kõik inimesed ei väärtusta samu asju. Väärtused jagunevad omakorda kolmeks: sisemised, segaväärtused ning vahendiväärtused. Sisemised väärtused on need, mida tahetakse enese pärast. Nendeks on näiteks armastus ning sõprus. Segaväärtused ehk kombineeritud – head iseenesest kui ka aitavad teisi väärtusi saavutada. Näiteks kuulmismeel on suurepärane väärtus, samas on ka vahend selleks, et tunneksime ennast hästi ning kuuleksime teisi. Vahend- ehk instrumentaalsed väärtused on väärtused, mis aitavad meil mingil määral sisemisi väärtusi saavutada, milleks näiteks võib olla raha. [3]
Eetika saame jaotada kaheks – teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline eetika kaudu saame teada näiteks kas mõne inimese tegu oli hea või halb. Samuti kuuluvad sinna teooriad selle kohta, mis on õige ja vale. Praktiline eetika tegeleb moraaliküsimustega, millele tuleks leida lahendused. Rakenduseetika alla kuuluvad näiteks loomade kohtlemine, abort , erinevad poliitilised probleemid. [6]
Moraalireeglite kohaselt on paika pandud reeglid/nõuded. See on seotud meie igapäevaeluga. Ladina keelest pärinev sõna „moraal“ tähendab tava või kommet, mis on ajajooksul pälvinud ühiskondliku heakskiidu. Moraalireeglite vastu eksimine on väga halb. Kõik teame, et teist inimest ei tohi tappa ning see on karistatav . Selline reegel on minu arust väga kasulik, sest see on ebanormaalne kui keegi kedagi tapaks ning meid jääks järjest vähemaks. Moraalireeglid on justkui ühiskonna ehitusraamistik. Kui me selle ära lõhume, kukub kogu ehitus kokku, mille tagajärjel ei saa me kedagi usaldada. Igaüks hakkab ise otsustama, mis on temale kasulik ning teistest enam ei hoolita.
Kuid siiski tekib küsimus, et miks on üldse moraali vaja ning mis on selle eesmärk. Esimene moraali otstarve on hoida ühiskonda koos lagunemast. Oleks väga õudne, kui igaüks või peaaegu igaüks teeks seda, mida heaks arvab , moraalireeglitest hoolimata. Loius P. Porjman on oma raamatus „Eetika. Õiget ja väära avastamas“ öelnud järgnevalt: „Meil on vaja moraalireegleid, mis juhiksid meie tegusid nii ,et meie tee muutuks valgemaks, et saaks ära hoida ja vähendada kannatust, parandada inimeste heaolu, lahendada huvikonflikte selgelt õiglaste reeglite alusel ning omistada tegude eest vastutust, nii et saame inimesi kiita, laita, tasustada ja karistada vastavalt sellele, kuidas nende teod peegeldavad moraaliprintsiipe.“ Moraalil on reeglid ning nende abil saame saavutada enda parema olemise. [3]
Kindlasti on kõik elus sattunud olukorda, mil keegi ütleb, et just see tegu oli ebaeetiline ehk seda tegu laidetakse. Igapäevaelus teame, et teise inimese solvamine ei ole kaugeltki tark tegu, seega saame öelda, et seesugune käitumine on ebaeetiline. Siiski ei ole kõik tegevused halvad. Väga paljud tegevused on just head ehk eetilised . See on juba omaette küsimus, kas me oskame eristada eetilist ning ebaeetilist. Näiteks mis ühe kultuuri jaoks on õige, võib teiste meelest olla väär. Seetõttu peame olema sallivad erinevate kultuuride eetika suhtes. [8]
„Igast asjast järgneb mingi moraal, kui sa ainult oskad seda leida“ Lewis Carroll. Me kõik teeme elus vigu. Arvan, et kui elaksime täiuslikku ehk vigadeta elu, ei suudaks kusagilt moraali välja noppida. Õpilane saab halva hinde ning ta teab, et selle põhjus on tema laiskuses. Halvast hindest järgneb temale moraal ning ta saab aru, et järgmine kord parema hinde saamiseks peab ta olema tubli ja rohkem õppima, sest vastasel juhul on tulemuseks taaskord halb hinne.
Juba väiksest peale peaks lastele selgeks tegema erinevad käitumisnormid ning õige ja väära mõiste. „Me peame järjest pidama silmas õige ja väära proportsiooni küsimust. Selles on moraali tuum. Selles on eetika ja ebaeetika kaalukeel. Me peame alati küsima: kas hea, mida me taotleme, on küllalt suur, ja halb, mille abil me seda taotleme, küllalt väike, et hea, mida me taotleme, suudaks lahustada halva, mida me kasutama, enese olematuks ?“ Jaan Kross . Terve elu peab inimene endalt küsima just neid küsimusi . Me ei saa teha erinevaid otsuseid mõtlemata, mis on selle tagajärg.
Kasutatud allikad

Liivakant A. Eetika olemusest. Kättesaadav:
http://www.hot.ee/l/loovusekool/Eetika.html , (külastatud 09.10.2014).

Eetikaveeb . Mis on moraalifilosoofia? Tartu Ülikooli eetikakeskus. Kättesaadav:
http://www.eetika.ee/et/moraal/teoreetiline_eetika/moraal , (külastatud 09.10.2014)

Louis P. Pojman  „Eetika. Õiget ja väära avastamas“. Tallinn: EKSA , 2005.

Eetikaveeb. Eetika ja moraal. Tartu Ülikooli eetikakeskus. Kättesaadav:
http://www.eetika.ee/et/eetika/eetika-moraal , (külastatud 09.10.2014)

Moraal. Wikipedia. Kättesaadav:
http://et.wikipedia.org/wiki/Moraal , (külastatud 12.10.2014)

Eetika. Wikipedia. Kättesaadav:
http://et.wikipedia.org/wiki/Eetika , (külastatud 12.10.2014)

Eetikaveeb. Eetika ja moraal. Tartu Ülikooli eetikakeskus. Kättesaadav:
http://www.eetika.ee/et/eetika/eetika-moraal , (külastatud 15.10.2014)

Maie Tuulik. „Eetika ja moraal“. Tallinn: Ilo, 2002.